EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist

Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist

Tsahkna tegi ettepaneku keelustada banaanid

Sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna on teinud ettepaneku, et Urmas Reinsalu (IRL) juhitud justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda siia tulevate pagulastega, kellel on kaasas banaane, mis Tsahkna arvates ei ole kooskõlas euroopalike traditsioonidega.

Eesti Päevalehe kohaselt esitas Tsahkna ka konkreetse ettepaneku keelustada banaanide kasutamine avalikes kohtades. See tähendaks, et aafriklased ei saaks süüa traditsioonilisi puuvilju nagu banaan.

Suurem osa Eestisse tulevatest pagulastest pärineb riikidest, kus islam on põhiline usund, ning seetõttu on võimalus, et osa pagulastest soovib järgida traditsioone ka enda toidus.

Lisaks sellele on antud küsimusega silmitsi seisnud mitmed Lääne-Euroopa riigid, jõudes erinevate juriidiliste järeldusteni. Näiteks Prantsusmaal on koolides banaanide söömine keelatud.

Minister Tsahkna sõnul õpitakse teiste EL-i liikmesriikide praktikast, kes on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärgi, mis on tekitanud probleeme. "Meie tahame seda ennetada," kinnitas Tsahkna.

Justiitsminister Urmas Reinsalu nõustub oma erakonnakaaslasest kolleegi, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga, et enne pagulaste vastuvõttu tuleks ühiskonnas läbi arutada, kas banaanide tänaval söömine sobib meie kultuuriruumi ega ohustaks julgeolekut. Tänane seadusandlus banaanide söömise keeldu ei võimalda.

Minister tõi esile kaks aspekti, mida banaanide söömise keelustamisel seadusandluses silmas pidada: üks neist on julgeolek, mida reguleerib korrakaitseseadus, ja teine inimväärikus ning kultuuritavad, mis mingile ühiskonnale on omased.

"Banaanide keeldu on põhjendatud just inimväärikuse argumendiga, et see on kultuuriline piirang, mis inimestele on asetatud. Euroopa kultuurikontekstis see süüa banaani alandab nende inimeste väärikust ja olemuslikku enesemääramist ja ei ole vastavuses meie arusaamaga inimväärikuse olemusest," selgitas minister Reinsalu. "Euroopa inimõiguste kohtupraktika näitab, et riikidel on pädevus kehtestada ise oma reeglid selles küsimuses," rõhutas ta.

Reinsalu nõustub Tsahknaga, et nende küsimustega oleks arukas tegelda ennetavalt. "See on aus inimeste suhtes, kes kaaluvad oma tulevase elukohana Eestit," põhjendas Reinsalu.

Vastukaaluks võrdõigusvoliniku arvamusele leiab europarlamendi saadik Urmas Paet, et banaanide söömine ei ole mitte tühja kõhuga inimeste õigus, vaid hoopis näljaste õigusi piirav sund.

"Ma usun ennekõike Eesti ühiskonna enda tugevusse ja terve mõistuse arvestatavasse osakaalu," ütles Paet.

Paeda, Tsahkna ja Reinsalu mure banaanide pärast sai alguse Keskerakonna poliitiku Märt Sultsi sõnavõtust, kes on millegipärast veendunud, et banaanid kasvavad Süürias: "Anna andeks, kas see kuradi Süüria aborigeen on minuga võrdne või? Kukele mine. Mina olen 3 ülikooli lõpetanud, tema on 20 aastat istunud banaanipuu all!" HMSi andmeil ei ole Sults õppinud geograafiat ega botaanikat.

Eesti erakondadeülese algatuse vastu on avaldanud protesti Ameerika Ühendriikide filmistaarid Kevin, Stuart ja Bob, keda Eesti avalikkus kohtas viimati filmis "Käsilased". Kui HMSi reporter näitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna fotot, karjatas Kevin "Bananaaaa!" ja üritas pilti ära süüa.

Vaata ka:
Tsahkna tegi ettepaneku keelustada nägu kattev riietus
Reinsalu: näo katmise keelu korral tuleks seadusi muuta
Paet: sund nägu varjata on naiste õigusi ahistav
Minions Banana Song

Salajane pöördumine: Laulu- ja tantsupeol voolaku alkohol

Hulk alkoholitootjaid ja Eesti kraanivarjulohistajate liit esitasid kultuuriministrile ja laulu- ja tantsupeo korraldajatele ultimaatumi, milles välistatakse rahaline sponsorlus valitsevatele parteidele, kui Eesti suurim pidu ilma alkoholita möödub. Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on surve all.

Alkoholiga seotud ühendused esitasid sama ultimaatumi ka aastatel 2009 ja 2011 ning need olid edukad.

"Olukorras, kus oleme alkoholi tarbimiselt mitte ainult Euroopas vaid juba kogu maailmas esirinnas, ei tohi jätta astumata samme selle esikoha säilitamisel. On mõeldamatu, et Eestlane tunneb end kodumaal kaine peaga hästi. Teaduslike uuringute kohaselt valdab paljusid alkoholist võõrduvaid inimesi halb enesetunne, iiveldus ning koguni värinad või krambid. Sellisel moel peo nautimine ei ole mõeldav," seisis pöördumises.

Avaldusele on alla kirjutanud kõik Eesti alkoholitootjad, jaemüüjate liit, alkoholi võõrutusravi kliinikute esindajad ning Templirüütlite ühendus.

"Eesti ei ole kunagi teinud ühtki otsust, mis alkoholitootjate huve sellisel määral kahjustaks, ning palume arvestada, et olete riigina liitunud investeeringute kaitse lepinguga, mis kohustab teid mitte muutma äritegevuseks sobilikku õigusruumi," seisab pöördumise lõpus.

Ettepanekut kaalutakse

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuste kommunikatsioonijuht Sten Weidebaumi sõnul ei ole veel otsustatud, kas suvel toimuval laulu- ja tantsupeol müüakse lahjat alkoholi. "2011 aastal loobusime õllemüügist piiratud alal, selles mõttes on meil kindel seisukoht, et propageerime alkoholimüüki kogu festivali ulatuses. Lisaks keelasime müügi soodustamiseks oma vedelike toomise festivalialale ja müüsime seda kõrgendatud hindadega," tõdes ta.

Pöördumist arutatakse lähitulevikus kultuuriministeeriumi siseringis ja tulemusest antakse teada laulu- ja tantsupeo sihtasutuse nõukogule pressiteate koostamiseks teada.

Loe ka:  Tarbija24: Avalik pöördumine: laulu- ja tantsupidu olgu alkoholita

Yana Toom: Tallinna loomaaias ähvardab loomi surnukssöötmine

Tallinna loomaaed vaevleb koledasti rahapuuduse käes, kuid Tallinna abilinnapea Yana Toomi kinnitusel ei tähenda see, et loomad nälgiksid. "Ega loomad siis raha söö," imestas ta.

Toom kinnitas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et meedias avaldatud info, justkui loomaaia asukaid ähvardaks kriisi tõttu nälg, ei vasta tõele. Tema sõnul eraldas Tallinna linnavalitsus kord aastate eest loomaaiale kümneid miljoneid kroone ning kavatseb kunagi võib-olla hea õnne korral veel 3-4 miljoniga toetada.

"Keegi ei nälgi," rõhutas Toom. "Muidugi surevad loomad pidevalt, kuid see juhtub haiguste ja õnnetuste tõttu või ka tavalise pikniku käigus."

"Näiteks eile toimus loomaaias linnavalitsuse väike suveüritus. On silmaga näha, et miilusid ja lakklambaid on loomaaias liiga palju, pealegi maitsevad nad suurepäraselt. Me lihtsalt sööme nad ära, enne kui keegi jõuaks nälga surra," selgitas abilinnapea.

Pigem peab Yana Toom loomadele ohtlikuks ületoitmist, mis on linnavalitsuse rikkaliku toetuse tõttu kerge tulema. Seepärast peab ta järgmisel nädalal loomaaia talitajatele õpetliku loengu loomade liigse nuumamise kahjulikkusest nende kulinaarsetele omadustele.

Loe ka: Yana Toom: Tallinna loomaaias ei sure ükski loom nälga

HMSi ajakirjanikud kylastasid supikööki

Lasnamäe äsjaavatud supiköögis avaldati tunnustust ajakirjanikele, kes olid tulnud kohta, kus jagati toitu majanduslikult raskes seisus olevatele ja puudustkannatavatele inimestele. Toidujagajad selgitasid oma osalemist toidu jagamisel vajadusega anda yhiskonnale eeskuju ning näidata yles humaansust ja mõistmist hätta sattunud inimeste suhtes.

"Paljudes riikides on nii, et supiköökides ja vaeste varjupaikades käivad inimeste eest hoolitsemas ka riigi või linna esimesed mehed ja naised ning tuntud avaliku elu tegelased. Ma ei mõista neid ajakirjanikke, kellele käik supikööki nalja tegi ja kes ei häbenenud seda isegi välja näidata," selgitas kokaonu.

Haige Mõistuse Syndikaadi ajakirjanike kysimused olid põhiliselt suunatud supiköögis toimuvale ning nad ei tahtnud midagi teada sellest valimistest ja valimiseelsetest reitingutest, samuti ka Tallinna Filharmooniast ja ei tea millest veel. Seda kõike parajasti sooja suppi jagavalt teenindajalt kysida ei olnud asjakohane.

Hiljuti suurendas Tallinn supiköögile eraldatavaid vahendeid, sest majanduskriisi tõttu on abivajavate inimeste arv märkimisväärselt kasvanud. "Mulle jääb täiesti arusaamatuks, et Delfi nimetab seda ainult "meediashow'ks," nentis anonyymne lehelugeja.

HMSi ajakirjaniku jaoks on filharmooniast supikööki vaid yks lyhike samm, mis tegelikult näitab täielikku keskendusvõimet. Vaadake, meil Eestis kiputakse kõike seostama ainult valimistega. Nii ka Tallinna abipaketti, pingutusi selle nimel, et sel raskel ajal ei jääks peavarjuta noored pered ja eakad inimesed, linna poolt loodavaid sotsiaalseid töökohti ning nagu viimasest näitest näha, ka supiköökides toimuvat.

Supiköögis polnud ajakirjanikud mitte selleks, et ennast näidata, vaid hoopis teistel põhjustel. Lääne-Euroopas on see ysna tavaline, et nii parlamendisaadikud, kui ministrid, aga ka poplauljad ja filmitähed võtavad osa sellistest heategevuslikest aktsioonidest näitamaks, et supiköögis viibimine pole mingi häbiasi! Seda on väga vaja, sest ka seekord võis näha, kuidas osa inimesi eelistas end pigem ära peita kui riskida sellega, et mõni tuttav neid supijärjekorras ära tunneb. Oodati ukse taga, kuni ajakirjanike hord ära läks. Yks tundmatuks jääda soovinud kylastaja nimetas seda suisa valehäbiks.

Paljulapselise pere vanematel pole midagi häbeneda, kui on kaotatud töö ja toime tulemiseks peab ajutiselt võtma vastu kohaliku omavalitsuse pakutavat abi! Andkem endale aru, et myyt meie imetabasest edukusest on nyydseks läbi - suurem osa Eesti inimestest peavad iga krooni hoolikalt lugema ja väga paljudel pole yldse neid kroone, mida lugeda. Ärme sunnime neid inimesi häbenema.

Olime selles supiköögis, et näidata, kui kaugele oleme jõudnud ja kui reaalselt raske on olukord. Sest olgem ausad, teiste väljaannete ajakirjanikud satuvad Stenbocki majja pressikonverentsidele või rahandusministeeriumi briifingutele tihemini kui sinna, kus on inimesed, kes nendes kahes väärikas hoones tehtavate valeotsuste tõttu kannatavad.

"Meedial on oluline roll, et aidata kokku viia linna poolt pakutavad võimalused ning need inimesed, kes neid vajavad. Yhed poliitikud käivad supiköögis, teised aga ei tea, et niisugune koht Tallinnas yldse olemas on. Andke faktitäpset teavet, millest oleks inimestele kasu. On kyllalt neid inimesi, kes ei tea, kuhu pöörduda abi saamiseks, varustage neid selle teadmisega. On inimesi, kes ehk aitaksid linnal abivajajaid aidata kas siis rahaliselt või muud moodi - andke nendele inimestele võimalus teada saada sellest, et nende abi on oodatud. Kõige enam aga viige inimesteni arusaam, et ajad on muutunud, abi kysimises pole midagi häbiväärset, peame hoidma kokku, teineteist toetama ja aitama, et see raske aeg yle elada," pani yks kohalviibinuist nii ajakirjanikele kui ka avalikkusele sydamele.

"Kui sattusite supikööki tänu sellele, et seal olin ka mina, siis võite mind uudisest välja lõigata," soovitas anonyymne kommentaator.

Loe ka: "/---/ kohtumisest meediaga Lasnamäe supiköögis"