ERRi juhtkond otsustas lõpetada uudiste avaldamise veebis

Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul otsustas rahvusringhäälingu juhatuse anonüümne esimees 20. jaanuaril lõpetada oma uudisteportaalis uudiste avaldamise.

1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".

"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.

"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.

"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.

"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.

Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis

Välisminister Urmas Paet avaldas USA kolleegile kaastunnet seoses SOPA eelnõuga

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas oma USA kolleegile Hillary Clintonile kaastunnet seoses piraatlusvastase SOPA eelnõu arutelu edasilükkamisega.

Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."

HMS Liibanonis: midagi on kuskil vist oodata

Liibanoni jõudnud HMSi korrespondent On Keegi ütles anonüümsetele allikatele tuginedes, et eestlaste röövi lahendamisel on midagi oodata.

"Meie allikad ütlevad, et midagi võib hakata toimuma," lausus Keegi HMSi uudisteportaalile. Midagi täpsemalt ei osanud ta praegu kommenteerida, kuid kinnitas, et kellegi mingisugune operatsioon on kuskil vist käimas. "Ega ma päris täpselt aru ei saanud," nentis Keegi. "Võib-olla nad rääkisid millestki muust. Mina ka ei tea."

Keegi on koos operaator Keegi Veeliga teel kuhugi, kus seitse eestlasest jalgratturit eelmisel kolmapäeval vististi rööviti.

Täna saabus Liibanoni meedia vahendusel teade, et mingi organisatsioon või asutus, millel oli miskisugune nimi, on võtnud eestlaste röövi eest arvatavasti mingi asja.

Mingit laadi rühmitus saatis täpsustamata portaalile võib-olla e-kirja, millest selgub, et eestlased on kuskil mingisuguses olukorras ning nende vabastamise kohta kirjutab või teatab keegi varsti kellelegi. Välisministeerium ei lükka teadet ümber ega ka kinnita seda ning lubab juhtunu kohta täpsemat informatsiooni koguda.

Välispoliitika ekspert Hannes Hanso kommenteeris oletatavasti, et teatesse tasub suhtuda kahtlusega, kuid samas ei saa seda ka päriselt eirata. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni arvataval hinnangul tuleb väidet, et kuskil võib kunagi midagi juhtuda, võtta tõenäoliselt tõsiselt.


P.S. Täna kell 14.30 teeb HMS "Aktuaalse mikrofoni" erisaate Liibanoni olukorrast. Kohapeal toimuvat vahendab On Keegi, kes kordab uudises kirjutatut. Pärast erisaadet võib kuulata sama erisaate nädal varasemat lindistust. Palume online-kanalitel kõigi Liibanoni operatiivuudiste juures ära tuua lühiteade erisaatest, nüüd ja igavesti. Aamen.


Loe ka: ERR Liibanonis: oodata on arenguid

Noorparteilastele jäid laagrist head mälestused

Juuli alguses toimus Põhja-Koreas Sapungi järve ääres esmakordselt rahvusvaheline noortelaager, kus osales noori rohkem kui 80 riigist. Paraku püüab Eesti meedia luua sellest laagrist ühekülgset negatiivset pilti. See meenutab Eestis nii tihti kritiseeritud Pyongyangi propagandat, mis on hästi kurb. Muide, Kim Jong-ili uuringu kohaselt on The Pyongyang Times maailma kõige objektiivsem ja positiivsem ajaleht!

Paljud meie kaasmaalased arvavad, et Sapungi noortelaager on korraldatud pioneeriorganisatsiooni poolt, mis ei vasta tõele. Jah, esimesed paar aastat see oli pioneeriorganisatsiooni korraldatud üritus, kuid juba mitu aastat on seda oma tiiva all hoidnud Sotsialistlike Töölisnoorte Liiga. On naljakas väita, et see on poliitiline sündmus, kui arvestada sellega, et lisaks rahvusvahelisele noorsoovahetusele toimus laagris ka Art-paraad, kuhu tulid loomenoored kõikidest Põhja-Korea nurkadest ja tegelesid terve nädala kunstiga. Muide, Põhja-Korea tööliskunst on imekspandavalt kaunis ja sügav, erinevalt imperialistlike riikide hirmsast rusutud kunstist. Me polnud kunagi kuulnud midagi nii kaunist kui "Laul kindral Kim Il Sungist"!

Ka rahvusvaheline noorsoovahetus oli jagatud kuueks erinevaks suunaks: kunst ja disain, keskkond, kodanikuühiskond, majandus ja innovatsioon, massimeedia ja globaalne poliitika. Seega on näha, et poliitikast oli juttu suhteliselt vähe, võimupoolseks propagandaks ruumi eriti ei jäänudki. Vastupidiselt röövvallutajate propagandale puuduvad Korea Rahvademokraatlikus Vabriigis nii tsensuur ja propaganda kui ka poliitika, kuna kõik korealased töötavad partei juhtimisel ühiselt rahva hüvanguks!

Samuti on Eesti meedias ilmunud artiklites osutatud korraldajate vigadele, kusjuures mainimata on jäänud kõik pingutused ja suur töö. Peame meeles, et näiteks ükski osaleja Eestist ei jäänud ilma viisata. Väga operatiivselt tegutses ka Põhja-Korea saatkond, tänu kellele kõik need osalejad, kes algul ei saanud viisasid korraldajate poolt tehtud vigade tõttu, said dokumendid poole päeva jooksul tasuta kätte. Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ei ole bürokraatiat, sest seal valitseb rahva võim, välisriikide turiste rabab aga maailma kõige puhtam, kaunim ja sotsialistlikum loodus!

Millised positiivsed aspektid jäid mainimata? Kui Eestis ilmub igal aastal hulk uudiseid alkoholi liigtarbimisest noorteorganisatsioonide üritustel, siis Sapungis oli alkoholi tarbimine rangelt keelatud. Mitmed osalejad Eestist ütlesid, et laagri järel sain aru, et hästi lõbutseda võib ka ilma alkoholita. Muide, Põhja-Koreas ei tunta alkoholi, narkomaaniat ega kuritegevust, sest kõik kodanikud tegelevad kolm korda päevas raadiomuusika saatel hommikuvõimlemisega, elavad kaua ja õnnelikult!

Lisaks rikkalikule haridusprogrammile olid ka suurepärased võimalused spordi tegemiseks: fitness, jooksmine, veespordialad (purjetamine, wind-surfing, kanuu, süstad, katamaraanid, ujumine), alpinism, võrkpall, batuudid, rattamatkad, laskmine ja jõusaal rannas! Lisaks oli korraldatud "Sapungi jalgpalli-MM". Põhja-Korea sportlased on kõigil spordialadel maailma kõige paremad, tugevamad ja ilusamad!

Vaatamata mõnedele korraldamisvigadele jäävad meelde vaid positiivsed muljed nendest toredatest inimestest, keda Sapungi meeskond oli maailma erinevatest paikadest kohale kutsunud ja sellega suurepärase rahvusvahelise suhtlemisplatvormi loonud. Tekib küsimus - kes takistab ka teisi riike samalaadseid üritusi korraldamast, selle asemel et kritiseerida hästi õnnestunud eksperimenti töörahva kommunistlikus paradiisis. Selles on süüdi rahvusvahelised imperialistidest vereimejad, kelle Kurjuse Telge juhivad Ameerika Närused Kiskjalikud Ühendriigid!

Pikka iga Suurele Juhile, Korea Töölispartei peasekretärile, maailma kõige õnnelikuma Vabariigi Kõrgeimale Juhile Kim Jong-ilile!



Jaana Kalinistova; Karine Oganesjan (Noored Rohelised); Roman Lihhavtšuk (Reforminoored); Jevgeni Moissejenkov (Kesknoored); HMS



Arvamusavalduse on kiitnud heaks Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Töölispartei Avaliku Kommunikatsiooni, Pressi- ja Sõnavabaduse Tagamise ning Suure Juhi ja Rahva Ühtse Tahte Väljendamise Büroo.

Loe ka: Seligeri laagris käinud eestimaalased jäid ellu

Tudengineiule jäid Seligeri laagrist pigem head mälestused

Jänes: Yhtne Eesti on õigustyhine

Erakonna Yhtne Eesti suurkogu Saku Suurhallis on juba ette õigustyhine, arvas kultuuriminister Laine Jänes, kelle meelest tuleks nõuda teatrilt uue yldkogu korraldamist.

"Mõistagi ei ole praegu otstarbekas juba myydud pileteid tagasi osta või lausa kehtetuks kuulutada, aga iga kohaletulija peab selgelt meeles pidama, et kõik, mis toimub, on täiesti õigustyhine ning tegu saab olla ainult teatrietendusega," ytles Jänes. "Kaaluda võiks suurkogu asendamist mõne teise etendusega, näiteks "Periklese" või etendusega "Kuidas seletada pilte surnud jänesele"."

Jänese sõnul on kysimust põhjalikult vaetud. Ministeeriumi seisukoht on kujundatud koostöös nii kultuuriministeeriumi juristide kui ka justiitsministeeriumiga. Ministeeriumi hinnangul tuleb Yhtse Eesti uus suurkogu korraldada vastavalt erakonnaseadusele ja mittetulundusyhingute seadusele, järgides selle juures kõiki nõutud protseduurireegleid.

Loe ka: Rahvaliitlane: eilne volikogu oli õigustühine

Vjatšeslav Leedo kannatas kolm aastat

Harju ringkonnakohus heastas pea kolm aastat kestnud kannatused, mis suurärimees Vjatšeslav Leedole osaks said.

