Henn Põlluaas tõi turule uue lutikatõrjevahendi

Tänasest saab iga kylastaja riigikogu meenepoest Toompeal osta riigikogu esimehe Henn Põlluaasa loodud uudset lutikatõrjevahendit.

"Minu lutikatõrjevahendit on kasutanud edukalt ministrid, riigikogu liikmed ja paljud edukad ettevõtjad," kommenteeris riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Kõik on vahendiga rahule jäänud, sest see avastab ja teeb kahjutuks kõik lutikad."

Riigikogu pood asub Toompeal aadressil Toom-Kooli 3. Poest saab osta meeneid, omariiklusega seotud tooteid, Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, postkaarte, ainulaadseid suveniire, eraldi ettetellimisel seadusi ning riigikogu otsuseid, riigikogu liikmete lojaalsust ja hääli ning ka muid kingitusteks sobilikke esemeid. Kogu detsembrikuu vältel on saadaval soodustatud tingimused energeetikavaldkonnas.

Poe kaubavalikut uuendatakse pidevalt, et pakkuda kordumatuid ja huvitavaid tooteid. Kõik ostud saab lasta pakkida Riigikogu symboolikaga kinkepakendisse.

Loe ka: Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga

Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata

Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.

Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.

Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."

Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.

Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.

Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

Politsei ei pidanud kinni Tallinna abilinnapead

Teisipäeval ei pidanud keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnavalitsuse juhtivtöötajat, keda ei kahtlustata riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises, teatas prokuratuur.

Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.

"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.

Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."

Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime

Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.

"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."

Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.

Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale

Ameerika mandril on ohustatud ykssarvikute eluks vajaliku ökosysteemi hoidmiseks tehtud rohkem

kui Euroopas ning seetõttu on yha rohkem ykssarvikuid otsustanud kolida yle lombi, ütles president Toomas Hendrik Ilves ykssarvikute kaitsele pyhendatud konverentsil Londonis.

"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.

"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."

Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.

Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale

Tallinn tagab ühistranspordis autosõiduga võrreldava kvaliteedi

Populariseerimaks ühistransporti on Tallinn otsustanud uuest aastast ühtlustada bussi- ja autotranspordi mugavustasemed.

Kuna Tallinna ühistransporti pole hoolimata pingutustest hakanud kasutama märkimisväärselt suurem protsent elanikkonnast ning projektid tänavate läbilaskevõime vähendamiseks ning liikluse takistamiseks pole vilja kandnud, otsustas Tallinn autosõidu konkurentsivõimelisuse vähendamist.

"Tänavate mulgustamiskampaania tekitas meile veidi tagasilööke, sest vanemad ning kulunumad autod kadusid teedelt ning paraku on täna hoolimata meie linnatranspordi suurte rehvide läbivusteguri olulisest eelisest linnas prevaleeriv soojendatud salongiga privaatne eraauto," selgitas abilinnapea Taavi Rõivas HMSile.

Abilinnapea sõnul tegi linna transpordiamet ära suure töö ning tuvastas  sõiduautode konkurentsieelised turvalisuse, mugavuse, puhtuse ning ohutuse valdkondades ning lahendused probleemiga võitlemiseks.

Alates 1. jaanuarist 2014 tohib Tallinnas liiklevates erasõidukites sõita vaid tugeval ning kergestipuhastuval plastikistmel või riidega kaetud õhukesel poroloonpadjal, mille kvaliteedinäitaja on halvem või äärmisel juhul võrdväärne linnas kasutusel olevate ühistranspordi istmetega. Istmete vahetamisega alustati 1. detsembril munitsipaalettevõtte Tallina Tool garaažis Haaberstis.

Tagamaks vajalikus koguses räpasust ning ebaturvalisust luuakse munitsipaalparmude ja munitsipaalnarkomaanide süsteem. See toimib sotsiaalabiprogrammi raames kodutute öömajateenuse täiendusena pilootprojektina vähemalt kevadeni ning sealt edasi otsustab linnapea projekti jätkumise tasuvuse ainuisikuliselt.

Alkohoolikud ning narkomaanid paigutatakse sõiduautodesse kohustuslikus korras ning nad tuleb valideerida rohelise kaardiga.

Tulevaste projektide kirjeldamisel ei jäänud linna esindaja kidakeelseks. Nimelt on Tallinn rohelise pealinnana otsustanud ülejärgmiseks eelarveaastaks vabaneda asfaldist kui nafta jääkproduktist. Asfaldi töötlemisele kulub ebamõistlikult palju taastumatuid loodusvarasid. Teiseks on analüüside järgi 19. sajand linnaliikluse kuldaeg, mil linnaruumis paiknenud kruusa- ja kiviparkett-teed hoidsid igal aastal ära sadu liiklusõnnetusi. Üleminekuperioodil aastani 2015 jäävad bussirajad roomikbusside saabumiseni asfaltkatte alla.

"NO99 viimased päevad" pakkus suurepärase huumoriga vürtsitatud raha- ja kultuurimaailma põrkumist

Kultuuriministeerium korraldas täna õhtul ühekordse aktsiooni "Esimene lugemine: Teatri viimased päevad". Ettekandmisele tulnud värske algupärand kõneles raha- ja kultuurimaailma põrkumisest läbi teatri NO99 rahastamise ootamatu lõpetamise. Lahkuv kultuuriminister kandis ette monoloogi teatri, vabariigi ja raha eesmärkidest ning allkirjastas pidulikult teatri sulgemise määruse.

Tundmatuks jääda sooviva kantsleri sõnul oli aktsioonis nii groteski kui ka huumorit.

RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele

Eestis raiutakse aastas orienteeruvalt 6 miljonit tm puitu. Kuna üleraie põhjustab Eesti metsadele pöördumatut kahju, otsustas 38% Eesti metsast majandav RMK alustada paberitööstusevaba metsamajandamist.

Metsa paberitööstusele müümise asemel pannakse rohkem rõhku loodusturismile, samuti marja- ja seenekorjamisele. Eesti rikkaliku linnustiku ärakasutamiseks koostöös loometööstusega valmib laiaulatuslik helisalvestiste ekspordi plaan.

"Eelkõige näeme kasu selles, et mets jääb alles," kommenteeris HMSile uut kava RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Samas paraneb ka Eesti elanikkonna tervis ja väheneb oluliselt paberitööstusest tulenev loodusreostus."

Metsakülastuste populariseerimiseks sõlmis RMK Elioniga vastava lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse infosüsteemide vahele vajalikud liidesed ning testitakse lahenduse toimimist, kava kohaselt vabaneb RMK paberitööstusest täielikult 2012. aasta alguseks.


Loe ka: Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele

Homme õhtul kustutab Swedbank kliimaprobleemidele tähelepanu juhtimiseks arved

27. märtsil kell 20.30-21.30 osalesid miljonid inimesed ja tuhanded ettevõtted "Tund Maa heaks" ("Earth Hour") kampaanias, sh Swedbank. Inimesed yle kogu maailma kustutasid yheks tunniks tuled, et juhtida tähelepanu kliimaprobleemidele.

Et viia kliimaprobleemid sygavamalt inimeste teadvusse, astub Swedbank sammu edasi nii Baltikumis kui ka Rootsis, kustutades homme kell 20.30-21.30 (Eesti aja järgi) nii palju arveid kui võimalik.

"Earth Hour" on globaalne manifestatsioon kliima kaitseks, millest on lyhikese ajaga kasvanud välja ylemaailmne initsiatiiv. "Earth Hour'i" eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu kliimamuutustele, suurendada nende osalust kliimateemalistel yritustel ning saata jõuline signaal maailma juhtidele, meenutades neile lubadusi heitkoguste vähendamise ja kohanemismeetmete rahastamise kiire käivitamise kohta.

Et saavutada võimalikult suurt mõju, soovitab Swedbank kustutada klientide arved ka teistes pankades.

Liikumise "Earth Hour" algatajaks on Maailma Looduse Fond, millega Swedbank on juba aastaid koostööd teinud.

Loe ka: Swedbank kustutab kliimaprobleemidele tähelepanu juhtimiseks tuled

Kormoranijaht pervertidega on alanud

Algas Justiitsministeeriumi eksperiment seksuaalhälvetega vangide kasutamiseks ühiskonna hüvanguks. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga käivitati pilootprojekt kormoranikolooniate hävitamiseks.

Projekti eesmärgiks on kormoranide täielik häbistamine. Linnuga asutakse seksuaalsesse ühendusse ning seeläbi hävitatakse linnu soov elada. Lind hukkub kahe nädala jooksul kas sisemise verejooksu või alatoitumise tõttu.

Vangid peavad karistust küll ebameeldivaks, kuid tunnustavad võimalust Eesti keskkonna heaks midagi teha: "töö on vabas õhus, kohati üsna meeldiv, kuid paraku äärmiselt kurnav."

Lubritseerimiseks kasutatakse tavalist toiduõli.

Kuna linnu suguteed on küllaltki kitsad, kasutatakse abivahendina toiduõli. Agaramad perverdid raseerivad ning õlitavad ka oma munandid ning kasutavad ka neid loovalt.

Seni küsitletud loomakaitseaktivistidelt pole õnnestunud projekti suhtes kommentaare saada, sest nad on detailide selgitamise ajal iseeneslikult plahvatanud.

Loe ka: EPL: Sõda kormoranidega läks lahti, esimesed munad said õlitatud

Peipsi praam pääses vette

Esmaspäeva varahommikul pages Tartu lähedalt oma dokist Piirissaarele mõeldud praam. Peremeheta laev liigub ilmselt Emajõel. Mööduvatel kaptenitel palutakse abordaazi eesmärgil praam diisli või muu laevale meelepärasega ligi meelitada ning kinni püüda.

Vabadusse pääsenud laevad on ohuks nii ujujatele kui teistele väiksematele laevadele. Eriti ohtlikud on kodustatud laevade ja sõja laevade järeltulijad, kes ei karda inimest, kuid on metsiku iseloomuga ja väga verejanulised.

Laev reageerib nimele "Koidula".

Loe ka: Peipsi praam pääses vette

Maailma kalade mürgitamine jõudis lõpule

Merd reostavate riikide ühendus andis teada, et kogu maailma kalade mürgitamine lõppes sel nädalal. Mürgitootjate sõnul ei ole protsessi eesmärk veel selgunud ning lubatakse põnevaid üllatusi.

Kalade mürgitamisest on esimesena abi võitluses kalatoiduliste merelindudega. Eesti vabanes esimesena merikotkastest, Californias samas hakkas kahanema pelikanide populatsioon. Oodatakse ka kormoranide ja albatrosside hukkumist. "Muidugi kajakad on kõigega harjunud, projekti esimeses etapis me nendega ei tegele," selgitas organisatsiooni president. Mees lisas, et edukuse korral laiendatakse pilootprojekti ka väiksematele veekogudele.

Inimestel ei maksa muretseda, et nad kuidagi kulutatud rahast ilma jäävad. Kalatööstusel kulub natuke aega, et kõik ka meie poelettidele ja toidulauale jõuaks. Eriti põnev on see, et kemikaalide kompott peaks igale liigile isemoodi mõjuma.

Mürgitamise eesmärk ei ole hetkel veel päris selge, kuid mürke valmistavad keemiatehased on palunud üldsusel veidi kannatada, sest tohutu projekt on toonud juurde sadu töökohti ning lähiajal on oodata ka mürgituste mõju uurivate teadlaste rahaeraldiste kasvu. "See on areng läbi eituse," selgitas Mürgiliidu president.

Projekti keskkonnamõjude hindamine on veel pooleli.

Loe ka: Mysterious pelican deaths worry California biologists
Loe ka: Tundmatu mürk on võtnud elu juba neljalt merikotkalt

Puupeadele on saabunud rasked ajad

Tervishoiuministeerium andis hoiatuse puupeadele ja nende lähedastele. Soomest ja Venemaalt saabunud näljased rähniparved võivad kohalike puupeahaiguse põdejatele suureks ohuks kujunema.

Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.

Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.

"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.

Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.

Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv

Metsaonn peksis pidutsejad segamini

Eelmisel reedel Järvamaal pidutsenud seltskonda ründas hullunud RMK Saeveski metsaonn.

Pidutsejate poolt lõhutud akendega onn ründas teismelisi pidutsejaid ilmselt omakohtu korras. Onn ründas eeskätt silmi ja hambaid, püüdes neid pinkidega purustada. Muuhulgas oksendas onn kolmele pooleldi oimetule pidulisele suhu.

Onni pudelitest improviseeritud relvadega rünnanud noored avastasid, et onni ei ole võimalik niisama kahjustada ning suutsid raevunud hoone peatada alles seentest läbiimbunud puunottide ja elava tule abil.

Kabala metskonna ülem Elor Ilmet kommenteeris onni käitumist kui täiesti normaalset reaktsiooni. "Onne ei tasu provotseerida, seda võiks nendele nolkidele juba koolis emapiimaga sisse sööta."

Veterinaaride sõnul ei olnud onn marutõbine.

Loe ka: Pidutsejad peksid RMK metsaonni segamini

Eesti rebis ette Soomest ja Venemaast

Seoses erakordselt soodsate ilmastikuoludega on Eesti riik möödunud Soomest ja Venemaast elektrikatkestuste võistluses.

Äsja puhkenud tormis on Eestis elektrita jäänud üle 33 500 majapidamise. Kuigi andmed on esialgu ligikaudsed, sest osades kohtades Eesti Energia elektriteenuse jaotamist nagunii ei teosta, julges firma pressiesindaja oletada, et see teeb mäekõrguselt ära naaberriikide tulemusele.

Soomel on praeguse seisuga õnnestunud elektrita jätta 4000 majapidamist ning see arv öö jooksul ilmselt oluliselt ei kasva. Venemaal on looduse stiihias elektrita vähemalt 20 000 majapidamist.

Eesti on rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitanud ka Kiili asula 700 teedele lumme kinni jäänud last, kel samuti parajasti elektrit ei ole.

Eesti rahvastikuminister Urve Palo sõnul on mitmed Eesti majapidamised alustanud iibe tõstmisega: "Elan neile peredele südamest kaasa."

Loe ka: Elektrita on juba üle 33 500 majapidamise
Loe ka: Soomes jäi elektrita 4000 majapidamist
Loe ka: Venemaal jäi elektrita vähemalt 22 000 inimest
Lor ka: Kiilis on lumevangis 700 last

Tallinnas toimusid sünoptilised sündmused

Tallinnas toimusid täna pärastlõunal mitmed sünoptilised sündmused. Põhja-Eesti Päästekeskuse teateil on olukord Tallinnas normaliseerumas. Politseiesindajate sõnul on vahejuhtumite arv linnas vähenenud, kuid kodanikel palutakse säilitada rahu ning ettevaatus.

Täna kell 13:17 tungisid Soome lahelt äikesepilved Tallinna eeslinna ning liikusid sealt edasi kesklinnna ning Musta- ja Õismäele. Äike põhjustas puhangulisi tuuli mis rikkus kohalikku taimestikku.

Kesklinnas ning Mustamäel oli kuulda müristamist, mistõttu algatas Tallinna linnavalitsus oma erakorralisel istungil erikomisjoni kokkukutsumise, mille eesmärk oleks Tallinna mürakaardi reaalsele olukorrale vastavusse viimine. Erakordse olukorra puhul eraldati linna reserfondidest 500 000 krooni.

Peaminister Andrus Ansip nimetas äikest ootamatuks ning heitis keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ette hoolimatust keskkonnaprobleemidega tegelemisel, mis annab alust kahtlustada ka koalitsioonisiseseid konflikte.

Äikesega kaasnesid ka tugevad vihmasajud, mis tegid teed ning tänavad märjaks ning tekitasid teedele libeduse ning loike. Häiritud liiklus Liivalaia tänaval ning Pärnu maanteel on politsei operatiivteadaannete kohaselt taastunud. Pilvedest langenud raheterad ei purustanud Nõmmel õnnekombel ühtki kasvuhoonet.

Jätkame sündmuste operatiivset kajastamist. Ilmateenistuse andmetel võib sadu jätkuda ning Kanal 2 operatiivreporteri sõnul on pilved Talinna kohal väga suured.

Kui teil on lisainfot ilmaolude kohta, olete kutsutud seda jagama Postimehe ilmauudiste kommentaarides. Fotod võib saata aadressile mailto:1339@postimees.ee.

Loe ka: PM: Tallinna vallutas äikesetorm

RMK peab tasuma ulukite kõhutuule eest

Riigimetsa Majandamise Keskus on saanud miljonitesse kroonidesse ulatuva kohustuse metsloomade poolt eraldatava metaani eest jäätmemakse tasuda. Eelarvekriisi tõttu ootamatult ilmunud keskkonnamaks vaidlustatakse eeldatavasti kohtus.

Kuigi täpset summat ei soostunud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldama, oli ta ilmselgelt ärritunud: "Kui uus maks tõepoolest tasumisele läheb, siis." (Siinkohal mees ohkab) ".. on meil tänavuse metsaistikute plaanil kriips peal. Tõtt-öelda peame ilmsed osad väheväärtuslikumad metsad ka langideks maha müüma, et ots-otsaga kokku tulla. Eelarvet nad meil juba kärpisid."

Erinevatel andmetel elab Eestis 150 hunti, 500 pruunkaru, 700 ilvest, 160 000 metskitse ja 16 000 kobrast. Metsloomade päevane metaanieraldus jääb küll alla lehmade poolt produtseeritavale 4000g-le, kuid isegi see tähendab, et aastas reostavad metslooamad atmosfääri üle 20000 tonni metaaniga. Kui RMKle esitatud arve on töösturite tootlusega samal tasemel, peab keskus 2008 aasta eest maksma üle 18 miljoni krooni.

Üheks võimalikuks lahenduseks pakkus Aigar Kallas metsloomade arvukuse jõulist vähendamist. "Eks jahimehed juba rõõmustasid, kui hommikul pressiteadet lugesid. Mõned jahiseltsid on ka juba abi pakkunud, aga lõpuks tuleb meil ikkagi suvepäevade raames hoogtöid korraldada ja ise püss kätte võtta."

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jäi saastetasusid kommenteerides napisõnaliseks ning juhtis tähelepanu faktidele, et ministeerium ei ole küsinud metaanitasusid ka taimestikult, mis samuti metaani toodab. Ministeerium lubas järgmiste sammudena kaaluda herneste ubade ning teiste lämmastikurohkete toiduainete tootjate lisamaksustamist.