Teisipäev, 22. veebruar 2022

Eesti ja Ukraina leppisid kokku huvisfääride rahumeelses piiritlemises

Täna Kiievis allakirjutatud lisaprotokolli kohaselt ei ole Eestil ja Ukrainal teineteisele territoriaalseid pretensioone seoses vastastikuste huvisfääride piiritlemisega ajutiste pseudoajalooliste moodustiste aladel nagu nn "Venemaa", kinnitavad Haige Mõistuse Sündikaadile lähedased allikad.

Ajalooliselt head suhted Eesti ja Ukraina vahel jäävad püsima ka edaspidi, nende aluseks on täielik teineteisemõistmine ja ajalooliste huvide tunnustamine. Konflikti korral ei toeta kumbki riikidest mingil juhul kolmandaid riike, kelle jaoks Eesti või Ukraina võivad osutuda sõjalise tegevuse objektiks. Mõlemad osapooled jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. Vaidluste või konfliktide tekkimisel lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.

Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste korral Eesti ja Ukraina vahele jääva riigilaadse moodustise aladel tähistab Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri tinglik Smolenski-Ohhotski joon. Idapoolsete alade küsimuses peetakse perspektiivikaks lähemaid konsultatsioone Sahha Vabariigiga. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Vene riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.

HMSiga suhelnud allikate sõnul puutub nn "Venemaal" tõeline ajalooline riiklustraditsioon ning selle moodustamine arhitekt Vladimir Lenini poolt 1917. aastal oli geopoliitiline katastroof. Nüüdseks natsionalismi ja korruptsiooni viirusega nakatunud aladel pole tänini saavutatud stabiilset riiklust, vaid selle näol on tegu kunagise televisioonisaate "Kuklõ" nukurežiimiga kolooniaga, mis oma olemuselt on demokraatliku vabariigi paroodia ning kohalikus kuritegelikus ladvikus levinud paranoia tõttu ka otsene oht iseenda julgeolekule.

Lisaprotokolli kirjutasid Eesti ja Ukraina nimel alla vastavalt president Alar Karis ja president Volodõmõr Zelenskõi. Võib oodata, et kahe riigi sügav teineteisemõistmine tagab regioonis rahu veel sajanditeks, nagu näitavad ka ajaloolised pretsedendid.

Seoses lisaprotokolliga avaldas Urmas Paet Vladimir Putinile kaastunnet.