Laupäev, 30. detsember 2017

Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju

Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

Omandireformatsioon - investeering minevikku

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.

Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.

"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.

Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.

Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.

Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.

Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus