Poola jõest leiti Kalevipoja mõõk

 Poola veebiportaal Onet andis eile teada, et Poolast Odra jõest leiti 750 aasta vanune mõõk. Leidu uurinud poola arheoloogide sõnutsi on leid unikaalne, kuna lisaks terale on sisuliselt terviklikuna säilinud ka mõõga tupp ja muud puitosad. Kuigi mõõga vanust osati Poolas dateerida võrdlemisi täpselt, varjutas selle päritolu aga saladuseloor.

Eesti arheoloogil ja keskaja relvastuse asjatundjal Ain Mäesalul on aga hypotees relva päritolu kohta. Mäesalu usub, et niisugune mõõk ei saa olla tavaline ning selle imelise säilimise taga peab olema relva valatud võluvägi. Ja selliseid relvi saab meie kandis olla vaid yks - tegu peab olema mõõgaga, mille sepistas Kalevipojale soome sepp.

Fotol: Odra jõest leitud mõõk

Mäesalu hypoteesi toetab kahtlemata ka mõõga vanuse dateering, mis langeb täpselt muistse vabadusvõitluse perioodi, st aega, mil Kalevipoeg pidas veriseid lahinguid raudmeestega. Kuidas aga sai Kalevipoja mõõk Odra jõkke, kui rahvasuu on iidsest ajast teadnud selle viimaseks puhkepaigaks olevat Kääpa jõge? Mäesalu leiab, et hiiglakasvu Kalevipojale ei olnud piirid kahtlemata mingiks takistuseks ning miks mitte võidelda raudmeestega nö nende tagaaias. Rahvasuu on aga tuntud ebausaldusväärne teadmiste allikas, samas kui materjal ei valeta. Nii ongi Mäesalu juba võtnud poolakatega yhendust rauaproovide hankimiseks, et nende abil oma hypoteesi kinnitada.

Paet avaldas kaastunnet Poola presidendi pastakale

Välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet Poola president Lech Kaczyński pastakale, mis sai tyhjaks siis, kui Kaczyński yritas tõrksalt anda oma allkirja Lissaboni leppele. 

Paeti sõnul on tänaseks on Lissaboni leppele pidanud pastat loovutama kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead, teatas Haige Mõistuse Syndikaadile välisministeerium. „Lech Kaczyński pastaka tõrge väljendab sel sombusel ja kurval pärastlõunal resigneerumist – Lissaboni leppe vastu tõesti ei saa,“ rõhutas Paet. „Ka pastaka tõrge ei suuda tõkkeid veeretada võimalusele, et Lissaboni lepe saab jõustuda juba sel aastal,“ rõhutas ta. 

Barack Obama: Vanaisa sõnul on poolakad väga hõrgud

Barack Obama heidab oma YouTube'i kõnes nalja poolakate üle. Ameerika tulevane president teatas oma esimemises, et poolakad on vanaisa sõnul väga hõrgud.

Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Obama teatas oma iganädalases videokõnes, et rassism pole nende peres kunagi probleemiks olnud. "Mu vanaisa ei valinud, kas sõi Ngobe hõimu sõdalasi, või Poola misjonäre," selgitas ta. "Misjonärid olevat olnud iseäranis hõrgud. Poolakad olid kõige paremad: mul on nende riigi suhtes iseäranis suur austus."

Obama lisas, et inimesi ta ise proovinud ei ole, sest nii ei ole enam nende peres kombeks. Ühtlasi kutsus ta kõiki ameeriklasi oma juurte üle sügavalt mõtlema ning esivanemate traditsioone austama. Seejärel limpsas ta tähendusrikkalt keelt.

Obama avaldus põhjustas pahameeletormi teistes Vana Euroopa riikides, kes misjonäridena ngobelasi toitnud olid. Belgia valitsuse sõnul on säärane ühe rahva esiletõstmine rassistlik ja vastik: "Meie koloniaalmuuseumis on isegi misjonärisöömise kahvlid välja pandud: vaevalt, et keegi poolakas neile lauakombeid õpetas."

Obama lubas oma kõnes Ovaalkabineti seinad vanaisa trofeekoguga ehtida.

Loe ka: Poola välisminister: Barack Obama vanaisa oli kannibal

Pangatehingutest võidavad kõige enam juudid ja vabamyyrlased.

Rahandusminister Ivari Padari määruse eelnõu rahapesu tõkestamiseks sunnib krediidiasutusi alates sygisest oma klientidelt senisest rohkem infot koguma. Sellega seoses tuleb ärimeestel aru anda ettevõtte juhtimisstruktuuri, olulisemate äripartnerite, tehingute aluseks oleva vara päritolu ja lõpliku kasusaaja kohta.

"Pangaga kliendisuhte sõlmimisel peab klient deklareerima fyysilise isiku, kes on lõplik kasusaaja. Välismaiste omanike ning keerulise omandistruktuuriga võib esitatud andmete kontrollimine olla väga raske ning kulukas," nentis Hansapanga sisejärelvalve osakonna juht Toomas Vaks.

"Uus seadus kohustab panku välja selgitama ka tegeliku kasusaaja ehk isiku, kelle huvides või kasuks tehing tegelikult tehakse. See nõue kehtib nii fyysiliste kui ka juriidiliste isikute kohta," kinnitas Pangaliidu juht Katrin Talihärm. Ta selgitas, et näiteks juriidiliste isikute puhul peab pank välja selgitama ettevõtte fyysilisest isikust omanikud ja seda isegi juhul, kui need peituvad mitme juriidilise isiku omandi taga.

"Esmajärjekorras pöördub pank selgituste saamiseks kliendi enda poole. Lisaks tavapärasele isikusamasuse tuvastamisele ning eelpool mainitud tegelike kasusaajate väljaselgitamisele, kysivad pangad oma klientidelt teavet juriidilise isiku tegevusvaldkondade ja -profiili, juhtimisstruktuuri, ärisuhte ja tehingu eesmärgi, tehingu aluseks oleva vara päritolu, olulisemate äripartnerite ja maksetavade jne kohta," rääkis Talihärm.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna jurist Kristel Juhanson soovitas igal ettevõtjal põhjalikumalt tundma õppida oma partnereid, kellega neil on lepingulised suhted. "Ettevõtja peab suutma selgitada pangale oma tehingute eesmärke, kui pank vastava nõude esitab," ytles ta.

HMSi uuriv toimetus syvenes põhjalikult kysimusse, kes on kõige tyypilisemad lõplikud kasusaajad pangatehingutest. Mitte eriti yllataval moel osutusid nendeks juudid ja vabamyyrlased. Nimelt saavad juudid kasu ligikaudu 45% tehingutest, kuna igalt paaritu arvuga lõppeva summa ylekandelt maksavad pangad juutidele yhe eurosendi suuruse summa.

Vabamyyrlastele osutusid kasulikuks aga kuni 65% tehinguist; konkreetsed tehingud valitakse loosi teel, täpne meetod sõltub kuufaasidest.

Absoluutsummades saab pangandusest kõige enam kasu Poolas Krakowi lähedal elav 86-aastane Lazar Gurewitsch, kes on ainsana samaaegselt nii juut kui ka vabamyyrlane. Tema põhilised väljaminekud kuluvad kassitoidule ja tee kõrvale tarvitatavatele suhkrutykkidele, tulude ylejääki hoiab ta aga madratsis. Sissetulekute tõstmiseks kaalub Gurewitsch ka kommunistliku parteiga liitumist, kui see Poolas kord taastatama peaks.

Loe ka: Pangad hakkavad sügisel klientide järele rohkem nuhkima