Viking Line'i uue peolaeva nimi on Viking Glory Hole

Kevadel korraldas viikingilaevade ettevõte Viking Line nimekonkursi, et leida nimi uuele ehitatavale lõbulaevale.

Konkursile laekus tuhandeid nimekandidaate Soomest, Rootsist, Ahvenamaalt ning kaugemaltki. Finaali pääses 10 populaarseimat nime, mille hulgast valis 30 000 viikingit oma lemmiku. Täna, 28. mail saab Viking Line uhkelt teatada, et uue laeva nimi on Viking Glory Hole.

“Uue laeva nimi on sobilik tähistamaks 12 sajandi möödumist sellest hetkest, kui viikingid alustasid iga-aastaseid kruiise Britanniasse. Rape and pillage!” tõstis toosti Viking Line’i äriarendusjuht Gustaf Gustafsson, kes on ühtlasi vastutav uue laeva ehitamise eest.

Uus laev tuleb kaks korda pikem ja laiem kui tavalised pikklaevad, valmimisel algav peohooaeg saab Gustafsoni sõnul olema sama hull kui Villu Normani turnee Briti saartel 1066. aastal.

“Need seelikutega mehed arvavad, et nad saavad üleöö lahkuda Euroopa Liidust, aga Euroopa Liit ei lahku hoopis nende juurest. Me veel näitame neile hard Brexit'it, rock hard Brexit!” lisas ta.

Margus Tsahkna: Milleks meile Eesti? Päriselt

HMS avaldab tuleval kuul toimuvatel IRLi sisevalimistel erakonna juhiks kandideeriva Margus Tsahkna arvamusloo. 

Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.

Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.

Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.

Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.

Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.

Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!

Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!

Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.

Soomes avastati esimene polüseemiajuhtum

Soomes Huutalas avastati esimene võimalik polüseemiajuhtum, turismireisilt saabunud inimene on ravil Huutala keskhaiglas.

Patsient viidi haiglasse eile õhtul ning ta saab viirusevastast ravi, vahendas Ilta-Sanomat.

Patsiendi seisund on stabiilne. Arstid kontrollivad ka patsiendi lähedasi. Lõplik teave viiruse kohta saadakse nädala jooksul.

Mõne kuu eest alanud polüseemiapuhang on tänaseks nõudnud ka esimesed inimelud. Eri riikides on tarvitusele võetud mitmesugused abinõud. Eelkõige tihendatakse veterinaarkontrolli, piiratakse turismi ning varutakse vaktsiini. Ainuüksi Austraalia on seadnud valmis 5,5 miljonit doosi polüseemiavaktsiini, varusid kavatsetakse aga suurendada kuni 10 miljoni doosini. Maailma majandusele on polüseemia põhjustanud juba miljardite dollarite eest kahju.

Tervishoiueksperdid kardavad, et polüseemia võib kohanduda inimorganismiga ning muutuda hävitavaks taudiks, kuna inimestel puudub immuunsüsteemis sellise haiguse vastu kaitse. Ka Euroopa Liidu ametnikud rõhutavad, et taudi laienemise oht on suur. Jaapanis ja Koreas avastatud kolded näitavad, et ka suured vahemaad ja mered ei takista selle levikut.

Eesti rebis ette Soomest ja Venemaast

Seoses erakordselt soodsate ilmastikuoludega on Eesti riik möödunud Soomest ja Venemaast elektrikatkestuste võistluses.

Äsja puhkenud tormis on Eestis elektrita jäänud üle 33 500 majapidamise. Kuigi andmed on esialgu ligikaudsed, sest osades kohtades Eesti Energia elektriteenuse jaotamist nagunii ei teosta, julges firma pressiesindaja oletada, et see teeb mäekõrguselt ära naaberriikide tulemusele.

Soomel on praeguse seisuga õnnestunud elektrita jätta 4000 majapidamist ning see arv öö jooksul ilmselt oluliselt ei kasva. Venemaal on looduse stiihias elektrita vähemalt 20 000 majapidamist.

Eesti on rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitanud ka Kiili asula 700 teedele lumme kinni jäänud last, kel samuti parajasti elektrit ei ole.

Eesti rahvastikuminister Urve Palo sõnul on mitmed Eesti majapidamised alustanud iibe tõstmisega: "Elan neile peredele südamest kaasa."

Loe ka: Elektrita on juba üle 33 500 majapidamise
Loe ka: Soomes jäi elektrita 4000 majapidamist
Loe ka: Venemaal jäi elektrita vähemalt 22 000 inimest
Lor ka: Kiilis on lumevangis 700 last

Soome põrguinglid kaklesid Espoos eestlastega

Soomes viibinud kaks eestlast sattusid teispoolsuse olendite küüsi. Mehi ründas seitse leegitsevate mõõkadega põrguinglit.

Mehed olid istumas taksosse, kui takso ette moodustus sinistest leekidest pentagramm, millest väljus koletislik olend, kes taksokohta endale nõudis. "Tal olid sarved nagu mingil kuradi kitsel ja hambad nigu mingi faking reha, raisk," kommenteeris Espoos ehitustöölisena leiba teeniv Agur nähtut.

Eesti mees sõidukit põrgu vägedele loovutama ei soostunud ning olend tõmbas põrgust sisse veel kuus omalaadset, et julgetele meestele vääriline lõpp teha. Üks meestest sai mõõgahoobi rindu ning viibib haiglas. Soome politsei sõnul ta elu ohus ei ole.

