HMSi ajakirjanikud kylastasid supikööki

Lasnamäe äsjaavatud supiköögis avaldati tunnustust ajakirjanikele, kes olid tulnud kohta, kus jagati toitu majanduslikult raskes seisus olevatele ja puudustkannatavatele inimestele. Toidujagajad selgitasid oma osalemist toidu jagamisel vajadusega anda yhiskonnale eeskuju ning näidata yles humaansust ja mõistmist hätta sattunud inimeste suhtes.

"Paljudes riikides on nii, et supiköökides ja vaeste varjupaikades käivad inimeste eest hoolitsemas ka riigi või linna esimesed mehed ja naised ning tuntud avaliku elu tegelased. Ma ei mõista neid ajakirjanikke, kellele käik supikööki nalja tegi ja kes ei häbenenud seda isegi välja näidata," selgitas kokaonu.

Haige Mõistuse Syndikaadi ajakirjanike kysimused olid põhiliselt suunatud supiköögis toimuvale ning nad ei tahtnud midagi teada sellest valimistest ja valimiseelsetest reitingutest, samuti ka Tallinna Filharmooniast ja ei tea millest veel. Seda kõike parajasti sooja suppi jagavalt teenindajalt kysida ei olnud asjakohane.

Hiljuti suurendas Tallinn supiköögile eraldatavaid vahendeid, sest majanduskriisi tõttu on abivajavate inimeste arv märkimisväärselt kasvanud. "Mulle jääb täiesti arusaamatuks, et Delfi nimetab seda ainult "meediashow'ks," nentis anonyymne lehelugeja.

HMSi ajakirjaniku jaoks on filharmooniast supikööki vaid yks lyhike samm, mis tegelikult näitab täielikku keskendusvõimet. Vaadake, meil Eestis kiputakse kõike seostama ainult valimistega. Nii ka Tallinna abipaketti, pingutusi selle nimel, et sel raskel ajal ei jääks peavarjuta noored pered ja eakad inimesed, linna poolt loodavaid sotsiaalseid töökohti ning nagu viimasest näitest näha, ka supiköökides toimuvat.

Supiköögis polnud ajakirjanikud mitte selleks, et ennast näidata, vaid hoopis teistel põhjustel. Lääne-Euroopas on see ysna tavaline, et nii parlamendisaadikud, kui ministrid, aga ka poplauljad ja filmitähed võtavad osa sellistest heategevuslikest aktsioonidest näitamaks, et supiköögis viibimine pole mingi häbiasi! Seda on väga vaja, sest ka seekord võis näha, kuidas osa inimesi eelistas end pigem ära peita kui riskida sellega, et mõni tuttav neid supijärjekorras ära tunneb. Oodati ukse taga, kuni ajakirjanike hord ära läks. Yks tundmatuks jääda soovinud kylastaja nimetas seda suisa valehäbiks.

Paljulapselise pere vanematel pole midagi häbeneda, kui on kaotatud töö ja toime tulemiseks peab ajutiselt võtma vastu kohaliku omavalitsuse pakutavat abi! Andkem endale aru, et myyt meie imetabasest edukusest on nyydseks läbi - suurem osa Eesti inimestest peavad iga krooni hoolikalt lugema ja väga paljudel pole yldse neid kroone, mida lugeda. Ärme sunnime neid inimesi häbenema.

Olime selles supiköögis, et näidata, kui kaugele oleme jõudnud ja kui reaalselt raske on olukord. Sest olgem ausad, teiste väljaannete ajakirjanikud satuvad Stenbocki majja pressikonverentsidele või rahandusministeeriumi briifingutele tihemini kui sinna, kus on inimesed, kes nendes kahes väärikas hoones tehtavate valeotsuste tõttu kannatavad.

"Meedial on oluline roll, et aidata kokku viia linna poolt pakutavad võimalused ning need inimesed, kes neid vajavad. Yhed poliitikud käivad supiköögis, teised aga ei tea, et niisugune koht Tallinnas yldse olemas on. Andke faktitäpset teavet, millest oleks inimestele kasu. On kyllalt neid inimesi, kes ei tea, kuhu pöörduda abi saamiseks, varustage neid selle teadmisega. On inimesi, kes ehk aitaksid linnal abivajajaid aidata kas siis rahaliselt või muud moodi - andke nendele inimestele võimalus teada saada sellest, et nende abi on oodatud. Kõige enam aga viige inimesteni arusaam, et ajad on muutunud, abi kysimises pole midagi häbiväärset, peame hoidma kokku, teineteist toetama ja aitama, et see raske aeg yle elada," pani yks kohalviibinuist nii ajakirjanikele kui ka avalikkusele sydamele.

"Kui sattusite supikööki tänu sellele, et seal olin ka mina, siis võite mind uudisest välja lõigata," soovitas anonyymne kommentaator.

Loe ka: "/---/ kohtumisest meediaga Lasnamäe supiköögis"