Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.
"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.
Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.
"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu
Kuvatud on postitused sildiga Läti. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Läti. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 16. märts 2015
neljapäev, 5. aprill 2012
Rakvere vahetab varese luikede vastu
Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada juba sel suvel mustad luiged, kes vahetatakse linnapea tuppa tunginud varese vastu. Rakvere must toavares on Eestis ainus ning ta on sõpruse sümbol, kelle Rakvere linn soovib kinkida oma sõpruslinnale. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida Rakverele kui oma sõpruslinnale tänutäheks ühe musta luigepaari.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.
Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.
Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.
Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.
Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee
esmaspäev, 11. juuli 2011
Zatlers kaaperdas Reformierakonna
Nädalavahetusel ootamatult kokku kutsutud Eesti Reformierakonna suurkogu valis yllatuslikult erakonna uueks esimeheks Valdis Zatlersi, kes möödunud nädala alguses sai eriteenete eest Eesti kodakondsuse.
Andrus Ansip tunnistas lyyasaamist ning andis erakonna juhtohjad Zatlersile yle, tunnustades oma kaotuskõnes lätlast "põhimõttekindla ja riigimeheliku" poliitikuna.
Zatlersi sõnul on Reformierakond avatud kõigile. Reformierakonna uus esimees peaks pärast Ansipi tagasiastumist Eesti peaministri koha pealt ka selle ametikoha yle võtma. Zatlers ei nimetanud esialgu nende inimeste nimesid, kes koos temaga uude valitsusse siirduvad. Koalitsioon Isamaa ja Res Publica Liiduga aga Zatlersi sõnul jätkub.
Siseminister Ken-Marti Vaher selgitas HMS-ile oma otsust Zatlersile kodakondsus anda poliitilise ja maailmavaatelise tagakiusamisega, mis teda Lätis ähvardas.
reede, 1. mai 2009
Läti peab raha säästmiseks vangid maha laskma
Läti justiitsminister teatas, et kui kinnipidamisameti eelarvekärbe ulatub üle 30% peab hakkama justiitsministeerium vange kinnipidamise asemel maha laskma.
Ministeeriumi kokkuhoiuettepanekud näevad ette kõigi riigi vanglate sulgemist ja kinnipeetute hukkamist. Läti justiitsministri sõnul kaalub riik ka vangidele amnesteerimise ja hukkamise vahel valikuvõimaluse andmist: "ei ole mõeldav, et me kurjategijad niigi raskel ajal tänavatele märatsema laseme. Seepärast annabki Läti riik valida kas surm või edasine elu ausa inimesena." Amnestia valinud vange ähvardab uute kriminaalkuritegude sooritamisel surmanuhtlus.
Inimõiguste eest seisev organisatsioon Amnesty International on Läti ettepanekud karmilt hukka mõistnud.
Ülejäänud Euroopa Liidu riigid pakkusid amnesteerimise asemel välja Läti vanglate doteerimise võimalust, sest pärast Šengeni lepinguga liitumist on kõigil Lätlastel ELi liikmesriikide vahel vaba liikumise võimalus. "Euroopal on odavam Lätlasi vangis hoida kui neid mööda riike taga ajada ja kohtuprotsessidele aega ja raha kulutada," selgitas Euroopa Liidu ministrite nõukogu oma äsja tehtud avalduses.
Läti justiitsministeeriumi sõnul on surmaohus inimestel kõrgem motivatsioon jääda eetiliseks, ausaks, ning riigi sammud ei kujuta arvestatavat ohtu naaberriikide julgeolekule.
Loe ka: Läti peab raha säästmiseks vangid vabadusse laskma
Ministeeriumi kokkuhoiuettepanekud näevad ette kõigi riigi vanglate sulgemist ja kinnipeetute hukkamist. Läti justiitsministri sõnul kaalub riik ka vangidele amnesteerimise ja hukkamise vahel valikuvõimaluse andmist: "ei ole mõeldav, et me kurjategijad niigi raskel ajal tänavatele märatsema laseme. Seepärast annabki Läti riik valida kas surm või edasine elu ausa inimesena." Amnestia valinud vange ähvardab uute kriminaalkuritegude sooritamisel surmanuhtlus.
Inimõiguste eest seisev organisatsioon Amnesty International on Läti ettepanekud karmilt hukka mõistnud.
Ülejäänud Euroopa Liidu riigid pakkusid amnesteerimise asemel välja Läti vanglate doteerimise võimalust, sest pärast Šengeni lepinguga liitumist on kõigil Lätlastel ELi liikmesriikide vahel vaba liikumise võimalus. "Euroopal on odavam Lätlasi vangis hoida kui neid mööda riike taga ajada ja kohtuprotsessidele aega ja raha kulutada," selgitas Euroopa Liidu ministrite nõukogu oma äsja tehtud avalduses.
Läti justiitsministeeriumi sõnul on surmaohus inimestel kõrgem motivatsioon jääda eetiliseks, ausaks, ning riigi sammud ei kujuta arvestatavat ohtu naaberriikide julgeolekule.
Loe ka: Läti peab raha säästmiseks vangid vabadusse laskma
teisipäev, 9. detsember 2008
Läti kaitsepolitsei otsustas seaduse devalveerida
Läti kaitsepolitsei otsustas devalveerida seaduse, mis keelab rahvusvaluuta lati omavolilise devalveerimise, et asutus saaks tööd normaalselt edasi teha.
"Kuigi on kriminaliseeritud lati omavoliline devalveerimine – ükskõik, kas seda teevad yksikisikud, ettevõtted, Läti või mõne teise riigi asutused või hoopis rahvusvahelised organisatsioonid –, on meil andmeid, et esineb yha enam devalveerimiskoldeid, nii et varsti võiksime rääkida devalveerimisepideemiast, kui sellistest asjadest rääkimine meile kriminaalasja kaela ei tooks," rääkis HMSile tundmatuks jääda sooviv Läti kaitsepolitsei polkovnik.
Ta viitas Ventspilsi majanduskõrgkoolile, kus latt on lektor Dmitri Smirnovi eestvõtmisel juba asutusesiseselt "igaks juhuks" ja "pehme maandumise garanteerimiseks" (nagu kuriteos kahtlustatavad ise väljenduvad) devalveeritud, ning Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMFile), kes majasisestes dokumentides ja läbirääkimistel Lätile antava laenu asjus juba arvestab lati devalveeritud kursiga.
"Nii ei jäänudki meil muud yle kui seadust otsustavalt devalveerida," tunnistas polkovnik pisarsilmi. "Muidu ei olekski meil enam muud tööd kui devalveerijaid jahtida. Ja seda veel koondamisajal."
"Kuigi on kriminaliseeritud lati omavoliline devalveerimine – ükskõik, kas seda teevad yksikisikud, ettevõtted, Läti või mõne teise riigi asutused või hoopis rahvusvahelised organisatsioonid –, on meil andmeid, et esineb yha enam devalveerimiskoldeid, nii et varsti võiksime rääkida devalveerimisepideemiast, kui sellistest asjadest rääkimine meile kriminaalasja kaela ei tooks," rääkis HMSile tundmatuks jääda sooviv Läti kaitsepolitsei polkovnik.
Ta viitas Ventspilsi majanduskõrgkoolile, kus latt on lektor Dmitri Smirnovi eestvõtmisel juba asutusesiseselt "igaks juhuks" ja "pehme maandumise garanteerimiseks" (nagu kuriteos kahtlustatavad ise väljenduvad) devalveeritud, ning Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMFile), kes majasisestes dokumentides ja läbirääkimistel Lätile antava laenu asjus juba arvestab lati devalveeritud kursiga.
"Nii ei jäänudki meil muud yle kui seadust otsustavalt devalveerida," tunnistas polkovnik pisarsilmi. "Muidu ei olekski meil enam muud tööd kui devalveerijaid jahtida. Ja seda veel koondamisajal."
teisipäev, 22. juuli 2008
Tartu paabulind pages Läti alligaatori eest
Nädala aja eest Tartus vahistatud paabulind tunnistas politseile, et pages Eestisse Lätist seal möllava alligaatori tagakiusamise eest.
"Olin kabuhirmus ja panin ajama," kirjeldas paabulind Lõuna politseiprefektuuri pressiteate vahendusel oma meeletu page. Alligaator tabati Interpoli egiidi all ning Läti ja Eesti politseijõudude yhiselt juhitud rahvusvahelise operatsiooni käigus Riia ja Jelgava vahelt.
Elamisloata paabulind on praeguseks palunud Eestilt poliitilist varjupaika. Lind ytles politseile, et troopiliste metselajate poolest rikkal lõunamaal Lätis on tema õigus elule piiratud ning soovib kaasa aidata Eesti rahvamajanduse arendamisele. Lõuna politseiprefektuur andis paabulinnu yle piirivalvele, kes paigutas linnu Aa pagulaslaagrisse.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on läbitakse formaalsused paari päeva jooksul ning seejärel on linnul võimalik hakata otsima Eestis uut töökohta. "Pakkumised on praegugi teretulnud," sõnas esindaja. "Saatke need aadressil: Islandi väljak 1, 15049 Tallinn. Edastame need paabulinnule viivituseta."
Loe ka: Lätis leiti aianduskooperatiivist alligaator, Tartus leiti tänavalt paabulind
"Olin kabuhirmus ja panin ajama," kirjeldas paabulind Lõuna politseiprefektuuri pressiteate vahendusel oma meeletu page. Alligaator tabati Interpoli egiidi all ning Läti ja Eesti politseijõudude yhiselt juhitud rahvusvahelise operatsiooni käigus Riia ja Jelgava vahelt.
Elamisloata paabulind on praeguseks palunud Eestilt poliitilist varjupaika. Lind ytles politseile, et troopiliste metselajate poolest rikkal lõunamaal Lätis on tema õigus elule piiratud ning soovib kaasa aidata Eesti rahvamajanduse arendamisele. Lõuna politseiprefektuur andis paabulinnu yle piirivalvele, kes paigutas linnu Aa pagulaslaagrisse.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on läbitakse formaalsused paari päeva jooksul ning seejärel on linnul võimalik hakata otsima Eestis uut töökohta. "Pakkumised on praegugi teretulnud," sõnas esindaja. "Saatke need aadressil: Islandi väljak 1, 15049 Tallinn. Edastame need paabulinnule viivituseta."
Loe ka: Lätis leiti aianduskooperatiivist alligaator, Tartus leiti tänavalt paabulind
teisipäev, 8. aprill 2008
Leedu ja Läti piirikonflikt teravneb
Leedu natsionalistid korraldasid öösel vastu teisipäeva juba teise pealetungi Läti piirialadele. Läti eriüksuslastel õnnestus pealetung automaatide abil tagasi lüüa. Inimkaotustest andmeid ei ole.
Läti välisministeerium on juba esitanud Leedule noodi natsionalistide lubamatu tegevuse osas, milles annab teada, et Leedu suutmatus mässulisi ohjeldada võib seada tugevasti ohtu riikidevahelise koostöö. Läti peaminister ei välistanud konflikti laienemise korral ka sõjalist sekkumist.
"Praegu on selge, et Leedu ei soovi probleemiga aktiivselt tegeleda ja see jätab meie piirialad kaitseta," kommenteeris Läti peaminister. Peaminister ei välistanud ka NATO leppe viienda artikli rakendamist, mis käsitleb ühe rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liitlaste vastu.
Venemaa peaminister Vladimir Putin tervitas konflikti ja lubas selle lahendamisel kindlasti ka sõjalist abi osutada. "Praegu veel selget otsust ei ole: Leedu ründamine oleks Valgevene enklaavistaatusest väljatoomisel kriitilisem: oleme äraootaval seisukohal kas Leedu heidetakse NATOst välja või mitte."
Eesti kaitsejõudude pressiesindaja teatel on meie vabariik võtnud positsioonid Ruhnu ümbruse paiknevate kiluvarude kaitseks ning tõrjuvad juba praegu aktiivselt küberründeid Eesti kriitilisele infrastruktuurile. Peaministrilt kommentaare saada ei õnnestunud, sest praegu on tarvis kiiresti-kiiresti teiste parteide arvelt mainet päästa.
Loe ka: DELFI: 50 üle piiri tunginud leedulast peksid Läti asula laiali
Läti välisministeerium on juba esitanud Leedule noodi natsionalistide lubamatu tegevuse osas, milles annab teada, et Leedu suutmatus mässulisi ohjeldada võib seada tugevasti ohtu riikidevahelise koostöö. Läti peaminister ei välistanud konflikti laienemise korral ka sõjalist sekkumist.
"Praegu on selge, et Leedu ei soovi probleemiga aktiivselt tegeleda ja see jätab meie piirialad kaitseta," kommenteeris Läti peaminister. Peaminister ei välistanud ka NATO leppe viienda artikli rakendamist, mis käsitleb ühe rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liitlaste vastu.
Venemaa peaminister Vladimir Putin tervitas konflikti ja lubas selle lahendamisel kindlasti ka sõjalist abi osutada. "Praegu veel selget otsust ei ole: Leedu ründamine oleks Valgevene enklaavistaatusest väljatoomisel kriitilisem: oleme äraootaval seisukohal kas Leedu heidetakse NATOst välja või mitte."
Eesti kaitsejõudude pressiesindaja teatel on meie vabariik võtnud positsioonid Ruhnu ümbruse paiknevate kiluvarude kaitseks ning tõrjuvad juba praegu aktiivselt küberründeid Eesti kriitilisele infrastruktuurile. Peaministrilt kommentaare saada ei õnnestunud, sest praegu on tarvis kiiresti-kiiresti teiste parteide arvelt mainet päästa.
Loe ka: DELFI: 50 üle piiri tunginud leedulast peksid Läti asula laiali
neljapäev, 27. märts 2008
Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon
Peaminister Andrus Ansip tunnistas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et on rääkinud Läti peaministriga (kelle nime me turvalisuskaalutlustel ei maini) seoses maadevahetuse skandaaliga halba valgusesse sattunud Merko Ehitusest.
Ansip ytles, et Läti riik langetab "ise" otsuseid, kuid tunnistas samas, et on vestluses Läti peaministriga kinnitanud, et Merko võib Eestis osaleda kõikidel riigihangetel ning ettevõttel ei ole selles osas mingeid piiranguid.
"Ja olen kategoorilistelt ümber lükanud Läti ajakirjanduses ilmunud väiteid selle kohta, nagu oleks Merko näol tegemist kuritegeliku organisatsiooniga, või et Merko juhid oleksid vangis olnud või kohe kohe vangi minemas," rääkis Ansip, lisades, et keegi pole syydi enne, kui kohus on isiku syydi mõistnud. Yhtlasi kinnitas ta Läti peaministrile, et kui tema või ta pereliikmetega peaks juhtuma mõni õnnetus, pole Merko sellega mitte kuidagi seotud ning sellepärast ei peaks lätlane veel oma tegude yle järele mõtlema. "Et Läti peaministri kodutänaval ning tema laste kooli ymbruses on viimasel ajal nähtud sageli Merko kirjadega autosid ja turskeid meesterahvaid, on minu arvates täielik juhus," kommenteeris Ansip.
Ansipi sõnul on Läti peaminister öelnud, et kindlasti ei kalluta sellised ajakirjanduslikud spekulatsioonid Lätis riigihanke tulemusi.
Ansip lisas, et see on ka praktiliselt kõik, mida tema teha saab. "Kui inimene ikka mõistuse häält ei kuula, ei suuda ka mina neid päästa. Aga noh, mis sa lätlasest ikka tahad. Ehkki mul on neist väga kahju," pyhkis Ansip silmanurgast pisara.
Läti valitsusagentuur Jaunie tris Brani tegi 13. märtsil otsuse, milles välistati ASi Merko Ehitus ja kontserni tytarettevõtte SIA Merks osalemine Läti Rahvusraamatukogu ehituskonkursil seoses kahtlustuse esitamisega maadevahetuse kriminaalasjas. Sellega yllatati tõsiselt Merko Eesti juhti Toomas Annust, kelle hinnangul oli Merko teinud Lätile pakkumise, millest ei saa keelduda. "Mul on seda väga kurb kuulda," sõnas Annus ning kustutas Kuuba päritolu sigari vastu turvamehe kätt.
Loe ka: Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon
Ansip ytles, et Läti riik langetab "ise" otsuseid, kuid tunnistas samas, et on vestluses Läti peaministriga kinnitanud, et Merko võib Eestis osaleda kõikidel riigihangetel ning ettevõttel ei ole selles osas mingeid piiranguid.
"Ja olen kategoorilistelt ümber lükanud Läti ajakirjanduses ilmunud väiteid selle kohta, nagu oleks Merko näol tegemist kuritegeliku organisatsiooniga, või et Merko juhid oleksid vangis olnud või kohe kohe vangi minemas," rääkis Ansip, lisades, et keegi pole syydi enne, kui kohus on isiku syydi mõistnud. Yhtlasi kinnitas ta Läti peaministrile, et kui tema või ta pereliikmetega peaks juhtuma mõni õnnetus, pole Merko sellega mitte kuidagi seotud ning sellepärast ei peaks lätlane veel oma tegude yle järele mõtlema. "Et Läti peaministri kodutänaval ning tema laste kooli ymbruses on viimasel ajal nähtud sageli Merko kirjadega autosid ja turskeid meesterahvaid, on minu arvates täielik juhus," kommenteeris Ansip.
Ansipi sõnul on Läti peaminister öelnud, et kindlasti ei kalluta sellised ajakirjanduslikud spekulatsioonid Lätis riigihanke tulemusi.
Ansip lisas, et see on ka praktiliselt kõik, mida tema teha saab. "Kui inimene ikka mõistuse häält ei kuula, ei suuda ka mina neid päästa. Aga noh, mis sa lätlasest ikka tahad. Ehkki mul on neist väga kahju," pyhkis Ansip silmanurgast pisara.
Läti valitsusagentuur Jaunie tris Brani tegi 13. märtsil otsuse, milles välistati ASi Merko Ehitus ja kontserni tytarettevõtte SIA Merks osalemine Läti Rahvusraamatukogu ehituskonkursil seoses kahtlustuse esitamisega maadevahetuse kriminaalasjas. Sellega yllatati tõsiselt Merko Eesti juhti Toomas Annust, kelle hinnangul oli Merko teinud Lätile pakkumise, millest ei saa keelduda. "Mul on seda väga kurb kuulda," sõnas Annus ning kustutas Kuuba päritolu sigari vastu turvamehe kätt.
Loe ka: Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon
teisipäev, 11. märts 2008
Indrek Teder konkureerib kõigiga
Vande andnud ja ametisse astunud õiguskantsler Indrek Teder soovib oma ametiaja jooksul kvaliteetselt teenindada nii valitsustegelasi kui ka lihtkodanikke.
“Me tahame pakkuda konkurentsi kõigile tegutsevatele riigiinstitutsioonidele ja seetõttu pakume ühelt poolt kodanikele soodsaid otsusi nende õiguste osas ning teiselt poolt võimalikult ränku karistusi valitud ja määratud ametnikele koos teistsuguse teenindustasemega,” kirjeldas õiguskantsler Indrek Teder oma strateegiat Haige Mõistuse Syndikaadile.
Õiguskantsleri kantselei teatel on nende eesmärk uue juhi all tõusta juhtivaks avalike teenuste pakkujaks Eesti Vabariigis ning hea õnne korral laieneda Lätti, Soome ja Venemaale. "Avalike teenuste turu avamine ELi poolt oleks igati teretulnud," kommenteeris kantselei pressiesindaja.
Loe ka: Kas uus õiguskantsler paneb Villu Reiljani saadikupuutumatuse hääletusele?
“Me tahame pakkuda konkurentsi kõigile tegutsevatele riigiinstitutsioonidele ja seetõttu pakume ühelt poolt kodanikele soodsaid otsusi nende õiguste osas ning teiselt poolt võimalikult ränku karistusi valitud ja määratud ametnikele koos teistsuguse teenindustasemega,” kirjeldas õiguskantsler Indrek Teder oma strateegiat Haige Mõistuse Syndikaadile.
Õiguskantsleri kantselei teatel on nende eesmärk uue juhi all tõusta juhtivaks avalike teenuste pakkujaks Eesti Vabariigis ning hea õnne korral laieneda Lätti, Soome ja Venemaale. "Avalike teenuste turu avamine ELi poolt oleks igati teretulnud," kommenteeris kantselei pressiesindaja.
Loe ka: Kas uus õiguskantsler paneb Villu Reiljani saadikupuutumatuse hääletusele?
kolmapäev, 20. veebruar 2008
Eesti tunnustas Läti tunnustust Kosovo iseseisvusele
Eesti Vabariigi Valitsus otsustas täna toimunud erakorralisel istungil tunnustada Läti Vabariigi otsust tunnustada Kosovo iseseisvumist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Läti-Eesti suhted viimastel aegadel väga lähedasteks kujunenud. "Kuna meie naaberriik on astunud julge sammu parema maailma suunas, oleks olnud kohatu säärasele sammule riiklikul tasemel mitte viivitamatult reageerida."
Peaminister Andrus Ansipilt Haige Mõistuse Sündikaat sisulist kommentaari ei saanud. "Ma olen võitja," lõpetas peaminister oma vastuse.
Kosovo iseseisvumise tunnustamist valitsuse istungil ei arutatud.
Loe ka: Läti tunnustas Kosovot
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Läti-Eesti suhted viimastel aegadel väga lähedasteks kujunenud. "Kuna meie naaberriik on astunud julge sammu parema maailma suunas, oleks olnud kohatu säärasele sammule riiklikul tasemel mitte viivitamatult reageerida."
Peaminister Andrus Ansipilt Haige Mõistuse Sündikaat sisulist kommentaari ei saanud. "Ma olen võitja," lõpetas peaminister oma vastuse.
Kosovo iseseisvumise tunnustamist valitsuse istungil ei arutatud.
Loe ka: Läti tunnustas Kosovot
esmaspäev, 3. detsember 2007
Merikotkad luuravad võõrriikide kasuks
Kodanikud ei tohiks kaotada valvsust ja peaksid ilmutama kodanikuaktiivsust ja kodanikujulgust, et hoida nende valduses olevaid riigisaladusi jõudmast merikotkaste kätte, andis Haige Mõistuse Syndikaadile teada kaitsepolitsei komissar Irina Mikson.
Viimasel kolmel on yle Eesti linde jälginud kotkamehed avastanud, et selle haruldase ja rangelt kaitstud linnuliigi esindajad pole oma vabariigile sugugi truud. Lähiajal peaks kohtusse arutusele jõudma esimesed asjad, milles merikotkaid syydistatakse Eesti vastu luuramises teiste riikide kasuks.
Riigiti saavad merikotkad endale enne pesast lahkumist jala ümber eri värvi rõngad ning neid lugedes ongi vaatlejad teada saanud, millistest maadest on need riigivastase tegevusega silma paistnud uhked röövlinnud kohale lennanud. "Meile tulevad kotkad nii Lätist, Rootsist, Gotlandi ja Ölandi saarelt kui ka Lapimaalt," tõi Mikson näiteks.
Loe ka: Avastus: merikotkad pole riigitruud
Viimasel kolmel on yle Eesti linde jälginud kotkamehed avastanud, et selle haruldase ja rangelt kaitstud linnuliigi esindajad pole oma vabariigile sugugi truud. Lähiajal peaks kohtusse arutusele jõudma esimesed asjad, milles merikotkaid syydistatakse Eesti vastu luuramises teiste riikide kasuks.
Riigiti saavad merikotkad endale enne pesast lahkumist jala ümber eri värvi rõngad ning neid lugedes ongi vaatlejad teada saanud, millistest maadest on need riigivastase tegevusega silma paistnud uhked röövlinnud kohale lennanud. "Meile tulevad kotkad nii Lätist, Rootsist, Gotlandi ja Ölandi saarelt kui ka Lapimaalt," tõi Mikson näiteks.
Loe ka: Avastus: merikotkad pole riigitruud
kolmapäev, 14. november 2007
Lang: Laima Leimaks!
Justiitsminister Rein Lang omandas 51% Läti magusatootja Laima aktsiaist. Värske šokolaaditööstur kavandab mitmeid ymberkorraldusi.
"Viimaste aastate kinnisvara-, börsi- ja meediatehingutega on Kalevi šokolaadile halb mekk kylge jäänud," kommenteeris Lang HMSi reporterile. "Õnneks on Läti maiused Eestis aina populaarsemad. Kontrollpaki omandamine võimaldab mul kohandada Laima veelgi paremini Eesti turule."
"Aga esimeses järjekorras annan Läti õnnejumalanna järgi nime saanud Laimale Eesti õnnejumalanna Leima nime," lubas Eesti juhtiv magusasõber.
"Viimaste aastate kinnisvara-, börsi- ja meediatehingutega on Kalevi šokolaadile halb mekk kylge jäänud," kommenteeris Lang HMSi reporterile. "Õnneks on Läti maiused Eestis aina populaarsemad. Kontrollpaki omandamine võimaldab mul kohandada Laima veelgi paremini Eesti turule."