Agur heitis enda ja oma mahavarisenud kaaslase ümber meresoolast ringi ning hakkas esivanemate kombel loitsima: ""Hingesandid on ju siia jõudnud, hoo, hoo, hoo; Kellaritsu käsu peale, hoo-hoo-hoo; Oleme ju siia jõudnud - joo, joo, joo." Türa, kus ma seda vihkasin, kui vanaema seda jälle hingedepäeval uluma hakkas, aga näedsa: iial ei tea, millal igast sitta vaja on."

Kõva väega laulust heitunud põrguinglid keerutasid lauljate ümber kuni politsei saami eriüksuse saabumiseni, kes paari kõvema sõnaga deemonid siit ilmast peletas.

Soome politsei pressiesindaja sõnul oli eestlaste vaprus ja leidlikkus turistide seas haruldane ning esivanemate austamise komme tänuväärt.

Loe ka: Soome Põrguinglid kaklesid Espoos eestlastega

Nokia hakkab Transilvaanias orje pidama

Transilvaaniasse suletud Saksa elektroonikatehase asemele uut rajava Nokia kontserni kohaliku juhi John Guerry sõnul ei ole võimalik kohalikke töötajaid 60–70 tunniks nädalas tööle rakendada ilma riigis orjust seadustamata.

Guerry kohtus eile riigi tööministri Paul Păcuraruga. Pooled jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt uue tööseadusega legaliseeritakse orjapidamine, vampirism ja surnute hauast yles tõstmine, et neid nn zombidena tööjõumahukatel, kuid vähest oskusteavet nõudvatel töödel rakendada.

"Töö, pere ja võrdsete võimaluste ministeerium võtab vastu kõik ettepanekud muuta tööjõuturg paindlikumaks," kommenteeris Păcuraru. "Need teemad on juba ministeeriumi kavades." Minister märkis ära, et ajaks, mil Nokia järgmisel nädalal tehase ametlikult avab, on ettevõttes juba tööl 200 orja. Kokku plaanib Nokia Jucu tehasesse Transilvaanias värvata ligi 1500 inimorja ja 2000 zombit.

Ministeerium plaanib lubada veelgi pikemat töönädalat zombidele, kes ei taha syya ega magada ja nii võivad põhimõtteliselt teha tööd 24 tundi päevas, mis pikendaks töönädalat 168 tunnini.

Loe ka: Nokia tahab Rumeenia tehases sisse seada kuni 70tunnist töönädalat

Nokia vesi rikkus sadade soomlaste tervise

Kummikute, rehvide ja WC-paberi tootmisega kuulsaks saanud Soome tööstusettevõte Nokia silmapaistvaid saavutusi rahvamajanduse vallas on tabanud kahetsusväärne tagasilöök. Nimelt on ettevõtte eksperimente uue kõrgtehnoloogilise toote, kõrgtehnoloogilise ehk raske vee tootmisel saatnud ebaedu.

Paljud raske vee joojad kaebavad mitmesuguste tervisehädade, näiteks unepuuduse, helendavate silmade ja väljalangevate juuste yle, samuti esineb raskestiseletatavat nõrkust ja luude hõrenemist. Olkiluoto tuumaelektrijaamaga koostöös valminud kõrgtehnoloogilist joogivett tarniti Soomes ettevõtte kodulinnas Nokias kodanikele avaliku veevärgi vahendusel, lisaks suunati yksikud partiid uudset toodet pudelitesse villituna linna kaubandusvõrku: turgudele ja kauplustesse ning kaubamajadesse.

"Nagu näitab läbiviidud eksperiment, ei ole kõrgtehnoloogiline ehk nn raske vesi ilmselgelt tervisele kasulik," möönis Nokia sisetervisekaitseinspektsiooni suhtekorraldusjuht. "Me lubame, et jätkame katseid parandada vee joogiomadusi ning kinnitame, et muretsemiseks pole põhjust."

Haige Mõistuse Syndikaat soovib tehnoloogiakontserni töökatele inseneridele nende eesmärkide saavutamisel edu.

Loe ka: Nokia vesi rikkus sadade soomlaste tervise

Matti Nykänen hakkab taas jooma

Joomise neljakordne olümpiavõitja soomlane Matti Nykänen otsustas osaleda eeloleval talvel toimuvatel veteranide maailmameistrivõistlustel ja teeb selle tarbeks usinalt trenni.

Vahepeal Anonyymsete Alkohoolikute treenerina rahamägesid kokku ajanud Nykäsel on vormi jõudmiseks aega neli kuud, selle ajaga kavatseb ta korralikult kaalus alla võtta. Seni tehtud lühikesed otsad on mehe sõnul tingitud sellest, et ta pole proovinudki ennast korralikult märatsema juua.

Nykäse rääkis profiliigas jooma naasmiseks nõusse yks tundmatu joomakaaslane Jyväskyläst, selleks läks nende sõnul aega peaaegu aasta jagu päevi kõrtsikammimist. Nykänen ei välista edaspidi liiderdamist ega laaberdamist lisaks joomisele. "Olen taas kord lõbus nalja-, naiste- ja napsimees," lausus Nykänen paljutõotavalt. "Elämä on laiffi!"

"Viimati jõin sel määral 20 aastat tagasi, seega polnud otsuse tegemine lihtne," jätkas veterantšempion. "Mälukasse jõin ennast küll umbes kümme aastat tagasi, kuid see, millest praegu jutt, on juba hoopis teine, kraad kangem teema."

Loe ka: Matti Nykänen hakkab jälle suusahüppajaks