Kolmapäev, 21. juuli 2010

Leivaliit: Prantslased tunnevad rukkileiva vastu kahtlast huvi

Eesti leivaliidu direktori Arnold Kimberi sõnul on prantslased viimasel ajal tundnud kummalist huvi eestimaise rukkileiva vastu. "Seoses Strasbourgis peatselt algava Euroopa toidukultuuri festivaliga on järsult kasvanud Prantsusmaa ettevõtete ja eraisikute arv, kes soovivad lähemalt tutvuda Eesti rukkileivaga," selgitab Kimber olukorda. "Prantslased astuvad meie lettide ligi toidumessidel ja pyyavad kõikvõimalikke ettekäändeid kasutades tungida tootmishoonetesse - alles eile avastasime yhe, kes oli maskeerunud torumeheks. Nii kirjalike kui ka telefonipäringute arv on tõusnud enam kui sajakordseks."

Leivaliidu hinnangul ei saa niisugust huvi mingil juhul pidada loomulikuks ega tavapäraseks. "Rukkileib ei kuulu prantslaste tavalisse toiduvalikusse," kommenteerib dietoloog Lai Laser toimuvat. "Ykski normaalne prantslane ei ole iial midagi seesugust söönud ega söögi, nende organism pole taolise toiduga harjunud. Mis iganes prantslasi ka rukkileiva juurde meelitab, ei ole seotud maitse ega toiteväärtusega."

Väidetavalt kontrollib kaitsepolitsei võimalust, et hulgaliselt mitmesuguseid seeni, sealhulgas pärme ja hallitust sisaldava dieedi tõttu eraldub rukkileivast prantslaste organismis narkootilise toimega aineid. Kapo pressiesindaja keeldub siiski neid spekulatsioone kommenteerimast.

Kuni vastavad organid pole asjasse selgust toonud, soovitab Leivaliit eestlastel järgida mõistlikke ettevaatusabinõusid. Prantsusmaale reisijatel on ohutum hoiduda leivatooteid kaasa võtmast, samuti ei maksa prantslaste nähes rukkileiba syya ega nendega leivast vestelda. Inimestel, kes märkavad mõnd leiva suhtes kahtlast huvi ilmutavat prantslast, palutakse võtta kiiresti yhendust Leivaliiduga telefonil 52 28 805.

Loe ka: Leivaliit: prantslased tunnevad rukkileiva vastu tavapäratut huvi

Teisipäev, 20. juuli 2010

Eesti sõdurid leidsid Afganistanis mässuliste peldiku

Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivad jalaväekompanii Estcoy-10 kaitseväelased avastasid koostöös Afganistani politseiga oma vastutusalalt valitsusvastaste peldiku.

Talibani võitlejate peldikust leiti puust prill-laud, kaks seinalöödud naela, kaks rulli tualettpaberit, kätepesukauss ja käterätik, teatas kaitseväe peastaap. Samuti tuli peldikust välja 40 liitrit haisvat vedelikku, ajakirjadest väljalõigatud poolpaljaste tütarlaste fotosid, aga ka seinakritseldusi valitsusvastaste kontaktide ja roppustega ning Talibani poolt koostatud juhend, kus muuhulgas õpetatakse mitte jalgupidi prill-lauale ronima.

"See leid tegi kohalike elanike elu turvalisemaks, kuna peldiku kontrollimine peletas senise tarvitaja eemale ja selle desinfitseerimine vähendas düsenteeria ohtu meie vastutusalas," ütles Estcoy-10 ülema abi kapten Janek Kesselmann. "Peldikust leitud fotod aitavad Afganistani politseil kaunistada oma jaoskonnaruume, et kenade tütarlaste piltidest innustunud politseinikud võiksid kinni võtta alas tegutsevaid sisserännanud kurjategijaid, kes nimetavad end taliibideks."

Mässuliste meeste- ja naistepeldik leiti eestlaste vastutusala lõunaosas asuva Harozo kontrollpunkti lähedalt, mida mehitavad eestlased koos Afganistani rahvusliku politseiga, kellelt tuli ka vihje läheduses asuva kahtlase majakese kohta.

Loe ka: Eesti sõdurid leidsid Afganistanis mässuliste peidiku

Esmaspäev, 19. juuli 2010

Saksa töösturid ründasid Hiina peaministrit (VIDEO!)

Möödunud pühapäeva hommikul kella viie paiku sõitis 67aastane Hiina peaminister Wen Jiabao koos elukaaslase ja ühe tuttavaga vana tumesinise Audi 100ga mööda Xi'ani linnast Lääne-Hiinas, kus peeti Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riigivisiiti. Xi'ani ees sõiduteel oli mitukümmend Saksa töösturit ning Wen ei pääsenud autoga neist hästi mööda.