"Aga esimeses järjekorras annan Läti õnnejumalanna järgi nime saanud Laimale Eesti õnnejumalanna Leima nime," lubas Eesti juhtiv magusasõber.
neljapäev, 18. oktoober 2007
Läti kuulutas USA-le sõja
USA suursaadiku sõnavõtt sel nädalal Riia Loomade Ylikoolis, kus ta kritiseeris valitsevat kliket, rikkus kahe riigi suhted. Peaminister Aigars Kalvitis moodustas uue valitsuse, mis USA-le viititamata sõja kuulutas.
Suursaadiku sõnul on Lätis kolm aastat pärast yhinemist ELi ja NATOga käes oluline hetk ajaloos, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. "Kas Läti otsustab, et raske töö on tehtud ja laseb riigil muutuda mänguväljakuks käputäiele indiviidile, kes täidavad enda ja oma sõprade taskuid?" küsis saadik. Ta märkis ära katsed sokutada kohtutesse kohtunikke, "kes teavad, mida teha", püüdlusi manipuleerida julgeolekuasutusi ja politseid, et neid poliitiliselt enda kasuks kallutada. "Pole kysimus, et oht vabadusele Lätis täna on erinev sellest, mis oli nõukogude ajal," ytles saadik. "Lätlased peaksid siiski tundma jõudu seista selle eest, mida nad peavad kalliks."
Hiljutise avaliku arvamuse kysitluse järgi peab suurem osa Läti elanikke põhiliseks ohuks riigile USAd ja peab sydamelähedaseks vabadust suurriikide ning rahvusvaheliste korporatsioonide diktaadist.
Peaminister Aigars Kalvitise byroo reageeris valuliselt ja nõudis saatkonnalt selgitusi. Muuseas öeldi, et avaldus viib pöördeni kahe riigi suhetes, kuna kõnes olevat suursaadik öelnud: "Olukorras, kus Läti vabadusele ohuks olev võim on nõrgem, Läti elanikud, tundub, et ei taha sellele vastu hakkama."
Saatkonna väitel on asi tõlkeveas, aga Kalvitis ja käputäis indiviide, kes on Kalvitise head sõbrad, seda ei usu. Käputäie esindaja sõnul oli avaldus selgelt sihitud Läti riigi õiguspärase võimu vastu ja kutsus rahvast avalikult põhiseaduslikku võimu kukutama. "See tähendab sõda," lausus esindaja.
Lätit on viimasel ajal tabanud yks skandaal teise järel. Märtsis vahistati Ventspilsi linnapea ja suurärimees Aigars Lembergs. Mais lõhati pomm, et tappa tolliameti krimiosakonna juht. Hetkel on käimas korruptsioonivastase ameti juhi Aleksei Loskutovi hammaste suust välja kangutamine julgeolekuteenistuse keldrites. Veidi varem heideti endine julgeolekutöötaja, keda kahtlustatakse tolliameti krimiosakonna auto õhkamises, julmalt autost välja ja jäeti hoolimatute suurärimeeste maasturite kummide alla kiirteele. Peaminister Kalvitis pidi möönma, et riigis tegutseb endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosnev bande.
Yleeile kohtus käputäis indiviide peaministri juhtimisel nimetatud endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosneva bandega. Kaks poolt istus maha läbirääkimistelaua taha ja pidasid kaks ööd ja päeva jutti nõu. Äsja lõppenud läbirääkimiste tulemusel otsustati võim Lätis ka formaalselt enda kätte võtta ja lõpetada nn demokraatia mängimine. "Odavat Ameerika importdemokraatiat pole meile vaja," lausus bande esindaja.
Peaministri moodustatud valitsuskabinetis on võrdsetel alustel esindatud käputäis indiviide ja julgeolekutöötajate bande. Käputäie kätte jäänud peaministrikohta tasakaalustavad bande kontrolli all olevad kaks jõuministeeriumi kolmest. Valitsus on juba otsustanud, et Läti lahkub Iraagis ja Afganistanis koalitsioonist ning edaspidi taotleb ylemvõimu mõlemas riigis. Välistatud pole koostöö kohalike terroriorganisatsioonidega.
Kodurindel on kavas vallutada ja seejärel maha lõhkuda USA saatkond. Uues valitsuse sõjakabinetis bande poolt esindav välisminister ytles, et ka sõjas säilivad Lätil USAga erilised ja soojad suhted. Käputäie indiviidide sõbrad kiitsid oma mängumaa Läti riiklike huvide kaitsel, olgugi radikaalsete meetmetega, igati heaks, mis tähendab, et moodustatud sõjakabinetil on lai kandepind.
