Kodanike ja ettevõtjate pöördumised suunatakse tulevikus automaatselt spämmikasti

Valitsuse tellimusel valmis analüüs ja katseprojekt, kuidas kodanike ja ettevõtjate pöördumisi automaatselt õigesse kohta edasi suunata. Tänu Spämmikese nime kandvale projektile ei pea tulevikus teadma, millise konkreetse asutuse ja ametniku poole tuleks pöörduda, vaid pöördumised suunatakse automaatselt rämpsposti hulka. 

Seeläbi aitab Spämmike vähendada pöördumiste vastamisele kuluvat aega ning on eelduseks ka teiste robotlike bürokrattide kasutuselevõtmiseks kõigis riigiasutustes korraga. 

Eesti digiriigi andmete juhi Ott Velsbergi sõnul ei kahtle täna enam keegi vajaduses vähendada suhtluskoormust ja lihtsustada suhtlemist riigiga. „Riigiasutustele tehakse iga päev tuhandeid päringuid, mille õigesse kohta suunamine ja vastamine on aja- ja rahakulukas tegevus,“ tõdes Velsberg. Samas puudus tema sõnul siiani teadmine, mida nende kliendipöördumistega õieti teha, et kõige vähem ametnike väärtuslikku aega kulutada. 

Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüsi- ja katseprojekti käigus analüüsiti, kas klientide ehk kodanike ja ettevõtjate pöördumiste suunamise toetamiseks oleks võimalik kasutada pöördumiste asutusepõhist automaatset klassifitseerimist, kuidas parandada suhtlust riigi ja kohalike omavalitsustega, mida on asutustel klienditeeninduse ja selle analüüsimise tõhustamiseks lisaks vaja ja mida tuleb bürokrati arendamisel silmas pidada. 

"Kasutasime Occami habemenuga ja leidsime, et optimaalne oleks pöördumised automaatselt rämpspostiks liigitada. Valdav osa neist on niigi mõttetud ja ei saa praeguse praktika järgi ametnikelt sisulisi vastuseid, vaid linnukese pärast lähetatud sisutühje ametlikke kirju," ütles Velsberg. "Asjalikud ettepanekud tulevad pea sajaprotsendiliselt suuliselt silmast silma koosolekutel ettevõtjate kinnimakstud lobistidelt, kes teavad, kuidas ametnike hingekeeli puudutada." Vajalikud muudatused avaliku teabe seadusse on tema sõnul juba menetluses. 

Analüüsi viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tööandjate Keskliidu, Eesti Suurettevõtjate Ühenduse ja Magnum Medicaliga. Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste meetmest.