EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist

Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist

Saaremaal leiti ajalooline metsavenna piimanõu-peldik

Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peldik. Suletud nõus oli kokku 50 hästisäilinud eset.

Enam kui 60 aastat peidus olnud saladus oli päevavalgele, kui traktor raiesmikul peldikuks olnud piimanõu kaant vigastas. See olnud aga puhas õnn, et Ando Ansperi mannergu leidis, sest esemed, mis sealt välja tulid, olid väga hästi säilinud.

Loe ka:  Saaremaal tuli välja metsavenna 50 esemega piimanõu-peidik

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

Martin Helme nimetas korruptsiooni Tallinna Sadamas massiimmigratsiooni tagajärjeks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme altkäemaksuvõtmist Tallinna Sadamas  korruptsioonikuriteona hukka ei mõistnud, ta leidis Postimehega rääkides hoopis, et tegemist on massiimmigratsiooni tagajärjega, mille eest nende erakond on juba pikemat aega hoiatanud.

«Laiemas plaanis kommenteeriks Tallinna Sadamas  juhtunut niimooodi, et see on täpselt see, mille eest me oleme juba pikemat aega hoiatanud,» rääkis Martin Helme Postimehele.

Helme sõnul on tegu selge massiimmigratsiooni tagajärjega – inimesed ei soovi siia immigrante ning vastuseis viib nad meeleheitlikele tegudele. Poliitik kinnitas, et põlengut kui vihakuritegu eraldi hukka mõista ta ei kavatse. «Mina mõistan hukka kahepalgelisuse,» kinnitas Helme.

Küsimusele, kas EKRE pole mitte ka ise viha õhutamisele kaasa aidanud, vastas Helme eitavalt. Tema sõnutsi on tegu ikkagi rahva selge tahte väljendusega ja viha õhutavad immigratsiooni toetajad.

Helme sõnul tegeletakse praegu Tallinna Sadama altkäemaksuskandaali käsitledes hüsteeria õhutamisega ja eriti teeb seda näiteks reformierakondlasest sadamajuht Remo Holsmer, rääkides koostööst uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks.

Holsmer teatas eile, et korruptsioonil Tallinna Sadamas kohta ei ole ja on äärmiselt kahetsusväärne, kui viidatud kahtlustused tõele vastavad. «Tallinna Sadam on avatud ja teeb igakülgset koostööd uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks,» teatas ta.

Helme sõnul on tegu ebaproportsionaalse lähenemisega – altkäemaksuandmisi leiab Eestis aset pidevalt ning ükski neist ei saa nii palju tähelepanu kui Tallinna Sadama juhtum. Ta ei näinud põhjust Tallinna Sadama korruptsiooni teiste seast esile tõstmiseks.

Lisaks leidis Helme, et EKREga seotud kuritegudele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui riik on kannataja. «Mille peale ajakirjandus peaaegu ei reageerinud ja politsei sugugi mitte, oli Jaak Madisoni töökaaslaste ahistamine Tallinkis. Politsei ei viinud Madisoni isegi kainenema,» jätkas Helme. (Ahistamine pole seni kohtus kinnitust leidnud. EKRE väitel pole Madison kedagi ahistanud, ta pole Tallinkis kunagi töötanud ja Tallinkit pole üldse olemaski. Madisoni ka mitte, pole kunagi olnudki. – toim.)

Loe ka: Martin Helme nimetas pagulaskeskuse süütamist massiimmigratsiooni tagajärjeks

Pentus-Rosimannus: Eesti on nõus vastu võtma itaallasi ja kreeklasi

Kuigi välisminister Keit Pentus-Rosimannus ei nõustu pagulasi vastu võtma kohustusliku kvoodi alusel, tuleb tema sõnul abivajajaid siiski aidata, mistõttu on Eesti valmis vastu võtma 1064 itaallast ja kreeklast.

Pentus-Rosimannuse sõnul peitub Euroopa Liidu tugevus solidaarsuses ja ühises tegutsemises. "Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta," ütles välisminister.

Tema sõnul pole samas Eesti valmis Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõustuma, võtmaks vastu 1064 pagulast ja teeb Komisjonile vastu-ettepaneku, et pagulaste asemel võtta vastu 443 itaallast, 295 kreeklast ja 326 muu Euroopa riigi kodanikku.

"Eestil pole kultuurilises kontekstis hetkel piisavalt tugistruktuure, mis võimaldaks pagulased assimileerida. Meil puuduvad vajaminevad elementaarsed vahendid vaeste pagulastega toime tulekuks," rääkis Pentus-Rosimannus.

"Samas rikkamad itaallased või kreeklased võiksid Eestis ennast üsnagi hästi tunda," märkis minister. "Ja eks siis sellega tekib teistes riikides ruumi, kuhu pagulasi paigutada, win-win," rõõmustas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas itaallastele ja kreeklastele kaastunnet.

Vaata ka:
Pentus-Rosimannus: Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga
Euroopa Komisjon: Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast

Ansip läheb ametlikule kohtumisele laamaga

Peaminister Andrus Ansip sõidab järgmisel nädalal ametlikule visiidile Tallinna loomaaeda, et kohtuda seal laamaga.

Lisaks sellele on valitsusjuhil kavas kohtuda samuti guanaakode ja alpakaga, teatas riigikantselei.

Tallinna loomaaia bioloogi Aleksei Turovski sõnul kuuluvad nii laama, guanaako kui ka alpaka Ameerika mõhnjalaliste hulka.

