Eesti ja Ukraina leppisid kokku huvisfääride rahumeelses piiritlemises

Täna Kiievis allakirjutatud lisaprotokolli kohaselt ei ole Eestil ja Ukrainal teineteisele territoriaalseid pretensioone seoses vastastikuste huvisfääride piiritlemisega ajutiste pseudoajalooliste moodustiste aladel nagu nn "Venemaa", kinnitavad Haige Mõistuse Sündikaadile lähedased allikad.

Ajalooliselt head suhted Eesti ja Ukraina vahel jäävad püsima ka edaspidi, nende aluseks on täielik teineteisemõistmine ja ajalooliste huvide tunnustamine. Konflikti korral ei toeta kumbki riikidest mingil juhul kolmandaid riike, kelle jaoks Eesti või Ukraina võivad osutuda sõjalise tegevuse objektiks. Mõlemad osapooled jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. Vaidluste või konfliktide tekkimisel lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.

Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste korral Eesti ja Ukraina vahele jääva riigilaadse moodustise aladel tähistab Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri tinglik Smolenski-Ohhotski joon. Idapoolsete alade küsimuses peetakse perspektiivikaks lähemaid konsultatsioone Sahha Vabariigiga. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Vene riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.

HMSiga suhelnud allikate sõnul puutub nn "Venemaal" tõeline ajalooline riiklustraditsioon ning selle moodustamine arhitekt Vladimir Lenini poolt 1917. aastal oli geopoliitiline katastroof. Nüüdseks natsionalismi ja korruptsiooni viirusega nakatunud aladel pole tänini saavutatud stabiilset riiklust, vaid selle näol on tegu kunagise televisioonisaate "Kuklõ" nukurežiimiga kolooniaga, mis oma olemuselt on demokraatliku vabariigi paroodia ning kohalikus kuritegelikus ladvikus levinud paranoia tõttu ka otsene oht iseenda julgeolekule.

Lisaprotokolli kirjutasid Eesti ja Ukraina nimel alla vastavalt president Alar Karis ja president Volodõmõr Zelenskõi. Võib oodata, et kahe riigi sügav teineteisemõistmine tagab regioonis rahu veel sajanditeks, nagu näitavad ka ajaloolised pretsedendid.

Seoses lisaprotokolliga avaldas Urmas Paet Vladimir Putinile kaastunnet.

Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja harjutab peret inimliha sööma

Tõsise kriisi või lausa sõja puhkemise korral ähvardab meid toidupuudus ja nälg. Ettevõtja Pärtel Pärtelkaali pere toidulaual on aga ka siis hõrgutavad praed, supid ja magustoidud, mis on kõik valmistatud inimlihast.

Kui orav korjab endale suve teisel poolel talveks toiduvarusid ning karu ja mäger õgivad end täis, et ladestunud rasva toel talv läbi magada, siis Tallinnas tegutsev väikeettevõtjast pereisa Pärtel Pärtelkaali usub, et tõeliselt kylmal talvel maksavad vaid hundiseadused.

Orav teab, et tuleb talv. Pärtelkaali usub, et mingi globaalne kriis on tulemas, kuid ta ei oska öelda, milline. "Ma ei valmistu konkreetseks asjaks. Kuni mu soolestik on valmis ja lähikonnas piisavalt inimesi, on ykskõik, mis juhtub," teatab ta. Maailmas toimuv ei ole enam ammu mingi nali ja kui näiteks juhtub olukord, kus kaardimaksesüsteemid ei tööta, siis on tema igatahes piisavalt valmistunud, et kriisi puhul oma perega vastu pidada. Nende edu pandiks saab olema inimlihadieet.

Selleks on Pärtelkaali perekond valmistunud põhjalikult. Mehe kodust leiab terve riiulitäie kannibalismiteemalisi raamatuid, mis õpetavad inimest kiiresti lahkama, et kätte saada ja säilitada võimalikult suurt osa tema lihast. Köögiriiulis ootavad inimliharetseptidega kokaraamatut, mis on narmendama loetud. Peeterkaali möönab siiski, et neid seni päriselt kasutatud ei ole. "Oleme kõiki retsepte kyll proovinud, kuid enamjaolt kanalihaga." Inimliha maik on mehel siiski suus: koos teiste kannibalidega on ta valmistanud ja söönud vabatahtlike loovutatud kehaosi. Ka pisemad pereliikmed on inimliha maitsta saanud, kuigi ainult väga väikeses koguses söögi sisse raputatava pulbrina. Peeterkaali peab seda siiski nende soolestiku ettevalmistamiseks hädavajalikuks. Lihunikunoa käsitsemine on neil ammugi selge.

Hiljutisel võidupüha paraadil soovitas president Kersti Kaljulaid kõigil mõelda koduste toiduvarude peale, et ennast ja oma lähedasi igasugustes olukordades kaitsta. Pärtelkaali meelest kõlbab selline käitumine aga vaid oravatele ja muudele närilistele. "Inimene on tõeline tippkiskja," ytleb ta. "Kui inimene on inimesele hunt, siis kavatsen mina seetõttu toituda huntidest."

Originaal - EE: Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja ostis perele toiduvaruks NATO söögipakid

Tartu Kutsehariduskeskus alustab tõlkijate koolitamist

Tulevast sygisest alustab Tartu Kutsehariduskeskuse ärikool tõlkijate koolitamist.

Kutsehariduskeskuse direktori sõnutsi on uue eriala pyytud reageerida tööturu nõudmistele. Tõlkja yhiskondlik positsioon on 21. sajandil olnud pidevas muutumises ning kunagi eksootilisest tööst on saandud osa iga kontoritöötaja igapäevastest ylesannetest. Teiselt poolt on järjest kasvanud nõudlus tõlkijate järele, millele ylikoolis pakutav akadeemiline haridus ei jõua piisavalt paindlikult reageerida. Uue haridusministri toel on nyyd viimaks jõutud vajalike muutuste läbisurumiseni.

Kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht ytles HMS-ile, et uut eriala hakatakse esialgu õpetama keskhariduse baasil kuuekuulise kursusena. Eelkõige keskendutakse tarbetekstide tõlkimisele inglise keelest, kuna inglise keel on praktiliselt kõigil noortel kooli lõpuks suus, ent seejuures kipub siiski vajaka jääma tõlkijale tarvilikust n-ö käsitööoskusest. Õppekava põhiosa moodustavadki seetõttu tõlkijale olulised oskused, nagu ettevõtluse alused (hinnakujundus, arvete esitamine), kuid olulisel kohal on ka tehniline sõnavara, mille omandamisel pakuvad tuge teiste Kutsehariduskeskuse erialade spetsialistid. Tulevikus on kommunikatsioonijuhi sõnutsi plaanis lisada ka kolmeaastane põhihariduse baasil tõlkeõppe eriala.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnutsi peegeldab tõlkealase kutsehariduse pakkumine prognoositavaid muutusi tõlketurul, aga ka yhiskonnas yldisemalt. Repsi sõnutsi ei pea valitsus otstarbekaks mitmeaastase akadeemilise kõrghariduse pakkumist erialal, mis juba lähiaastatel tehisintellekti arengu tõttu võib kaduda. Ka rahandusminister Martin Helme nõustus, et tõlkehariduse pakkumine magistriastme asemel kutsehariduse tasemel võimaldab hariduse vallas olulist kokkuhoidu ning võimaldab vabanevaid ressursse kasutada olulisemates sfäärides. Helme leidis yhtlasi, et selline samm vähendab ka akadeemiliste kultuurimarksistide mõju yhiskonnale ning avaldas lootust, et eesti rahval on peagi lõpuks ometi lootust lugeda teleka kasutusjuhendit selges ja roosast lögast vabas emakeeles.

Riigikogu valimised aastal 2119

HMSi futuroloogiatoimkonnal õnnestus omandada lühiülevaade põhiteemadest, mis erutavad Eesti erakondi ja valijaid aastal 2119.

Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)

Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.

Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.

Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.

Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.

2019. aasta arvuks valiti omapärane arv 2019

Eesti Matemaatika Selts valis 2019. aasta arvu. Aasta arvu valitakse Eestis juba 1995. aastast, selle põhieesmärgiks on tutvustada rahvale erinevaid arve ja nende põhiprobleeme. 

"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.

Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312

Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.

Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."

2019 kohta saad lugeda lisa siit.

Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.

Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta

Priit Sibul: NSDAP valimislubadustel on Isamaaga palju ühist

Isamaa eestseisuse ja riigikogu liige Priit Sibul leiab, et NSDAP valimisprogrammi lubadustel on tema erakonnaga palju ühist.

"Mul on NSDAP valimislubadusi lugedes hea meel, ühisosa on palju. Kui nad nii palju asju korraga lubavad, siis peabki olema," kirjutas Sibul sotsiaalmeedias, millega eristus mitmetest teistest erakondadest ja poliitikutest, kes pidasid NSDAP valimislubadusi utopistlikeks ja välistasid nendega ka edasise koostöö.

"Natuke mõistan ma ka, miks Kaja Kallas (ja mõni veel) NSDAP lubaduste peale närvi läks. Mõni lubadus on veider ja ehk oleks mõistlik kui NSDAP defineeriks prioriteedid, mingisuguse pingerea, siis oleks neil tulevikus ka koalitsioonipartnerite leidmine lihtsam. Valijad saaks ka aru, mis see siis täpselt on, mida nad igal juhul korda tahavad saata ja millest nad niisama unistavad," lisas Sibul.

NSDAPga valimiste järgset koostööd on lubanud ka Sibula justiitsministrist erakonnakaaslane Urmas Reinsalu.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas pärast möödunud laupäeval Nõmme Raadio kodulehelt leitud NSDAP valimisprogrammi, et see andis lõpliku selguse, et Reformierakond välistab nendega koostöö. Kallas ütles seisukoha, et NSDAP ohustab Eesti põhiseaduslikku korda. "Kui lisada siia majanduspoliitiline ja rahanduspoliitiline lauspopulism ning Euroopa Liidust lahkumine, on selge, et NSDAP eesmärk on Eestit lõhkuda ja nõrgestada suhteid meie liitlastega läänes," lausus ta.

"Ei, meil pole küll lauspopulismi ja Euroopa Liidust lahkumise vastu midagi," kommenteeris Priit Sibul.

Teistest parteijuhtidest on NSDAP-ga koostöö välistanud ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Isamaa valimisprogrammiga saab tutvuda siin ja NSDAP omaga siin.

Loe ka: Priit Sibul: EKRE valimislubadustel on Isamaaga palju ühist

EKRE on tegemas oma kryptovaluutat

Detsembri viimastel päevadel teatas portaal Uued Uudised, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loomas oma kryptovaluutat. Valuuta rahvusvahelise kasutuselevõtu potentsiaali suurendamiseks kannab see ingliskeelset nime Conservacoin (lyhend CON), kuid maakeeli nimetatakse uut kryptoraha hellitavalt ka "konserviks", kuna uue raha stabiilsuse tagamiseks on selle väärtus seotud 1:1 Tallinna kiludega (1 konserv = 1 karp Tallinna kilusid). Erakonna esimehe Mart Helme sõnutsi tegeleb valuuta arendamisega 40-liikmeline tööryhm majandusasjatundja Jaak Madisoni juhtimisel. EKRE uudisportaalile antud intervjuus teatas Helme, et keskpankade kartelli kontrollist sõltumatu valuuta on mõeldud konkureerima "õhust" loodud ja tagatiseta euroga ning kutsus teiste seas oma sääste uude kryptovaluutasse investeerima kõiki pensionäre. Erakonna auesimees Arnold Rüütel väljendas omalt poolt vaimustust eestlaste edumeelsuse suhtes.

EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.

Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.

Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.

Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

Arheoloogid leidsid rahvusraamatukogu alt ettevõtete surnuaia

Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.

"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."

Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.

Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.

Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

Viru vanglast põgenes direktor

Viru vangla otsib Alutaguse metsadest taga reedel vanglast põgenenud direktorit. Direktor on relvastamata ja pole yldiselt ohtlik, kuid võib osutada vastupanu, kui teda sundida ametikohale tagasi pöörduma.

Otsingutesse on kaasatud politsei- ja piirivalveameti läbirääkijad, K9 yksus koerte ja kynoloogiabussiga ja Kaitseliidu Muraste vabatahtlik otsingukoerte kompanii.

Kutsume piirkonna elanikke ja kylalisi direktori liikumistest teada andma, kui teda on märgatud või edaspidi märgatakse. Vabatahtlikel, kes soovivad otsingutes kaasa lyya, palutakse lahkesti endast vanglateenistusele teada anda.

Vangla direktori põhitegevus on vanglale seatud eesmärkide saavutamine, tõhusa ja koostööle suunatud organisatsiooni jätkusuutlik arendamine ning püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike muudatuste elluviimine.

Viru vangla avati 2008. aastal ja see on praegu Eesti kõige tänapäevasem vangla, mis pakub nii vangidele kui vanglateenistuse ametnikele ja töötajatele mitmekesiseid arenguvõimalusi.

Kokku on vanglas 488 kambrit ja 25 tuba avavangla vangidele. Vanglas töötab kokku ligi 370 inimest, sealhulgas kriminaalhooldajad, kes tegelevad kogu Virumaa hooldusalustega ja noorte hooldusalustega üle Eesti.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas reedel avaldatud pressiteates kaastunnet nii Viru vangla direktorile kui ka otsijatele.

Loe ka: Viru vangla otsib direktorit

Uus Morgenthau plaan kaotaks Eestist kiirkorras haldusvõimekuse

Eesti suurimad ettevõtjad astuvad otsustavalt Eesti riigi ja inimeste elukeskkonna paranemise ning liigse õiguste laienemise vastu ja näevad Eestit tulevikus mitmeks väikeseks suurettevõtjate juhitud vürstiriigiks jaotatuna.

„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.

„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.

Loe ka:

• Riigireformi põhikomponendid 
• Aivo Adamson: Mis on meie Bismarcki plaan? 

Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele

Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Tallinn taastab timuka ametikoha

Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.

Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."

Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."

Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.

Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"

Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.

Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.

Vabariigi president: Praegusel kujul Siim Kallast ei ole meile vaja

Raskest kätlemisest taastuv Kersti Kaljulaid suunab intervjuus mõtted Siim Kallase praegusele mõttetusele ja manitseb Eesti juhte suuremale valvsusele Euroopat ootavate radikaalsete muutuste ees.

Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.

Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.

Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt kolm aktsiat

Finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt veel kolm likviidset aktsiat.

HMS-i andmetel leiti aktsiad Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud lisaks kammidele ja potikildudele möödunud aastal üks likviidne aktsia. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus ka 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on näitab selline leid arheoloogide hea õnne jätkumist, kuid siiski on tegu haruldaste ja väärtuslike leidudega kogu Eesti ajalugu arvestades.

"Rohkem on leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad," ütles Peets. "Kuid täiendavate likviidsete aktsiate leidmine näitab, et meil võib olla alust rääkida kohalikust finantsturust."

Leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavad likviidsed aktsiad

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

Eesti andis vene esoteerikule poliitilise varjupaiga

Eesti migratsiooniamet otsustas anda asüüli vene esoteerikule Anatoli Nekrassovile.

"Migratsiooniamet on mind teavitanud, et mind tunnistati 17. septembril teaduslikuks põgenikuks ja sain pikaajalise elamisloa Eesti vabariigis," ütles Nekrassov esmaspäeval HMS-ile.

Esoteerik avaldas heameelt asüülitaotluse "kiire ja erapooletu" menetlemise pärast.

Esoteerik kavatseb enda sõnul asuda Eestis tegelema väikeettevõtlusega. "Kavatsen asuda müüma MMS-i, et paremini lõimuda ühiskonnaga, kus ma pean ilmselt Venemaa olukorra muutumiseni vähemalt paar aastat elama," sõnas ta HMS-ile.

Nekrassov on enda sõnul rõõmus ja tänulik võimaluse eest töötada Eestis ja olla kasulik oma rahakotile.

Võimud pidasid Nekrassovi kinni juulis, kui ta üritas võimuesindajatele müüa mitmesuguseid homöopaatilisi vahendeid.

Eesti keeles on ilmunud muuhulgas Anatoli Nekrassovi teosed "Elavad mõtted: ...maailmavaade määrab saatuse", "Elavad mõtted", "Lätted" ja "Egregorid".

Loe ka:

Leedu andis vene ajakirjanikule poliitilise varjupaiga

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?

Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?