Täna, aastaid hiljem on ärimees juhtunust rääkides ikka veel häiritud ja kidakeelne: "Saage aru, ma usun kõike, mida kirjutatakse -- kartsin oma elu eest väga, ostsin isegi relva."

Juhtum sai alguse 24ndal jaanuaril 2006, mil Vjatšeslav Leedo sattus lugema Delfi poolt kirjastatud kommentaare. Paraku ei olnud Delfi teadlik, et mees on raskes stressis faktist, et tema laevad äsja vormunud jäätee purustamisega suurt tulu tekitada ähvardasid.

Leedo kirjeldas Haige Mõistuse Sündikaadile kuidas ta kommentaare lugedes nutma puhkes, seejärel stressi langes ning igasuguse töövõime kaotas. "Järgnes kahjum ja töövõime langus," selgitas mees.

Paraku oli Delfi avaldanud ka tapmisähvardusi ja lausa üleskutseid ärimehe mõrvaks. Oma lähedastele säärast õudust näidanud mees pages oma perega tükiks ajaks avalikkuse vaateväljast, varjates end anonüümsetes hostelites, väljudes majast vaid päikeseprillide ja valehabemega. Paranoia vältimiseks tuli kasutada koguni psühholoogi abi.

Harju ringkonnakohus lasi nurjatul Delfil katta vaevatud ärimehe kohtukulud ning määras mehele 5000 krooni kahjuraha.

Kohtu otsuse kohaselt peab Delfi raha üle andma 2-kroonistes, et ärimees saaks raha vanni valada ning selles košmaarijärgseid rahustavaid kümblusi sooritada.

Leedo sai ringkonnakohtus Delfi üle võidu

Andmekaitse inspektsioon nõuab parteijuhi eluloo kustutamist Eesti Entsyklopeediast

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) saatis Entsyklopeediakirjastusele ettekirjutuse, milles nõutakse Keskerakonna juhi Edgar Savisaare elulugu tutvustava artikli väljalõikamist kirjastuse kulul kõigist entsyklopeedia eksemplaridest, kuna Savisaar ei soovi enam oma isikuandmete avaldamist.

Edgar Savisaarest ilmus Eesti Entsyklopeedias artikkel köites "Eesti elulood" 2003. aastal, mil ta oli Tallinna linnapea. Loo kirjutamisele tõukas toona asjaolu, et Savisaar valiti 1991. aastal Keskerakonna juhiks ning artiklis kajastati Savisaare vaateid ning tema isikut.

Ehkki toona andis Savisaar infot heal meelel ning aitas artikli ilmumisele ise kaasa, leiab mees nyyd, et artiklis avaldatakse liialt palju tema isikuandmeid. Eriti vastumeelsetena nimetas ta andmete avaldamist oma nõukogudeaegsete ametikohtade, kirjutiste ning lindiskandaali kohta. Kuigi kirjastus endise parteijuhi nõudmist ei rahuldanud, saatis samalaadse ettekirjutuse eile Entsyklopeediakirjastusele ka Andmekaitse Inspektsioon.

"Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimiseerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igayhele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta,” teatas inspektsioon oma ettekirjutuses.

Inspektsioon ei leia ka, et yhe erakonna juhi elulugu tutvustav artikkel pakub ylekaalukat avalikku huvi. "No olge nyyd ikka," kirjutas inspektsioon. "Keda see Savisaar nii väga huvitab? Meid siin inspektsioonis ei huvita ta näiteks yldse, ei avalikult ega eraviisiliselt."

"Kui lähtuda Andmekaitse Inspektsiooni loogikast, siis kuuluks ajalehtede arhiivist kustutamisele ka parteijuhtide arvamusartiklid, kui nad sellise nõude esitaksid,” lausus Entsyklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe. Tema sõnul on isikuandmete kaitse seadus korralikult läbi töötamata ning võimaldab esitada absurdseid nõudmisi.

"Oli naiivne arvata, et neid nõudmisi ei tule või et AKI suudab oma ressurssidega kõik sõklad eraldada. Nyyd peavad väljaanded kulutama iga kord väga palju ressursse võitlemaks selle eest, et yhiskonnal on võimalik teada saada, mis juhtus näiteks Eestis kakskymmend neli aastat tagasi."

Entsyklopeediakirjastus ettekirjutusega ei nõustu ning kavatseb asjas selguse saamiseks esitada kaebuse Tallinna halduskohtule.

HMSile laekunud vihjete alusel kavatsevad järgmised samalaadsed avaldused esitada Villu Reiljan, Arnold Ryytel ja Viktor Kingissepa järeltulijad. Kinokunstist läheb esimesena noa alla vastvalminud mängufilm "Detsembrikuumus".

Loe ka: Andmekaitse inspektsioon nõuab endise parteijuhi persooniloo kustutamist Päevalehe võrguarhiivist