"Algul löödi autol peegel küljest ära," oli ta ootamatust rünnakust jahmunud. Wen päris lõhkujalt tema teo motiivi, kuid kohe tulid teised töösturid lähemale ja puhkes vaidlus, ehkki kättpidi kallale keegi ei tulnud. Et pinge püsis, otsustas ta minema sõita.

"Hakkasime ära sõitma, kuid siis üritas keegi külje pealt jalaga lüüa ja keegi lükkas autot tagant," kirjeldab Wen, kuidas töösturid tülinorimist lõpetada ei tahtnud. Wen ähvardas kutsuda ÜRO. "Kõik hakkasid selle peale karjuma: "Kutsuge rahuvalvajad! Kutsuge rahuvalvajad!""

See oli mõeldud naljaks, võis Wen varsti veenduda. ÜRO dispetšer palus tal rahuneda ja ütles, et rahuvalvajaid nad välja saatma ei hakka.

ÜRO rahuvalve ülem Alain Le Roy ütles, et üks mees oli ÜROsse tõepoolest sellisest vahejuhtumist teatanud. "Kuna helistaja otseselt ÜRO sekkumist ei nõudnud ega vajanud, mida ta ka ise hädaabinumbrile tehtud kõne jooksul korduvalt kinnitas, siis sündmuskohale rahuvalvepatrulli ei saadetud," lükkab Le Roy tagasi väite, nagu poleks oldud valmis abi pakkuma. Ta lisas, et suveks on Ida-Aasiasse pandud välja ka lisa-patrulltoimkond. Kohalik Hiina armee olevat praegu puhkusel.

Kui Wen Saksa Wehrmachtile helistas, öeldi talle, et nende töötajad Hiinas toimuva eest ei vastuta. Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitab sama: "Wehrmachti töötaja ei tohi täita Hiina sõjaväe kohuseid. Loomulikult, kui mõni meie töötajatest oleks seal ligi olnud, oleks ta kodanikuna sekkunud. Ordnung muss sein!"
Tema andmeil on Xi'anis varemgi teravaid vahejuhtumeid olnud, ent need jäävad aastatetagusesse aega.


Saksa töösturid ründamas Hiina peaministrit ja mõningaid teisi poliitikuid.

Loe ka: Saksa töösturid ründasid Hiina peaministrit
Märatsev noortejõuk ründas mööduvat autot

Neljapäev, 15. juuli 2010

Paet avaldas kaastunnet Haiti abistajatele

Välisminister Urmas Paet avaldas täna kaastunnet oma Brasiilia, Norra ja Austraalia kolleegidele, kes on ainsatena Haitit maavärina järel rahaliselt toetanud.

Pool aastat pärast maavärinat on suurem osa maailma riike Haitile rahalist abi lubanud, kuid ainult neli riiki – Brasiilia, Norra, Austraalia ja Eesti – on midagi maksnud.

Lubatud 5,3 miljardist USA dollarist on kohale jõudnud kõigest 2 protsenti.

"Mul on kahju, et ma olin yks neljast nii-öelda lollist," kommenteeris Paet HMS-ile. "Kuid pean nentima, et nii heas seltskonnas lolliks jäämine pakub teatavat lohutust."

Kolmapäev, 14. juuli 2010

Emajõe kaldalt leiti kiviaegse lahingu mälestusmärk

Rühm Tartu Ülikooli arheolooge leidis Tartu lähistel Emajõe kaldalt iidse matmispaiga, kus lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese säilmed.

Juba pea kaks nädalat on arheoloogidegrupp - kunstnik Kristel Külljastinen, antropoloog Martin Malve, arheoloogiamagistrandid Kristi Tasuja ning Ülle Aguraiuja, tudengid Pille Anek ja Rasmus Pruus - doktorant Mari Lõhmuse eestvedamisel Tartu lähistel Emajõe kaldal vaikselt maapinnas säilnud matmispaika uurinud.

Töid alustati 29. juunil hüpoteesiga, et avatakse kiviaegne matus, kuhu on asetatud üks või äärmisel juhul kaks kadunukest. Üsna suur oli uurijate üllatus, kui hauas lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese jäänused. Alates 1977. aastast on see esimene nii suur kiviajast pärit leid.

Lõhmuse hinnangul kuuluvad luustikud tõenäoliselt meestele, kes elasid tänase Tartu kandis umbes 7000 aastat tagasi. Vaatamata panuste puudumisele lubab seda väita 2006. aastal selleltsamalt rohumaalt välja kaevatud hauamonument kirjaga: "Nad langesid isamaa vabaduse eest. Emajõe lahing, 14. juuli 5190 eKr. Rahvas sangareid ei unusta!" Pealdise põhjal on mälestusmärgi vanuseks dateeritud 7200 aastat.

