323 miljonit krooni maksva eksperimendi lõpp laseb teadlased neljakäpukile tagasi

Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahhanovlike sõnadega, praegu aga teevad erivaldkondade teadlased liigutatud mäed maatasa.

Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.

 Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.

Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.

Veel paari aasta eest kasvasid nüüdsel pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.

Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.

Vähemalt sama kriitiline legendaarne looduskaitsja Heino Luik, kes hukkus traagiliselt 2007. aastal keskkonnamõjude hindamise aruande mõnevõrra kirglikuks muutunud arutamise ajal. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta, klõbistades nördinult konte-luid. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, sealhulgas mitte üksnes elavate seast, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»

Loe teistestki teadlaste liikumisviise mõjutavatest argumentidest tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.

Vaata ka:
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele