Häkkerirühmitust Anonymous kahtlustatakse sissemurdmises füüsik Stephen Hawkingisse.
Professor Hawking sattus ründe alla ilmselt möödunud nädala neljapäeval, mil avaldas soovi annetada oma grant pildifoorumi 4chan ülalpidamiseks ning teatas soovist korraldada filmist Star Wars inspireeritud teemapidu R2D2 kostüümis. Professor nõudis Halloween'i tähistamist rohke alkoholiga ning tema seni loomulikuna tundunud tujukus tekitas tehnikutes kahtlusi, kui selgelt pidu nautiv ning külalistega aktiivselt suhtlev professor joobest magamajäänuna norsates edasi pidutses.
Hilisem uurimine tuvastas, et häkkerid olid sisse tunginud pardatelefoni, ning sealtkaudu pääsenud ligi professori erakirjavahetusele, mis hiljem lekitati tekstisaidile pastebin. Lisaks saavutati kontroll Hawkingi kõnemooduli ning ratastooli üle.
Professor tänas oma tähelepanelikke päästjaid ning lubas edaspidi arvutiturbele rohkem tähelepanu pöörata.
Kuvatud on postitused sildiga kyberkuritegevus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kyberkuritegevus. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 5. november 2012
reede, 13. aprill 2012
President Ilves kohtus Matrixi arhitektiga
Eile kohtus Matrixis visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ovaalses kahe ukse ja hulga ekraanidega toas Matrixi arhitektiga.
Ilves ja arhitekst vestlesid strateegilisel kyberküsimuste teemadel. Ilvese sõnul peab kohtumine andma Eesti liitlastele ja vaenlastele selge ja otsekohese sõnumi, et Eesti kyberjulgeolek on tagatud nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises koostöös.
“Matrix on nii poliitiline kui ka sõjaline organisatsioon. Täpselt sihitud ja jõuliselt korraldatud küberrünnak võib 21. sajandil olla purustavam kui tavaline raketilöök," ütles Ilves. "Edukas küberrünnak, mis tabab riikliku julgeoleku mõttes tundlikku taristut, võib meid kaitsta paremini kui mis tahes muu meede."
Matrixi arhitekt kinnitas presidendi kantselei teatel oma valmisolekut Eestit vajadusel kaitsta, sealhulgas anomaaliate ja ähvardava singulaarsuse eest.
esmaspäev, 12. märts 2012
Eesti Loto soovib keelata poe mängimise ja keksu
Eesti Loto käis hasartmänguseaduse arutelul välja idee, et keelustada tuleks hasardi, kuulsuse ja isikliku saavutusvajaduse peale mängitavad mängud, mis tähendaks keskkondade nagu lapsepõlvest tuntud asfaldile joonistatud keksukast keelustamist.
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid
Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema
Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid
Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema
Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Sildid:
demagoogia,
hasartmängud,
kyberkuritegevus,
lapsed
neljapäev, 24. november 2011
Eesti kuulutas Second Life'ile sõja
Välisministeerium sulges Second Life'is tegutsenud Eesti saatkonna, kuna vabariigi valitsus kuulutas neljapäevasel istungil Second Life'ile sõja.
Sõja põhjuseks on tarvidus kaitsta Eesti rahvuslikesse huvidesse tihedalt puutuvat Skype'i arenduskeskust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ka Second Life on oma saatkonna Tallinnas sulgenud, kuid loodab ametlike teadete kohalelt konflikti lahendamist diplomaatilisel teel.
"Arvestades internetikommunikatsiooni tänaseid trende leidsime, et mõttekas on alustada kybersõjategevust Second Life'i vastu," ütles ministeeriumi pressiesindaja. "Second Life on kaitseministeeriumi hinnangul kyberkaitseliidule jõukohane vastane, nende analyyside kohaselt peaks nad alistuma kahe nädalaga."
Kogemuse mõttes on ministeeriumi hinnangul kybersõda Second Life'iga igati kasulik projekt, millest on palju õppida. Virtuaalsõjas saab kyberkaitseliidu võimekust kontrollida paremini kui õppusel.
Eesti riik avas oma saatkonna Second Life'is 2007. aasta detsembris, olles toona kolmas riik maailmas, kes Second Life'iga diplomaatilised suhted sisse seadis.
Sildid:
diplomaatia,
Eesti,
internet,
kyberkuritegevus,
sõjandus,
ulme
esmaspäev, 25. juuli 2011
Venemaa Föderatsioon võidakse sundlõpetada
Venemaa Föderatsioon ei ole suutnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni registriosakonnale esitanud oma uue valitsuse registreerimiseks vajalikke dokumente ning võidakse seetõttu sundlõpetada.
Registriosakond andis kevadel Venemaale aega uue kandeavalduse ja korrektsete lisadokumentide esitamiseks, kuid riik seda võimalust ei kasutanud. Seetõttu kustutas registripidaja Venemaa valitsuse liikmed registrist.
Praegu puuduvad ÜRO silmis Venemaal valitsus ning ametlikud esindajad, kes saaksid teha Venemaa nimel toiminguid. Venemaa ei ole suutnud esitada ka majandusaasta aruannet.
Kui Venemaa ei suuda lähema poole aasta jooksul nõutavaid dokumente esitada, siis läheb ta vastavalt rahvusvahelisele õigusele sundlõpetamisele ning ala valitsemise võtavad üle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametnikud ja rahuvalvajad vastavalt julgeolekunõukogu resolutsioonile.
Sundlõpetamine võib ähvardada ka Kreekat, mis ei ole õigeaegselt maksnud maailmaorganisatsiooni liikmemaksu.
pühapäev, 12. juuni 2011
Hispaanias tapeti kräkkerite juht
Hispaanias tapeti möödunud kuul Sony Playstationi ülekoormusrünnakuid organiseerinud grupi Anonymous liider Jose Manuel Miguel Sanches Otifada. Kinnitamata andmeil said Jose ja tema vanemad surma tulevahetuses ühendriikide eriüksusega SEAL.
Jose Manuel on rünnanud ka mitmeid teisi veebilehti ning tema arvuti läbiotsimisel leiti failide illegaalset allalaadimist võimaldanud programm. Kurjategija oli hukkudes 16-aastane.
Loe ka:Tapeti Al-Qaeda Ida-Aafrika liider
Jose Manuel on rünnanud ka mitmeid teisi veebilehti ning tema arvuti läbiotsimisel leiti failide illegaalset allalaadimist võimaldanud programm. Kurjategija oli hukkudes 16-aastane.
Loe ka:Tapeti Al-Qaeda Ida-Aafrika liider
reede, 3. september 2010
Süsteemiviga sundis Elisa kliendi Rummu vanglasse
Elisa tegi suve hakul klientidele pakkumise testida nädal aega tasuta mobiilinternetti. Lubatud soodustuse asemel ootas klienti aga kopsakas arve, kiirlaen, kohtutäiturid ning tänaseks juba ka vanglamüürid.
Lugu algas Elisa reklaamikampaaniast, kus pakuti mobiilset internetti nädal aega proovimiseks. Soovi avaldanud kliendile saadeti leping ning netipulk ning klient avastas, et netipulk ei tööta Nõmmel tema elukohas, mispeale klient lepingu Elisas katkestas.
Kõik oli tore kuni hetkeni, mil saabus kopsakas arve. Kliendi järelpärimise peale selgus, et Elisa infosüsteem oli lepingu katkestamise asemel kogemata loonud uue helistamist mittevõimaldava kõnepaketi kuuhinnaga 80 000 krooni kuus. Kliendi ees vabandati ja lubati arve tühistada.
Klient jäi rahule ning unustas probleemi. Kuu aja pärast saabus uus arve samale summale koos viivisega ning helistades selgus, et kahjuks puudub defektsel kõnepaketil infosüsteemis katkestamise funktsioon. Taas vabandati ning lubati süsteemi administraatoril pakett käsitsi eemaldada ja tagasi helistada.
Tagasihelistamist klient ootama ei jäänud ning helistas Elisasse, kus taas vabandati, sest infosüsteem oli administraatorid kahjuks vallandanud ning lubati esimesel võimalusel tagasi helistada.
Kolmas arve saabus kliendi üllatuseks ilma viivisteta ja tänuga 60 000 kroonise ettemaksu eest. Kuna klient ettemaksust midagi ei teadnud helistas ta klienditeenindusse ning sai teada, et infosüsteem oli võlgade automaatse kõrvaldamise raames sõlminud mobiil-ID lepingud kõigi SMS-laenu firmadega ning võtnud tema arvel kiirlaenu. Taas vabandati ning lubati raha tagasi maksta ja esimesel võimalusel helistada.
Paraku klient enam helistada ei saanud, sest kohtutäiturid arestisid laenude katteks juba nädala pärast kogu tema vara. Ühtlasi on Elisa infosüsteem esitanud politseile ka kaebuse kliendile infosüsteemi tõrke tekitamise kohta, mis sundis teda administraatoreid ametist vabastama ja klient on edasiste kuritegude ennetamiseks vahi alla võetud.
"Sai meie firma jaoks natuke võimas infosüsteem loodud, " jäi Elisa esindaja juhtunut kommenteerides napisõnaliseks. Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel sõlmitavad lepingud hoolega läbi lugeda.
Loe ka: Süsteemiviga sundis Elisa kliendi läbi kadalipu
Lugu algas Elisa reklaamikampaaniast, kus pakuti mobiilset internetti nädal aega proovimiseks. Soovi avaldanud kliendile saadeti leping ning netipulk ning klient avastas, et netipulk ei tööta Nõmmel tema elukohas, mispeale klient lepingu Elisas katkestas.
Kõik oli tore kuni hetkeni, mil saabus kopsakas arve. Kliendi järelpärimise peale selgus, et Elisa infosüsteem oli lepingu katkestamise asemel kogemata loonud uue helistamist mittevõimaldava kõnepaketi kuuhinnaga 80 000 krooni kuus. Kliendi ees vabandati ja lubati arve tühistada.
Klient jäi rahule ning unustas probleemi. Kuu aja pärast saabus uus arve samale summale koos viivisega ning helistades selgus, et kahjuks puudub defektsel kõnepaketil infosüsteemis katkestamise funktsioon. Taas vabandati ning lubati süsteemi administraatoril pakett käsitsi eemaldada ja tagasi helistada.
Tagasihelistamist klient ootama ei jäänud ning helistas Elisasse, kus taas vabandati, sest infosüsteem oli administraatorid kahjuks vallandanud ning lubati esimesel võimalusel tagasi helistada.
Kolmas arve saabus kliendi üllatuseks ilma viivisteta ja tänuga 60 000 kroonise ettemaksu eest. Kuna klient ettemaksust midagi ei teadnud helistas ta klienditeenindusse ning sai teada, et infosüsteem oli võlgade automaatse kõrvaldamise raames sõlminud mobiil-ID lepingud kõigi SMS-laenu firmadega ning võtnud tema arvel kiirlaenu. Taas vabandati ning lubati raha tagasi maksta ja esimesel võimalusel helistada.
Paraku klient enam helistada ei saanud, sest kohtutäiturid arestisid laenude katteks juba nädala pärast kogu tema vara. Ühtlasi on Elisa infosüsteem esitanud politseile ka kaebuse kliendile infosüsteemi tõrke tekitamise kohta, mis sundis teda administraatoreid ametist vabastama ja klient on edasiste kuritegude ennetamiseks vahi alla võetud.
"Sai meie firma jaoks natuke võimas infosüsteem loodud, " jäi Elisa esindaja juhtunut kommenteerides napisõnaliseks. Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel sõlmitavad lepingud hoolega läbi lugeda.
Loe ka: Süsteemiviga sundis Elisa kliendi läbi kadalipu
Sildid:
haldussuutlikkus,
kyberkuritegevus,
side,
Skype,
äri
kolmapäev, 7. aprill 2010
FarmVille'i veteran on seadusega pahuksis
Küberkuritegevus on Eestis jõudsalt tõusuteel. 29. märtsil pidasid Põhja Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad kinni tuntud talupidaja ning köögiviljatootja Ants Paki, keda kahtlustatakse looduskaitsealuse kinnisvaraga hangeldamises populaarses arvutimängus FarmVille. Lisaks on alust kahtlustada, et Pak on hoidnud kõrvale FarmVille'is toodetud köögiviljadelt tulumaksu maksmisest.
Paki juhtum tõotab jätkata Heiki Kranichi ja Villu Reiljaniga seonduvat maadevahetussaagat. Teisalt seostub see ka hiljutise teatega, et 28. märtsil pidasid Lõuna Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad kinni arvutimängu Mafia Wars veterani Robert Pohlaku, keda kahtlustatakse omavolis ning avaliku korra raskes rikkumises.
Loe ka: Politsei kahtlustab, et maffiasõdade veteran on jälle seadusega pahuksis
Paki juhtum tõotab jätkata Heiki Kranichi ja Villu Reiljaniga seonduvat maadevahetussaagat. Teisalt seostub see ka hiljutise teatega, et 28. märtsil pidasid Lõuna Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad kinni arvutimängu Mafia Wars veterani Robert Pohlaku, keda kahtlustatakse omavolis ning avaliku korra raskes rikkumises.
Loe ka: Politsei kahtlustab, et maffiasõdade veteran on jälle seadusega pahuksis
Sildid:
korruptsioon,
kuritegevus,
kyberkuritegevus,
põllumajandus
Tellimine:
Postitused (Atom)