Et uurijad leidsid luudelt terava esemega tehtud lõikejälgi, annab see alust arvata, et ühishaud on kaevatud mõnes sõjakäigus hukkunutele.

Edasi viivad teadlased leitud skeletid Tartu Ülikooli arheoloogia luuhoidlasse, kus juba laboris selgub täpselt maetute sugu, vanus ja kehapikkus, aga ka see, kuidas tolle aja inimesed elasid, mida nad sõid ning milliseid haigusi põdesid.

Tänaseks on ühishauast välja tõstetud juba viie mehe säilmed ning välitööd Emajõe kaldal peaksid lõppema selle nädala teises pooles. Ühishaua uurimine aga jätkub, kuna suurem osa uurijate küsimusi saab vastuse alles sisetöödel.

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas hukkunute omastele kaastunnet.

Loe ka: Emajõe kaldalt leiti kiviaegsete sõjameeste ühishaud

Eesti Interneti Sihtasutus korraldab domeeninduse ümber

Eesti Interneti Sihtasutus liigitas huumorirubriigi alla varem esitatud reeglistiku internetiaadresside registreerimiseks.

"Tahtsime siin Partsiga veidi nalja teha," selgitas sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts Haige Mõistuse Sündikaadile. "Mõtlesime, et testime eestlase taluvuspiire: tõstsime hinna Euroopa kalleimaks, pikendasime reageerimisaegu, panime omad mehed pukki: noh, täisvärk! Selle peale ju ikka väike mäss või midagi tekib."

Tänaseks on selge, et keegi reageerida küll ei kavatse ja seega otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ebaõnnestunud nalja lõpetada.

Uue korra kohaselt jääb esimene internetiaadress eesti kodanikele ja siin registreeritud firmadele tasuta, järgmiste eest peab maksma aastatasu. Ühtlasi korraldatakse avalik konkurss sihtasutusele pädeva juhi leidmiseks.

Juba domeenide eest maksnud kodanikud olid ministeeriumi sõnul lollid ja paras neile, et nad rahast ilma jäid.

Loe ka: E24: Eesti Interneti SA juht: domeenireform õnnestus

Esmaspäev, 12. juuli 2010

Arheoloogid leidsid kuningas Arthuri ymarlaua ryytlid

On võimalik, et Briti ajaloolased on leidnud legendaarse ymarlaua, mille ymber kogunesid kuningas Arthuri ryytlid.

Ajaloolased oletavad, et Cameloti kindlus asus Chesteris, kus hiljuti leiti Rooma amfiteater. Ymarlaud ei olnud aga mööbliese, vaid puust ja kivist kapitaalne ehitis, mis seisis amfiteatri keskel ning mille ymber mahtus yle tuhande inimese, vahendas The Daily Telegraph.

Teadlaste saabudes istusid kohalikud ylikud endistviisi esireas, lihtrahvas aga kivipinkidel tagapool. Niisiis ei olnud Camelot mitte kindlus, vaid vanade roomlaste rajatud amfiteater, selgitas kylalistele Cameloti giid.

"Esimesed meenutused ymarlauast näitavad, et see ei olnud yldse söögilaua sarnane, vaid oli koosolekukoht, kuhu mahtus yle tuhande inimese," rääkis ajaloolane Chris Gidlow. "Me teame, et yks kahest kuningas Arturi olulisemast lahingust peeti linnas, mida nimetati Leegionide linnaks. Oli ainult kaks sellise nimetusega kohta. Yks oli St. Albans, kuid teise asukoht jäi siiani mõistatuseks. Nagu selgus, polnud ykski ajaloolane varem Chesteris käinud."

Just hiljutine amfiteatri avastamine, kus on kivist tapapakk ja puust mälestusmärk kristlastest märtritele, viis teadlased järeldusele, et teine koht on Chester.

Gidlow' sõnul kirjutas munk Gildas VI sajandil esimese Arthuri eluloo, milles ta mainis Leegionide linna ja selles asuvat märtrite mälestusmärki. Selle leidmine keset amfiteatrit sai veenvaks tõendiks, et nimelt Chesteris asusid kuningas Arthuri õukond ja tema legendaarne ymarlaud.

Kahjuks ei õnnestunud HMSi reporteril saada uudise trykkimineku ajaks Suure Tõllu kommentaari. Kyll aga kinnitas Kristuse pressiesindaja, et Teise Tulemiseni läheb veel veidi aega "tehnilistel põhjustel".

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas kuningas Arthurile Cameloti avastamise puhul kaastunnet.