Bert Valter sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud

Aktivist, aktivist ja aktivist Bert Valter sai lõpuks nimevahetuse vormistatud ning ta ei kandideeri valimistel senise kodanikunimega Rubla Kaabel, vaid Bert Valterina, millise nime all avalikkus teda tunneb.

Postimees kirjutas, et rahvastikuregistris on Bert Valter nüüd tema kodanikunimeks ja valimisteenistus muutis ära ka tema nime valimisnimekirjas ning kandideerimisdokumentides.

Kandidaadi nime lubab seadus muuta kuni 13 päeva enne valimisi, valimispäev on 3. märts.

Natsionaalsotsialistliku erakonna ridades riigikokku kandideeriv Valter on nimevahetusega tegelenud juba aastaid. "See on olnud väga pikaajaline protsess. Alustasin sellega 2011. või 2012. aastal," rääkis Valter ERR-ile.

"Nimeseadus on meil väga konservatiivne. Ongi umbes nii, et inimene võib võtta ainult eesti nime, näiteks Jüri Kask. Minul ei ole sellest Jüri Kasest palju tolku, sest ühiskond tunneb mind Bert Valterina. Olen seda isikunime kasutanud juba 30 aastat," selgitas ta.

Nimemuutmisest keeldunud siseministeeriumil on Valteri väitel olnud põhjendusi erinevaid, aga peamine selgitus on see, et perekonnanimi ei tohiks alata kaashäälikuga.

Ta leiab, et põhiseaduslik õigus on saada kandideerida sellena, kellena ühiskond inimest tunneb.

Pärast artikli avaldamist teatas Valter sotsiaalmeedias, et esitab siseministeeriumile vaide tegelikus kasutuses juurdunud isikunime kasutamiseks ning võitleb edasi õiguse eest olla tema ise.

Luuletaja Ain Kaabel ei kommenteerinud alusetut väidet, justkui seadnuks ta poja valiku ette, kas nime vahetab poeg või isa. Samuti ei kommenteerinud uue nimekaimukese ilmaletulekut Edgar Valter.

Loe ka: Roy Strider sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Vabariigi president: Praegusel kujul Siim Kallast ei ole meile vaja

Raskest kätlemisest taastuv Kersti Kaljulaid suunab intervjuus mõtted Siim Kallase praegusele mõttetusele ja manitseb Eesti juhte suuremale valvsusele Euroopat ootavate radikaalsete muutuste ees.

Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.

Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.

Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama

HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?

Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

Juhtimismõtleja: vajame juhtideks antiikkangelasi

Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil "Klassikaline riik" esinenud juhtimise ekspert Heinrich Schliemann räägib, et klassikaliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja rohkem antiikkangelaste tüüpi juhte.

Tema kontseptsioon ütleb, et tänapäeva ühiskonnas on järjest enam selliseid ülikeerulisi probleeme, mille lahendamisel ei piisa tavalistest kangelasjuhtidest, keda siiani on eeskujuks toodud. Vaja on Achilleuse, Heraklese, Odysseuse või Oidipuse mõõtu tegelasi, seletas Schliemann.

"Sellised juhid kipuvad olema enesekindlad ning -kesksed, nende empaatiavõime on suhteliselt madal, nad on oma põhimõtetes jäigad ning nad sageli eitavad ebakindluse olemasolu," selgitas Schliemann.

Eksperdi sõnul on tänapäeva ülikeerukate probleemide lahendamiseks vaja juhte, kes suudavad tõusta efektiivsuses Augeiase tallide puhastamiseni nagu Herakles, järjekindluses olla kivi mäkke veeretava Sisyphose väärilised ning kannatlikkuses olla Prometheuse väärilised, kelle maksa kotkas iga päev ära sõi.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu sõnul annab Schliemanni esitatud kontseptsioon palju mõtteainet selle nurga alt, et milliseid omadusi juhtides praegu hinnatakse ja milliseid mitte. "Kui me oskame ära tunda ja arendada juhtides antiikkangelase omadusi, suudamegi toime tulla keerulisemate probleemidega," ütles Viiding.

"Karismaatilised, enesekindlad ja oma valdkonda hästitundvad juhid ei paista olevat piisav selleks, et ühiskonnas olulisi muutusi algatada ja teoks teha," tõdes Viiding.

Loe ka: Briti juhtimismõtleja Eestis: vajame juhtideks antikangelasi