Neljapäev, 30. mai 2019

Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks

Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.

Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.

Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.

Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.

Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.

Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.

Teisipäev, 28. mai 2019

Viking Line'i uue peolaeva nimi on Viking Glory Hole

Kevadel korraldas viikingilaevade ettevõte Viking Line nimekonkursi, et leida nimi uuele ehitatavale lõbulaevale.

Konkursile laekus tuhandeid nimekandidaate Soomest, Rootsist, Ahvenamaalt ning kaugemaltki. Finaali pääses 10 populaarseimat nime, mille hulgast valis 30 000 viikingit oma lemmiku. Täna, 28. mail saab Viking Line uhkelt teatada, et uue laeva nimi on Viking Glory Hole.

“Uue laeva nimi on sobilik tähistamaks 12 sajandi möödumist sellest hetkest, kui viikingid alustasid iga-aastaseid kruiise Britanniasse. Rape and pillage!” tõstis toosti Viking Line’i äriarendusjuht Gustaf Gustafsson, kes on ühtlasi vastutav uue laeva ehitamise eest.

Uus laev tuleb kaks korda pikem ja laiem kui tavalised pikklaevad, valmimisel algav peohooaeg saab Gustafsoni sõnul olema sama hull kui Villu Normani turnee Briti saartel 1066. aastal.

“Need seelikutega mehed arvavad, et nad saavad üleöö lahkuda Euroopa Liidust, aga Euroopa Liit ei lahku hoopis nende juurest. Me veel näitame neile hard Brexit'it, rock hard Brexit!” lisas ta.

Pühapäev, 26. mai 2019

Minister Kingo kohusetäitja valmib kolmapäevaks

Seoses minister Kingo sooviga veeta võimalikult palju aega kodumaal ja looduse keskel valmistatakse ministrile palehigis hiigelsuurt kaltsunukku, mis täidab ministri kohuseid nii välisvisiitidel, kui aeglasemate tööpäevade kestel.

EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo organiseeris kogu eelmise nädala vältel rambivalgusest eemal omale asetäitjaks hiigelsuurt kaltsunukku. Nukult tõmmatakse lina kolmapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Nukk Tooni on mõeldud kasutamiseks peamiselt istuvas poosis ja fotosessioonidel, kuid selle sangade abil on võimalik etendada ka seisvat asendit. Oskuslik tõlk suudab nutika seljale paigutatud õõnsuse abil liigutada ka pead ministri elementaarse miimika etendamiseks.

Nukk valmib loodussõbralikest taaskasutatud materjalidest ning on värvitud taimsete värvidega. Vaid juuste jaoks kasutatud takk tuli tuua Lätist Ainazi lähedalt. Meister Svetlana Vetrova sõnul tikib ta nukule rahvuslikke mustreid ning tal on Eesti kodakondsus ning ta oskab eesti keelt tänaseks juba väga hästi. Ta on kaalunud ka nime eestindamist, kui see peaks tarvilik olema, aga oma turvalisuse pärast ta Eestis ei pelga: "Siin on kõik kained inimesed väga sõbralikud."

Kert Kingo ei pea tänu moodsatele sidetehnilistele seadmetele isiklikult Stenbocki Majja üle paari korra kuus kohale ilmuma. Nukk Tooni mahub auto pagasiruumi ning spetsiaalses kohvris on võimalik teda transportida ka riigikogu komisjonidesse või Aktuaalse Kaamera stuudiosse. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul on nuku üks põhilisi eeliseid see, et tegemist on ninanipsuga feministide pihta, sest tegemist on nais-nukuga, kel erinevalt füüsilistest naistest tüütav suuorgan puudub.

Valitsuse pressiesindaja Karin Kangro sõnul võib nukust kujuneda omalaadne kultustoode, mida võidakse tiražeerida ka riikliku meenena või kasutada näitlikult näiteks elustamiskursustel või autismi ravil rahustava elemendina. "Meie e-valitsuse projekt võis aastate eest innovaatiline tunduda, aga näeme nukk Tooni kasutamises ka väikest rahvuslikku puusanõksu inimkujuliste robotitega eputavate jõukate riikide suunas."

Täielikku nukuvalitsust tuleval neljal aastal siiski oodata ei ole, lisab Karin muheledes.

Tartu Kutsehariduskeskus alustab tõlkijate koolitamist

Tulevast sygisest alustab Tartu Kutsehariduskeskuse ärikool tõlkijate koolitamist.

Kutsehariduskeskuse direktori sõnutsi on uue eriala pyytud reageerida tööturu nõudmistele. Tõlkja yhiskondlik positsioon on 21. sajandil olnud pidevas muutumises ning kunagi eksootilisest tööst on saandud osa iga kontoritöötaja igapäevastest ylesannetest. Teiselt poolt on järjest kasvanud nõudlus tõlkijate järele, millele ylikoolis pakutav akadeemiline haridus ei jõua piisavalt paindlikult reageerida. Uue haridusministri toel on nyyd viimaks jõutud vajalike muutuste läbisurumiseni.

Kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht ytles HMS-ile, et uut eriala hakatakse esialgu õpetama keskhariduse baasil kuuekuulise kursusena. Eelkõige keskendutakse tarbetekstide tõlkimisele inglise keelest, kuna inglise keel on praktiliselt kõigil noortel kooli lõpuks suus, ent seejuures kipub siiski vajaka jääma tõlkijale tarvilikust n-ö käsitööoskusest. Õppekava põhiosa moodustavadki seetõttu tõlkijale olulised oskused, nagu ettevõtluse alused (hinnakujundus, arvete esitamine), kuid olulisel kohal on ka tehniline sõnavara, mille omandamisel pakuvad tuge teiste Kutsehariduskeskuse erialade spetsialistid. Tulevikus on kommunikatsioonijuhi sõnutsi plaanis lisada ka kolmeaastane põhihariduse baasil tõlkeõppe eriala.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnutsi peegeldab tõlkealase kutsehariduse pakkumine prognoositavaid muutusi tõlketurul, aga ka yhiskonnas yldisemalt. Repsi sõnutsi ei pea valitsus otstarbekaks mitmeaastase akadeemilise kõrghariduse pakkumist erialal, mis juba lähiaastatel tehisintellekti arengu tõttu võib kaduda. Ka rahandusminister Martin Helme nõustus, et tõlkehariduse pakkumine magistriastme asemel kutsehariduse tasemel võimaldab hariduse vallas olulist kokkuhoidu ning võimaldab vabanevaid ressursse kasutada olulisemates sfäärides. Helme leidis yhtlasi, et selline samm vähendab ka akadeemiliste kultuurimarksistide mõju yhiskonnale ning avaldas lootust, et eesti rahval on peagi lõpuks ometi lootust lugeda teleka kasutusjuhendit selges ja roosast lögast vabas emakeeles.

Pühapäev, 5. mai 2019

Helme: Eesti tõlkijate taga on syvariigi rahastus

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtfiguurid Mart ja Martin Helme lahkasid värskes raadiosaates "Räägime asjast" muuhulgas olukorda Eesti tõlkemaastikul. Helmete sõnutsi on tõlkijate tegevuse taga syvariigi vari. 

[---]

Mart Helme: Olen, muide, ise ka olnud kirjastaja ning näinud, kuidas see maailm töötab ja kui vähe tõlkijatele makstakse. Seejuures oli aga huvitaval kombel nii, et ykskõik kui alla me ka tõlkijate tasusid ei tõmmanud ning ykskõik kuidas me neid ka ei tyssanud, ikka ronisid tõlkijad lausa uksest ja aknast sisse ja nõudsid tööd! Olgugi et ykski terve mõistusega inimene selle raha eest ei töötaks! Minu meelest on siin palju kysimärke.

Martin Helme: Ega nad ei töötagi ju. Ma olen ise näinud, kuidas nad elavad. Yks mees elab näiteks aastaringselt Gruusias, ronib mägedes ja joob veini... Ja tegelikult ma olen ikka mõne käest ise kysinud ka, et millest ta elab ja siis on nad tunnistanud, et nad ise ka päris hästi ei tea, kust see raha tuleb. Aga keegi maksab neile, et nad niimoodi tõlgiksid. Ja need ei ole kindlasti mitte peavoolukirjastused, või kui maksavadki, siis ma ei arva, et need firmad ise selle raha leiavad, mina arvan, et see raha on tekitatud nende arvele mingisuguste fiktiivsete tehingute kaudu syvariigi poolt. Olgu see Sorose raha või kelle iganes raha. Yks rääkis, ta muidugi palus oma nime mitte öelda, sest ta kardab kättemaksu, yks rääkis, kuidas ta oli oma silmaga näinud, kuidas tõlkijate liidu koosolekul tysedaid ymbrikke ringi lasti käima. No ja muidugi see autorihyvitusfond, selle kaudu pidi ka hiigelsummasid pestama. Selle systeemi võtan ma, muide, esimese asjana ette, kui ministriks saan.

Kusjuures, sellega pidi veel tõesti nii olema, et mida kehvemini tõlgid, seda paremini makstakse - et ongi nagu väga otseselt eesti keele ja kultuuri hävitamisele suunatud see tegevus!

Mart Helme: See on ikka hämmastav, jah, kui nahaalselt syvariik neis asjades tegutseb. Aga ärgu nad lootkugi, et see pidu enam kaua kestab!

[---]