Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 

Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.

 

Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.

 

Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

Maksu- ja tolliamet ootab kandidaate parimate vabatahtlike ehitajate tunnustamiseks

Maksu- ja tolliamet ootab ettepanekuid parimate vabatahtlike üldehitajate, elektrike, maalrite, pottseppade ja keevitajate tunnustamiseks, et neid tänada eelmisel aastal saavutatu eest.

Kandidaate saavad esitada kõik ettevõtted, valitsusasutused ning füüsilised ja juriidilised isikud.

"Kutsume kõiki üles esitama väärikaid kandidaate, et saaksime tänada Eesti inimeste jaoks kõige silmapaistvamaid vabatahtlikke ehitajaid. Kindlasti on paljudel eestimaalastel olnud kokkupuuteid vabatahtlike ja samas professionaalsete ehitajatega, kes teevad oma tööd nii ehitusettevõtte kui ka ehituse tellija hüvanguks puhtast ehitaja-aatest," ytles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. "Nende teod eelmisel aastal väärivad äramärkimist ja tunnustamist, mistõttu on kõik ettepanekud teretulnud."

Alates eelmisest aastast on maksu- ja tolliamet hakanud pöörama tähelepanu ettevõtluses tegutsevatele  vabatahtlikele ning on vabatahtlike endi kõrval tunnustanud ka ettevõtteid, kelle heaks nad töötavad.

Möödunud aastal silma paistnud vabatahtlike ehitajate kandidaate saab esitada maksu- ja tolliametile aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.

Loe ka: Siseministeerium ootab kandidaate parimate siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamiseks

Arheoloogid leidsid kuningas Arthuri ymarlaua ryytlid

On võimalik, et Briti ajaloolased on leidnud legendaarse ymarlaua, mille ymber kogunesid kuningas Arthuri ryytlid.

Ajaloolased oletavad, et Cameloti kindlus asus Chesteris, kus hiljuti leiti Rooma amfiteater. Ymarlaud ei olnud aga mööbliese, vaid puust ja kivist kapitaalne ehitis, mis seisis amfiteatri keskel ning mille ymber mahtus yle tuhande inimese, vahendas The Daily Telegraph.

Teadlaste saabudes istusid kohalikud ylikud endistviisi esireas, lihtrahvas aga kivipinkidel tagapool. Niisiis ei olnud Camelot mitte kindlus, vaid vanade roomlaste rajatud amfiteater, selgitas kylalistele Cameloti giid.

"Esimesed meenutused ymarlauast näitavad, et see ei olnud yldse söögilaua sarnane, vaid oli koosolekukoht, kuhu mahtus yle tuhande inimese," rääkis ajaloolane Chris Gidlow. "Me teame, et yks kahest kuningas Arturi olulisemast lahingust peeti linnas, mida nimetati Leegionide linnaks. Oli ainult kaks sellise nimetusega kohta. Yks oli St. Albans, kuid teise asukoht jäi siiani mõistatuseks. Nagu selgus, polnud ykski ajaloolane varem Chesteris käinud."

Just hiljutine amfiteatri avastamine, kus on kivist tapapakk ja puust mälestusmärk kristlastest märtritele, viis teadlased järeldusele, et teine koht on Chester.

Gidlow' sõnul kirjutas munk Gildas VI sajandil esimese Arthuri eluloo, milles ta mainis Leegionide linna ja selles asuvat märtrite mälestusmärki. Selle leidmine keset amfiteatrit sai veenvaks tõendiks, et nimelt Chesteris asusid kuningas Arthuri õukond ja tema legendaarne ymarlaud.

Kahjuks ei õnnestunud HMSi reporteril saada uudise trykkimineku ajaks Suure Tõllu kommentaari. Kyll aga kinnitas Kristuse pressiesindaja, et Teise Tulemiseni läheb veel veidi aega "tehnilistel põhjustel".

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas kuningas Arthurile Cameloti avastamise puhul kaastunnet.

Cinamon langetab hindu

Solarise keskuse kinokompleks Cinamon avab pärast väikest remonti taas uksed. Lisaks pisut amortiseerunud vahelagedele vahetati välja ka ühe saali amortiseerunud toolid. Värskenduskuuri läbinud kinokeskus avab oma uksed neljapäeval.

"Lisaks saalide uuenduskuurile langetasime ka hindu," teatas keskuse üks omanikke Peeter Rebane. "Kino on omamoodi Solarise süda ja selle rütmis tuksub kogu kompleks," selgitas mees. Rebase sõnul on nad vajadusel nõus kino kasvõi iga päev remontima -- peaasi, et kliendid rahul oleksid.

Lisaks on Cinamonil varrukas ka väike üllatus: seoses sügise saabumise ja Halloweeni lähenemisega on kõikidel kinokülastajatel fuajeest võtta väikesed dekoratiiv-kiivrikesed, mis kannavad erinevate filmitegelaste kleebiseid. "Kellele meist ei meeldiks Shrek?" küsib Rebane kavalalt silma pilgutades.

Eriti uhke on kiivrit kanda 3d-kino prillidega: enne kinoseansile minemist tuleb läbida spetsiaalne värav, kus fotograaf fikseerib kinokülastajate rõõmsad näod ning külastamise kuupäeva. Koomilisuse lisamiseks tehakse väravas professionaalse hambaarsti poolt ka väike tasuta hambakaardike. Pärast seanssi on pildid juba ilmutatud ning külastajatel jääb üle vaid oma koomilises poosis jäädvustatud fotod enne oma sõpru välja osta! Kui lõbus!

Pikemas perspektiivis plaanitakse näidatavate rikastamist eriliste efektidega nagu näiteks suits, toss, laest langev pudi või koguni ehtne veekardin. Rebase sõnul vihjavat sellele isegi kino nimi: Cinamon on tuletatud inglise keelsest väljendist Cinema Monster "Koletiskino". Vihmavari kotti ning kinno: oma kiivriga on piletihind 50% soodsam.

Cinamon taasavatakse neljapäeval.

Loe ka: Cinamon lasi piletihindadest õhku välja
Loe ka: Solarise kinos kukkus ripplagi alla

Kapo: Põleng ei olnud terroriakt

Kaitsepolitsei välistab eile öösel Mustika keskuses toimunud tulekahju põhjuste leidmisel terroriakti versiooni.

"Meie riigis on ärevad ajad ning vaenlased võivad meie mõjutamiseks kasutada mitmeid meetmeid," selgitas Kapo pressiesindaja. Tema selgitusel ei ole Eesti elanikkonnal põhjust karta, et tegemist oleks olnud Vene Föderatsiooni eriteenistuste või Rohelise Liikumise aktivistide poolt korraldatud terrorikampaania algusega.

"Kuigi tulekahju puhkes meie majandusele väga kriitlisel hetkel ei usu me vaenlase koordineeritud rünnaku võimalikkusse," selgitas Jüri Pihl HMSile antud kommentaaris. "Välisrünnakuga kaasneks laiem ennetav propagandakampaania aktiveerumine ning ootamatum reaktsioon välispressis."

Kaitsepolitsei andmetel on tegemist pankrotistuvate ettevõtete meeleheitliku kindlustuspettusega.

Loe ka: Suurpõleng muutis enamiku Mustika keskusest kõlbmatuks

Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miinivälja

Aastatel 2005–2008 on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit koostöös UMC ja kohalike omavalitsustega ehitanud 36 multifunktisonaalselt miinivälja üle kogu Eesti, sealhulgas nii jalaväe- kui ka tankimiinivälju. Tuleval aastal on plaanis püstitada veel 8-9 väljakut.

Miniväli kujutab endast tõket, mis suudab kinni pidada vaenulike vägede pealetungi, nii tankivägesid kui ka teiste relvaliikide üksusi. Välja mõõtmed võivad vastavalt sihtotstarbele ja maastikule varieeruda, seda katab loomulikuna näiv muru, mis ei erine ylejäänud maastikust, ning väljale on paigutatud vastasele loodetavasti hoomamatu mustri alusel jalaväe- või tankimiinid.  

Kõikidele väljadele on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit tarninud ja paigaldanud 2. põlvkonna kunstmuru, mis ei erine ymbritsevast loodusest karvavõrdki.

„Miiniväljade eesmärgiks on luua lastele ja noortele iseseisvaks demineerimisspordiga tegelemiseks korralikud tingimused,“ ütles Eesti Minööride ja Pioneeride Liidu ylem kolonelleitnant Indrek Sirel. 

2008. aastal kerkisid miiniväljad Padisele, Emmastesse, Salme, Tallinna Kotka staadioni juurde, Türile ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi juurde. Valmisid ka väljakud Elvas, Kohtla-Järvel Ahtmes ja kaks platsi Narvas, kuid nendes paikades lükkus muru paigaldus 2009. aasta kevadesse.

Aastate jooksul on miinivälju rajatud sellistesse Eesti paikadesse nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Võru, Türi, Elva, Kohtla-Järve, Laagri, Keila, Põlva, Põltsamaa, Padise, Emmaste, Vinni, Salme, Kaiu ja Loksa.

Loe ka: Eesti Jalgpalli Liit: Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miniväljakut

Metsaonn peksis pidutsejad segamini

Eelmisel reedel Järvamaal pidutsenud seltskonda ründas hullunud RMK Saeveski metsaonn.

Pidutsejate poolt lõhutud akendega onn ründas teismelisi pidutsejaid ilmselt omakohtu korras. Onn ründas eeskätt silmi ja hambaid, püüdes neid pinkidega purustada. Muuhulgas oksendas onn kolmele pooleldi oimetule pidulisele suhu.

Onni pudelitest improviseeritud relvadega rünnanud noored avastasid, et onni ei ole võimalik niisama kahjustada ning suutsid raevunud hoone peatada alles seentest läbiimbunud puunottide ja elava tule abil.

Kabala metskonna ülem Elor Ilmet kommenteeris onni käitumist kui täiesti normaalset reaktsiooni. "Onne ei tasu provotseerida, seda võiks nendele nolkidele juba koolis emapiimaga sisse sööta."

Veterinaaride sõnul ei olnud onn marutõbine.

Loe ka: Pidutsejad peksid RMK metsaonni segamini

Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon

Peaminister Andrus Ansip tunnistas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et on rääkinud Läti peaministriga (kelle nime me turvalisuskaalutlustel ei maini) seoses maadevahetuse skandaaliga halba valgusesse sattunud Merko Ehitusest.

Ansip ytles, et Läti riik langetab "ise" otsuseid, kuid tunnistas samas, et on vestluses Läti peaministriga kinnitanud, et Merko võib Eestis osaleda kõikidel riigihangetel ning ettevõttel ei ole selles osas mingeid piiranguid.

"Ja olen kategoorilistelt ümber lükanud Läti ajakirjanduses ilmunud väiteid selle kohta, nagu oleks Merko näol tegemist kuritegeliku organisatsiooniga, või et Merko juhid oleksid vangis olnud või kohe kohe vangi minemas," rääkis Ansip, lisades, et keegi pole syydi enne, kui kohus on isiku syydi mõistnud. Yhtlasi kinnitas ta Läti peaministrile, et kui tema või ta pereliikmetega peaks juhtuma mõni õnnetus, pole Merko sellega mitte kuidagi seotud ning sellepärast ei peaks lätlane veel oma tegude yle järele mõtlema. "Et Läti peaministri kodutänaval ning tema laste kooli ymbruses on viimasel ajal nähtud sageli Merko kirjadega autosid ja turskeid meesterahvaid, on minu arvates täielik juhus," kommenteeris Ansip.

Ansipi sõnul on Läti peaminister öelnud, et kindlasti ei kalluta sellised ajakirjanduslikud spekulatsioonid Lätis riigihanke tulemusi.

Ansip lisas, et see on ka praktiliselt kõik, mida tema teha saab. "Kui inimene ikka mõistuse häält ei kuula, ei suuda ka mina neid päästa. Aga noh, mis sa lätlasest ikka tahad. Ehkki mul on neist väga kahju," pyhkis Ansip silmanurgast pisara.

Läti valitsusagentuur Jaunie tris Brani tegi 13. märtsil otsuse, milles välistati ASi Merko Ehitus ja kontserni tytarettevõtte SIA Merks osalemine Läti Rahvusraamatukogu ehituskonkursil seoses kahtlustuse esitamisega maadevahetuse kriminaalasjas. Sellega yllatati tõsiselt Merko Eesti juhti Toomas Annust, kelle hinnangul oli Merko teinud Lätile pakkumise, millest ei saa keelduda. "Mul on seda väga kurb kuulda," sõnas Annus ning kustutas Kuuba päritolu sigari vastu turvamehe kätt.

Loe ka: Ansip Läti ametivennale: Merko ei ole kuritegelik organisatsioon

Keegi ei taha Aivar Rehet lage värvima

Sampo panga juhti Aivar Rehet pole veel keegi lage värvima kutsunud. Sampo panga reklaamis lubab pangajuht, et kui pank ei suuda teha konkurentidest paremat laenupakkumist, siis läheb ta kliendi koju lagesid värvima. Aivar Rehe on ka väljaspool reklaami kinnitanud, et ta on tõepoolest valmis lagesid värvima.

Remondiasjatundja ytles HMSile, et on näinud kyll Rehet lagesid värvimas ega soovita nii halba meistrimeest kellelegi. "Mõni ime, et teda lage värvima ei kutsuta," lausus ehitusmees. Ta lisas, et pankades töötavadki ainult siidikäpad, kes lähevad hea elu ja sooja kontori peale. "Tegelikult võib lagesid korralikult värvides teenida sama palju – vahest isegi rohkem – kui finantsvahendussektoris," ytles mees silma pilgutades.

Loe ka: Aivar Rehet pole lage värvima kutsutud