Sel aastal tulevad jõulud hullumajas teisiti. Täna pärastlõunal alustas Tartu Ylikooli Kliinikumi psyhhiaatriakliinik kolimist vaid kiviviske kaugusel teisel pool Ringtee tänavat asuvasse Lõunakeskusesse. Selle ettevõtmise eesmärgiks on tagada, et psyhholoogiline ja psyhhiaatriline abi on raskel ajal klientidele lähemal.
Kliiniku juhataja Sven Janno sõnutsi motiveeris kliinikut sellist sammu astuma tõik, et jõulueelsel ajal kohtavad psyhhiaatriakliiniku töötajad oma patsiente yha vähem kliiniku seinte vahel ja yha sagedamini Lõunakeskuses, kus viimased abituna ja segase pilguga ringi vahivad. "Neid inimesi vaadates on asjatundjal kohe selge, et nad vajavad akuutselt abi. Selle järgi teisele poole maanteed minna võib aga olla desorienteeritud inimesele ohtlik. Tulenevalt ohust, mida pyhade-eelsest pingest sõgedad inimesed kujutavad enda ja teiste tervisele, said siis Lõunakeskuse juhtkonnaga asjad korraldatud nii, et me kolime kogu oma asutusega kaubanduskeskusesse. See tagab yhelt poolt ambulatoorsetele patsientidele parema ligipääsu meie teenustele, teiselt poolt aga kohese toe neile, kes seda vajavad."
Lõunakasse kolivad pyhadeks ka pikaajalisel ravil olevad patsiendid. Kliiniku juhataja selles mingit ohtu ostlejate tervisele ei näe. "Meie läbi viidud topeltpime uuring näitas, et keskmine ostleja on tavainimesele eristamatu skisoafektiivse häire all kannatavast patsiendist," tõdes ta. Patsiendid ise tervitavad samuti seda otsust; yhe ostukeskust kylastanud intervjueeritu sõnutsi tundis ta end hoobilt tervemana, kui sai ennast võrrelda jõulukinke otsiva tavaostlejaga.
Yhegi ostlejaga HMSi reporteril kõnelda ei õnnestunud, nende hullunud pilgud mõjusid selleks liialt pelutavalt.
reede, 20. detsember 2019
teisipäev, 17. detsember 2019
Valitsus kuulutas välja esimesed Vabandusristi teenetemärgi kavalerid
Täna kuulutas vabariigi valitsus välja esimesed Vabandusristi teenetemärgi kavalerid. Käesoleva aasta suvel asutatud teenetemärgi, mis antakse välja sidusa ja kaitstud Eesti nimel valitsusliikmete tegude eest vabandamisega seotud teenete eest, esimesteks kavalerideks valiti Oudekki Loone, Mihhail Lotman, Jüri Ratas ja Kersti Kaljulaid.
Riigikogu keskfraktsiooni liikmele Oudekki Loonele omistati Vabandusristi III klassi teenetemärk endise põllumajandusministri Mart Järviku tegevuse kaitsmise eest.
IRLi liikmest riigikogulasele Mihhail Lotmanile omistati samuti Vabandusristi III klassi teenetemärk Urmas Reitelmanni ütluste kaitsmise eest.
Peaminister Jüri Ratasele omistati Vabandusristi II klassi teenetemärk siseminister Mart Helme tegude ja ütluste pärast järjepidevalt vabandamise eest.
President Kersti Kaljulaid sai Vabandusristi I klassi teenetemärgi kogu Eesti rahva nimel välisriikides tehtud vabandustöö eest. President on siiski juba kuulutanud sotsiaalmeedias, et on otsustanud autasust loobuda. "Kardan, et see töö pole veel kaugeltki läbi," märkis Kaljulaid oma avalduses.
Tallinn, Stenbocki maja, HMSi erireporter seentaimed.
Riigikogu keskfraktsiooni liikmele Oudekki Loonele omistati Vabandusristi III klassi teenetemärk endise põllumajandusministri Mart Järviku tegevuse kaitsmise eest.
IRLi liikmest riigikogulasele Mihhail Lotmanile omistati samuti Vabandusristi III klassi teenetemärk Urmas Reitelmanni ütluste kaitsmise eest.
Peaminister Jüri Ratasele omistati Vabandusristi II klassi teenetemärk siseminister Mart Helme tegude ja ütluste pärast järjepidevalt vabandamise eest.
President Kersti Kaljulaid sai Vabandusristi I klassi teenetemärgi kogu Eesti rahva nimel välisriikides tehtud vabandustöö eest. President on siiski juba kuulutanud sotsiaalmeedias, et on otsustanud autasust loobuda. "Kardan, et see töö pole veel kaugeltki läbi," märkis Kaljulaid oma avalduses.
Tallinn, Stenbocki maja, HMSi erireporter seentaimed.
neljapäev, 5. detsember 2019
Henn Põlluaas tõi turule uue lutikatõrjevahendi
Tänasest
saab iga kylastaja riigikogu meenepoest Toompeal osta riigikogu esimehe
Henn Põlluaasa loodud uudset lutikatõrjevahendit.
"Minu lutikatõrjevahendit on kasutanud edukalt ministrid, riigikogu liikmed ja paljud edukad ettevõtjad," kommenteeris riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Kõik on vahendiga rahule jäänud, sest see avastab ja teeb kahjutuks kõik lutikad."
Riigikogu pood asub Toompeal aadressil Toom-Kooli 3. Poest saab osta meeneid, omariiklusega seotud tooteid, Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, postkaarte, ainulaadseid suveniire, eraldi ettetellimisel seadusi ning riigikogu otsuseid, riigikogu liikmete lojaalsust ja hääli ning ka muid kingitusteks sobilikke esemeid. Kogu detsembrikuu vältel on saadaval soodustatud tingimused energeetikavaldkonnas.
Poe kaubavalikut uuendatakse pidevalt, et pakkuda kordumatuid ja huvitavaid tooteid. Kõik ostud saab lasta pakkida Riigikogu symboolikaga kinkepakendisse.
Loe ka: Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga
"Minu lutikatõrjevahendit on kasutanud edukalt ministrid, riigikogu liikmed ja paljud edukad ettevõtjad," kommenteeris riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Kõik on vahendiga rahule jäänud, sest see avastab ja teeb kahjutuks kõik lutikad."
Riigikogu pood asub Toompeal aadressil Toom-Kooli 3. Poest saab osta meeneid, omariiklusega seotud tooteid, Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, postkaarte, ainulaadseid suveniire, eraldi ettetellimisel seadusi ning riigikogu otsuseid, riigikogu liikmete lojaalsust ja hääli ning ka muid kingitusteks sobilikke esemeid. Kogu detsembrikuu vältel on saadaval soodustatud tingimused energeetikavaldkonnas.
Poe kaubavalikut uuendatakse pidevalt, et pakkuda kordumatuid ja huvitavaid tooteid. Kõik ostud saab lasta pakkida Riigikogu symboolikaga kinkepakendisse.
Loe ka: Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga
teisipäev, 19. november 2019
Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvardus osutus manitsuseks
Politsei pressiesindaja teatas täna, et politsei lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse, milles selgitati möödunud kuul Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvarduse asjaolusid.
"Kuigi lennujaama esindaja käitus hirmu tekitanud ähvarduse tõttu päästeametisse ja politseisse pöördumisega õigesti, ei olnud pärast asjaolude kontrollimist alust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Seega ei pandud toime kuritegu," märkis politsei pressiesindaja.
Varasemalt on meedias kajastatud, kuidas möödunud kuul helistas Tallinna lennujaama vigast inglise keelt kõnelenud meesterahvas, kes väitis, et Tallinna lennujaamast Tokyosse lendava lennuki pardal on pomm. Olgugi et Tallinnast Tokyosse yhtki lennukit ei lenda, peatati ähvarduse tõttu kaheks tunniks kõik lennud, reisijad evakueeriti lennujaama hoonest ning päästeameti pommigrupp otsis kogu hoone läbi. Prokuratuuri sõnutsi soovis mees, kes osutus 36-aastaseks Oliveriks (nimi muudetud), aga oma kõnega väljendada vaid rahulolematust selle suhtes, et Tallinnast Tokyosse otseliin endiselt puudub.
"Nii helistaja kui ka lennujaama esindaja olid telefonikõne ajal emotsionaalsed ja vaidlesid mõlema jaoks olulisel teemal. Noormees rääkis vaidluse käigus, et tegevusetus tasub ettevõtetele alati lõpuks endile kätte ning rääkis lennujaama esindajale mõistuloo lennukitest ja pommidest, mida too tõlgendas pommiähvardusena. Noormehe sõnul ei olnud tema eesmärk kelleski hirmu tekitada, vaid ta pyydis endale olulise probleemi kohta aru pärida ja lennujaama õigesti käituma manitseda," ytles Põhja ringkonnaprokurör Mooses Murakas.
Prokuröri sõnutsi on mõlema poole ytlusi kõrvutades selge, et noormehe kõneldud lugu põhjustas kannatanus hirmu ja seda võis ka pommiähvardusena tõlgendada.
"Kyll aga ei olnud noormehe eesmärk lennujaama hirmutada ja veel vähem kellegi tervist kahjustada ning ta ei kujutanud ette, et tema sõnadel on selline mõju. Kriminaalmenetluses saab riik anda hinnangu, kas keegi on pannud toime kuriteo või mitte. Praegusel juhul ei vasta telefonis öeldu ähvardamise kuriteokoosseisule, sest reaalselt ei olnud karta ähvarduse elluviimist. Tegemist oli ebaõnnestunud sõnakasutusega ja vääritimõistmisega," lisas Murakas.
Vaata ka:
Delfi: Monica Randa ametist lahkuma mõjutanud ähvarduskõne osutus manitsuseks
"Kuigi lennujaama esindaja käitus hirmu tekitanud ähvarduse tõttu päästeametisse ja politseisse pöördumisega õigesti, ei olnud pärast asjaolude kontrollimist alust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Seega ei pandud toime kuritegu," märkis politsei pressiesindaja.
Varasemalt on meedias kajastatud, kuidas möödunud kuul helistas Tallinna lennujaama vigast inglise keelt kõnelenud meesterahvas, kes väitis, et Tallinna lennujaamast Tokyosse lendava lennuki pardal on pomm. Olgugi et Tallinnast Tokyosse yhtki lennukit ei lenda, peatati ähvarduse tõttu kaheks tunniks kõik lennud, reisijad evakueeriti lennujaama hoonest ning päästeameti pommigrupp otsis kogu hoone läbi. Prokuratuuri sõnutsi soovis mees, kes osutus 36-aastaseks Oliveriks (nimi muudetud), aga oma kõnega väljendada vaid rahulolematust selle suhtes, et Tallinnast Tokyosse otseliin endiselt puudub.
"Nii helistaja kui ka lennujaama esindaja olid telefonikõne ajal emotsionaalsed ja vaidlesid mõlema jaoks olulisel teemal. Noormees rääkis vaidluse käigus, et tegevusetus tasub ettevõtetele alati lõpuks endile kätte ning rääkis lennujaama esindajale mõistuloo lennukitest ja pommidest, mida too tõlgendas pommiähvardusena. Noormehe sõnul ei olnud tema eesmärk kelleski hirmu tekitada, vaid ta pyydis endale olulise probleemi kohta aru pärida ja lennujaama õigesti käituma manitseda," ytles Põhja ringkonnaprokurör Mooses Murakas.
Prokuröri sõnutsi on mõlema poole ytlusi kõrvutades selge, et noormehe kõneldud lugu põhjustas kannatanus hirmu ja seda võis ka pommiähvardusena tõlgendada.
"Kyll aga ei olnud noormehe eesmärk lennujaama hirmutada ja veel vähem kellegi tervist kahjustada ning ta ei kujutanud ette, et tema sõnadel on selline mõju. Kriminaalmenetluses saab riik anda hinnangu, kas keegi on pannud toime kuriteo või mitte. Praegusel juhul ei vasta telefonis öeldu ähvardamise kuriteokoosseisule, sest reaalselt ei olnud karta ähvarduse elluviimist. Tegemist oli ebaõnnestunud sõnakasutusega ja vääritimõistmisega," lisas Murakas.
Vaata ka:
Delfi: Monica Randa ametist lahkuma mõjutanud ähvarduskõne osutus manitsuseks
kolmapäev, 30. oktoober 2019
ISISe juhi ylesandeid täidab Mart Helme
Äärmusryhmitus Islamiriik (ISIS) teatas, et uue juhi leidmiseni täidab ryhmituse juhi ja seega ka kõigi tõsiusklike kaliifi ylesandeid ajutiselt Eestimaa Rahvaliidu esimees Mart Helme.
Uue kaliifi leidmiseks on korraldatud avalik konkurss, mida aitab läbi viia yleilmne personaliotsingufirma Heidrick & Struggles International. Avaldused tuleks esitada firma Raqqa kontorisse.
Kandidaatidelt eeldatakse islami õiguse ja Koraani tundmist ja klassikalise araabia keele oskust ametikohale vajalikul määral. Kasuks tuleb kogemus sissitaktika, lõhkeainete ja looduskatastroofide tagajärgede likvideerimise vallas.
Uue kaliifi leidmiseks on korraldatud avalik konkurss, mida aitab läbi viia yleilmne personaliotsingufirma Heidrick & Struggles International. Avaldused tuleks esitada firma Raqqa kontorisse.
Kandidaatidelt eeldatakse islami õiguse ja Koraani tundmist ja klassikalise araabia keele oskust ametikohale vajalikul määral. Kasuks tuleb kogemus sissitaktika, lõhkeainete ja looduskatastroofide tagajärgede likvideerimise vallas.
kolmapäev, 23. oktoober 2019
Valitsus saatis kosmoseministri orbiidile
Valitsus otsustas sidevahendite teel peetud erakorralisel istungil saata kosmose- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo missioonile rahvusvahelisse kosmosejaama.
"Kosmoseminister Kert Kingo missioon rahvusvahelises kosmosejaamas kinnistab Eesti mainet tugeva kosmoseriigina ning aitab muu hulgas kindlasti edendada Eesti kosmosetööstust ja väliskaubandust," kommenteeris peaminister Jüri Ratas.
Kert Kingo kosmoselaev stardib Prantsuse Guyanast kohaliku aja järgi reede keskpäeval. Missiooni lõpuaega pole määratud, see kestab senikaua, kuni missiooni eesmärgid on saavutatud.
"Kosmoseminister Kert Kingo missioon rahvusvahelises kosmosejaamas kinnistab Eesti mainet tugeva kosmoseriigina ning aitab muu hulgas kindlasti edendada Eesti kosmosetööstust ja väliskaubandust," kommenteeris peaminister Jüri Ratas.
Kert Kingo kosmoselaev stardib Prantsuse Guyanast kohaliku aja järgi reede keskpäeval. Missiooni lõpuaega pole määratud, see kestab senikaua, kuni missiooni eesmärgid on saavutatud.
teisipäev, 10. september 2019
Riigikogu liikmed moodustasid ametiyhingu
Riigikogu liikmed moodustasid täna ametiyhingu, mille eesmärk on esindada riigikogu liikmete huvisid nende tööandja ehk kõrgeima võimu kandja - rahva - ees ning teha ettepanekuid rahvaesindajate huvide kaitsmiseks seadusandlikus töös.
Ametiyhingu esimehe Kaja Kallase sõnul on ametiyhing tööandjale asendamatu partner töötajate õiguste eest seismisel. „Peame peab jälgima, et seadusandlus vastaks tööinimeste ja sealhulgas ka riigikogu liikmete huvidele. Paremad palgad, paremad töötingimused ja innovatsioon saab sündida vaid koostööst ja riigikogu liikmed soovivad selles kahtlemata osaleda,“ ytles Kallas.
Riigikogu liikmete ametiühingu täitevkomiteesse valiti lisaks Kaja Kallasele veel Viktor Vassiljev, Eerik-Niiles Kross, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul, Riina Sikkut, Siret Kotka-Repinski, Aadu Must, Indrek Saar, Jaanus Karilaid ja Martin Repinski.
Ametiyhingute kaudu saavad töötajad muu hulgas sõlmida tööandjatega kollektiivlepinguid, mis sätestavad töötasu ja -tingimusi puudutavaid kokkuleppeid.
Loe ka: Riigikogu liikmed moodustasid ametiühingute toetusrühma
Ametiyhingu esimehe Kaja Kallase sõnul on ametiyhing tööandjale asendamatu partner töötajate õiguste eest seismisel. „Peame peab jälgima, et seadusandlus vastaks tööinimeste ja sealhulgas ka riigikogu liikmete huvidele. Paremad palgad, paremad töötingimused ja innovatsioon saab sündida vaid koostööst ja riigikogu liikmed soovivad selles kahtlemata osaleda,“ ytles Kallas.
Riigikogu liikmete ametiühingu täitevkomiteesse valiti lisaks Kaja Kallasele veel Viktor Vassiljev, Eerik-Niiles Kross, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul, Riina Sikkut, Siret Kotka-Repinski, Aadu Must, Indrek Saar, Jaanus Karilaid ja Martin Repinski.
Ametiyhingute kaudu saavad töötajad muu hulgas sõlmida tööandjatega kollektiivlepinguid, mis sätestavad töötasu ja -tingimusi puudutavaid kokkuleppeid.
Loe ka: Riigikogu liikmed moodustasid ametiühingute toetusrühma
kolmapäev, 17. juuli 2019
Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja harjutab peret inimliha sööma
Tõsise kriisi või lausa sõja puhkemise korral ähvardab meid toidupuudus ja nälg. Ettevõtja Pärtel Pärtelkaali pere toidulaual on aga ka siis hõrgutavad praed, supid ja magustoidud, mis on kõik valmistatud inimlihast.
Kui orav korjab endale suve teisel poolel talveks toiduvarusid ning karu ja mäger õgivad end täis, et ladestunud rasva toel talv läbi magada, siis Tallinnas tegutsev väikeettevõtjast pereisa Pärtel Pärtelkaali usub, et tõeliselt kylmal talvel maksavad vaid hundiseadused.
Orav teab, et tuleb talv. Pärtelkaali usub, et mingi globaalne kriis on tulemas, kuid ta ei oska öelda, milline. "Ma ei valmistu konkreetseks asjaks. Kuni mu soolestik on valmis ja lähikonnas piisavalt inimesi, on ykskõik, mis juhtub," teatab ta. Maailmas toimuv ei ole enam ammu mingi nali ja kui näiteks juhtub olukord, kus kaardimaksesüsteemid ei tööta, siis on tema igatahes piisavalt valmistunud, et kriisi puhul oma perega vastu pidada. Nende edu pandiks saab olema inimlihadieet.
Selleks on Pärtelkaali perekond valmistunud põhjalikult. Mehe kodust leiab terve riiulitäie kannibalismiteemalisi raamatuid, mis õpetavad inimest kiiresti lahkama, et kätte saada ja säilitada võimalikult suurt osa tema lihast. Köögiriiulis ootavad inimliharetseptidega kokaraamatut, mis on narmendama loetud. Peeterkaali möönab siiski, et neid seni päriselt kasutatud ei ole. "Oleme kõiki retsepte kyll proovinud, kuid enamjaolt kanalihaga." Inimliha maik on mehel siiski suus: koos teiste kannibalidega on ta valmistanud ja söönud vabatahtlike loovutatud kehaosi. Ka pisemad pereliikmed on inimliha maitsta saanud, kuigi ainult väga väikeses koguses söögi sisse raputatava pulbrina. Peeterkaali peab seda siiski nende soolestiku ettevalmistamiseks hädavajalikuks. Lihunikunoa käsitsemine on neil ammugi selge.
Hiljutisel võidupüha paraadil soovitas president Kersti Kaljulaid kõigil mõelda koduste toiduvarude peale, et ennast ja oma lähedasi igasugustes olukordades kaitsta. Pärtelkaali meelest kõlbab selline käitumine aga vaid oravatele ja muudele närilistele. "Inimene on tõeline tippkiskja," ytleb ta. "Kui inimene on inimesele hunt, siis kavatsen mina seetõttu toituda huntidest."
Originaal - EE: Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja ostis perele toiduvaruks NATO söögipakid
Kui orav korjab endale suve teisel poolel talveks toiduvarusid ning karu ja mäger õgivad end täis, et ladestunud rasva toel talv läbi magada, siis Tallinnas tegutsev väikeettevõtjast pereisa Pärtel Pärtelkaali usub, et tõeliselt kylmal talvel maksavad vaid hundiseadused.
Orav teab, et tuleb talv. Pärtelkaali usub, et mingi globaalne kriis on tulemas, kuid ta ei oska öelda, milline. "Ma ei valmistu konkreetseks asjaks. Kuni mu soolestik on valmis ja lähikonnas piisavalt inimesi, on ykskõik, mis juhtub," teatab ta. Maailmas toimuv ei ole enam ammu mingi nali ja kui näiteks juhtub olukord, kus kaardimaksesüsteemid ei tööta, siis on tema igatahes piisavalt valmistunud, et kriisi puhul oma perega vastu pidada. Nende edu pandiks saab olema inimlihadieet.
Selleks on Pärtelkaali perekond valmistunud põhjalikult. Mehe kodust leiab terve riiulitäie kannibalismiteemalisi raamatuid, mis õpetavad inimest kiiresti lahkama, et kätte saada ja säilitada võimalikult suurt osa tema lihast. Köögiriiulis ootavad inimliharetseptidega kokaraamatut, mis on narmendama loetud. Peeterkaali möönab siiski, et neid seni päriselt kasutatud ei ole. "Oleme kõiki retsepte kyll proovinud, kuid enamjaolt kanalihaga." Inimliha maik on mehel siiski suus: koos teiste kannibalidega on ta valmistanud ja söönud vabatahtlike loovutatud kehaosi. Ka pisemad pereliikmed on inimliha maitsta saanud, kuigi ainult väga väikeses koguses söögi sisse raputatava pulbrina. Peeterkaali peab seda siiski nende soolestiku ettevalmistamiseks hädavajalikuks. Lihunikunoa käsitsemine on neil ammugi selge.