Loe ka: USA ja Läti pöörasid tülli
Suursaadiku sõnul on Lätis kolm aastat pärast yhinemist ELi ja NATOga käes oluline hetk ajaloos, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. "Kas Läti otsustab, et raske töö on tehtud ja laseb riigil muutuda mänguväljakuks käputäiele indiviidile, kes täidavad enda ja oma sõprade taskuid?" küsis saadik. Ta märkis ära katsed sokutada kohtutesse kohtunikke, "kes teavad, mida teha", püüdlusi manipuleerida julgeolekuasutusi ja politseid, et neid poliitiliselt enda kasuks kallutada. "Pole kysimus, et oht vabadusele Lätis täna on erinev sellest, mis oli nõukogude ajal," ytles saadik. "Lätlased peaksid siiski tundma jõudu seista selle eest, mida nad peavad kalliks."
Hiljutise avaliku arvamuse kysitluse järgi peab suurem osa Läti elanikke põhiliseks ohuks riigile USAd ja peab sydamelähedaseks vabadust suurriikide ning rahvusvaheliste korporatsioonide diktaadist.
Peaminister Aigars Kalvitise byroo reageeris valuliselt ja nõudis saatkonnalt selgitusi. Muuseas öeldi, et avaldus viib pöördeni kahe riigi suhetes, kuna kõnes olevat suursaadik öelnud: "Olukorras, kus Läti vabadusele ohuks olev võim on nõrgem, Läti elanikud, tundub, et ei taha sellele vastu hakkama."
Saatkonna väitel on asi tõlkeveas, aga Kalvitis ja käputäis indiviide, kes on Kalvitise head sõbrad, seda ei usu. Käputäie esindaja sõnul oli avaldus selgelt sihitud Läti riigi õiguspärase võimu vastu ja kutsus rahvast avalikult põhiseaduslikku võimu kukutama. "See tähendab sõda," lausus esindaja.
Lätit on viimasel ajal tabanud yks skandaal teise järel. Märtsis vahistati Ventspilsi linnapea ja suurärimees Aigars Lembergs. Mais lõhati pomm, et tappa tolliameti krimiosakonna juht. Hetkel on käimas korruptsioonivastase ameti juhi Aleksei Loskutovi hammaste suust välja kangutamine julgeolekuteenistuse keldrites. Veidi varem heideti endine julgeolekutöötaja, keda kahtlustatakse tolliameti krimiosakonna auto õhkamises, julmalt autost välja ja jäeti hoolimatute suurärimeeste maasturite kummide alla kiirteele. Peaminister Kalvitis pidi möönma, et riigis tegutseb endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosnev bande.
Yleeile kohtus käputäis indiviide peaministri juhtimisel nimetatud endistest KGB-lastest ja Läti julgeolekuteenistuse töötajatest koosneva bandega. Kaks poolt istus maha läbirääkimistelaua taha ja pidasid kaks ööd ja päeva jutti nõu. Äsja lõppenud läbirääkimiste tulemusel otsustati võim Lätis ka formaalselt enda kätte võtta ja lõpetada nn demokraatia mängimine. "Odavat Ameerika importdemokraatiat pole meile vaja," lausus bande esindaja.
Peaministri moodustatud valitsuskabinetis on võrdsetel alustel esindatud käputäis indiviide ja julgeolekutöötajate bande. Käputäie kätte jäänud peaministrikohta tasakaalustavad bande kontrolli all olevad kaks jõuministeeriumi kolmest. Valitsus on juba otsustanud, et Läti lahkub Iraagis ja Afganistanis koalitsioonist ning edaspidi taotleb ylemvõimu mõlemas riigis. Välistatud pole koostöö kohalike terroriorganisatsioonidega.
Kodurindel on kavas vallutada ja seejärel maha lõhkuda USA saatkond. Uues valitsuse sõjakabinetis bande poolt esindav välisminister ytles, et ka sõjas säilivad Lätil USAga erilised ja soojad suhted. Käputäie indiviidide sõbrad kiitsid oma mängumaa Läti riiklike huvide kaitsel, olgugi radikaalsete meetmetega, igati heaks, mis tähendab, et moodustatud sõjakabinetil on lai kandepind.
Loe ka: USA ja Läti pöörasid tülli
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
