Eesti Ripsloomade Ühing avaldab oma tänases pressiteates toetust teaduses ja ühiskonnas levivale tendentsile pöörata senisest rohkem tähelepanu ripsloomadele ja nende tööle Eesti riigi ja ökosüsteemide hüvanguks.
"Täname meile osaks saanud tunnustuse eest," lausus Eesti Ripsloomade Ühingu president Ciliata Zingel. "Mulle teeb heameelt, et Eesti Maaülikool on pidanud vajalikuks märkida ära meie panuse kalavastsete arengusse. Ripsloomade rolli kalavastsete kujunemisel ühiskonna ja ökosüsteemi täisväärtuslikeks liikmeteks võib võrrelda eripedagoogide omaga, kes samuti pakuvad vastsetele elutähtsaid tugiteenuseid. Olgem ausad - meieta jääksid kalavastsed Võrtsjärves nälga."
Laiapõhjalise ühiskondliku tähelepanu valguses on Eesti Ripsloomade Ühingul kavas ka uued algatused: ajakirja "Ripsloomasõber" esinumbri avab sissejuhatus Aleksei Turovskilt, kord aastas hakatakse andma välja aasta ripslooma aunimetust. Kinnitamata andmetel kaalutakse ripsloomade lisamist järgmisel ordenisaajate nimekirja Eesti Vabariigi järgmisel aastapäeval.
Neljapäeval, 28. augustil kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Katrit Karuse doktoriväitekiri, milles ta rõhutab ripsloomade olulist rolli.
Loe ka: Doktoritöös selgus, et Võrtsjärves on ripsloomadel oluline roll kalavastsete toidus
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar