Riigikogu valimised aastal 2119

HMSi futuroloogiatoimkonnal õnnestus omandada lühiülevaade põhiteemadest, mis erutavad Eesti erakondi ja valijaid aastal 2119.

Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)

Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.

Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.

Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.

Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.

Reinsalu manitses Mikserit natsionaalsotsialismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on välisminister Sven Mikser mõistnud valesti natsionaalsotsialismi sisu ja olemust ning ta avaldas soovi, et viimane oma riigikogus ettekantud kõne üle vaataks. Mikseri sõnul on Reinsalu tema sõnumit meelevaldselt tõlgendanud.

Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.

Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.

Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.

Udune justiitsminister Urmas Reinsalu imestamas, mis on natsionaalsotsialismis halba.
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).

Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."

Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.

Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud

Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.

Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.

Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.

Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma

2019. aasta arvuks valiti omapärane arv 2019

Eesti Matemaatika Selts valis 2019. aasta arvu. Aasta arvu valitakse Eestis juba 1995. aastast, selle põhieesmärgiks on tutvustada rahvale erinevaid arve ja nende põhiprobleeme. 

"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.

Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312

Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.

Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."

2019 kohta saad lugeda lisa siit.

Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.

Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta