EKRE fraktsioon: valitsus peaks keskenduma olulisemate liitlaste solvamisele ja pandeemiale

Nädalavahetusel kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon mõistis hukka rahandusminister Martin Helme ja riigikogu väliskomisjoni liikme Mart Helme hiljuti Tre Raadios väljendatud kommentaarid Leedu ja Rumeenia aadressil. 

Fraktsioon märkis, et partei liidrid keskenduvad väikeste NATO liitlaste mõnitamisele olukorras, kus mitu Eestile märksa olulisemat riiki on veel solvamata. Liikmed pelgavad, et pärast Ameerika Ühendriikide järgmise presidendi Joe Bideni paikapanemist on Eestis jäädud loorberitele puhkama. 

“On sümptomaatiline, et valitsus ei ole siiani leidnud võimalust Kanada demokraatia kahtluse alla seadmiseks,” märgitakse avalduses. “Samuti oleme pööranud lubamatult vähe aega Saksamaa ja Prantsusmaa ründamisele. Eriti raske on avalikkusel mõista, miks me viivitame praeguses olukorras Läti kuuevarbaliste sodomiitide hukkamõistuga.” 

Liikmed leidsid, et ehkki NATOsse mittekuuluva Rootsi põlgamine on paljude erakonna valijate jaoks enesestmõistetav, on partei liidrid hoidnud Rootsi poliitikute kommunistideks ja müüjatüdrukuteks sõimamisest. Samal ajal ei ole Rootsi meile vähem oluline riik kui Soome, mille puhul selline võimalus leiti. 

Avalduses märgitakse, et Eesti on praegu tõsises tervise- ja majanduskriisis, mis vajab kõigi rahvuslike jõudude mobiliseerimist. “Seetõttu on valitsuse esmane missioon praegu selgitada, et pandeemia on müüt ja töökohtade kadumises on süüdi välismaalased,” leiab fraktsioon. “Suhete rikkumine väikeste liitlasriikidega on pseudoteema, millega võib tegeleda headel aegadel.” 

Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist

Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.

"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.

Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.

"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu

Leedu libapolitseinikud said EAS-ilt 5000 eurot toetust

Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas starditoetusena 5000 eurot üheksale Leedu kodanikust petisele, kelle eesmärk on pakkuda eestlastele infot, mida peavoolumeediast ei leia. Hiljuti süüdimõistetud petised saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja.

HMSi uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn kuritegelikule ühendusele, kus esinetakse muu hulgas tõendamata politseinikena, helistatakse eakatele inimestele lauatelefonile ja nõutakse raha nende lähedase poolt "põhjustatud" liiklusõnnetuse eest.

EASist öeldi, et kui ettevõtte ja taotluses esitatud projekti tegevus ei lähe vastuollu heade tavadega, siis ei ole neil võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes alust anda subjektiivseid hinnanguid.

Leedu libapolitseinik Edvinas Širvinskas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta," selgitas Širvinskas mõne kuu taguses videopöördumises.

"Võta ette üks kõige hullumeelsemana tunduv telefonikõne ja luba oma mõttel mängelda teemal, mis oleks siis, kui see teooria oleks tõsi, ja veeda iseendaga põnev ja avardav pooltund. Kui sa järgid päevast päeva ette antut mõttemudeleid ja loed standardseid uudiseid, ei ole see mõtlemine ja juurde õppimine, vaid lihtsalt sama raja peal käimine. Leedu libapolitseinikud ei ütle, mis on tõde, vaid pakuvad erinevaid vaatenurki," selgitas ta.

EAS selgitas lisaks, et 5000 euro eraldamisel Leedu libapolitseinike tarbeks ei olnud eesmärgiks hinnata, milline on nende telefonikõnede päritolu või usaldusväärsus.

"Kui sellistele teadetele on turgu ja ettevõte täidab oma toetuse saamisel võetavad eesmärgid, on meede oma eesmärgi täitnud," selgitas EASi pressiesindaja Jürg Samel.

Nn alternatiivsed politseinikud koguvad Eestis tõepoolest populaarsust ning hiljuti tegi sellest loo ka "Pealtnägija". Politsei tabas libapolitseinikena esinenud kurjategijad aprillis, mais ja juunis ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

Alternatiivmeedia portaali Telegram andmeil avaldas Eesti välisminister Urmas Paet libapolitseinikele ja EASile kaastunnet.

Loe ka: Alternatiivportaal Telegram sai EAS-ilt 5000 eurot toetust
Leedu libapolitseinikud saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja

Leedu libapolitseinikud lubasid mitte kunagi enam Eestisse tulla

Ida-Virumaal kiirust mõõtnud ning vanainimestelt raha välja petnud Leedu libapolitseinikud ei soovi siia enam kunagi tagasi pöörduda.

Libapolitseinikuks nimetatakse inimest, kes täiskuuöösiti vastu tahtmist politseinikuks moondub. Politseinikuks võib moonduda pealtnäha tavaline inimene, mistõttu on muul ajal libapolitseinike paljastamine peaaegu võimatu. Teadlaste sõnul on tegemist vere kaudu leviva needuse: milititroopiaga.

"Eestlastel puudub võime meid mõista," kurtis üks libard, Jančis. "Kui Leedus nähti meid kui haiguse ohvreid ja mõisteti, et me ei ole seda ise soovinud, siis siin..." Siinkohal ei suuda pisaratest vappuv mees enam jätkata.

Eesti politsei keeldus pikematest kommentaaridest, viidates menetlusandmete salastatusele: "Oleme probleemist teadlikud ning likvideerisime selle."

Milititroopia levib kokkupuutes kannatanu verega, mistõttu tasuks politseinikega vahekorda astudes alati kasutada kondoomi.

Loe ka: Leedu libapolitseinikud lubasid mitte kunagi enam Eestisse tulla

Leedu ja Läti piirikonflikt teravneb

Leedu natsionalistid korraldasid öösel vastu teisipäeva juba teise pealetungi Läti piirialadele. Läti eriüksuslastel õnnestus pealetung automaatide abil tagasi lüüa. Inimkaotustest andmeid ei ole.

Läti välisministeerium on juba esitanud Leedule noodi natsionalistide lubamatu tegevuse osas, milles annab teada, et Leedu suutmatus mässulisi ohjeldada võib seada tugevasti ohtu riikidevahelise koostöö. Läti peaminister ei välistanud konflikti laienemise korral ka sõjalist sekkumist.

"Praegu on selge, et Leedu ei soovi probleemiga aktiivselt tegeleda ja see jätab meie piirialad kaitseta," kommenteeris Läti peaminister. Peaminister ei välistanud ka NATO leppe viienda artikli rakendamist, mis käsitleb ühe rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liitlaste vastu.

Venemaa peaminister Vladimir Putin tervitas konflikti ja lubas selle lahendamisel kindlasti ka sõjalist abi osutada. "Praegu veel selget otsust ei ole: Leedu ründamine oleks Valgevene enklaavistaatusest väljatoomisel kriitilisem: oleme äraootaval seisukohal kas Leedu heidetakse NATOst välja või mitte."

Eesti kaitsejõudude pressiesindaja teatel on meie vabariik võtnud positsioonid Ruhnu ümbruse paiknevate kiluvarude kaitseks ning tõrjuvad juba praegu aktiivselt küberründeid Eesti kriitilisele infrastruktuurile. Peaministrilt kommentaare saada ei õnnestunud, sest praegu on tarvis kiiresti-kiiresti teiste parteide arvelt mainet päästa.

Loe ka: DELFI: 50 üle piiri tunginud leedulast peksid Läti asula laiali