Kodanike ja ettevõtjate pöördumised suunatakse tulevikus automaatselt spämmikasti

Valitsuse tellimusel valmis analüüs ja katseprojekt, kuidas kodanike ja ettevõtjate pöördumisi automaatselt õigesse kohta edasi suunata. Tänu Spämmikese nime kandvale projektile ei pea tulevikus teadma, millise konkreetse asutuse ja ametniku poole tuleks pöörduda, vaid pöördumised suunatakse automaatselt rämpsposti hulka. 

Seeläbi aitab Spämmike vähendada pöördumiste vastamisele kuluvat aega ning on eelduseks ka teiste robotlike bürokrattide kasutuselevõtmiseks kõigis riigiasutustes korraga. 

Eesti digiriigi andmete juhi Ott Velsbergi sõnul ei kahtle täna enam keegi vajaduses vähendada suhtluskoormust ja lihtsustada suhtlemist riigiga. „Riigiasutustele tehakse iga päev tuhandeid päringuid, mille õigesse kohta suunamine ja vastamine on aja- ja rahakulukas tegevus,“ tõdes Velsberg. Samas puudus tema sõnul siiani teadmine, mida nende kliendipöördumistega õieti teha, et kõige vähem ametnike väärtuslikku aega kulutada. 

Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüsi- ja katseprojekti käigus analüüsiti, kas klientide ehk kodanike ja ettevõtjate pöördumiste suunamise toetamiseks oleks võimalik kasutada pöördumiste asutusepõhist automaatset klassifitseerimist, kuidas parandada suhtlust riigi ja kohalike omavalitsustega, mida on asutustel klienditeeninduse ja selle analüüsimise tõhustamiseks lisaks vaja ja mida tuleb bürokrati arendamisel silmas pidada. 

"Kasutasime Occami habemenuga ja leidsime, et optimaalne oleks pöördumised automaatselt rämpspostiks liigitada. Valdav osa neist on niigi mõttetud ja ei saa praeguse praktika järgi ametnikelt sisulisi vastuseid, vaid linnukese pärast lähetatud sisutühje ametlikke kirju," ütles Velsberg. "Asjalikud ettepanekud tulevad pea sajaprotsendiliselt suuliselt silmast silma koosolekutel ettevõtjate kinnimakstud lobistidelt, kes teavad, kuidas ametnike hingekeeli puudutada." Vajalikud muudatused avaliku teabe seadusse on tema sõnul juba menetluses. 

Analüüsi viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tööandjate Keskliidu, Eesti Suurettevõtjate Ühenduse ja Magnum Medicaliga. Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste meetmest.

Maanteeamet otsustab järgmisel nädalal jääteede avamise

Maanteeamet teeb tänavu koostöös Piirivalveameti kaatritega võimalikel jääteede trassidel jääluuret, kuid võimalike trasside avamisest veel täna rääkida ei saa.
 

Tänavusel lumevaesel talvel on Väinameres jääteede avamine veninud, kuid Maanteeamet pole veel jääteede avamise osas lõplikku otsust langetanud. Põhiliseks takistuseks jääteede avamisel on rasked, jääolud Väinamerel ja Peipsi järvel, mis takistavad jääluurajatel ligipääsu trassidele.

 

Maanteeametile on otsustanud seetõttu oma abikäe ulatada Politsei- ja Piirivalveameti mereüksus, mille patrullkaatrite abil viiakse jääluurajad trasse inspekteerima ja markeerima. "Meil on reseveeritud eelarve ja meeskond on optimistlikult meelestatud. Kui tõeliselt tahta, võib inimmõistus trotsida kõikvõimalikke takistusi, ning tänavuste jääteede avamine jää taha kindlasti ei jää," selgitas Maanteeameti Läänemaa osakonna juhataja HMSi korrespondendile.

Jääteed Piirissaarele aitab kaardistada kaasaegne piirivalve mootorhõljuk.

 

Jääteed rajatakse sõidukite liiklemiseks üle külmunud mere või järve kas mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahele. Alates sellest, kui ilmnevad märgid jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotlusel laevaliikluse Väinameres.

Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise tund aega edasi lükata

Euroopa Parlament otsustas eilsel hääletusel lükata kellakeeramise lõpetamise edasi tund aega hilisemaks.

Mullu aasta lõpus teatas Euroopa Liidu tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks tunni võrra hilisema ajani.

Eile nimetatud dokumendi üle toimunud hääletusel otsustati kellakeeramine ühe tunni võrra edasi lükata. Selle kohaselt keeratakse Euroopas viimast korda kella 2021. aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval.

Liikmesriikidel säilib õigus valida, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega. Euroopa Parlamendi transpordikomitee saadikud soovivad, et liikmesriigid arutaksid valikut hoolikalt naaberriikidega, vältimaks probleeme transpordi ja kaubavahetuse ajal magamisega.

Suurem osa riike pole seni veel otsustanud, kas loobuda suveajast või talveajast, kuid Euroopa Liidus tehtud küsitluse kohaselt toetab valdav osa inimesi kellakeeramise lõpetamist. Küsitlusele vastas 4,6 miljonit inimest.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas eelmise aasta augustis, et komisjon esitab liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale seoses kliima soojenemisega. Esialgu räägiti võimalusest lõpetada kellakeeramine juba käesoleval aastal.

Ettepanekut toetas suurem osa Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee saadikutest, kuid mitu riiki, sealhulgas Portugal, Kreeka ja Holland soovisid, et ka tund aega edasi lükatud hääletuse korral jääks neile võimalus vajutada nupp kinni ja magada veel viis minutit.

Loe ka: Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise edasi lükata

Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata

Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.

Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.

Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."

Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.

Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.

Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

Tehnikaülikool pakub ümberõpet semiootikute taaslõimimiseks ühiskonda

Tulevast sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis semiootikute ümberõpet toetav eksperimentaalne taaslõimimisprogramm.

Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.

Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.

Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.

Riik läheb üle lekkepõhisele eelarvele

Rahandusministeerium koostab 2019. aasta riigieelarve eelnõu lekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult lekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa riigivalitsemise reformist ning valmistab ette lekkiva eelarve kasutuselevõttu.

Lekkepõhine eelarvestamine on senisest tekkepõhisest usaldusväärsem ning annab avalikkusele parema ülevaate raha kasutamisest. Praegu riigieelarves kasutatav tekkepõhine arvestus põhineb majandustehingute kajastamisel vastavalt nende toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

Lekkepõhine riigieelarve on usaldusväärsem, kuna kajastab tehinguid juba enne nende tegelikku toimumist. Lekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, kas kunagi üldse toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine.

Lekkepõhine eelarvestamine aitab kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele, kuna kaob vajadus üleval pidada riigisektori arvukaid avalike suhete spetsialiste.

Rahandusministeerium on lekkepõhisele eelarvele ülemineku kaasanud koostööpartnerina uudisteagentuuri HMS, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid.

Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.

"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.

Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.

Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.

"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.

Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.

Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära

Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.

Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.

Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."

Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.

See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.

Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele

Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Tallinn taastab timuka ametikoha

Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.

Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."

Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."

Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.

Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"

Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.

Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?

Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

Pentus-Rosimannus: Eesti on nõus vastu võtma itaallasi ja kreeklasi

Kuigi välisminister Keit Pentus-Rosimannus ei nõustu pagulasi vastu võtma kohustusliku kvoodi alusel, tuleb tema sõnul abivajajaid siiski aidata, mistõttu on Eesti valmis vastu võtma 1064 itaallast ja kreeklast.

Pentus-Rosimannuse sõnul peitub Euroopa Liidu tugevus solidaarsuses ja ühises tegutsemises. "Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta," ütles välisminister.

Tema sõnul pole samas Eesti valmis Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõustuma, võtmaks vastu 1064 pagulast ja teeb Komisjonile vastu-ettepaneku, et pagulaste asemel võtta vastu 443 itaallast, 295 kreeklast ja 326 muu Euroopa riigi kodanikku.

"Eestil pole kultuurilises kontekstis hetkel piisavalt tugistruktuure, mis võimaldaks pagulased assimileerida. Meil puuduvad vajaminevad elementaarsed vahendid vaeste pagulastega toime tulekuks," rääkis Pentus-Rosimannus.

"Samas rikkamad itaallased või kreeklased võiksid Eestis ennast üsnagi hästi tunda," märkis minister. "Ja eks siis sellega tekib teistes riikides ruumi, kuhu pagulasi paigutada, win-win," rõõmustas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas itaallastele ja kreeklastele kaastunnet.

Vaata ka:
Pentus-Rosimannus: Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga
Euroopa Komisjon: Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast

Valitsus otsutas 2019. aastatõusu ära jätta

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel pärast 2018. aastat aastanumbrit mitte tõsta.

"19 on igav. 18 on tore saada, 20 on tore saada, uus elukümnend, aga 19 on lihtsalt boring as shit. Seetõttu otsustasime aastatõusu ära jätta," selgitas peaminister Karmo Kaulanpää HMS-ile.

"Meie prognooside kohaselt on just 2019 see aasta, kui maailma tekib uus üliriik idas. Me ei saa seda lubada, eriti praeguses julgeolekuolukorras," lisas Kaulanpää.

Aastatõusu ärajätmine võimaldab lisaks ära jätta riigieelarve koostamise ning rägbi maailmakarikavõistlused Aasias. Samuti jäävad igaveseks Saksamaale Briti väeüksused, mis on riigis viibinud alates Teise maailmasõja lõpust.

Analüütikute hinnangul on tegu osaga paavst Silvester II, Ida-Rooma imperaatori Konstantinos VII ja Kaulanpää konspiratsioonist, mille lõpp-eesmärk on kroonida Kaulanpää Püha Rooma keisriks aastal 2100.

Madruse tänava silti hakkab valvama libapolitseinik

Seoses Madruse tänava elanike sooviga elada prestiižse nimega tänaval valvab elanike poolt tagasi vahetatud silti alates tänasest libapolitseinik.

Kvissentali asum Tartus pälvis avalikkuse tähelepanu seoses mitte just odava advokaadibüroo poolt esitatud kirjaga, milles vastloodud Madruse tänava elanikud tundsid, et naabruses asuv Kapteni ja Lootsi tänav on ebaproportsionaalselt domineerivad nende tänavanime suhtes, ning et ühtlasi vasta tänava uus nimi piisavalt nende sissetulekule ning sotsiaalsele staatusele.

Vihased elanikud tellisid linnavalitsuse homse istungi mõjutamiseks töömehed, kes Madruse tänava sildi Kvissentali sildi vastu vahetasid. Vältimaks huligaanide või linnavalitsuse katset silti eemaldada või modifitseerida, on Madruse tänava elanikud silti valvama palganud ka Läti libapolitseiniku, kelle eesmärk on peletada huligaane, Tartu liikluskorraldusteenistuse ametnikke ja kergeusklikke selvepiltnikke.

Elanike lootus on, et vana tänavanime säilitamine on uues olukorras linnale odavam, kui hulludega kembelda. Lisaks oli Läti libapolitseinik suhteliselt soodne.

Loe ka: Postimees: Madruse tänava silt kadus, linn tööd ei tellinud

Narva linnus saab konverentsikeskuse ja tuleriida

Täna kuulutasid Narva foogtkond ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks.

Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.

"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.

"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.

Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.

Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.

Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.

Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile 

Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist

Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.

"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.

Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.

"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu

Tallinna ööklubist viidi politseisse 27 purjus last

Läinud nädalavahetusel pidas politsei ühes Tallinna ööklubis toimunud narkopeol kinni 27 alkoholijoobes alaealist ja toimetas nad jaoskonda.

Põhja prefektuuri teatel sai politsei pühapäeva öösel kella 1 ajal väljakutse Tallinna kesklinnas asuvasse narkoklubisse, kus pidutsesid 16-aastased ja vanemad noored. Politseisse helistanud inimene tundis muret alaealiste pärast, kes narkootikumide asemel alkoholi olid tarbinud.

Politseinikud kontrollisid ööklubi ruume ning tuvastasid kontrollitute seast alkoholijoobe 27 noorel. Kui palju alkoholijoobes alaealisi peol tegelikult viibis, on raske hinnata, kuna suure tõenäosusega olid paljud patrulli nähes lahkunud või end tagaruumidesse peitnud.

Kõik kinnipeetud noored toimetati jaoskonda ning anti üle vanematele. Alkoholi pruukinud alaealiste ümberõppega hakkab tegelema noorsoopolitsei.

Loe ka: Tallinna ööklubist viidi politseisse 27 purjus last