"Nad kõik synnivad sirge seljaga," kommenteeris Turovski. "Laamade perekonda kuulub kaks ulukiliiki – guanaako ja vikunja – ning kaks kodulooma – laama ja alpaka." Kõik neli liiki on Turovski sõnul ülipädevalt kohastunud väga raskete, ekstreemsete keskkonnatingimustega.

Riigikantselei teatel on valitsusjuhil edaspidi kavas ka kohtumine teise ulukist Ameerika mõhnjalalise vikunjaga. Valitsuse senisest tihedamad sidemed raskete oludega kohanenud laamade perekonna esindajatega aitavad riigikantselei hinnangul riigil paremini toime tulla maailmamajanduse keerulise väliskeskkonnaga.

Loe ka: Ansip: järgides ühtse Hiina poliitikat, hoidume ametlikult dalai-laamast

Klubis toimunu: Õpetaja jutlustas lava ees ja vanainimesed kuulasid

Päevalehega rääkinud pealtnägijate ja jutlusel viibinute sõnul toimus Hollywoodi ööklubis mitu päeva ette planeeritud jutlus, kus õpetaja Gustav Piir jutlustas lava ees ning inimesed kuulasid pärastlõunani.

Seni on erinevad allikad ajakirjandusele rääkinud, et Hollywoodi esisel platsil ja kõrvalruumides toimus spontaanne kogunemine, mille käigus viis valvur kirikulised omal algatusel ka klubisse sisse. Seda versiooni on kinnitanud klubi omanikud eesotsas Peeter Rebasega.

Jutlusel osalenute ja pealtnägijate sõnul on tõde hoopis midagi muud – rohke viirukiga jutlus mitmete Eestis laiemalt tuntud inimestega toimus otse klubis ja seda varaste lõunatundideni.

3. augustil Päevalehes ilmunud loos kinnitas Rebane, et teisipäevaks ühtegi üritust klubisse plaanitud ei olnud, eile aga täpsustas, et klubi kõrvalruumides asuvas saalis toimus klubi oma inimese sünnipäevapidu.

Päevalehega vestelnud inimeste sõnul algas jutluse planeerimine aga juba enne Madonna kontserdipäeva – mitmel päeval asjatasid klubi juures klubi valvur Gunnar Ränkel ja Anu Saagim.

Teisipäeval toodi kohale suurel hulgal tarvikuid: nii küünlaid, viirukit, mürri, palvelehti kui ka annetuskast. Umbes kella kümne paiku alustas õpetaja otse klubis kooriproovidega. Õhkkond ja toon olevat olnud võrreldav väiksemate kirikutega.

Kirikulised, keda oli erinevatel andmetel 50-100, tulid kohale enne Madonna kontserdi algust ning üritus läks klubis käima. Mõlema sissepääsu juures valvati, et peopaika ei pääseks soovimatuid külalisi.

Korraga oli klubis umbes 30 inimest, ülejäänud olid sel ajal hoovis. Kui klubi esindajate andmetel toimus sünnipäev hoone kõrvalruumides, HMSiga rääkinute sõnul aga käidi seal põhiliselt vaid WC-s.

Jutlusest osavõtnute sõnul oli kantsel lava ees ning piiblilõike kõlas nii Uuest kui Vanast Testamendist, sealhulgas loeti Mäejutlust, Ilmutusraamatut kui ka Jeesuse sündi. Majaesisel asunud laualt palvelehti toonud pidulised toetasid neid lava ees kuulamise ajaks klubi helipuldile.

Jutlus vältas pealtnägijate sõnul vähemalt kella kolmeni pärastlõunal.

Peeter Rebane sõnas eile, et klubihoones midagi lõhutud ei ole ja kõik väärisasjad on alles. Praeguseks on klubi valvanud Gunnar Ränkeliga tööleping peatatud ja klubi juhtkond on andnud politseisse avalduse omavolilise sissetungi asjus.

Ei Anu Saagimi ega Gunnar Ränkeliga ei ole HMS proovinud ühendust saada.

Loe ka: Kirikupeol toimunu: DJ mängis altari ees ja purjus inimesed tantsisid

Puupeadele on saabunud rasked ajad

Tervishoiuministeerium andis hoiatuse puupeadele ja nende lähedastele. Soomest ja Venemaalt saabunud näljased rähniparved võivad kohalike puupeahaiguse põdejatele suureks ohuks kujunema.

Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.

Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.

"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.

Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.

Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv

Tartu paabulind pages Läti alligaatori eest

Nädala aja eest Tartus vahistatud paabulind tunnistas politseile, et pages Eestisse Lätist seal möllava alligaatori tagakiusamise eest.

"Olin kabuhirmus ja panin ajama," kirjeldas paabulind Lõuna politseiprefektuuri pressiteate vahendusel oma meeletu page. Alligaator tabati Interpoli egiidi all ning Läti ja Eesti politseijõudude yhiselt juhitud rahvusvahelise operatsiooni käigus Riia ja Jelgava vahelt.

Elamisloata paabulind on praeguseks palunud Eestilt poliitilist varjupaika. Lind ytles politseile, et troopiliste metselajate poolest rikkal lõunamaal Lätis on tema õigus elule piiratud ning soovib kaasa aidata Eesti rahvamajanduse arendamisele. Lõuna politseiprefektuur andis paabulinnu yle piirivalvele, kes paigutas linnu Aa pagulaslaagrisse.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on läbitakse formaalsused paari päeva jooksul ning seejärel on linnul võimalik hakata otsima Eestis uut töökohta. "Pakkumised on praegugi teretulnud," sõnas esindaja. "Saatke need aadressil: Islandi väljak 1, 15049 Tallinn. Edastame need paabulinnule viivituseta."

Loe ka: Lätis leiti aianduskooperatiivist alligaator, Tartus leiti tänavalt paabulind