Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.
"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."
Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.
Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.
Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti
reede, 22. juuni 2018
pühapäev, 17. juuni 2018
Teadlased tuvastasid Delfi kommentaatori geeni
Eesti geenivaramus talletatud DNA-d analyysinud geneetikud tuvastasid eestlastel geeni FkU, mille väljalylitamine takistab inimest muutumast Delfi kommentaatoriks. Töö autorite hinnangul võib sama geen põhjustada ka aktiivsust The New York Times'i, The Guardiani jt kommentaariumides.
Eesti geenivaramus talletatud DNA-järjestuste arv on nyydseks kasvanud piisavalt suureks, et võimaldada andmete põhjal teaduslike järelduste tegemist. Yhe esimese pääsukesena pyydsid varamuga töötavad teadlased leida geenikombinatsiooni, mis suurendaks inimese netikommentaatoriks muutumise tõenäosust. Uurimuse autorid tuvastasid yllatuslikult, et seda protsessi juhib yksainus geen FkU. See geen mõjutab kaudselt valku UpYrs, mis käivitab inimese ajukoores äärmiselt deterministliku keemiliste muutuste ahela. Sõna otseses mõttes kontrollib seega inimese arenemist Delfi kommentaatoriks yksainus lyliti, mida geneetikud ka kontrollida suudavad, vahendab portaal Heureka.
UpYrs valgu kogust mõjutab terve rida enhansereid; yks neist - FkU - aga koguni nii suurel määral, et selle eemaldamine takistab inimese Delfi kommentaatoriks muutva translatsiooniahela käivitumist. Dr. Kris Sapiste ennustuse kohaselt on ka aktiivsus teistes kommentaariumides määratud sama mehhanismiga, ehk isegi sama geeniga. Yhtlasi spekuleerib dr. Sapiste, et FkU võib pärssida geeni kandja kriitikameelt ja keeletaju.
Uue avastuse vastu on kurioosumina juba hakanud huvi tundma internetitrollide õiguste eest võitlevad huviryhmad. Nende väitel näitab avastus, et nn vihakõne ei saa olla karistatav, kuna on geneetiliselt determineeritud.
Loe lisaks: Meeste ja naiste vahelise erinevuse määrab vaid üks geen (Heureka)
laupäev, 16. juuni 2018
Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata
Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.
Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.
Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.
Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."
Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.
Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.
Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa
Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.
Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.
Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."
Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.
Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.
Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa
neljapäev, 14. juuni 2018
Isamaa seostab oma lühendi seksiga
Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.
Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".
Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."
"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.
Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"
"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.
Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.
Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I
Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".
Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."
"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.
Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"
"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.
Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.
Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I
teisipäev, 12. juuni 2018
Tehnikaülikool pakub ümberõpet semiootikute taaslõimimiseks ühiskonda
Tulevast sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis semiootikute ümberõpet toetav eksperimentaalne taaslõimimisprogramm.
Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.
Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.
Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.
Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.
Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.
Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.
Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.
Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.
reede, 1. juuni 2018
Viru vanglast põgenes direktor
Viru vangla otsib Alutaguse metsadest taga reedel vanglast põgenenud direktorit. Direktor on relvastamata ja pole yldiselt ohtlik, kuid võib osutada vastupanu, kui teda sundida ametikohale tagasi pöörduma.
Otsingutesse on kaasatud politsei- ja piirivalveameti läbirääkijad, K9 yksus koerte ja kynoloogiabussiga ja Kaitseliidu Muraste vabatahtlik otsingukoerte kompanii.
Kutsume piirkonna elanikke ja kylalisi direktori liikumistest teada andma, kui teda on märgatud või edaspidi märgatakse. Vabatahtlikel, kes soovivad otsingutes kaasa lyya, palutakse lahkesti endast vanglateenistusele teada anda.
Vangla direktori põhitegevus on vanglale seatud eesmärkide saavutamine, tõhusa ja koostööle suunatud organisatsiooni jätkusuutlik arendamine ning püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike muudatuste elluviimine.
Viru vangla avati 2008. aastal ja see on praegu Eesti kõige tänapäevasem vangla, mis pakub nii vangidele kui vanglateenistuse ametnikele ja töötajatele mitmekesiseid arenguvõimalusi.
Kokku on vanglas 488 kambrit ja 25 tuba avavangla vangidele. Vanglas töötab kokku ligi 370 inimest, sealhulgas kriminaalhooldajad, kes tegelevad kogu Virumaa hooldusalustega ja noorte hooldusalustega üle Eesti.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas reedel avaldatud pressiteates kaastunnet nii Viru vangla direktorile kui ka otsijatele.
Loe ka: Viru vangla otsib direktorit
Otsingutesse on kaasatud politsei- ja piirivalveameti läbirääkijad, K9 yksus koerte ja kynoloogiabussiga ja Kaitseliidu Muraste vabatahtlik otsingukoerte kompanii.
Kutsume piirkonna elanikke ja kylalisi direktori liikumistest teada andma, kui teda on märgatud või edaspidi märgatakse. Vabatahtlikel, kes soovivad otsingutes kaasa lyya, palutakse lahkesti endast vanglateenistusele teada anda.
Vangla direktori põhitegevus on vanglale seatud eesmärkide saavutamine, tõhusa ja koostööle suunatud organisatsiooni jätkusuutlik arendamine ning püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike muudatuste elluviimine.
Viru vangla avati 2008. aastal ja see on praegu Eesti kõige tänapäevasem vangla, mis pakub nii vangidele kui vanglateenistuse ametnikele ja töötajatele mitmekesiseid arenguvõimalusi.
Kokku on vanglas 488 kambrit ja 25 tuba avavangla vangidele. Vanglas töötab kokku ligi 370 inimest, sealhulgas kriminaalhooldajad, kes tegelevad kogu Virumaa hooldusalustega ja noorte hooldusalustega üle Eesti.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas reedel avaldatud pressiteates kaastunnet nii Viru vangla direktorile kui ka otsijatele.
Loe ka: Viru vangla otsib direktorit
kolmapäev, 30. mai 2018
Tartu linn kuulutab välja kryptorahu
Jaanilaupäeva keskpäeval kuulutab Tartu linnapea Urmas Klaas esmakordselt välja kryptorahu, lugedes Raekoja aknalt linnarahvale kryptorahusõnumi.
Tartu linnavolikogu otsustas eilsel istungil häälteenamusega algatada kryptorahu traditsiooni. Kryptorahu kuulutatakse välja jaanilaupäeval, täpselt pool aastat pärast jõulurahu väljakuulutamist Tallinnas, ning selle kestel ei toimu Tartu linna piirides kryptorahade kaevandamist ega kryptokiisudega kauplemist; samuti on keelatud ICO-d.
Linnavolikogu otsust kommenteerinud volikogu esimees Aadu Must ytles, et määravaks said seejuures eelkõige poeetilised kaalutlused. "Tartu on teatavasti heade mõtete linn," ytles ta. "Ja me kõik mõtlesime, et see oleks hea kalambuur."
Tartu linnavolikogu otsustas eilsel istungil häälteenamusega algatada kryptorahu traditsiooni. Kryptorahu kuulutatakse välja jaanilaupäeval, täpselt pool aastat pärast jõulurahu väljakuulutamist Tallinnas, ning selle kestel ei toimu Tartu linna piirides kryptorahade kaevandamist ega kryptokiisudega kauplemist; samuti on keelatud ICO-d.
Linnavolikogu otsust kommenteerinud volikogu esimees Aadu Must ytles, et määravaks said seejuures eelkõige poeetilised kaalutlused. "Tartu on teatavasti heade mõtete linn," ytles ta. "Ja me kõik mõtlesime, et see oleks hea kalambuur."
neljapäev, 24. mai 2018
Eesti hääletab diktaadi keelustamise poolt
Euroopa Komisjon plaanib keelustada diktaadi. Aruandes on välja toodud, et diktaat ei ole inimese tervisele ohutu ja tehtud ettepanek selle keelustamiseks.
Hääletus diktaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail. Vastavalt Brüsseli diktaadile hääletab Eesti diktaadi keelustamise poolt.
„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine diktaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada diktaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm truualamlikult.
Loe ka: Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt
Hääletus diktaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail. Vastavalt Brüsseli diktaadile hääletab Eesti diktaadi keelustamise poolt.
„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine diktaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada diktaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm truualamlikult.
Loe ka: Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt
teisipäev, 15. mai 2018
Uus Morgenthau plaan kaotaks Eestist kiirkorras haldusvõimekuse
Eesti suurimad ettevõtjad astuvad otsustavalt Eesti riigi ja inimeste elukeskkonna paranemise ning liigse õiguste laienemise vastu ja näevad Eestit tulevikus mitmeks väikeseks suurettevõtjate juhitud vürstiriigiks jaotatuna.
„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.
„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.
Loe ka:
„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.
„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.
Loe ka:
kolmapäev, 9. mai 2018
Kommentaarideta: Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel.
Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Haige Mõistuse Syndikaadi rubriik "Kommentaarideta" avaldab seoses maailma haigemaks muutumisega viiteid uudistele, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare ja kujutavad endast peavoolu meediaväljaannete poolt kõlvatut konkurentsi, tungides Haige Mõistuse Syndikaadi tegevusvaldkonda.
Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel
Haige Mõistuse Syndikaadi rubriik "Kommentaarideta" avaldab seoses maailma haigemaks muutumisega viiteid uudistele, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare ja kujutavad endast peavoolu meediaväljaannete poolt kõlvatut konkurentsi, tungides Haige Mõistuse Syndikaadi tegevusvaldkonda.
teisipäev, 8. mai 2018
Mordori ja Maakonna ühinemine loob Keskmaa suurima riigi
Kurjusehiid Mordor teatas teisipäeval, et jõudis Shire'iga leppele võtta viimane 46 miljardi naela piibutubaka eest üle.
Mordori juht Sauron on viimase ajastu jooksul teinud Shire'ile mitu edutut ülevõtmispakkumist, kuid Kääbikla taan teatas möödunud kuul, et on valmis toetama 46 miljardi naelast pakkumist, kui pakkumise teised tingimused on rahuldavad.
Teisipäeval teatas Sauron, et piirkondade juhatused jõudsid leppele, mille tagajärjel võetakse Shire üle. HMS-i allikate kinnitusel võib Maakonda juhtima hakata seni peamiselt maagiasektoris tegutsenud Saruman.
Tehing peaks jõustuma Kolmanda ajastu 3019. aasta esimeses pooles ning oleks suurim Mordori-poolne välisriigi ülevõtmine.
Loe ka: Jaapani ja Iiri farmaatsiahiidude ühinemine loob ühe maailma suurima ravimifirma
reede, 4. mai 2018
Karl Marx 200: uus poliitiline jõud annab avapaugu
Täna teatavad kaks inimest Haige Mõistuse Syndikaadi arvamuskyljel uue poliitilise jõu loomisest, mida võiks nimetada koondnimetusega Karl Marx 200: nende kaugem eesmärk on kujundada kogu maailma tulevikku.
Vaata ka: Uus poliitiline jõud annab avapaugu; Juhtkiri: kinnas läks lendu
Täna teatavad kaks inimest Haige Mõistuse Syndikaadi arvamuskyljel poliitilise liikumise loomisest, mida võiks nimetada koondnimetusega Karl Marx 200. Kuigi erakonna loomine pole välistatud, ytles selle juhtfiguur Friedrich Engels eile, et partei loomine pole nende otsene eesmärk. Vasak-parem või liberaalne-konservatiivne telgedele liikumine ennast ei paiguta; nende teoreetiliste seisukohtade aluseks ei ole nende sõnutsi sugugi yhe või teise maailmaparandaja väljamõeldud või avastatud ideed ega põhimõtted. „Kõik see on vaid ideoloogia,“ lausus liikumise teine juhtfiguur Karl Marx. „Meie tegevuse aluseks on teaduslikult õige arusaam ajaloost.“ Tema sõnul on liikumise loomine toimunud juba mõnda aega, kuid selle varasemad esindajad, alates utoopilistest sotsialistidest ja lõpetades noorhegeliaanide ning anarhistidega ei ole suutnud vabaneda ideoloogilistest kammitsaist.
Oma manifestis kuulutab uus liikumine, et kõigi seniste yhiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu. Poliitiline võim sõna otseses mõttes on ühe klassi organiseeritud vägivald teise klassi mahasurumiseks. Kui aga proletariaat võitluses kodanluse vastu paratamatult klassiks ühineb, kui ta revolutsiooni abil muudab enda valitsevaks klassiks ja valitseva klassina kaotab vägivaldselt vanad tootmissuhted, siis kaotab ta Engelsi sõnutsi koos nende tootmissuhetega ka klassiantagonismi olemasolu tingimused, kaotab yldse klassid ning seega enda kui klassi võimu. Selle saavutamiseks pakub liikumine välja kymme suurt strateegilist eesmärki, mis peaksid moodustama pidevalt areneva ylemaailmse klassivaba yhiskonna pikaajalisuse selgroo. Nende hulka kuuluvad kõrge progressiivmaks, pärimisõiguse kaotamine, yhesugune töökohustus kõigile ning kõigi laste ühiskondlik ja tasuta kasvatamine jne.
Suured teemad, mida Karl Marx 200 tõstatab - klassivastuolude kaotamine, tööliste ekspluateerimsiele lõpu tegemine, omandikysimus, kõigi vaba areng - pole enneolematud. Kyll aga pole me nende taga näinud seni kindlat poliitilist survet, pigem yksikarvajaid või väiksemaid yhendusi. Karl Marx 200 lubab avalikku debatti tuua lisaks värskematele tuultele ka koldid ja mauserid, tõotades “kogu senise yhiskonnakorra vägivaldset kukutamist”. Kas kodanluse hukkumine ja proletariaadi võit on yhtviisi paratamatud, näeme järgmise kahe sajandi jooksul.
Vaata ka: Uus poliitiline jõud annab avapaugu; Juhtkiri: kinnas läks lendu
PS: 5. mail möödub 200 aastat Karl Marxi synnist.
neljapäev, 19. aprill 2018
Riik läheb üle lekkepõhisele eelarvele
Rahandusministeerium
koostab 2019. aasta riigieelarve eelnõu lekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu
maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult
lekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks
Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa
riigivalitsemise reformist ning valmistab ette lekkiva eelarve kasutuselevõttu.
Lekkepõhine eelarvestamine
on senisest tekkepõhisest usaldusväärsem ning annab avalikkusele parema
ülevaate raha kasutamisest. Praegu riigieelarves kasutatav tekkepõhine arvestus
põhineb majandustehingute kajastamisel vastavalt nende toimumisele sõltumata
sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Lekkepõhine riigieelarve
on usaldusväärsem, kuna kajastab tehinguid juba enne nende tegelikku toimumist.
Lekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse
eelarveperioodiks sõltumata sellest, kas kunagi üldse toimub tulude laekumine
või kulude eest tasumine.
Lekkepõhine eelarvestamine
aitab kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele, kuna kaob vajadus üleval
pidada riigisektori arvukaid avalike suhete spetsialiste.
Rahandusministeerium on
lekkepõhisele eelarvele ülemineku kaasanud koostööpartnerina uudisteagentuuri
HMS, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid.
kolmapäev, 11. aprill 2018
Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitis "Punane erektsioon"
Justiitsminister Urmas Reinsalu järjekordse uitprojekti raames korraldatud Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursil pälvis esimese koha tuntud Jaapani arhitekti Suhuei Enda töö "Punane erektsioon".
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud
kolmapäev, 4. aprill 2018
Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks
Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.
"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.
Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.
Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.
"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.
Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.
Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära
"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.
Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.
Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.
"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.
Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.
Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära
teisipäev, 3. aprill 2018
Politsei ei pidanud kinni Tallinna abilinnapead
Teisipäeval ei pidanud keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnavalitsuse juhtivtöötajat, keda ei kahtlustata riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises, teatas prokuratuur.
Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.
"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.
Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."
Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime
Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.
"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."
Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.
Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat
Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.
"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.
Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."
Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime
Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.
"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."
Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.
Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat
esmaspäev, 2. aprill 2018
Äpardus siseministeeriumis: Ühendriikide esindajatele näidati Trumpi fotot
Eestit külastanud USA asepeaminister John Smith, tema kaaskond ja võõrustajad sattusid siseministeeriumis piinlikku olukorda, sest ühes ettekandes oli illustratsioonina kasutatud USA presidendi Donald Trumpi fotot.
Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.
Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.
"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.
Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.
Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.
Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot
Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.
Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.
"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.
Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.
Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.
Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot
esmaspäev, 5. märts 2018
Eesti saadab Eurovisioonile Silvio Berlusconi
Nädalavahetusel selgus Eesti Laul 2018 võitja, kelleks sel korral oli Silvio Berlusconi teosega "Forza Italia".
ERR Menu ja Raadio 2 otseülekandes toimus ka Eesti Laul 2018 võitja Silvio Berlusconiga eksklusiivintervjuu, kus ta kinnitas, et tal on plaan vallutada veelgi suuremaid lavasid.
"Mul on veel suuremaid plaane end veelgi suurematele lavadele laulda," ütles Berlusconi ning kinnitas, et see nõuab tööd ja vaeva. "Ma annan endast parima, et heal ja professionaalsel tasemel esindada Eestit nii Eurovisioonil ja kui ka muudel lavadel."
Pea samal ajal Eesti Lauluga toimusid Itaalias aga üldvalimised, kus esialgsete tulemustega on eduseisus Elina Nechayeva juhitud paremtsentristlik koalitsioon, mida toetas umbes 37 protsenti valijatest, järgnevad populistlik Viie Tähe Liikumine umbes 31 ja vasaktsentristlik koalitsioon 23 protsendiga.
Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liidu edu Elina Nechayeva "La forza" ees. Liit kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja "La forza" vähem kui 14 protsenti häältest.
Vaata ka:
Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon
Eksklusiivintervjuu Elina Nechayevaga: minu sees on emotsioonide virvarr
Ajaleht: Silvio Berlusconi võib Europarlamenti Eestist kandideerida
teisipäev, 9. jaanuar 2018
Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu
Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.
Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.
Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."
Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.
See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.
Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu
Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.
Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."
Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.
See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.
Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu
laupäev, 30. detsember 2017
Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju
Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.
Omandireformatsioon - investeering minevikku
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.
EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.
EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.
Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.
"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.
Pikk vaidlus kiriku üle
Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.
Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.
Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.
Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.
Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus
Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.
Omandireformatsioon - investeering minevikku
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.
EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.
EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.
Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.
"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.
Pikk vaidlus kiriku üle
Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.
Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.
Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.
Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.
Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.
Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
