Eesti ja Ukraina leppisid kokku huvisfääride rahumeelses piiritlemises

Täna Kiievis allakirjutatud lisaprotokolli kohaselt ei ole Eestil ja Ukrainal teineteisele territoriaalseid pretensioone seoses vastastikuste huvisfääride piiritlemisega ajutiste pseudoajalooliste moodustiste aladel nagu nn "Venemaa", kinnitavad Haige Mõistuse Sündikaadile lähedased allikad.

Ajalooliselt head suhted Eesti ja Ukraina vahel jäävad püsima ka edaspidi, nende aluseks on täielik teineteisemõistmine ja ajalooliste huvide tunnustamine. Konflikti korral ei toeta kumbki riikidest mingil juhul kolmandaid riike, kelle jaoks Eesti või Ukraina võivad osutuda sõjalise tegevuse objektiks. Mõlemad osapooled jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. Vaidluste või konfliktide tekkimisel lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.

Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste korral Eesti ja Ukraina vahele jääva riigilaadse moodustise aladel tähistab Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri tinglik Smolenski-Ohhotski joon. Idapoolsete alade küsimuses peetakse perspektiivikaks lähemaid konsultatsioone Sahha Vabariigiga. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Vene riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.

HMSiga suhelnud allikate sõnul puutub nn "Venemaal" tõeline ajalooline riiklustraditsioon ning selle moodustamine arhitekt Vladimir Lenini poolt 1917. aastal oli geopoliitiline katastroof. Nüüdseks natsionalismi ja korruptsiooni viirusega nakatunud aladel pole tänini saavutatud stabiilset riiklust, vaid selle näol on tegu kunagise televisioonisaate "Kuklõ" nukurežiimiga kolooniaga, mis oma olemuselt on demokraatliku vabariigi paroodia ning kohalikus kuritegelikus ladvikus levinud paranoia tõttu ka otsene oht iseenda julgeolekule.

Lisaprotokolli kirjutasid Eesti ja Ukraina nimel alla vastavalt president Alar Karis ja president Volodõmõr Zelenskõi. Võib oodata, et kahe riigi sügav teineteisemõistmine tagab regioonis rahu veel sajanditeks, nagu näitavad ka ajaloolised pretsedendid.

Seoses lisaprotokolliga avaldas Urmas Paet Vladimir Putinile kaastunnet.

Reinsalu manitses Mikserit natsionaalsotsialismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on välisminister Sven Mikser mõistnud valesti natsionaalsotsialismi sisu ja olemust ning ta avaldas soovi, et viimane oma riigikogus ettekantud kõne üle vaataks. Mikseri sõnul on Reinsalu tema sõnumit meelevaldselt tõlgendanud.

Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.

Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.

Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.

Udune justiitsminister Urmas Reinsalu imestamas, mis on natsionaalsotsialismis halba.
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).

Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."

Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.

Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud

Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.

Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.

Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.

Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma

Viru vanglast põgenes direktor

Viru vangla otsib Alutaguse metsadest taga reedel vanglast põgenenud direktorit. Direktor on relvastamata ja pole yldiselt ohtlik, kuid võib osutada vastupanu, kui teda sundida ametikohale tagasi pöörduma.

Otsingutesse on kaasatud politsei- ja piirivalveameti läbirääkijad, K9 yksus koerte ja kynoloogiabussiga ja Kaitseliidu Muraste vabatahtlik otsingukoerte kompanii.

Kutsume piirkonna elanikke ja kylalisi direktori liikumistest teada andma, kui teda on märgatud või edaspidi märgatakse. Vabatahtlikel, kes soovivad otsingutes kaasa lyya, palutakse lahkesti endast vanglateenistusele teada anda.

Vangla direktori põhitegevus on vanglale seatud eesmärkide saavutamine, tõhusa ja koostööle suunatud organisatsiooni jätkusuutlik arendamine ning püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike muudatuste elluviimine.

Viru vangla avati 2008. aastal ja see on praegu Eesti kõige tänapäevasem vangla, mis pakub nii vangidele kui vanglateenistuse ametnikele ja töötajatele mitmekesiseid arenguvõimalusi.

Kokku on vanglas 488 kambrit ja 25 tuba avavangla vangidele. Vanglas töötab kokku ligi 370 inimest, sealhulgas kriminaalhooldajad, kes tegelevad kogu Virumaa hooldusalustega ja noorte hooldusalustega üle Eesti.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas reedel avaldatud pressiteates kaastunnet nii Viru vangla direktorile kui ka otsijatele.

Loe ka: Viru vangla otsib direktorit

Politsei ei pidanud kinni Tallinna abilinnapead

Teisipäeval ei pidanud keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnavalitsuse juhtivtöötajat, keda ei kahtlustata riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises, teatas prokuratuur.

Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.

"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.

Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."

Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime

Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.

"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."

Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.

Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat

Äpardus siseministeeriumis: Ühendriikide esindajatele näidati Trumpi fotot

Eestit külastanud USA asepeaminister John Smith, tema kaaskond ja võõrustajad sattusid siseministeeriumis piinlikku olukorda, sest ühes ettekandes oli illustratsioonina kasutatud USA presidendi Donald Trumpi fotot.

Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.

Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.

"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.

Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.

Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.

Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot 

Peapiiskop Viilma: Vabandan Eestimaa rahva ees pildirüüstamise pärast. Me enam ei tee!

EELK peapiiskop Urmas Viilma tegi Eesti Rahva Muuseumi külastamisest ajendatuna avalduse, milles vabandab ja tunneb kahetsust kultuurilise hävitustöö pärast, mille nii Eestis kui ka mujal Euroopas panid toime reformatsiooniaegsed protestandid.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles eelkõige vaid ajaloolist fakti, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta.

"Mul on väga kahju, et protestandid nagu mina, kelle tegevusest on sündinud luteri kirik, sealhulgas EELK, panid omal ajal toime selliseid barbaarsusi. Tänapäeva Euroopas on üldiselt kombeks arvata, et me oleme niisugustest asjadest välja kasvanud, oleme kultuursemad ja targemad. Mõnedki halvustavad islamit, kuna moslemite seas on radikaale, kes veel praegugi lõhuvad hindamatuid kultuuriväärtusi. Meid šokeerib, kui me näeme videosid, kus Talibani ja ISISe usuhullud hävitavad Vana-Lähis-Ida ja Antiik-Rooma kunsti ja arhitektuuri, ja me tahame uskuda, justkui meil poleks sellega midagi pistmist.

Samas oli see kõigest mõni sajand tagasi, kui siinsamas Eestiski meie enda õndsa usuisa Luteruse õpetusega õigustati märatsemist ja rüüstamist. Me ei saa öelda, justkui oleks pildirüüstamine Tallinnas ja Tartus olnud vähem häbiväärne kui Pronksiöö. Pigem vastupidi: Pronksiööl ei rünnanud isegi kõige vägivaldsemad jõugud meie ühist Eestimaa kultuuri, ei laastatud muuseume ja teatreid, rääkimata kirikutest. Reformatsiooni käigus toimunud sündmused - ei, mitte iseenesest "toimunud", vaid meie oma inimeste tehtud teod, usuliste ettekäänetega õigustatud - põhjustasid meie kultuuripärandile korvamatut kahju. Me ise hävitasime suure osa pärandist, mida nüüd Eesti Rahva Muuseumis ei ole ega saagi olla. Selle asemel peaks ERMi ekspositsioonis olema suur tühimik.

Tuleval aastal möödub reformatsiooni algusest viissada aastat. Meile, protestantidele, annab see hea ajendi vaadata peeglisse ja tunnistada, et meie selja taga on ajalugu, milles on nii head kui ka halba. Ehkki reformatsioon ei tähendanud üksnes ega isegi mitte eelkõige pildirüüstet, ei saa me eitada, et see toimus. On hea, kui me suudame ajaloost õppida ja võtta kaasa üksnes Kuid me ei tohi ka halba unustada, vaid peame pidama meeles, et sellistel asjadel ei tohi korduda lasta. Me peame pidama meeles, et usuga ei tohi õigustada barbaarsust ja vihkamist. Kui me püüaksime seda eitada ja unustada, milline oleks selle pedagoogiline mõju? Kui me mõtleme, et ühel päeval võiks luterlusega põhjendades uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.

Mul on häbi. Mul on häbi mitte üksnes selle pärast, et minuga sama usku jagavad inimesed tegid midagi niisugust, õigustades end sellesama usuga, vaid ka selle pärast, et mitte kordagi selle viiesaja aasta vältel pole keegi meist võtnud endale vastutust. Mitte kordagi pole luterlik kirik tunnistanud, et see oli vale, kahetsenud kuritegusid ja vabandanud kogu Eestimaa rahva ees, kellelt rööviti tähtis osa tema kultuurist.

Tänapäevast EELK-d ei olnud reformatsiooni ajal veel olemas, nii nagu ei olnud isiklikult mindki. Kuid kui me tahame pidada end osaks ajaloost ja traditsioonist, mitte arvate, et sündisime eile tühjast kohast, peame kandma kogu ajaloo koormat, mitte valima välja meeldivaid osi ja kõike muud eitama. Seepärast ütlen ma: ma vabandan. Mul on kahju. Ja ma püüan teha kõik, et mitte kellelgi poleks põhjust uskuda, justkui võiks luterlusest kunagi taas sündida midagi nii mõistuse- ja inimsusevastast, midagi nii madalat ja Kristuse õpetusele nii vastupidist nagu seda oli pildirüüstamine viissada aastat tagasi.

Ma tänan Eesti Rahva Muuseumi, et ta seadis meie ette peegli ja meid sellele valusale teemale mõtlema sundis."

Facebooki postituse kommentaarides avaldas Urmas Paet Urmas Viilmale ja EELK-le kaastunnet.


Vaata ka:
Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama

HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

Sambia presidendiks sai sisserändaja poeg roosast erakonnast

Pärast Aafrika lõunaosas asuva riigi Sambia presidendi Michael Sata surma sai presidendiks senine asepresident, šoti päritolu Guy Scott.

Scott on sisserändaja poeg, tema isa Alec Scott rändas Sambiasse sisse aastal 1927. Ta kuulub sotsiaaldemokraatlikku Mitmeparteilise Poliitika Liikumisse (Movement for Multi-Party Democracy), mis on Sambiat juhtinud aastatel 1991–2011.

Viimati nähti Satat avalikkuses 19. septembril, kui ta ilmus parlamendi kõnetooli, et ütelda: "Ma ei ole surnud." Pärast selle lause moodustamisele kulunud pingutust tuli Sata toimetada kõnetoolist puhkama, kuna oma ylejäänud kõnet ta esitada enam ei suutnud.

Sambia on varem kandnud Põhja-Rodeesia nime, riik piirneb lõunas Zimbabwe ehk endise Lõuna-Rodeesiaga, põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ning läänes Angolaga.

Välisminister Urmas Paet avaldas Sata omastele kaastunnet.

Loe ka: Suri Sambia president

Leedu libapolitseinikud said EAS-ilt 5000 eurot toetust

Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas starditoetusena 5000 eurot üheksale Leedu kodanikust petisele, kelle eesmärk on pakkuda eestlastele infot, mida peavoolumeediast ei leia. Hiljuti süüdimõistetud petised saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja.

HMSi uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn kuritegelikule ühendusele, kus esinetakse muu hulgas tõendamata politseinikena, helistatakse eakatele inimestele lauatelefonile ja nõutakse raha nende lähedase poolt "põhjustatud" liiklusõnnetuse eest.

EASist öeldi, et kui ettevõtte ja taotluses esitatud projekti tegevus ei lähe vastuollu heade tavadega, siis ei ole neil võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes alust anda subjektiivseid hinnanguid.

Leedu libapolitseinik Edvinas Širvinskas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta," selgitas Širvinskas mõne kuu taguses videopöördumises.

"Võta ette üks kõige hullumeelsemana tunduv telefonikõne ja luba oma mõttel mängelda teemal, mis oleks siis, kui see teooria oleks tõsi, ja veeda iseendaga põnev ja avardav pooltund. Kui sa järgid päevast päeva ette antut mõttemudeleid ja loed standardseid uudiseid, ei ole see mõtlemine ja juurde õppimine, vaid lihtsalt sama raja peal käimine. Leedu libapolitseinikud ei ütle, mis on tõde, vaid pakuvad erinevaid vaatenurki," selgitas ta.

EAS selgitas lisaks, et 5000 euro eraldamisel Leedu libapolitseinike tarbeks ei olnud eesmärgiks hinnata, milline on nende telefonikõnede päritolu või usaldusväärsus.

"Kui sellistele teadetele on turgu ja ettevõte täidab oma toetuse saamisel võetavad eesmärgid, on meede oma eesmärgi täitnud," selgitas EASi pressiesindaja Jürg Samel.

Nn alternatiivsed politseinikud koguvad Eestis tõepoolest populaarsust ning hiljuti tegi sellest loo ka "Pealtnägija". Politsei tabas libapolitseinikena esinenud kurjategijad aprillis, mais ja juunis ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

Alternatiivmeedia portaali Telegram andmeil avaldas Eesti välisminister Urmas Paet libapolitseinikele ja EASile kaastunnet.

Loe ka: Alternatiivportaal Telegram sai EAS-ilt 5000 eurot toetust
Leedu libapolitseinikud saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja

Paet arutas kahepoolseid suhteid Setomaa valitsusega

Seto Kuningriigis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet kohtus teisipäeval Setomaa riigipea kohuseid täitva ülemsootska Aarne Leima, riigi peaministri Margus Timmo ja välisministri Aare Hõrnaga. 

Pooled arutas viimaseid arenguid Eesti ja Setomaa piiril. Setomaa valitsus andis välisminister Urmas Paetile ülevaate kohalikest regionaalsetest arengutest ning arutati kahepoolseid suhteid ja koostööprojekte. 

Välisminister Urmas Paeti sõnul rikastab koostöö Setomaaga ning selle edasine arendamine kogu Eestit, kuid  eriline koht on sellel koostööl Võromaa regionaalse arengu jaoks.

Loe ka: Välisminister Urmas Paet kohtus Setumaa esindajatega

Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni

Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.

Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.

"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.

Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.

Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma

Ilves mõnitas avalikult Putinit

President Toomas Hendrik Ilves saatis täna Vladimir Putinile sarkastilise kirja, milles "õnnitles" teda Venemaa presidendiks "valimise" puhul.

"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku," ilkus president Ilves.

"Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted," ironiseeris ta.

Venemaa "presidendivalimiste" keskkomisjoni andmeil kogus praegune "peaminister" ja kahekordne endine president Vladimir Putin enam kui 60 protsendi valijate "toetuse" ja "taasvaliti" Venemaa presidendiks esimeses voorus.

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas Putinile Ilvese kirja puhul kaastunnet.

Loe ka: Ilves soovis Putinile edu demokraatliku riigi ehitamisel

Välisminister Urmas Paet avaldas USA kolleegile kaastunnet seoses SOPA eelnõuga

Eesti välisminister Urmas Paet avaldas oma USA kolleegile Hillary Clintonile kaastunnet seoses piraatlusvastase SOPA eelnõu arutelu edasilükkamisega.

Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."

Paet avaldas kaastunnet Arnold Greenile

Välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet Eesti NSV kauaaegsele välisministrile Arnold Greenile tema lahkumise puhul siit ilmast.

"Arnold Green oli silmapaistev diplomaat, kes esindas sirgeselgselt Eesti rahvuslikke huve mitu aastakümmet kogu maailmas," ütles Paet välisministeeriumi ametlikus avalduses. "Endised kolleegid nii Eesti välisministeeriumis kui ka meie liitlastest diplomaatide hulgas jäävad temast puudust tundma."

Arnold Green oli Eesti NSV välisminister aastatel 1962–1990, juhtides Eesti välispoliitikat sääraste keeruliste syndmuste keskmes nagu peaaegu NSVLi-USA tuumasõjani viinud Kariibi kriis, kogu Euroopat vapustanud Praha kevad ja Afganistani sõda.

Aastail 1953–1984 oli Arnold Green ka Eesti NSV asepeaminister ning enne välisministriks saamist aastail 1958–1960 Eesti NSV haridusminister.

Loe ka: Suri Arnold Green

Ameeriklaste eriüksus tappis Evald Okase

Ühendriikide president teatas, et Eesti kunsti Picasso, modernismiklassik Evald Okas tapeti ameeriklaste poolt Tallinnas.

Okas tapeti maismaaoperatsiooni käigus Merivälja lähistel, vahendas BBC.

Ühendriikide luure sai vihje mehe asupaiga kohta mullu augustis.

Obama sõnul hukkus Okas sõnavahetuse käigus ning mehe surnukeha toimetasid ameeriklased sündmuspaigalt minema.

Okast seostati mitmete teostega, kaasa arvatud 1982. aasta monograafiaga Villem Raami sulest. See tähendas ühtlasi mehe paiknemist Eesti enim tuntud kunstnike nimekirja tipus.

"Tegemist on meie rahva seni kõige suurema võiduga Eesti kunsti vastu," rõhutas Obama.

Ühendriikide saatkondadele kogu maailmas on edastatud valitsuse poolt hoiatus, et kunstiavalikkus võib Okase tapmise eest korraldada kättemaksurünnakuid.

Pärast uudise avalikuks tulekut kogunes Ühendriikide pealinnas Washingtonis spontaanne rahvahulk, kes skandeeris "modernism, modernism".

Välisminister Urmas Paet avaldas Ühendriikidele Okase tapmise pärast kaastunnet.

Loe ka: Ameeriklaste eriüksus tappis Osama bin Ladeni
Jumalaga, Evald Okas!

Ekspress liitub Päevalehe ja Maalehega

AS Ekspress Grupp on otsustanud liita Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ning Maalehe. Tulemusena sünnib uus ajaleht Eesti Maapäevaekspress.

"Leht hakkab ilmuma neljapäeviti nagu kõik lehed," kirjutas Ekspress Grupp börsiteates. "Peatoimetaja valitakse seniste toimetajate seast paber-kivi-käärid-meetodil; kui see piisava aja jooksul selget tulemust ei anna, hakkame lugema "Entel-tentel trikatrei"." Toimetused liidetakse sama lihtsal ja selgel viisil: pidulikul rivistusel pikkuse järjekorras antakse käsk "Kolmeks loe!".

Ajalehtede ühinemise käigus luuakse Ekspress Grupi ühine multimeedia uudisruum, kus leiavad omale koha ka Delfi ning eelnimetatud ajalehtede kuukirjade toimetused. Uut ajalehte hakatakse tegema sünteetilis-integratiivsel meetodil, peamine žanr hakkab olema uuriv arvamusuudis, mis käsitleb Tallinna korruptsiooni ja ööklubisündmusi rahvuslik-konservatiivsest vaatenurgast. Kuna ajaleht ilmub paberil, saab selle veebiversiooniks Delfi. Samuti ilmub leht Priit Hõbemäe iPadis, soovijad võivad seda Hõbemäelt näha küsida.

Kõigi toodete toimetused kolitakse suve alguseks ühisele pinnale senise Eesti Päevalehe harjakapis Narva mnt 13. Ajalehe toimetus asub organisatsiooniliselt AS-is Eesti Ajalehed, Delfi toimetus jääb AS-i Delfi koosseisu. Kõigi ajakirjandustoodete tugistruktuurid kolitakse seniste Eesti Ekspressi ning Maalehe ruumide pööningule Narva mnt 11e. AS Delfi loobub oma senistest bürooruumidest Rävala tänaval.

Lisaks moodustatakse eelnimetatud ettevõtete baasilt eraldi finantsteeninduse üksus, mis hakkab olema osa kontserni emaettevõtte organisatsioonist ning mis asub teenindama kontserni tütarettevõtteid. Finantsteeninduse üksusse jäävad alles vaid ettevõtte juhtkonna liikmetena töötavad finantsjuhid ja pearaamatupidajad.

Muudatuste eesmärk on ühildada ajalehtede kirjastamise tugistruktuuride toimimine, koondada kogu Ekspress Grupi sisutootmise võimekus ühte asukohta ning luua tekkiva parema infovahetuse ja kasvava võimekuse alusel uued võimalused kvaliteetsisu tootmiseks uutesse meediakanalitesse, sh interneti- ning digitaaltelevisiooni.

Ühine uudisruum loob eeldused toimetuste parema tehnoloogilise toega varustamiseks nii tarkvara kui ka riistvara osas, mistõttu paraneb ajakirjanike ajakasutus ja kiireneb Ekspress Grupi toodete sisulise kvaliteedi areng. Ajakasutuse jälgimiseks paigaldatakse endisesse harjakappi veebikaamera, tehnoloogiline tugi ostetakse sisse kaugteenusena Indiast.

Tugistruktuuride osas liituvad ajalehtede levi, klienditeeninduse, turunduse, reklaami ning tehnoloogilise teenindamise üksused. Selline ümberkorraldus võimaldab seni erineva juhtimise all olnud üksustel paremini ühiseid kliente teenindada nii ajalehtede levitamisel kui reklaami müümisel. Uue üksuse nimeks saab kliendilevireklaami üksus ning sellesse valitakse kolm töötajat, üks igast senisest ajalehest.

Paralleelselt kahe ettevõtte liitumisega luuakse ASi Eesti Ajalehed uue tütarfirmana raamatukirjastamisega tegelev ettevõte, kuhu koondatakse kogu senine Eesti Ekspressi, Maalehe ning Eesti Päevalehe kaubamärgi alt toimunud raamatute kirjastamine, teatas Ekspress Grupp börsile.

Raamatukirjastuse loomisega koondub kogu Ekspress Grupi raamatute kirjastamise oskusteave ühe organisatsiooni kätte. Praegu on see organisatsioon veel välja valimata, kuid tõenäoliselt saab selleks Ekspress Grupi konkurent, kes on suuruselt kolmas raamatute kirjastamise ettevõte Eesti turul. Töötajate läbirääkimised konkurentidega veel käivad.

Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt leidis, et laias laastus on Ekspress Grupi reorganiseerimine hea uudis.

"Pikemas perspektiivis peaksid parema organiseerituse tõttu äritegevuskulud aga langevad ehk kasumlikkus peaks paranema," puterdas Hunt. [Kirjaviis muutmata. - Toim.]

Hundi analüüsi toetab HMSi küsitlus, mille andmeil soovib 99,9% Maalehe lugejaist tihedamat infovahetust Delfiga, 0,1% aga igatseb seda palavalt.

Välisminister Urmas Paet avaldas Ekspress Grupi ajalehtedele liitumise puhul kaastunnet.

Loe ka: Eesti Päevaleht liitub AS-iga Eesti Ajalehed
Analüütik Ekspressist: muudatused võivad olla head

Paet: hindame kõrgelt partnerite abi

Välisminister Urmas Paeti sõnul jätkub tihe koostöö nii Liibanoni ametivõimude kui partnerriikide esindajatega Liibanonis röövitud Eesti kodanike leidmiseks. „Väga oluline on olnud näiteks Prantsusmaa tugi,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti tänulik kõigile partneritele toe ja abi eest, teatas välisministeerium.

Välisminister Paet on viimastel päevadel olnud ühenduses Prantsuse, Türgi, USA, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Norra, Araabia Ühendemiraatide ja Palestiina välisministriga ning Süüria asevälisministriga, et arutada koostööd Eesti kodanike leidmiseks. Samuti on Paet rääkinud sel teemal mitmel korral Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga.

Reformierakond ja IRL jõudsid kokkuleppele

Pärast viis tundi väldanud pingelisi koalitsioonikõnelusi jõudsid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kokkuleppele, et poodi Coca-Cola järele saadetakse IRL-i poliitikasekretär Margus Tsahkna ja Reformierakonna juhatuse liige Taavi Rõivas yhiselt.

"Tegu on kompromissiga," ütles IRL-i peasekretär Ken-Marti Vaher täna hommikul Haige Mõistuse Syndikaadi korrespondendile. "Reformierakond lykkas otsustavalt tagasi IRL-i nõudmise, et Coca-Cola järele peaks minema Reformierakonna peasekretär Kristen Michal yksi. Õnneks leidsime lõpuks lahenduse, millega mõlemad pooled enam-vähem rahul olid."

Vaheri sõnul on oluline, et säärase kaaluga asju ajaksid mõlemad tulevased valitsuspartnerid koos, yhisel jõul.

Michal väljendas napisõnaliselt oma rahulolekut saavutatud kompromissiga ning märkis, et loodab koalitsiooniläbirääkimiste jätkumist samavõrd konstruktiivses meeleolus.

Rõivase kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadil saada ei õnnestunud. Seevastu välisminister Urmas Paet avaldas anonyymseks jääda soovinud allika teatel Rõivasele eraviisiliselt kaastunnet. Allika nimi on toimetusele teada.

Loe ka: Võimukõnelustel arutati majandusküsimusi

Põllumeeste Kogu peaministrikandidaat on Chuck Norris

Eelolevatel valimistel head tulemust lootev Põllumeeste Kogu teatas, et erakonna peaministrikandidaat on tunnustatud õigluse eest seisja Chuck Norris.

Põllumeeste Kogu hinnangul oleks võimalik eriliste teenete eest Chuck Norrisele anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest võimalikult ruttu, nii et valimiste järel võiks president Toomas Hendrik Ilves teha Norrisele ettepaneku moodustada valitsus.

Chuck Norrise kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadi reporteril saada ei õnnestunud. Kyll aga kinnitas Põllumeeste Kogu peasekretär, et Norrise "põhimõtteline nõusolek" Eesti valitsusjuhi amet vastu võtta on erakonnal olemas.

Samuti on Texasega tihedalt seotud Norris peasekretäri kinnitusel vankumatult patriootlik, kindlalt parempoolne ning on oma senise karjääri jooksul järjekindlalt põllumeeste huvide eest seisnud.

Välisminister Urmas Paet avaldas Chuck Norrisele kaastunnet Põllumeeste Kogu peaministrikandidaadiks saamise puhul.

Eesti: ÜRO peaks olema kakskeelne

Vastuseks ÜRO diskrimineerimisvastase komitee soovitusele, et Eesti peaks kaaluma riigi kakskeelseks tegemist, ytles välisminister Urmas Paet oma avalduses, et ÜRO võiks ise kaaluda kakskeelsust.

"Kuus ametlikku keelt ajavad tõlkekulud pehmelt öeldes lakke," ütles Paet. "Välisministeeriumi asjatundjate sõnul võiks ÜRO loobuda araabia, prantsuse, vene ja hispaania keelest."

Paeti sõnul piisaks maailmaorganisatsioonile sellest, kui ametlikud keeled oleksid inglise ja hiina.

Yhtlasi avaldas Paet juba ette kaastunnet araabia, prantsuse, vene ja hispaania keelele ÜRO ametliku keele staatuse kaotamisega seoses.

ÜRO diskrimineerimisvastane komitee ega organisatsiooni igapäevast tööd juhtiv peasekretäri byroo pole Paeti avaldusele veel vastanud.

Loe ka: ÜRO: Eesti peaks olema kakskeelne