Haridusministeerium kinnitas uue tööturu vajadustest lähtuva yldhariduskooli õppekava

"Töötame lauluga." Just seda võiks pidada uue yldhariduskooli õppekava loojate motoks. Täna haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud uus õppekava näeb nimelt yhelt poolt ette yldhariduskooli õppekava viimist suuremasse vastavusse tööjõuturu vajadustega, teisalt aga suurema rõhu panemist rahvakultuuri, seejuures eriti koorilaulu ja rahvatantsu õppele, et seeläbi elus hoida meie pärandkultuuri.

Nõnda näeb õppekava ette muusikatundide arvu kolmekordistamist, peamiselt seejuures koorilaulu õpetamise arvelt. Sellele lisanduvad kõigis õppeastmetes kaks korda nädalas rahvatantsutunnid.
Senisest oluliselt suurem saab uues õppekavas olema ka kehalise kasvatuse tundide arv. Seletuskirjas põhjendatakse seda yhelt poolt vajadusega õpilasi rohkem fyysiliselt aktiviseerida: kuna lapsed liigutavad ennast koolivälisel ajal järjest vähem, tuleb seda kompenseerida koolipäeva sisese liikumise suurendamisega. Samuti õpetab see lapsi seadma endale eesmärke ja järgima teiste korraldusi, mis parandab tulevikus nende konkurentsivõimet tööturul.

Mõnevõrra yllatavana mõjub ehk võõrkeeletundide arvu piiramine uues õppekavas. Seejuures vähendatakse oluliselt inglise keele õppe mahtu. Seletuskirjas põhjendatakse esimest neist asjaoluga, et Eesti tööturg ei vaja võõrkeelte oskust, teist aga sellega, et inglise keel on faktiliselt niigi muutumas teiseks riigikeeleks, mille need lapsed, kel seda tarvis läheb, juba varakult internetis selgeks õpivad.

Senisega võrreldes on õppekavas oluliselt kärbitud bioloogiakursuse mahtu. Õppekava seletuskiri põhjendab seda inimmõjudest tingitud muutustega ökosysteemides: kuna liikide arvukus maailmas on kiiresti kahanemas ning sama suundumus kestab ka tulevikus, ei ole mõistlik kulutada aega liikide õppimisele, mis on maailmast kadunud või kadumas. Sarnastel põhjustel näeb õppekava ette muuhulgas ka uut, lihtsustatud lähenemist metsandusele. Tulevikus õpivad lapsed koolis uue õppekava järgi tundma vaid nelja liiki puid: halupuit, hakkepuit, paberipuit ja palgipuit. Suureneb samas geneetika osakaal, eesmärgiga parandada geeni- ja biotehnoloogide ettevalmistust.

Uut õppekava tutvustanud haridusministeeriumi asekantsleri sõnutsi on selles veel teisigi uuendusi, mis õppekava lõpptekstis otseselt välja ei paista, kuna need on eelkõige seotud õppekava loomise protsessiga. Nimelt kaasati esmakordselt menetlusse tööjõuturu osapooled ning vähendati kitsalt haridusvaldkonna ekspertide arvu. Sama lähenemist kavatsetakse tulevikus kasutada ka lasteaedade õppekavade uuendamisel.

Tartu Kutsehariduskeskus alustab tõlkijate koolitamist

Tulevast sygisest alustab Tartu Kutsehariduskeskuse ärikool tõlkijate koolitamist.

Kutsehariduskeskuse direktori sõnutsi on uue eriala pyytud reageerida tööturu nõudmistele. Tõlkja yhiskondlik positsioon on 21. sajandil olnud pidevas muutumises ning kunagi eksootilisest tööst on saandud osa iga kontoritöötaja igapäevastest ylesannetest. Teiselt poolt on järjest kasvanud nõudlus tõlkijate järele, millele ylikoolis pakutav akadeemiline haridus ei jõua piisavalt paindlikult reageerida. Uue haridusministri toel on nyyd viimaks jõutud vajalike muutuste läbisurumiseni.

Kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht ytles HMS-ile, et uut eriala hakatakse esialgu õpetama keskhariduse baasil kuuekuulise kursusena. Eelkõige keskendutakse tarbetekstide tõlkimisele inglise keelest, kuna inglise keel on praktiliselt kõigil noortel kooli lõpuks suus, ent seejuures kipub siiski vajaka jääma tõlkijale tarvilikust n-ö käsitööoskusest. Õppekava põhiosa moodustavadki seetõttu tõlkijale olulised oskused, nagu ettevõtluse alused (hinnakujundus, arvete esitamine), kuid olulisel kohal on ka tehniline sõnavara, mille omandamisel pakuvad tuge teiste Kutsehariduskeskuse erialade spetsialistid. Tulevikus on kommunikatsioonijuhi sõnutsi plaanis lisada ka kolmeaastane põhihariduse baasil tõlkeõppe eriala.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnutsi peegeldab tõlkealase kutsehariduse pakkumine prognoositavaid muutusi tõlketurul, aga ka yhiskonnas yldisemalt. Repsi sõnutsi ei pea valitsus otstarbekaks mitmeaastase akadeemilise kõrghariduse pakkumist erialal, mis juba lähiaastatel tehisintellekti arengu tõttu võib kaduda. Ka rahandusminister Martin Helme nõustus, et tõlkehariduse pakkumine magistriastme asemel kutsehariduse tasemel võimaldab hariduse vallas olulist kokkuhoidu ning võimaldab vabanevaid ressursse kasutada olulisemates sfäärides. Helme leidis yhtlasi, et selline samm vähendab ka akadeemiliste kultuurimarksistide mõju yhiskonnale ning avaldas lootust, et eesti rahval on peagi lõpuks ometi lootust lugeda teleka kasutusjuhendit selges ja roosast lögast vabas emakeeles.

TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi tööl eduka ahistamise koolituse

Nõustamisfirma Value Links kutsub huvilisi enam kui 300 eurot maksvale ühepäevasele koolitusele, mis räägib tööl edukast ahistamisest. Koolituse viib läbi tänavu augustis päevapealt Tartu ülikooli raamatukogu juhi kohalt vallandatud, ent eile töövaidluskomisjoni otsusega kopsaka hüvitise saatel tööle ennistatud Martin Hallik.

Martin Hallik kinnitas, et koolituse kuulutus ei ole nali. See viiakse läbi 28. novembril Tallinnas. Reklaam olevat tema sõnul avalikustatud internetis juba ligi paar nädalat tagasi ning äsjane töövaidluskomisjoni otsus ei mõjutanud seda kuidagi.

Hallik lisas, et arutas hiljuti teemat korraldajaga ning ühiselt leiti, et koolitus oleks endiselt asjakohane. Hallik ei soostunud selgesõnaliselt ütlema, kas koolitusfirma palus teda õpetussõnu jagama või pakkus ta end ise välja.

​Nõustamisfirma Value Links juhataja Martin Kivimäe ütles, et koolitust hakkas ta koos Hallikuga valmistama septembris, osalejate registreerumine algas oktoobri lõpus.

«Me oleme varasemast tuttavad ja vesteldes Martin Hallikuga, sündis idee, et jagada tema kogemust ning aidata teistel vältida vigu töisel ahistamisel,» selgitas Kivimäe koolituse idee sündi. Praeguseks on koolitusele registreerunud ligi 10 inimest. Kivimäe ütles, et firma pole koolitust ka väga laialt reklaaminud.

Kivimäe tõdes, et töövaidluskomisjoni teistusuguse otsuse puhul oleks tulnud otsuse argumendid üle vaadata ja hinnata, kas need seavad kahtluse alla Halliku koolitusel jagatavad teadmised.

Koolituse veebilehel seisab, et Hallik on 13-aastase kogemusega tippjuht. «Tartu ülikooli prorektori ja ülikooli raamatukogu direktorina on ta olnud seotud rohkem kui saja töise ahistamisega omaenda initsiatiivil, toppides käsi ja muid jäsemeid alluvatele pluusi, püksi ja seeliku alla. Ja mitte ükski neist ei ole jõudnud töövaidluskomisjoni. Varem on ta tavaliselt lahkunud töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga, kuid nüüd on ta mingil kummalisel põhjusel vallandatud. Viimasega jõudis ta ka töövaidluskomisjoni, esitades vaide oma ekstööandja, Tartu ülikooli otsuse peale.»

Neljapäeval rahuldas töövaidluskomisjon Halliku kaebuse kõrgkooli vastu, tunnistas tema töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise, kuna erinevalt ülikooli raamatukogust on töövaidluskomisjoni meelest ahistamine väga okei. Ülikool on lubanud otsuse edasi kaevata.​

Tartu Postimehel ei ole veel õnnestunud teada saada, mitu ahistajat on praeguseks koolitusele registreerunud.

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Martin Hallikule koolituse puhul kaastunnet.

Vaata ka: TÜ raamatukogu direktori kohalt vallandatud Martin Hallik viib läbi töösuhte eduka lõpetamise koolituse

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

Tehnikaülikool pakub ümberõpet semiootikute taaslõimimiseks ühiskonda

Tulevast sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis semiootikute ümberõpet toetav eksperimentaalne taaslõimimisprogramm.

Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.

Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.

Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru

Ripsloomad kinnitavad oma olulist rolli

Eesti Ripsloomade Ühing avaldab oma tänases pressiteates toetust teaduses ja ühiskonnas levivale tendentsile pöörata senisest rohkem tähelepanu ripsloomadele ja nende tööle Eesti riigi ja ökosüsteemide hüvanguks.

"Täname meile osaks saanud tunnustuse eest," lausus Eesti Ripsloomade Ühingu president Ciliata Zingel. "Mulle teeb heameelt, et Eesti Maaülikool on pidanud vajalikuks märkida ära meie panuse kalavastsete arengusse. Ripsloomade rolli kalavastsete kujunemisel ühiskonna ja ökosüsteemi täisväärtuslikeks liikmeteks võib võrrelda eripedagoogide omaga, kes samuti pakuvad vastsetele elutähtsaid tugiteenuseid. Olgem ausad - meieta jääksid kalavastsed Võrtsjärves nälga."

Laiapõhjalise ühiskondliku tähelepanu valguses on Eesti Ripsloomade Ühingul kavas ka uued algatused: ajakirja "Ripsloomasõber" esinumbri avab sissejuhatus Aleksei Turovskilt, kord aastas hakatakse andma välja aasta ripslooma aunimetust. Kinnitamata andmetel kaalutakse ripsloomade lisamist järgmisel ordenisaajate nimekirja Eesti Vabariigi järgmisel aastapäeval.

Neljapäeval, 28. augustil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Katrit Karuse doktoriväitekiri, milles ta rõhutab ripsloomade olulist rolli.


Loe ka: Doktoritöös selgus, et Võrtsjärves on ripsloomadel oluline roll kalavastsete toidus

Viljandisse kavandatakse moslemi lasteaiarühma

Viljandi moslemid soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda islamistliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi islamistlikest traditsioonidest.

"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.

"Sellel oleks islami kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada," rääkis Tibus.

Vastuvõtlike mudilaste ajupesuga loodetakse alustada 2013. aasta sügisel.

Täiendus 1: Viljandi Reformierakonna liikmed otsivad linnaga samuti koostöövõimalusi liberaalse maailmavaate lisaväärtuse pakkumiseks juba lasteaiatasemel. Sügisest on plaanis avada liberaalrühm "Oravake" harmooniliste näojoonte ning domineerivate isikuomadustega mudilastele.

Loe ka: Viljandisse kavandatakse kristlikku lasteaiarühma

Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust

Peaminister Andrus Ansip nõuab riigikogulaselt Eiki Nestorilt avalikku eksimuse tunnistamist, kuna ta pole õppinud Tartu Ülikoolis, nagu Nestor on väitnud.

Parteitu performance'i-kunstnik Alar Sudak algatas avaliku kirja peaministrile, milles palus Andrus Ansipil üles näidata riigimehelikkust ja ametist tagasi astuda. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor tõdes Õhtulehes kodanikualgatust kommenteerides, et "kahjuks usub Ansip seda, mida talle on õpetatud Tartu Riiklikus Ülikoolis."

"Ma ei ole õppinud üheski ülikoolis. Kuivõrd teie esitatud faktiväide on vale, palun teil oma eksimust avalikult tunnistada," teatas Ansip nüüd Nestorile. "Ega ma mingi intelligendike ei ole."

Nestor selgitab vastuses: "Antud väljaütlemises kasutasin mõistet "Tartu Riiklik Ülikool". Selle all ma mõtlesin kõike seda, mida rääkisid meile nii NLKP Keskkomitee kui rajoonikomiteed, õppejõud ülikoolis ja kooliõpetajad, kuni lasteaiakasvatajateni välja. Ma ei pidanud mingil juhul silmas õppimist antud asutuse päevases õppevormis või siis mingitel kursustel."

Loe ka: Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust

TTÜ tõsiseid tütarlapsi ülikooli ei meelita

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kommunikatsioonitalituse juhataja Terje Talv ütles sotsiaalmeedias palju kära tekitanud avatud uste päeva reklaamklipi tagamaid selgitades, et tšikid peavad uuringu järgi kooli liiga meestekeskseks ja raskeks ning erialasid liiga tehniliseks.

Samuti märkis ta, et klipi sisu on esitatud praktilises võtmes ja ülikooli huvitavad tudengite paaritumisvõimalused. "Ent kasutades reklaamides ainult tõsiseid termineid ja keerulisi nimetusi, ei kaalu tibinad üldse TTÜ-sse tulekut," lisas Talv. "Ja mingeid prillide ja kampsuniga tüüpe me ei ootagi."

Kõnealuses klipis esinev beibe ütleb, et ehkki teadmised on ka väga olulised, minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida.

Talv selgitas samuti, et klipp polnudki mõeldud laiemale avalikkusele, vaid oli suunatud abiturientidele, kutsumaks neid avatud uste päevale. See oli üleval TTÜ Facebooki lehel ja mimmidele suunatud infokirjas, mis läks välja eelmisel nädalal.

"Kasutasime klippi ainult sotsiaalmeedias. Klipi tootmisele eelnes sihtgrupiuuring, kust selgus, et meie sihtgrupp kasutab kõigist meediumitest eelkõige internetti. Kuna internet on võrreldes teiste meediumitega oluliselt külluslikum, info vaheldub kiiresti ja internetikasutajad tavameediaga jälgijatega võrreldes palju vabama sugulise käitumisega, jäi ideekonkursist sõelale just kõneainet tekitanud klipp," rääkis ta.

Antud klipp oli Talve sõnul teadlikult piiride kompamise projekt. "TTÜ on alati praktiseerinud väga konservatiivset turundust ja samm enda sihtgrupile lähemale oli kaalutud tegevus. Olgem ausad, TTÜ on nohikuid täis, kuid ka nemad peavad kusagilt saama."

Eksklusiivse kokkuleppe tulemusel avaldab HMS esimesena Eesti meediakanaleist täna näidised TTÜ järgmise reklaamikampaania plakateist. Tänavatele jõuavad need kuu enne sisseastumise algust. Uuendusena alustab TTÜ tänavu ka sisseastujate püksikummide kontrolli.

"Esimene reklaam on humoorikas, selle sõnum on mõeldud tütarlastele," tutvustas Talv TTÜ turundusteadlaste saavutust.



"Teine reklaam on mõeldud peamiselt noormeestele ja biseksuaalidele ning kõneleb haridusest," avas kujutise sügavama sõnumi reklaami loonud PRB juht Raimond Kaljulaid.



Reklaamides on kasutatud Vikipeedia kasutajate DF5KX ja Epu fotosid, mis on avaldatud litsentside GFDL ja CC-3.0-Attr-SA all.

Loe ka: TTÜ: tõsise reklaamiga tütarlapsi ülikooli ei meelita
Ülikooli reklaam: TTÜst leiad endale normaalse mehe!
Anna-Maria Penu: kuidas seletada biotehnoloogiat särasilmsele neiule

Pevkur: streik mind ei koti

Alates esmaspäevast on juba Eesti erinevates paikades meelt avaldatud ning streigi kulminatsioon on jõuab kätte homme, kui streikimist alustavad õpetajad. Pingelise olukorra valguses küsis HMS sotsiaalminister Hanno Pevkurilt mõned küsimused streigi mõjukuse kohta nii riigi kui ka ministri enda igapäevaelule.

HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?

HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.

HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?

HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.

HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?

HP: Ei saanud kysimusest aru.

HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...

HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.

Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu

Parts trotsib vapralt invaliidsust

Majandusministeeriumi pressitalituse sõnul ei sega Juhan Partsi puue teda ministrikohuseid täitmast.

Pühapäeva õhtul Järve Selveri invatsooni parkinud majandusminister Juhan Parts ei leidnud tööasjus Prahas viibides momenti oma tervislikku seisundit pikemalt kommenteerida: "Ma ei saa eitada teatud terviseprobleeme."

Majandusministeeriumi pressitalituse sõnul on minister väga vapper ning tema invaliidsus ei sega teda ametikohustuste täitmisel karvavõrdki. "Pigem vastupidi, aga me ei saa täpsemalt selgitada," apelleeriti terviseküsimuste privaatsusele.

Pressitalitus ei soostunud kommenteerida kas see on "see asi, mida kõik näevad, aga millest ei räägita."

Loe ka: Fotopolitsei: minister parkis ametiauto kaubanduskeskuse invatsooni

Eesti päästeplaani kiirkokkuvõte

Täna avalikustas Eriti Õilsa Nimega Rustikaalne Rahvuslik Õnnelikkuse Hea Koda põhjaliku Eesti päästmise kava. Kava välja töötanud mainekad mainekujunduseksperdid iseloomustavad seda kui põhjalikku paradigmaatilist nihet riigi senises valitsemises.

Avaldame äsja HMSi toimetusse saabunud kommenteeritud selgitustega versiooni sellest kavast:

1. Loobugem majanduskriisi süüdlaste otsimisest.

Selle punkti eesmärk on juhtida tulejoon kõrvale Ansipilt ja tema lollpeade karjalt, kelle poliitikaks on majanduskriis ja langevad palgad. Kui süüdi jäävad ameeriklased ja kapitalistid, on kogu rahval kohe enesetunne parem.

2. Toetagem samme, mis on tarvilikud eurole ülemineku kindlustamiseks.

Kiire Eurole üleminek aitab meil krooni devalveerimata krooni väärtus reaalsusega vastavusse viia. On hästi hoitud saladus, Eurole ülemineku vahetuskurss ei ole seesama, millega praegu eurot kroonideks vahetatakse.

3. Viigem riigi ja omavalitsuste kulud vastavusse majanduse tegeliku seisundi ja arenguga.

Selle punkti eesmärk on juhtida tähelepanu faktile, et Tallinn kulutab mainekujundamisele valimiskampaania mõõtudes summasid.

4. Taotlegem mõistlikku kokkuhoidu kõiges ja kõikjal.

Selle käibetõe panime lihtsalt selleks, et seitse punkti kokku saada. Seitse on väga hea number.

5. Edendagem eestimaist.

Nende kahe sõnaga võtame kokku selle kõige, mis tegelikult tuleb ära teha nagu riigi energiasõltuvusest vabanemine, uued töökohad, ametid, konkurentsivõime ja kõik see, mis on vaja teha. Kuna see on väga keeruline, siis me ütlemegi ainult kahe sõnaga ja siis teised arutavad.

6. Toetagem igal tasemel uuendusi hariduse sisus ja vormis ning eesti kultuuri arengut.

Haridust kärpisime me hästi vähe ja siin me veidi põhjendame seda. !!!Koristage see lause siit eestpoolt ära, see pressikas läheb EÕNRRÕHK alt!!! Kultuuri kärpisime hästi palju, aga kui me seda mainime, siis nad vähemasti ei märatse nii palju ja ei kujunda meist halba kuvandit. Pealegi käivad haridus ja kultuur käsikäes!

7. Pöörakem suuremat tähelepanu vabatahtlikule ühistegevusele ja toetagem omaalgatuslikke ettevõtmisi, suurendades nii solidaarsust ühiskonnas.

Töötud inimesed peaksid töötama, aga suurema tasuta ja puhtalt missioonitundest. Mida nende karjadega ikka muud peale hakata?

Loe ka: Uus päästeplaan soovitab edendada eestimaist

Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miinivälja

Aastatel 2005–2008 on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit koostöös UMC ja kohalike omavalitsustega ehitanud 36 multifunktisonaalselt miinivälja üle kogu Eesti, sealhulgas nii jalaväe- kui ka tankimiinivälju. Tuleval aastal on plaanis püstitada veel 8-9 väljakut.

Miniväli kujutab endast tõket, mis suudab kinni pidada vaenulike vägede pealetungi, nii tankivägesid kui ka teiste relvaliikide üksusi. Välja mõõtmed võivad vastavalt sihtotstarbele ja maastikule varieeruda, seda katab loomulikuna näiv muru, mis ei erine ylejäänud maastikust, ning väljale on paigutatud vastasele loodetavasti hoomamatu mustri alusel jalaväe- või tankimiinid.  

Kõikidele väljadele on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit tarninud ja paigaldanud 2. põlvkonna kunstmuru, mis ei erine ymbritsevast loodusest karvavõrdki.

„Miiniväljade eesmärgiks on luua lastele ja noortele iseseisvaks demineerimisspordiga tegelemiseks korralikud tingimused,“ ütles Eesti Minööride ja Pioneeride Liidu ylem kolonelleitnant Indrek Sirel. 

2008. aastal kerkisid miiniväljad Padisele, Emmastesse, Salme, Tallinna Kotka staadioni juurde, Türile ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi juurde. Valmisid ka väljakud Elvas, Kohtla-Järvel Ahtmes ja kaks platsi Narvas, kuid nendes paikades lükkus muru paigaldus 2009. aasta kevadesse.

Aastate jooksul on miinivälju rajatud sellistesse Eesti paikadesse nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Võru, Türi, Elva, Kohtla-Järve, Laagri, Keila, Põlva, Põltsamaa, Padise, Emmaste, Vinni, Salme, Kaiu ja Loksa.

Loe ka: Eesti Jalgpalli Liit: Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miniväljakut

Metsaonn peksis pidutsejad segamini

Eelmisel reedel Järvamaal pidutsenud seltskonda ründas hullunud RMK Saeveski metsaonn.

Pidutsejate poolt lõhutud akendega onn ründas teismelisi pidutsejaid ilmselt omakohtu korras. Onn ründas eeskätt silmi ja hambaid, püüdes neid pinkidega purustada. Muuhulgas oksendas onn kolmele pooleldi oimetule pidulisele suhu.

Onni pudelitest improviseeritud relvadega rünnanud noored avastasid, et onni ei ole võimalik niisama kahjustada ning suutsid raevunud hoone peatada alles seentest läbiimbunud puunottide ja elava tule abil.

Kabala metskonna ülem Elor Ilmet kommenteeris onni käitumist kui täiesti normaalset reaktsiooni. "Onne ei tasu provotseerida, seda võiks nendele nolkidele juba koolis emapiimaga sisse sööta."

Veterinaaride sõnul ei olnud onn marutõbine.

Loe ka: Pidutsejad peksid RMK metsaonni segamini

Tallinnas avatakse esimene lastekasiino

Kindlustamaks hasartmängijatele järelkasvu, avab Tallinna linn koostöös Play-In kasiinoga esimese spetsiaalselt lastele mõeldud hasartmänguasutuse.

Asutuse avamiseks tuli initsiatiiv linnaelanikelt. Ümbruskonna koolides ja lasteaedades käivate laste vanemad kurtsid kasiino kriminogeenset mõju ning üleüldist kõlblustaseme langust piirkonnas. Ka linnavalitsus suhtub kasiinosse heatahtlikult: "Lapsed, elu õied, on nii süütud ning toredad: kui täidame kasiinod lastega, on kuritegevus pühitud." Projekti edukuse korral avatakse linna noortekeskustes ka hasartmänguklubid noortele.

Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on kasiinode keelamine noortele põhiseaduse vastane, sest põhjendamata keeld piirab niigi piiratud õigustega isikute õigustatud piiranguteta otsustusvabaduse määra. Ta sõnastas selle tõesti nii. "Kasiinod, kus müüakse alkoholi ning tarbitakse tubakatooteid ei ole lastele soodne kasvupinnas, kuid laste oma kasiino: põhiseadus selle vastu küll ei ole," kiitis kantsler oma lemmikut.

"Pätid on kõik tänaval," laiutas kurjategijate esindaja käsi. "Mismõttes olukord paranenud on? Mõned sõltlased on siin jääknähtudega läinud kesklinna mängima, aga ühistransport on ju niigi koormatud. Oleme teinud ka väikese rehabilitatsioonikeskuse pokkeriga, aga... automaadi külm pind su käe vastas, vilkuvad tuled, tilin. Seda mingi mustamäe korter ei asenda. Põhiliselt rüüstame ümbruskonna autosid, kas teie jätaksite oma lapsed nälga?"

Loe ka: Koolide ja lasteaedade läheduses asuv kasiino saab loa jätkata

Eesti keelustab jõmluse

Vastuseks Venemaa plaanile keelustada emo ja gooti stiili kandev noorterõivastus haridus- ja riigiasutustes kehtestab Eesti valitsus vastavates asutustes alates septembrist keelu dresside ja nokamütsi kandmisele.

Kultuuriminsteeriumi pressiesindaja sõnul on Venemaa kava Eestis vastuvõtmiseks liialt radikaalne ning vajab kohandamist kohalikele oludele. "Kui võtta arvesse meie kohalikku kultuuri ohustavad ilmingud, siis tegelikult sooviksime lubada kodanikel koolides ning ametiasutustes viibida vaid rahvarõivastes, kuid usun, et meie ühiskond ei ole selleks reformiks veel valmis," lisas ta.

Arutlemisel on ka populaarsemate automarkide keelustamine alla 32-aastastele.

Loe ka: Emo and Goth to be made illegal in Russia