Lotman soovib, et erakonnavahetusele eelneks kaheaastane ooteperiood

Riigikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa) leiab, et erakonna vahetamine peaks olema praegusest keerulisem, sest praktikas on olnud juhtumeid, kus inimesed on oma algset erakonda tagasi soovinud.

Lisaks peab ta erakonna muutmise eeldusena vajalikuks Eesti Kirikute Nõukogu arvamust.

Lotmani arvates peaks erakonna vahetamise tingimuseks olema, et erakonnavahetuse taotlejal on transparteiline identiteet esinenud anamneesis vähemalt kaks aastat enne otsuse tegemist ning on olemas psyhhiaatri otsus, mis välistab erakonnavahetuse soovi tingituse psyyhikahäirest. Ooteperiood võiks aidata kaasa sellele, et erakonda vahetav inimene on ka pika ooteaja järel endas kindel, et ta oma erakonda vahetada soovib. "Täna keskerakondlane, homme sots, ylehomme jälle keskerakondlane, siis aga hoopistykkis punkar või anarhist - kuhu see kõlbab?" toriseb ta.

Lotman on suhelnud ka valdkondlike spetsialistidega, kes on olnud riigikogu liikmega yhel meelel: ransparteilisus ("lõin siin pro domo mea sellise mõiste," märgib Lotman iroonilise muigega) on reeglina yhiskondlik patoloogia. "Neis juhtumites peitub mitte retooriline, vaid tõeline dramaatika. Inimene tahab loobuda sünnipärasest identiteedist ja olla keegi teine, maksab aga selle eest ränka hinda. Kui maailmavaade on tõepoolest sotsiaalne konstrukt, siis miks peab inimene oma erakondlikku identiteeti tõestama ja näitama, et keegi tema esivanematest, kes muuseas elas täiesti teises sotsiaalses kontekstis, oli nt koonderakondlane või põllumeestekogu liige?" kysib Lotman retooriliselt.

Vaata lisaks: Solman soovib, et soovahetusele eelneks kaheaastane ooteperiood (ERR)

Riigikogu läheb yle projektipõhisele rahastusmudelile

Tallinn, Toompea. Valitsus algatas täna seaduseelnõu riigikogu yleviimiseks projektipõhisele rahastusmudelile. Eelnõu järgi rahastataks riigikogu tööd edaspidi seadusprojektide alusel. Uue rahastusmudeliga soovitakse yhelt poolt kärpida riigieelarve kulusid ja stabiliseerida riigikogu koosseisu, teisalt aga suurendada seadusloojate ja ettevõtjate vahelist koostööd.

Eelnõu järgi saavad riigikogulased edaspidi oma tegevuse jaoks riigi käest raha taotleda üks kord aastas toimuva taotlusvooru käigus. Riigieelarvest pärinevate projektirahade jagamisega hakkab tegelema uus asutus, justiitsministeeriumi haldusalasse rajatav Eesti Seadusagentuur. Rahastusotsuseid hakatakse tegema esitatud seadusprojektide põhjal, mille sisukust ja olulisut hindab Seadusagentuuri ekspertkomisjon.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnutsi aitab uus töökorraldus ning riiklike seadusgrantide piiratud arv muuhulgas vältida aja ja raha kulutamist ebaoluliste küsimuste peale, nagu inimõigused. Yhtlasi peaks see soodustama koostööd erasektoriga ning suurendama viimase kaasamist seadusloomesse ja riigivalitsemisse.

Koalitsioonierakondade juhtivpoliitikud võtsid justiitsministeeriumi algatuse vastu suure entusiasmiga. Positiivsete näidetena avaliku ja erasektori koostööst seadusloome vallas tõi riigikogu esimees Henn Põlluaas välja Apotheka keti ja Postimehe omaniku Margus Linnamäe sponsoreeritud ravimireformi eelnõu ning Bigbanki suuraktsionäri Parvel Pruunsilla toetatud pensionireformi.

Opositsioonierakondade juhid väljendasid seevastu muret seoses piiridega, mille eelnõu seab opositsiooni tegutsemisvõimalustele ning nägid selles ohtu seadusloome valdkondlikule mitmekesisusele. Halvemast päästab opositsioonierakonnad kyll riiklik toetus riigikokku pääsenud erakondadele, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis opositsioonil kindlasti teatav rahastus säilib, pluss veel võimalus esitada ka ise seadusprojekte, mille puhul tuleb kyll projektis tagada seadusloome tulemuslikkus - see aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar.

Vaata ka: Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine