Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks

Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.

Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.

Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.

Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.

Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.

Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.