Hiljutisel võidupüha paraadil soovitas president Kersti Kaljulaid kõigil mõelda koduste toiduvarude peale, et ennast ja oma lähedasi igasugustes olukordades kaitsta. Pärtelkaali meelest kõlbab selline käitumine aga vaid oravatele ja muudele närilistele. "Inimene on tõeline tippkiskja," ytleb ta. "Kui inimene on inimesele hunt, siis kavatsen mina seetõttu toituda huntidest."
Originaal - EE: Suureks kriisiks valmistuv Eesti ettevõtja ostis perele toiduvaruks NATO söögipakid
neljapäev, 30. mai 2019
Valitsus koostab tegevuskava teadusmõisate loomiseks
Vabariigi valitsus on hakanud koostama tegevuskava riiklike teadusmõisate loomiseks. Selles sammus nähakse lahendust teadusrahastuse suurendamisega seotud probleemidele. Samuti loodetakse seeläbi suurendada maapiirkondade tööhõivet.
Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.
Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.
Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.
Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.
Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.
Otsusele mitte suurendada teaduse riiklikku rahastamist järgnenud yhiskondlik vastukaja on pannud valitsuse otsima viise teadusrahastuse suurendamiseks riigieelarve väliste vahenditega. Peamisena neist on vaatluse alla võetud mõisaomanik Mart Helme välja pakutud teadusmõisate loomise idee. Teadusmõisad kujutaksid endast põllumajanduslikke tootmisyksusi, kus teadustöötajad saaksid ennast varustada vaimutööks vajaliku toiduga, ylejääva toodangu aga realiseerida turul ning hankida seeläbi vahendeid tarviliku sisseseade ostmiseks.
Mart Helme sõnutsi elaksid teadlased teadusmõisates mõisamoonakatega sarnast vaba elu: põllu- ja muudest mõisatöödest vabal ajal saaksid nad pyhenduda täielikult teadustööle. Rahandusminister Martin Helme ytles, et tema ministeerium on teadusmõisate majandusliku olukorra parandamiseks valmis tegema neile aktsiisisoodustusi, mis võimaldaks mõisatel teenida raha näiteks õlle või viina tootmisega.
Regionaalpoliitilistel kaalutlustel, ent ka mõisate rajamisega seotud kulude vähendamiseks plaanitakse neid esialgu rajada peamiselt ääremaadele, kusjuures peamiselt on vaatluse alla võetud Võru- ja Valgamaa. Mõisakeskustena kavatsetakse kasutada suletavate maakoolide hooneid. Kuigi peamine osa mõisarahvast tuuakse kohale Tallinnast ja Tartust, palgatakse alaline tööjõud, eelkõige töödejuhatajad kohaliku rahva seast. Suuremate põllutööde ajal, nagu kartulipanek ja -võtt, võivad mõisad palgata ainepunktide eest lisatööjõudu yliõpilaste näol.
Teadusmõisate tegevuse reguleerimiseks viiakse sisse vajalikud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse. Lisaks teadusmõisale täiendatakse seadust ka teadustalu mõistega, mida võib vajaduse korral luua teadusmõisate allyksustena.
Helme algatust kiitis ka Isamaa liige Lauri Vahtre, kelle sõnutsi täidaks teadusmõisad kindlasti ka yliõpilaste töömalevate kadumisega tekkinud vaakumi haritlaste ja maarahva suhetes. Talle sekundeeris sotsiaalmeedias kirjanik Valdur Mikita, kes leidis, et raske on leida midagi etnofuturistlikumat kui eesti teadlane kartulipõllul.
teisipäev, 28. mai 2019
Viking Line'i uue peolaeva nimi on Viking Glory Hole
Kevadel korraldas viikingilaevade ettevõte Viking Line nimekonkursi, et leida nimi uuele ehitatavale lõbulaevale.
Konkursile laekus tuhandeid nimekandidaate Soomest, Rootsist, Ahvenamaalt ning kaugemaltki. Finaali pääses 10 populaarseimat nime, mille hulgast valis 30 000 viikingit oma lemmiku. Täna, 28. mail saab Viking Line uhkelt teatada, et uue laeva nimi on Viking Glory Hole.
“Uue laeva nimi on sobilik tähistamaks 12 sajandi möödumist sellest hetkest, kui viikingid alustasid iga-aastaseid kruiise Britanniasse. Rape and pillage!” tõstis toosti Viking Line’i äriarendusjuht Gustaf Gustafsson, kes on ühtlasi vastutav uue laeva ehitamise eest.
Uus laev tuleb kaks korda pikem ja laiem kui tavalised pikklaevad, valmimisel algav peohooaeg saab Gustafsoni sõnul olema sama hull kui Villu Normani turnee Briti saartel 1066. aastal.
“Need seelikutega mehed arvavad, et nad saavad üleöö lahkuda Euroopa Liidust, aga Euroopa Liit ei lahku hoopis nende juurest. Me veel näitame neile hard Brexit'it, rock hard Brexit!” lisas ta.
Konkursile laekus tuhandeid nimekandidaate Soomest, Rootsist, Ahvenamaalt ning kaugemaltki. Finaali pääses 10 populaarseimat nime, mille hulgast valis 30 000 viikingit oma lemmiku. Täna, 28. mail saab Viking Line uhkelt teatada, et uue laeva nimi on Viking Glory Hole.
“Uue laeva nimi on sobilik tähistamaks 12 sajandi möödumist sellest hetkest, kui viikingid alustasid iga-aastaseid kruiise Britanniasse. Rape and pillage!” tõstis toosti Viking Line’i äriarendusjuht Gustaf Gustafsson, kes on ühtlasi vastutav uue laeva ehitamise eest.
Uus laev tuleb kaks korda pikem ja laiem kui tavalised pikklaevad, valmimisel algav peohooaeg saab Gustafsoni sõnul olema sama hull kui Villu Normani turnee Briti saartel 1066. aastal.
“Need seelikutega mehed arvavad, et nad saavad üleöö lahkuda Euroopa Liidust, aga Euroopa Liit ei lahku hoopis nende juurest. Me veel näitame neile hard Brexit'it, rock hard Brexit!” lisas ta.
pühapäev, 26. mai 2019
Minister Kingo kohusetäitja valmib kolmapäevaks
Seoses minister Kingo sooviga veeta võimalikult palju aega kodumaal ja looduse keskel valmistatakse ministrile palehigis hiigelsuurt kaltsunukku, mis täidab ministri kohuseid nii välisvisiitidel, kui aeglasemate tööpäevade kestel.
EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo organiseeris kogu eelmise nädala vältel rambivalgusest eemal omale asetäitjaks hiigelsuurt kaltsunukku. Nukult tõmmatakse lina kolmapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
Nukk Tooni on mõeldud kasutamiseks peamiselt istuvas poosis ja fotosessioonidel, kuid selle sangade abil on võimalik etendada ka seisvat asendit. Oskuslik tõlk suudab nutika seljale paigutatud õõnsuse abil liigutada ka pead ministri elementaarse miimika etendamiseks.
Nukk valmib loodussõbralikest taaskasutatud materjalidest ning on värvitud taimsete värvidega. Vaid juuste jaoks kasutatud takk tuli tuua Lätist Ainazi lähedalt. Meister Svetlana Vetrova sõnul tikib ta nukule rahvuslikke mustreid ning tal on Eesti kodakondsus ning ta oskab eesti keelt tänaseks juba väga hästi. Ta on kaalunud ka nime eestindamist, kui see peaks tarvilik olema, aga oma turvalisuse pärast ta Eestis ei pelga: "Siin on kõik kained inimesed väga sõbralikud."
Kert Kingo ei pea tänu moodsatele sidetehnilistele seadmetele isiklikult Stenbocki Majja üle paari korra kuus kohale ilmuma. Nukk Tooni mahub auto pagasiruumi ning spetsiaalses kohvris on võimalik teda transportida ka riigikogu komisjonidesse või Aktuaalse Kaamera stuudiosse. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul on nuku üks põhilisi eeliseid see, et tegemist on ninanipsuga feministide pihta, sest tegemist on nais-nukuga, kel erinevalt füüsilistest naistest tüütav suuorgan puudub.
Valitsuse pressiesindaja Karin Kangro sõnul võib nukust kujuneda omalaadne kultustoode, mida võidakse tiražeerida ka riikliku meenena või kasutada näitlikult näiteks elustamiskursustel või autismi ravil rahustava elemendina. "Meie e-valitsuse projekt võis aastate eest innovaatiline tunduda, aga näeme nukk Tooni kasutamises ka väikest rahvuslikku puusanõksu inimkujuliste robotitega eputavate jõukate riikide suunas."
Täielikku nukuvalitsust tuleval neljal aastal siiski oodata ei ole, lisab Karin muheledes.
EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo organiseeris kogu eelmise nädala vältel rambivalgusest eemal omale asetäitjaks hiigelsuurt kaltsunukku. Nukult tõmmatakse lina kolmapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
Nukk Tooni on mõeldud kasutamiseks peamiselt istuvas poosis ja fotosessioonidel, kuid selle sangade abil on võimalik etendada ka seisvat asendit. Oskuslik tõlk suudab nutika seljale paigutatud õõnsuse abil liigutada ka pead ministri elementaarse miimika etendamiseks.
Nukk valmib loodussõbralikest taaskasutatud materjalidest ning on värvitud taimsete värvidega. Vaid juuste jaoks kasutatud takk tuli tuua Lätist Ainazi lähedalt. Meister Svetlana Vetrova sõnul tikib ta nukule rahvuslikke mustreid ning tal on Eesti kodakondsus ning ta oskab eesti keelt tänaseks juba väga hästi. Ta on kaalunud ka nime eestindamist, kui see peaks tarvilik olema, aga oma turvalisuse pärast ta Eestis ei pelga: "Siin on kõik kained inimesed väga sõbralikud."
Kert Kingo ei pea tänu moodsatele sidetehnilistele seadmetele isiklikult Stenbocki Majja üle paari korra kuus kohale ilmuma. Nukk Tooni mahub auto pagasiruumi ning spetsiaalses kohvris on võimalik teda transportida ka riigikogu komisjonidesse või Aktuaalse Kaamera stuudiosse. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul on nuku üks põhilisi eeliseid see, et tegemist on ninanipsuga feministide pihta, sest tegemist on nais-nukuga, kel erinevalt füüsilistest naistest tüütav suuorgan puudub.
Valitsuse pressiesindaja Karin Kangro sõnul võib nukust kujuneda omalaadne kultustoode, mida võidakse tiražeerida ka riikliku meenena või kasutada näitlikult näiteks elustamiskursustel või autismi ravil rahustava elemendina. "Meie e-valitsuse projekt võis aastate eest innovaatiline tunduda, aga näeme nukk Tooni kasutamises ka väikest rahvuslikku puusanõksu inimkujuliste robotitega eputavate jõukate riikide suunas."
Täielikku nukuvalitsust tuleval neljal aastal siiski oodata ei ole, lisab Karin muheledes.
Tartu Kutsehariduskeskus alustab tõlkijate koolitamist
Tulevast sygisest alustab Tartu Kutsehariduskeskuse ärikool tõlkijate koolitamist.
Kutsehariduskeskuse direktori sõnutsi on uue eriala pyytud reageerida tööturu nõudmistele. Tõlkja yhiskondlik positsioon on 21. sajandil olnud pidevas muutumises ning kunagi eksootilisest tööst on saandud osa iga kontoritöötaja igapäevastest ylesannetest. Teiselt poolt on järjest kasvanud nõudlus tõlkijate järele, millele ylikoolis pakutav akadeemiline haridus ei jõua piisavalt paindlikult reageerida. Uue haridusministri toel on nyyd viimaks jõutud vajalike muutuste läbisurumiseni.
Kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht ytles HMS-ile, et uut eriala hakatakse esialgu õpetama keskhariduse baasil kuuekuulise kursusena. Eelkõige keskendutakse tarbetekstide tõlkimisele inglise keelest, kuna inglise keel on praktiliselt kõigil noortel kooli lõpuks suus, ent seejuures kipub siiski vajaka jääma tõlkijale tarvilikust n-ö käsitööoskusest. Õppekava põhiosa moodustavadki seetõttu tõlkijale olulised oskused, nagu ettevõtluse alused (hinnakujundus, arvete esitamine), kuid olulisel kohal on ka tehniline sõnavara, mille omandamisel pakuvad tuge teiste Kutsehariduskeskuse erialade spetsialistid. Tulevikus on kommunikatsioonijuhi sõnutsi plaanis lisada ka kolmeaastane põhihariduse baasil tõlkeõppe eriala.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnutsi peegeldab tõlkealase kutsehariduse pakkumine prognoositavaid muutusi tõlketurul, aga ka yhiskonnas yldisemalt. Repsi sõnutsi ei pea valitsus otstarbekaks mitmeaastase akadeemilise kõrghariduse pakkumist erialal, mis juba lähiaastatel tehisintellekti arengu tõttu võib kaduda. Ka rahandusminister Martin Helme nõustus, et tõlkehariduse pakkumine magistriastme asemel kutsehariduse tasemel võimaldab hariduse vallas olulist kokkuhoidu ning võimaldab vabanevaid ressursse kasutada olulisemates sfäärides. Helme leidis yhtlasi, et selline samm vähendab ka akadeemiliste kultuurimarksistide mõju yhiskonnale ning avaldas lootust, et eesti rahval on peagi lõpuks ometi lootust lugeda teleka kasutusjuhendit selges ja roosast lögast vabas emakeeles.
Kutsehariduskeskuse direktori sõnutsi on uue eriala pyytud reageerida tööturu nõudmistele. Tõlkja yhiskondlik positsioon on 21. sajandil olnud pidevas muutumises ning kunagi eksootilisest tööst on saandud osa iga kontoritöötaja igapäevastest ylesannetest. Teiselt poolt on järjest kasvanud nõudlus tõlkijate järele, millele ylikoolis pakutav akadeemiline haridus ei jõua piisavalt paindlikult reageerida. Uue haridusministri toel on nyyd viimaks jõutud vajalike muutuste läbisurumiseni.
Kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht ytles HMS-ile, et uut eriala hakatakse esialgu õpetama keskhariduse baasil kuuekuulise kursusena. Eelkõige keskendutakse tarbetekstide tõlkimisele inglise keelest, kuna inglise keel on praktiliselt kõigil noortel kooli lõpuks suus, ent seejuures kipub siiski vajaka jääma tõlkijale tarvilikust n-ö käsitööoskusest. Õppekava põhiosa moodustavadki seetõttu tõlkijale olulised oskused, nagu ettevõtluse alused (hinnakujundus, arvete esitamine), kuid olulisel kohal on ka tehniline sõnavara, mille omandamisel pakuvad tuge teiste Kutsehariduskeskuse erialade spetsialistid. Tulevikus on kommunikatsioonijuhi sõnutsi plaanis lisada ka kolmeaastane põhihariduse baasil tõlkeõppe eriala.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnutsi peegeldab tõlkealase kutsehariduse pakkumine prognoositavaid muutusi tõlketurul, aga ka yhiskonnas yldisemalt. Repsi sõnutsi ei pea valitsus otstarbekaks mitmeaastase akadeemilise kõrghariduse pakkumist erialal, mis juba lähiaastatel tehisintellekti arengu tõttu võib kaduda. Ka rahandusminister Martin Helme nõustus, et tõlkehariduse pakkumine magistriastme asemel kutsehariduse tasemel võimaldab hariduse vallas olulist kokkuhoidu ning võimaldab vabanevaid ressursse kasutada olulisemates sfäärides. Helme leidis yhtlasi, et selline samm vähendab ka akadeemiliste kultuurimarksistide mõju yhiskonnale ning avaldas lootust, et eesti rahval on peagi lõpuks ometi lootust lugeda teleka kasutusjuhendit selges ja roosast lögast vabas emakeeles.
pühapäev, 5. mai 2019
Helme: Eesti tõlkijate taga on syvariigi rahastus
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtfiguurid Mart ja Martin Helme lahkasid värskes raadiosaates "Räägime asjast" muuhulgas olukorda Eesti tõlkemaastikul. Helmete sõnutsi on tõlkijate tegevuse taga syvariigi vari.
[---]
Mart Helme: Olen, muide, ise ka olnud kirjastaja ning näinud, kuidas see maailm töötab ja kui vähe tõlkijatele makstakse. Seejuures oli aga huvitaval kombel nii, et ykskõik kui alla me ka tõlkijate tasusid ei tõmmanud ning ykskõik kuidas me neid ka ei tyssanud, ikka ronisid tõlkijad lausa uksest ja aknast sisse ja nõudsid tööd! Olgugi et ykski terve mõistusega inimene selle raha eest ei töötaks! Minu meelest on siin palju kysimärke.
Martin Helme: Ega nad ei töötagi ju. Ma olen ise näinud, kuidas nad elavad. Yks mees elab näiteks aastaringselt Gruusias, ronib mägedes ja joob veini... Ja tegelikult ma olen ikka mõne käest ise kysinud ka, et millest ta elab ja siis on nad tunnistanud, et nad ise ka päris hästi ei tea, kust see raha tuleb. Aga keegi maksab neile, et nad niimoodi tõlgiksid. Ja need ei ole kindlasti mitte peavoolukirjastused, või kui maksavadki, siis ma ei arva, et need firmad ise selle raha leiavad, mina arvan, et see raha on tekitatud nende arvele mingisuguste fiktiivsete tehingute kaudu syvariigi poolt. Olgu see Sorose raha või kelle iganes raha. Yks rääkis, ta muidugi palus oma nime mitte öelda, sest ta kardab kättemaksu, yks rääkis, kuidas ta oli oma silmaga näinud, kuidas tõlkijate liidu koosolekul tysedaid ymbrikke ringi lasti käima. No ja muidugi see autorihyvitusfond, selle kaudu pidi ka hiigelsummasid pestama. Selle systeemi võtan ma, muide, esimese asjana ette, kui ministriks saan.
Kusjuures, sellega pidi veel tõesti nii olema, et mida kehvemini tõlgid, seda paremini makstakse - et ongi nagu väga otseselt eesti keele ja kultuuri hävitamisele suunatud see tegevus!
Mart Helme: See on ikka hämmastav, jah, kui nahaalselt syvariik neis asjades tegutseb. Aga ärgu nad lootkugi, et see pidu enam kaua kestab!
[---]
[---]
Mart Helme: Olen, muide, ise ka olnud kirjastaja ning näinud, kuidas see maailm töötab ja kui vähe tõlkijatele makstakse. Seejuures oli aga huvitaval kombel nii, et ykskõik kui alla me ka tõlkijate tasusid ei tõmmanud ning ykskõik kuidas me neid ka ei tyssanud, ikka ronisid tõlkijad lausa uksest ja aknast sisse ja nõudsid tööd! Olgugi et ykski terve mõistusega inimene selle raha eest ei töötaks! Minu meelest on siin palju kysimärke.
Martin Helme: Ega nad ei töötagi ju. Ma olen ise näinud, kuidas nad elavad. Yks mees elab näiteks aastaringselt Gruusias, ronib mägedes ja joob veini... Ja tegelikult ma olen ikka mõne käest ise kysinud ka, et millest ta elab ja siis on nad tunnistanud, et nad ise ka päris hästi ei tea, kust see raha tuleb. Aga keegi maksab neile, et nad niimoodi tõlgiksid. Ja need ei ole kindlasti mitte peavoolukirjastused, või kui maksavadki, siis ma ei arva, et need firmad ise selle raha leiavad, mina arvan, et see raha on tekitatud nende arvele mingisuguste fiktiivsete tehingute kaudu syvariigi poolt. Olgu see Sorose raha või kelle iganes raha. Yks rääkis, ta muidugi palus oma nime mitte öelda, sest ta kardab kättemaksu, yks rääkis, kuidas ta oli oma silmaga näinud, kuidas tõlkijate liidu koosolekul tysedaid ymbrikke ringi lasti käima. No ja muidugi see autorihyvitusfond, selle kaudu pidi ka hiigelsummasid pestama. Selle systeemi võtan ma, muide, esimese asjana ette, kui ministriks saan.
Kusjuures, sellega pidi veel tõesti nii olema, et mida kehvemini tõlgid, seda paremini makstakse - et ongi nagu väga otseselt eesti keele ja kultuuri hävitamisele suunatud see tegevus!
Mart Helme: See on ikka hämmastav, jah, kui nahaalselt syvariik neis asjades tegutseb. Aga ärgu nad lootkugi, et see pidu enam kaua kestab!
[---]
reede, 29. märts 2019
Vastutuse Tartumaal toimunud syndmuse eest võttis endale akadeemiline filosoofia selts
Kolmapäeval Tartumaal aset leidnud syndmuse eest võttis täna vastutuse akadeemilise filosoofia seltsi sõjaline tiib. Sellesisuline teade avaldati filosoofide Facebooki-grupis "Filosoofia Eestis" ning häälekandjas Studia Philosophica Estonica. AFSi kinnitusel osales syndmuses seltsi liikmest toimija suunatud materiaalne objekt, mille kollisioon teise syndmuses osalenud objektiga põhjustaski politsei uuritava epifenomeni.
AFSi avaldatud teates hoiatatakse filosoofiliste printsiipide jätkuva ignoreerimise korral uute syndmuste ja nähtustegaga, mis seltsi sõnutsi võivad lisaks objektidele hõlmata ka entiteete, struktuure või isegi systeeme. Kuuldused seltsi valduses olevatest absoluutidest lykatakse teates siiski kategooriliselt ymber.
Politsei on seltsi väidete uurimiseks pöördunud Tartu ylikooli eetikakeskuse poole. Keskuse esindaja keeldus analyysi varasele staadiumile viidates selle käiku kommenteerimast.
Vaata lisaks: Politsei otsib Tartumaal juhtunud sündmuse tunnistajaid
AFSi avaldatud teates hoiatatakse filosoofiliste printsiipide jätkuva ignoreerimise korral uute syndmuste ja nähtustegaga, mis seltsi sõnutsi võivad lisaks objektidele hõlmata ka entiteete, struktuure või isegi systeeme. Kuuldused seltsi valduses olevatest absoluutidest lykatakse teates siiski kategooriliselt ymber.
Politsei on seltsi väidete uurimiseks pöördunud Tartu ylikooli eetikakeskuse poole. Keskuse esindaja keeldus analyysi varasele staadiumile viidates selle käiku kommenteerimast.
Vaata lisaks: Politsei otsib Tartumaal juhtunud sündmuse tunnistajaid
esmaspäev, 25. märts 2019
Kommunistid hoiatavad: kui Vasakpartei jääb valitsusest välja, puhkeb revolutsioon
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) juht Julia Sommer hoiatab, et kui partei Keskerakonna ja Isamaa võimuliidust välja jääb, siis on Eestis oodata kommunistlikku revolutsiooni.
"Seda ütlen küll kõigile, et kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni kõnelused tuksi keerata, siis Oktoobrirevolutsioon oli morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid ebaausate võtetega kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer pühapäeval Tra Raadio saates "Räägime asjast".
Julia Sommeri sõnul on terve hulk inimesi, kes on öelnud - kas tahate, et tuleme teie toetuseks meelt avaldama. "Oleme öelnud, et praegu ei ole vaja, see teeks asja ainult kuumemaks."
Ta tõdes, et EÜVP-l ei ole vaja niiöelda isegi tikku püssirohutünni visata. "Ma ei hakka neid stsenaariume nuputama, aga see ühiskondlik pinge, mis praegu on, on lapselalin selle kõrval, kui meid kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer.
Julia Sommer lisas: "Reformierakond ja teised, te mängite tulega! Eestis on 300 000 vaesuses või vaesuse piiril elavat inimest, kes vihkavad kapitalismi. Enamus neist on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei taga. Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb."
"Kogu see mitu nädalat kestnud mõnitamine on mitte ainult meie 511 toetajat, vaid sadu tuhandeid inimesi, sügavalt solvanud ja häirinud," lisas Julia Sommer. "Eestis elab 1 323 824 inimest, kellest vaid 162 363 hääletas Reformierakonna poolt. Järelikult toetab meid 1 161 461 Eesti elanikku!"
Loe ka: Helmed hoiatavad: kui EKRE jääb valitsusest välja, puhkevad rahvarahutused
"Seda ütlen küll kõigile, et kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni kõnelused tuksi keerata, siis Oktoobrirevolutsioon oli morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid ebaausate võtetega kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer pühapäeval Tra Raadio saates "Räägime asjast".
Julia Sommeri sõnul on terve hulk inimesi, kes on öelnud - kas tahate, et tuleme teie toetuseks meelt avaldama. "Oleme öelnud, et praegu ei ole vaja, see teeks asja ainult kuumemaks."
Ta tõdes, et EÜVP-l ei ole vaja niiöelda isegi tikku püssirohutünni visata. "Ma ei hakka neid stsenaariume nuputama, aga see ühiskondlik pinge, mis praegu on, on lapselalin selle kõrval, kui meid kõrvale lükatakse," rääkis Julia Sommer.
Julia Sommer lisas: "Reformierakond ja teised, te mängite tulega! Eestis on 300 000 vaesuses või vaesuse piiril elavat inimest, kes vihkavad kapitalismi. Enamus neist on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei taga. Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb."
"Kogu see mitu nädalat kestnud mõnitamine on mitte ainult meie 511 toetajat, vaid sadu tuhandeid inimesi, sügavalt solvanud ja häirinud," lisas Julia Sommer. "Eestis elab 1 323 824 inimest, kellest vaid 162 363 hääletas Reformierakonna poolt. Järelikult toetab meid 1 161 461 Eesti elanikku!"
Loe ka: Helmed hoiatavad: kui EKRE jääb valitsusest välja, puhkevad rahvarahutused
reede, 15. märts 2019
Uus koalitsioon ei hakka ohverdama inimesi Huehueteotlile ega Coyolxauhquile
Loodava valitsuskoalitsiooni osalised Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja jõudsid kokkuleppele, et valitsus ei hakka järgmise nelja aasta jooksul Huehueteotli ega Coyolxauhqui auks rituaalselt ohverdama ühtegi inimest.
Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.
"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.
"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."
Kõnelused Tezcatlipocaga jätkuvad, ütlesid loodava võimuliidu läbirääkimiste osalised HMSile.
"Isegi nüüd, kui me oleme järgmiseks eelarveaastaks selgelt välistanud obsidiaannoaga inimsydamete tykeldamise, jätkab meedia meie suhtes hysteeriliste hirmude õhutamist," oli yks anonyymsust palunud kõnelustel osalenutest pahane.
"Ma ei ole nõus sellega, et Tlalocist tehakse mingisugune koll," lisas peaminister. "Ta on väga populaarne jumal, kes vajab inimverd selleks, et võiks sadada vihma. Selliste alusetute sildistamistega teeme me haiget väga paljudele inimestele."
neljapäev, 14. märts 2019
Koalitsioonikõnelustel jõuti kompromissile Yhtse Venemaa koostöölepingu osas
Tallinnas jätkusid täna kolme partei koalitsioonikõnelused. Jalgpalli, suusatamise ja muude oluliste teemade kõrval oli päevakorral ka Keskerakonna poleemiline koostööleping Venemaa võimupartei Yhtse Venemaaga. Kolm tundi kestnud läbirääkimiste tulemusena jõudsid kõnelustel osalevad erakonnad otsusele, et probleemi lahendamiseks sõlmivad valitsusliidu moodustamise korral sarnased koostöölepped Vene suurparteidega ka Isamaa ja EKRE.
Kõige keerulisemaks osutus seejuures kysimus, millise parteiga keegi koostöölepingu peaks sõlmima. Pika ja kohati tulisegi vaidluse tulemusena otsustati siiski esmalt, et EKRE sõlmib koostööleppe Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Parteiga. EKRE esimehe Mart Helme sõnutsi on Žirinovski partei neile ideaalne maailmavaateline partner: "Nii nagu EKRE põhimõtetel puudub igasugune seos konservatismi ja rahvaga, on ka Liberaaldemokraatlik partei kõike muud kui liberaalne ja demokraatlik. Usun, et meil on yksteiselt paljugi õppida." Isamaa soovis esmalt sõlmida nimelise sarnasuse tõttu koostööleppe parteiga Rodina, ent kuna Vikipeedia konsulteerimine näitas, et see partei lõpetas tegevuse 2006. aastal, siis otsustati koostöö kasuks Rodina järeltulija Õiglase Venemaaga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder väljendas kyll muret Õiglase Venemaa sotsiaaldemokraatliku maailmavaate suhtes, ent leidis samas, et kuna lepe asetatakse niikuinii Keskerakonna eeskujul riiulile, siis vahet pole.
Peaminister Ratasele valmistas potentsiaalsete koalitsioonipartnerite otsus rõõmu. "Algusest peale on olnud meie seisukoht, et punaseid jooni ei ole. Mul on hea meel, et meie partnerid arvavad sedasama," sõnas ta. "Samuti näitab see, et meie kurss on olnud kriitikale vaatamata... Usun, et see aitab meil kõigil edasi liikuda ning me oleme jätkuvalt pyhendunud."
Kõige keerulisemaks osutus seejuures kysimus, millise parteiga keegi koostöölepingu peaks sõlmima. Pika ja kohati tulisegi vaidluse tulemusena otsustati siiski esmalt, et EKRE sõlmib koostööleppe Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Parteiga. EKRE esimehe Mart Helme sõnutsi on Žirinovski partei neile ideaalne maailmavaateline partner: "Nii nagu EKRE põhimõtetel puudub igasugune seos konservatismi ja rahvaga, on ka Liberaaldemokraatlik partei kõike muud kui liberaalne ja demokraatlik. Usun, et meil on yksteiselt paljugi õppida." Isamaa soovis esmalt sõlmida nimelise sarnasuse tõttu koostööleppe parteiga Rodina, ent kuna Vikipeedia konsulteerimine näitas, et see partei lõpetas tegevuse 2006. aastal, siis otsustati koostöö kasuks Rodina järeltulija Õiglase Venemaaga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder väljendas kyll muret Õiglase Venemaa sotsiaaldemokraatliku maailmavaate suhtes, ent leidis samas, et kuna lepe asetatakse niikuinii Keskerakonna eeskujul riiulile, siis vahet pole.
Peaminister Ratasele valmistas potentsiaalsete koalitsioonipartnerite otsus rõõmu. "Algusest peale on olnud meie seisukoht, et punaseid jooni ei ole. Mul on hea meel, et meie partnerid arvavad sedasama," sõnas ta. "Samuti näitab see, et meie kurss on olnud kriitikale vaatamata... Usun, et see aitab meil kõigil edasi liikuda ning me oleme jätkuvalt pyhendunud."
teisipäev, 12. märts 2019
Isamaa värskendab oma brändi, erakonna uueks nimeks saab Keskmaa
Hiljutistel riigikogu valimistel ootamatult yle valimiskynnise pääsenud ning erinevate koalitsioonivariantide puhul kaalukeeleks osutuda võiva erakonna Isamaa juhatus on HMSi allikate teatel jõudnud valimiskampaania tulemusi analyysides järeldusele, et partei imidž ja bränd vajavad värskendust. Eelkõige teeb erakonna juhtidele muret nende brändi nõrk eristatavus EKRE omast, mille tagajärjel on EKRE paremäärmuslik imidž hakanud yle kanduma ka ennast pigem tsentristlike konservatiividena positsioneerida pyydvale Isamaale. Seejuures kardab Isamaa juhtkond, et EKRE ja Keskerakonnaga nn Tallinna TV koalitsiooni astudes võib nende erakond jäädagi EKRE varjuks või, veel hullem, langeda "hobinatside" roaks. Tagatipuks on võimaliku koalitsiooni kohta rahvasuus juba levima hakanud lyhendites EKREIKE ja EKREKE esindatud parimal juhul vaid yhe tähega.
Oma tsentristlik-konservatiivse imidži kinnistamiseks, aga ka noorte ja naissoost valijate häälte pyydmiseks on Isamaa juhatus allikate sõnutsi otsustanud erakonna ymber nimetada Keskmaaks. Erakonna uus nimi algaks valijate seas populaarsete tähtedega K ja E. Tyvi "kesk-" rõhutab selles otseselt tsentristlikku ideoloogiat, "Keskmaa" aga viitab heale vanamoodsale tolkienilikule konservatismile. Erakonna brändimeistrite arvates peaks see yhtlasi looma assotsiatsioone mõnusate kääbikuurgude ja vaikse piibupopsutamisega ning vastanduma seeläbi EKRE räuskavale stiilile.
Imagoloog Linnar Priimägi leidis potentsiaalset uut brändi analyysides, et kuigi kesk-tyvelised nimed on valijate jaoks siiani eelkõige seostunud Keskerakonnaga, on siiski tegu väga tugeva ja julge käiguga. Eriti kiitis ta erakonna uue nime lõppu "-maa", mis tekitab assitsiatsioone juurte ja autohtoonilisusega. "Eks me kõik ole ju maal yles kasvanud ja lõpuks saame kõik keskel kokku," lausus Priimägi.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder keeldus HMSi järelepärimisele vastamast, viidates käimasolevatele pingelistele võimukõnelustele. Erakonna pressisekretär Riina Solman kuuldusi ei kinnitanud, kuid ei lykanud ka ymber.
reede, 8. märts 2019
Seeder: Reformierakond kiirgas oma signaalidega umbusku
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et nende erakond arutab koalitsiooniläbirääkimiste edasilükkumist esmaspäevasel eestseisuse koosolekul. Seederi sõnul saatis Reformierakond valimiste ööl välja umbusku tekitavaid signaale.
ERR-i raadiouudiste Tartu korrespondent Madis Hindre küsis Seederi käest, kuidas täpselt need signaalid temani jõudsid ja milles need väljendusid.
"Sellele küsimusele on lihtne vastata. Mobiilimastide kaudu kiirates sisendas Reformierakond kõigi teiste parteide mõtetesse umbusku. Eriti umbusklikuks muutusid need Isamaa liikmed, kes elavad kõrgepingeliinide vahetus läheduses," selgitas Seeder lahkelt, demonstreerides ka vastavaid jooniseid. "Nagu te raadioinimesena ise hästi teate, mõjutavad madalsagedusel kiiratud lained aju otsmikusagaraid. Ainuüksi selle pärast toetabki Reformierakond mobiililevis 5G-le üleminekut ja interneti nn viimase miili väljaehitamist. Interneti kiirguse kaudu pannakse inimeste pähe meemid, mida seal varem ei olnud. Nii suunatigi valijad Reformierakonna poolt hääletama."
"Meil on esmaspäeval korraline Isamaa eestseisus, kus me kujunenud olukorda arutame. Me ennem kindlasti mingeid otsuseid vastu ei võta, kui kõigil eestseisuse liikmetel ei ole fooliumist mütse," kinnitas Seeder. "Samuti aitavad kiirguse vastu kristallist ripatsid ja bioresonantsiga kvantopaalid."
Seeder nentis, et Reformierakond on valimiste võitjatena pärast Keskerakonna punast tuld tõesti keerulises seisus. Samas ütles ta, et selles ei ole midagi erakorralist, et nädalaga koalitsiooniläbirääkimisteks ühe laua taha ei jõuta.
"Loomulikult, kui tehakse ettepanek suhelda, kontakti võtta, siis me seda kindlasti teeme ja mina olen valmis suhtlema kõigi erakondade esimeestega," lisas ta. "Läbirääkimistel paigutame Reformierakonna ette umbes 40 cm suurused musta turmaliini tükid ja kõik on väga okei. Üldiselt aga kaitseb kiirguse eest kõige paremini Isamaa parteipilet. Sarnasus Idamaa ja Isamaa nimede vahel ei ole juhuslik!"
Keskerakonna juhatus lükkas reedel tagasi Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Parteijuhi Jüri Ratase sõnul said otsustavaks erimeelsused maksuküsimustes: tema hinnangul peab riik võtma rikastelt ja andma vaestele, mitte lennukilt raha külvama, nagu soovib Reformierakond.
Loe ka:
Seeder: Reformierakond tekitas oma sõnumitega umbusku
Erakonnad, mis kaitsevad negatiivse energia ja elektromagneetilise kiirguse eest
ERR-i raadiouudiste Tartu korrespondent Madis Hindre küsis Seederi käest, kuidas täpselt need signaalid temani jõudsid ja milles need väljendusid.
"Sellele küsimusele on lihtne vastata. Mobiilimastide kaudu kiirates sisendas Reformierakond kõigi teiste parteide mõtetesse umbusku. Eriti umbusklikuks muutusid need Isamaa liikmed, kes elavad kõrgepingeliinide vahetus läheduses," selgitas Seeder lahkelt, demonstreerides ka vastavaid jooniseid. "Nagu te raadioinimesena ise hästi teate, mõjutavad madalsagedusel kiiratud lained aju otsmikusagaraid. Ainuüksi selle pärast toetabki Reformierakond mobiililevis 5G-le üleminekut ja interneti nn viimase miili väljaehitamist. Interneti kiirguse kaudu pannakse inimeste pähe meemid, mida seal varem ei olnud. Nii suunatigi valijad Reformierakonna poolt hääletama."
"Meil on esmaspäeval korraline Isamaa eestseisus, kus me kujunenud olukorda arutame. Me ennem kindlasti mingeid otsuseid vastu ei võta, kui kõigil eestseisuse liikmetel ei ole fooliumist mütse," kinnitas Seeder. "Samuti aitavad kiirguse vastu kristallist ripatsid ja bioresonantsiga kvantopaalid."
Seeder nentis, et Reformierakond on valimiste võitjatena pärast Keskerakonna punast tuld tõesti keerulises seisus. Samas ütles ta, et selles ei ole midagi erakorralist, et nädalaga koalitsiooniläbirääkimisteks ühe laua taha ei jõuta.
"Loomulikult, kui tehakse ettepanek suhelda, kontakti võtta, siis me seda kindlasti teeme ja mina olen valmis suhtlema kõigi erakondade esimeestega," lisas ta. "Läbirääkimistel paigutame Reformierakonna ette umbes 40 cm suurused musta turmaliini tükid ja kõik on väga okei. Üldiselt aga kaitseb kiirguse eest kõige paremini Isamaa parteipilet. Sarnasus Idamaa ja Isamaa nimede vahel ei ole juhuslik!"
Keskerakonna juhatus lükkas reedel tagasi Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Parteijuhi Jüri Ratase sõnul said otsustavaks erimeelsused maksuküsimustes: tema hinnangul peab riik võtma rikastelt ja andma vaestele, mitte lennukilt raha külvama, nagu soovib Reformierakond.
Loe ka:
Seeder: Reformierakond tekitas oma sõnumitega umbusku
Erakonnad, mis kaitsevad negatiivse energia ja elektromagneetilise kiirguse eest
kolmapäev, 6. märts 2019
Klaabu mõisteti tingimisi vangi
Enne jõule liiklusõnnetuse põhjustanud Eesti lastekangelane Klaabu mõisteti 16 päevaks tingimisi vangi.
12. detsembril sõitis vihmapiisast sündinud Klaabu oma krimblitega sisse ees liikunud autole, mis oli vöötraja ees jalakäija üle tee laskmiseks peatunud. Seisma jäänud auto tabas saadud löögi tõttu teed ületanud 12-aastast tüdrukut. Õnneks polnud tema vigastused tõsised.
"Klaabu sündis vihmapiisast ja sai naerusuu. Sõpradest ta väga hoolib ja on vallatu," selgitas Klaabu kohtus juhtunut. "See vahva sell on Klaabu – naerusuine vend, Nipiga nad kahekesi nalja teevad vaid."
Ta lisas, et on kohtuotsusega nõus. "Klaabu seikleb maal ja vees, õhus lendab ta. Palju rõõme ootab ees, kui lapsed saabuvad," märkis vihmapiisk.
Klaabu ei soostunud ajakirjandusele kommentaare andma. Küll aga lisas ta Instagrami vanglakostüümis pildi ning soovis kõigile ilusat päeva.
Loe ka: Klæbo mõisteti tingimisi vangi
12. detsembril sõitis vihmapiisast sündinud Klaabu oma krimblitega sisse ees liikunud autole, mis oli vöötraja ees jalakäija üle tee laskmiseks peatunud. Seisma jäänud auto tabas saadud löögi tõttu teed ületanud 12-aastast tüdrukut. Õnneks polnud tema vigastused tõsised.
"Klaabu sündis vihmapiisast ja sai naerusuu. Sõpradest ta väga hoolib ja on vallatu," selgitas Klaabu kohtus juhtunut. "See vahva sell on Klaabu – naerusuine vend, Nipiga nad kahekesi nalja teevad vaid."
Ta lisas, et on kohtuotsusega nõus. "Klaabu seikleb maal ja vees, õhus lendab ta. Palju rõõme ootab ees, kui lapsed saabuvad," märkis vihmapiisk.
Klaabu ei soostunud ajakirjandusele kommentaare andma. Küll aga lisas ta Instagrami vanglakostüümis pildi ning soovis kõigile ilusat päeva.
Loe ka: Klæbo mõisteti tingimisi vangi
teisipäev, 5. märts 2019
Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise tund aega edasi lükata
Euroopa Parlament otsustas eilsel hääletusel lükata kellakeeramise lõpetamise edasi tund aega hilisemaks.
Mullu aasta lõpus teatas Euroopa Liidu tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks tunni võrra hilisema ajani.
Eile nimetatud dokumendi üle toimunud hääletusel otsustati kellakeeramine ühe tunni võrra edasi lükata. Selle kohaselt keeratakse Euroopas viimast korda kella 2021. aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval.
Liikmesriikidel säilib õigus valida, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega. Euroopa Parlamendi transpordikomitee saadikud soovivad, et liikmesriigid arutaksid valikut hoolikalt naaberriikidega, vältimaks probleeme transpordi ja kaubavahetuse ajal magamisega.
Suurem osa riike pole seni veel otsustanud, kas loobuda suveajast või talveajast, kuid Euroopa Liidus tehtud küsitluse kohaselt toetab valdav osa inimesi kellakeeramise lõpetamist. Küsitlusele vastas 4,6 miljonit inimest.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas eelmise aasta augustis, et komisjon esitab liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale seoses kliima soojenemisega. Esialgu räägiti võimalusest lõpetada kellakeeramine juba käesoleval aastal.
Ettepanekut toetas suurem osa Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee saadikutest, kuid mitu riiki, sealhulgas Portugal, Kreeka ja Holland soovisid, et ka tund aega edasi lükatud hääletuse korral jääks neile võimalus vajutada nupp kinni ja magada veel viis minutit.
Loe ka: Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise edasi lükata
Mullu aasta lõpus teatas Euroopa Liidu tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks tunni võrra hilisema ajani.
Eile nimetatud dokumendi üle toimunud hääletusel otsustati kellakeeramine ühe tunni võrra edasi lükata. Selle kohaselt keeratakse Euroopas viimast korda kella 2021. aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval.
Liikmesriikidel säilib õigus valida, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega. Euroopa Parlamendi transpordikomitee saadikud soovivad, et liikmesriigid arutaksid valikut hoolikalt naaberriikidega, vältimaks probleeme transpordi ja kaubavahetuse ajal magamisega.
Suurem osa riike pole seni veel otsustanud, kas loobuda suveajast või talveajast, kuid Euroopa Liidus tehtud küsitluse kohaselt toetab valdav osa inimesi kellakeeramise lõpetamist. Küsitlusele vastas 4,6 miljonit inimest.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas eelmise aasta augustis, et komisjon esitab liikmesriikidele soovituse kaotada kellakeeramine ja minna üle alalisele suveajale seoses kliima soojenemisega. Esialgu räägiti võimalusest lõpetada kellakeeramine juba käesoleval aastal.
Ettepanekut toetas suurem osa Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee saadikutest, kuid mitu riiki, sealhulgas Portugal, Kreeka ja Holland soovisid, et ka tund aega edasi lükatud hääletuse korral jääks neile võimalus vajutada nupp kinni ja magada veel viis minutit.
Loe ka: Euroopa Parlament otsustas kellakeeramise lõpetamise edasi lükata
pühapäev, 3. märts 2019
Riigikogu valimised aastal 2119
HMSi futuroloogiatoimkonnal õnnestus omandada lühiülevaade põhiteemadest, mis erutavad Eesti erakondi ja valijaid aastal 2119.
Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)
Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.
Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.
Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.
Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.
Põhilised aruteluteemad debattides on järgmised:
* Mida peaksid eestlased tegema venekeelse vähemusega?
* Millal lõpeb üleminek eestikeelsele koolisüsteemile? (Eestikeelseks loetakse koole, milles eestikeelse õppetöö osakaal on vähemalt 5%.)
* Kuidas rahastada idapiiri lõplikku väljaehitamist?
* Kuidas vahetada koolides välja nõukogudeaegsed õpetajad (keda selleks ajaks hoiavad püsti eksoskeletid ja Arnold Rüütli nimelise krüotehnika instituudi leiutised)?
* Kuidas tõsta teadusrahastus 1%-ni SKP-st?
* Milline tulumaksusüsteem on astmeline? Kas sellist on üldse olemas?
* Kas ravijärjekordi lühendaks, kui viia põllule mitte ainult sünnitamine, järelravi ja pediaatria, vaid ka kirurgia?
* Kas põlevkivienergeetikast peaks täielikult loobuma? (Peamiselt pooldatakse seda Lääne-Eestis ja saartel, kus aga on maapinna ja valijaskonna kahanemise tõttu mandaatide arv järsult langenud.)
Valimiste üldilme kujundab vastasseis Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, mida peetakse Eesti komberuumis traditsiooniliseks pereväärtuseks.
Valimiste eel Poolast naasnud järjekordne ekspeditsioon raporteerib, et leitud on Lembitu kaks ribi, neljas selgroolüli ja sääreluu, mis ajab välja verist vahtu ja ulub hirmsasti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna munade otsingud jätkuvad.
Enim hääli koguvad valimistel üksikkandidaatidena Siim Kallas, Andrus Ansip ja biooniline Edgar Savisaar.
Vähim hääli koguvad rohelised parteid, kelle arv on kõigil valimistel järjekindlalt kahekordistunud, nii et 2119. aastal on neid Eestis 1 267 650 600 228 229 401 496 703 205 376. Kõigil rohelistel kokku õnnestub 2119. aasta valimistel saada 3 häält.
laupäev, 2. märts 2019
Reinsalu manitses Mikserit natsionaalsotsialismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on välisminister Sven Mikser mõistnud valesti natsionaalsotsialismi sisu ja olemust ning ta avaldas soovi, et viimane oma riigikogus ettekantud kõne üle vaataks. Mikseri sõnul on Reinsalu tema sõnumit meelevaldselt tõlgendanud.
Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.
Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.
Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.
Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."
Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.
Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud
Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.
Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.
Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.
Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma
Valitsus arutas välisministri riigikogus esitatud välispoliitika ettekannet. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser ise istungil muude tööülesannete tõttu ei osalenud.
Isamaa liige Reinsalu saatis reedel Mikserile kirja, kus andis teada, et palus istungil avada arutelu ettekande üle. "Sest ettekanne käsitleb retoorilises hukkamõistvas toonis natsionaalsotsialismi kui probleemi Eesti välispoliitika jaoks kõrvuti selliste nähtustega nagu autokraatia, mõjusfääride väärtustamine ja isolatsionalism," kirjutas Reinsalu.
Ta lisas, et ei ole rahvussotsialismi sellise käsitlusega absoluutselt nõus. "Eesti keele tähenduses on natsionaalsotsialism rahvussotsialism. Nii määratleb seda ka õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele seletav sõnaraamat määratleb natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi kui ideoloogia ja poliitilise liikumise eesti väärisrassile heaoluühiskonna loomiseks, võõrsõnade leksikoni järgi taotleb see ugrimugri rassi väidetavale erandlikkusele toetudes heaoluühiskonna loomist ja seda iseloomustavad antikommunism, agressiivsus naabrite suhtes, juhikultus, genotsiidipoliitika jm. Kas me ei soovigi siis eestlastele heaoluühiskonda, kus ainult eestlastel oleks hea olla?" küsis Reinsalu silmi suureks ajades.
Udune justiitsminister Urmas Reinsalu imestamas, mis on natsionaalsotsialismis halba.
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).
Foto: Priit Mürk/ERR (fragment).
Rahvussotsialismis ei ole Reinsalu sõnul mitte midagi halba. "Riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramisõiguse idee on aluseks tänapäevasele rahvusvaheliste suhete süsteemile, tänu millele oli Eestil võimalik iseseisvus taastada. Seega on rahvussotsialismi käsitlemine probleemina Eesti välispoliitika jaoks kas sisuliselt väär või on sõnale natsionaalsotsialism omistatud eesti keeles mitte pruugitav tähendus. Eesti vabariik on rahvusriik ja rahvussotsialism on rahvusriigi rahva jaoks eneseteostuses normaalsus. Teistel rahvustel eestlaste rahvusriigis kohta pole."
Arutelul valitsuses ei peetud võimalikuks Mikseri kõne teksti muuta, kuna teda polnud kohal. Sellest johtuvalt palusid valitsusliikmed eesotsas peaministriga Reinsalul see probleemiasetus edastada välisministeeriumile kirjalikult. Reinsalu sõnul tuleb kaaluda esitatud tähenduses natsionaalsotsialismi hukkamõistva käsitluse kõrvaldamist kõnest.
Sven Mikseri sõnul ta ettekandes sisepoliitikat ei puudutanud
Mikser ütles HMS-ile Reinsalu kirja kommenteerides, et rääkis välispoliitikast ega teinud kõnes sisepoliitilisi avaldusi.
Mikseri sõnul püstitas ta küsimuse, et kui piiratud rahvuslikud enesehuvid on jagatud väärtustest kõrgemal, siis millisel alusel peaksid rajanema liitlassuhted. "Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega? Kuidas vastata väljakutsetele, mis on seotud illiberalismi, autokraatia, natsionaalsotsialismi, isolatsionismi ja mõjusfääride väärtustamisega?" arutles Mikser oma sõnavõtus riigikogu ees.
Reinsalule olevat Mikseri sõnul olnud vastukarva, et sõna "natsionaalsotsialism" on loetelus koos selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. "Aga kõnes ei olnud mingit juttu Eesti sisepoliitikast, vaid Euroopas valitsevatest meeleoludest, liitlaste solidaarsusest ja ühistest väärtustest versus igaühe piiratud rahvuslikest huvidest."
Eksvälisminister Urmas Paet avaldas Reinsalule kaastunnet.
Loe ka: Reinsalu manitses Mikserit natsionalismi mõistesse aupaklikumalt suhtuma
teisipäev, 12. veebruar 2019
Bert Valter sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud
Aktivist, aktivist ja aktivist Bert Valter sai lõpuks nimevahetuse vormistatud ning ta ei kandideeri valimistel senise kodanikunimega Rubla Kaabel, vaid Bert Valterina, millise nime all avalikkus teda tunneb.
Postimees kirjutas, et rahvastikuregistris on Bert Valter nüüd tema kodanikunimeks ja valimisteenistus muutis ära ka tema nime valimisnimekirjas ning kandideerimisdokumentides.
Kandidaadi nime lubab seadus muuta kuni 13 päeva enne valimisi, valimispäev on 3. märts.
Natsionaalsotsialistliku erakonna ridades riigikokku kandideeriv Valter on nimevahetusega tegelenud juba aastaid. "See on olnud väga pikaajaline protsess. Alustasin sellega 2011. või 2012. aastal," rääkis Valter ERR-ile.
"Nimeseadus on meil väga konservatiivne. Ongi umbes nii, et inimene võib võtta ainult eesti nime, näiteks Jüri Kask. Minul ei ole sellest Jüri Kasest palju tolku, sest ühiskond tunneb mind Bert Valterina. Olen seda isikunime kasutanud juba 30 aastat," selgitas ta.
Nimemuutmisest keeldunud siseministeeriumil on Valteri väitel olnud põhjendusi erinevaid, aga peamine selgitus on see, et perekonnanimi ei tohiks alata kaashäälikuga.
Ta leiab, et põhiseaduslik õigus on saada kandideerida sellena, kellena ühiskond inimest tunneb.
Pärast artikli avaldamist teatas Valter sotsiaalmeedias, et esitab siseministeeriumile vaide tegelikus kasutuses juurdunud isikunime kasutamiseks ning võitleb edasi õiguse eest olla tema ise.
Luuletaja Ain Kaabel ei kommenteerinud alusetut väidet, justkui seadnuks ta poja valiku ette, kas nime vahetab poeg või isa. Samuti ei kommenteerinud uue nimekaimukese ilmaletulekut Edgar Valter.
Loe ka: Roy Strider sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud
Postimees kirjutas, et rahvastikuregistris on Bert Valter nüüd tema kodanikunimeks ja valimisteenistus muutis ära ka tema nime valimisnimekirjas ning kandideerimisdokumentides.
Kandidaadi nime lubab seadus muuta kuni 13 päeva enne valimisi, valimispäev on 3. märts.
Natsionaalsotsialistliku erakonna ridades riigikokku kandideeriv Valter on nimevahetusega tegelenud juba aastaid. "See on olnud väga pikaajaline protsess. Alustasin sellega 2011. või 2012. aastal," rääkis Valter ERR-ile.
"Nimeseadus on meil väga konservatiivne. Ongi umbes nii, et inimene võib võtta ainult eesti nime, näiteks Jüri Kask. Minul ei ole sellest Jüri Kasest palju tolku, sest ühiskond tunneb mind Bert Valterina. Olen seda isikunime kasutanud juba 30 aastat," selgitas ta.
Nimemuutmisest keeldunud siseministeeriumil on Valteri väitel olnud põhjendusi erinevaid, aga peamine selgitus on see, et perekonnanimi ei tohiks alata kaashäälikuga.
Ta leiab, et põhiseaduslik õigus on saada kandideerida sellena, kellena ühiskond inimest tunneb.
Pärast artikli avaldamist teatas Valter sotsiaalmeedias, et esitab siseministeeriumile vaide tegelikus kasutuses juurdunud isikunime kasutamiseks ning võitleb edasi õiguse eest olla tema ise.
Luuletaja Ain Kaabel ei kommenteerinud alusetut väidet, justkui seadnuks ta poja valiku ette, kas nime vahetab poeg või isa. Samuti ei kommenteerinud uue nimekaimukese ilmaletulekut Edgar Valter.
Loe ka: Roy Strider sai valimisteks nimevahetuse ametlikult vormistatud
reede, 25. jaanuar 2019
2019. aasta arvuks valiti omapärane arv 2019
Eesti Matemaatika Selts valis 2019. aasta arvu. Aasta arvu valitakse Eestis juba 1995. aastast, selle põhieesmärgiks on tutvustada rahvale erinevaid arve ja nende põhiprobleeme.
"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.
Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312
Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.
Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."
2019 kohta saad lugeda lisa siit.
Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.
Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta
"Vaatamata levinud eksiarvamusele ei ole 2019 algarv, kuna ta on kahe algarvu, 3 ja 673 korrutis," selgitab vastse aasta arvu tausta ja asendit komberuumis Eesti Matemaatika Seltsi president Rainis Haller. Sellisena kuulub 2019 poolalgarvude hulka. 2019-le lähimad algarvud on ühelt poolt 2017 ja teiselt poolt 2027. Samuti ei ole 2019 Fibonacci arv, Belli arv, täiuslik arv ega faktoriaal.
Haller lohutab siiski, et mitte kõik pole 2019 juures negatiivne. Nimelt on 2019 väikseim arv, mille saab esitada kolme algarvu ruutude summana kuuel erineval viisil: 2019 = 72 + 112 + 432 = 72 + 172 + 412 = 132 + 132 + 412 = 112 + 232 + 372 = 172 + 192 + 372 = 232 + 232 + 312
Inglise matemaatiku John Horton Conway järgi kuulub 2019 nn kurjade numbrite (evil numbers) hulka. 2019 on ka ruuduvaba täisarv, kuna see ei jagu ühegi täisarvu ruuduga peale 1. Lisaks kuulub see õnnelike ja õnnetoovate arvude hulka ning osaleb viies Pythagorase kolmnurgas: (1155, 1656, 2019), (2019, 2692, 3365), (2019, 226460, 226469), (2019, 679392, 679395), (2019, 2038180, 2038181). Naturaalarvude seas eelneb 2019-le 2018 ja järgneb 2020, paaritute arvude seas aga hoopis 2017 ja 2021.
Esimeseks aasta arvuks valiti 1995. aastal 1995, 2018. aasta arv oli 2018 ja nüüd on käes 2019 kord. "Eks selle valimise üks lisaeesmärk olegi tuua arvude reeglipärasesse maailma natuke ettearvamatust, pakkuda matemaatikasõpradele terake põnevust ja närvipinget," muheleb Haller. "Iga kord toimub ju tihe rebimine ning on täiesti ennustamatu, milline arv järjekordse tiitli võidab."
2019 kohta saad lugeda lisa siit.
Eestis on tänavu juba valitud 2019. aasta lind, känd ja hund, aasta kala, kana ja kama, aasta muld, kuld ja mold, aasta sammal ja kämmal, aasta loom, aasta puu, aasta joom ja aasta kuu, aasta õpetaja, lõpetaja, õppija ja toppija, aasta vabatahtlik ja aasta sunduslik, aasta betoonehitis ja aasta eteenpuhitis. Valimist ootavad aasta riigikoguja, aasta koogitegija, aasta MEP ja aasta mopp.
Loe ka: 2019. aasta linnuliigiks valiti omapärase nimega öösorr Eduardiine-Rozetta
reede, 18. jaanuar 2019
Theresa May tegi Suurbritanniaga avarii, keegi tõsisemalt viga ei saanud
Ühendkuningriigi peaminister Theresa May sattus kuningaperele kuuluva Sandringhami mõisa lähedal oma riiki juhtides liiklusõnnetusse, kinnitas Buckinghami palee neljapäeval. Tema riik põrkas kokku 27 teise riigiga, keegi tõsisemalt viga ei saanud.
Pärast õnnetust läbis Maidenheadi parlamendisaadik igaks juhuks tervisekontrolli, arstid kuulutasid 62-aastase peaministri täiesti terveks, vahendasid BBC ja ERR-i teleuudised.
Teistes riikides, milleks oli Euroopa Liit, said au ja väärikus kergeid vigastusi. Hiljem lasti nad juba haiglast koju.
Õukond pole teatanud, kas peaministri toolil oli ka kaassõitjaid. Küll aga tunnistasid kaks kohalviibinud parlamendiliiget, et aitasid peaministri parlamendist välja. Peaminister olevat olnud teadvusel, kuid silmnähtavalt šokeeritud.
Norfolki politsei kinnitusel olid kõik riigijuhid kained, ehkki seda on raske uskuda.
Kõrgest vanusest hoolimata on peaminister Mayl kombeks oma riiki ise juhtida. Samas on ta tervise ja vanuse tõttu loobunud ametiülesannete täitmisest ning seetõttu osaleb 92-aastane kuninganna Elizabeth oma riigipea ülesannete täitmisel ilma peaministrita.
Loe ka: Prints Philip tegi autoga avarii, keegi tõsisemalt viga ei saanud
Pärast õnnetust läbis Maidenheadi parlamendisaadik igaks juhuks tervisekontrolli, arstid kuulutasid 62-aastase peaministri täiesti terveks, vahendasid BBC ja ERR-i teleuudised.
Teistes riikides, milleks oli Euroopa Liit, said au ja väärikus kergeid vigastusi. Hiljem lasti nad juba haiglast koju.
Õukond pole teatanud, kas peaministri toolil oli ka kaassõitjaid. Küll aga tunnistasid kaks kohalviibinud parlamendiliiget, et aitasid peaministri parlamendist välja. Peaminister olevat olnud teadvusel, kuid silmnähtavalt šokeeritud.
Norfolki politsei kinnitusel olid kõik riigijuhid kained, ehkki seda on raske uskuda.
Kõrgest vanusest hoolimata on peaminister Mayl kombeks oma riiki ise juhtida. Samas on ta tervise ja vanuse tõttu loobunud ametiülesannete täitmisest ning seetõttu osaleb 92-aastane kuninganna Elizabeth oma riigipea ülesannete täitmisel ilma peaministrita.
Loe ka: Prints Philip tegi autoga avarii, keegi tõsisemalt viga ei saanud
kolmapäev, 16. jaanuar 2019
Vabaerakond esitas Vanemuisele oma valimisnimekirja
Vabaerakond viis kolmapäeval erakonna plakateid kandes Tartus Riiamäel asuvasse Vanemuise teatrisse oma kandidaatide nimekirja jaanuaris toimunud teatrijuhi valimisteks.
Vabaerakonna esinduskogu kinnitas pühapäeval Harjumaal Padisel valimisnimekirja, kus on 125 nime ehk tegu on maksimaalse pikkusega täisnimekirjaga.
Nimekiri koosneb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna ülejääkidest, kelle seas on ka üksikud Vabaerakonna liikmed. Vabaerakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumber on esimees Kaul Nurm, Mustamäe ja Nõmme ringkonnas Ain Lutsepp ning
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas lavastaja Neeme Kuningas.
Konkurss on küll läbi ja Vanemuise uueks juhiks kinnitatud juba Kristiina Alliksaar, kuid vabaerakondlaste rõõmsat meelt see ei häiri. "Küll meie juba oskame teatrit teha," kinnitas Nurm HMSile antud intervjuus. Kaul Nurme sõnul oli temal algne eesmärk, et Vabaerakond saaks igast pingireast ühe koha, kuid nentis, et praeguses seisus seda ei saavutata. "Kuid kindlasti tõuseme üle viie protsendi. Olen kindel, et Vabaerakond saab teatrisse," lisas ta.
Kampaanias keskendub Vabaerakond valijatega silmast silma kohtumistele. Tuleb digireklaam ja telereklaam ning erakond tutvustab oma eesmärke ka sotsiaalmeedias. Lisaks on kavas teha grafiti Vanemuise teatri meeste tualeti tagumisse kabiini.
Loe ka: Vabaerakond esitas valimiskomisjonile oma valimisnimekirja
Vabaerakonna esinduskogu kinnitas pühapäeval Harjumaal Padisel valimisnimekirja, kus on 125 nime ehk tegu on maksimaalse pikkusega täisnimekirjaga.
Nimekiri koosneb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna ülejääkidest, kelle seas on ka üksikud Vabaerakonna liikmed. Vabaerakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumber on esimees Kaul Nurm, Mustamäe ja Nõmme ringkonnas Ain Lutsepp ning
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas lavastaja Neeme Kuningas.
Konkurss on küll läbi ja Vanemuise uueks juhiks kinnitatud juba Kristiina Alliksaar, kuid vabaerakondlaste rõõmsat meelt see ei häiri. "Küll meie juba oskame teatrit teha," kinnitas Nurm HMSile antud intervjuus. Kaul Nurme sõnul oli temal algne eesmärk, et Vabaerakond saaks igast pingireast ühe koha, kuid nentis, et praeguses seisus seda ei saavutata. "Kuid kindlasti tõuseme üle viie protsendi. Olen kindel, et Vabaerakond saab teatrisse," lisas ta.
Kampaanias keskendub Vabaerakond valijatega silmast silma kohtumistele. Tuleb digireklaam ja telereklaam ning erakond tutvustab oma eesmärke ka sotsiaalmeedias. Lisaks on kavas teha grafiti Vanemuise teatri meeste tualeti tagumisse kabiini.
Loe ka: Vabaerakond esitas valimiskomisjonile oma valimisnimekirja
kolmapäev, 9. jaanuar 2019
Priit Sibul: NSDAP valimislubadustel on Isamaaga palju ühist
Isamaa eestseisuse ja riigikogu liige Priit Sibul leiab, et NSDAP valimisprogrammi lubadustel on tema erakonnaga palju ühist.
"Mul on NSDAP valimislubadusi lugedes hea meel, ühisosa on palju. Kui nad nii palju asju korraga lubavad, siis peabki olema," kirjutas Sibul sotsiaalmeedias, millega eristus mitmetest teistest erakondadest ja poliitikutest, kes pidasid NSDAP valimislubadusi utopistlikeks ja välistasid nendega ka edasise koostöö.
"Natuke mõistan ma ka, miks Kaja Kallas (ja mõni veel) NSDAP lubaduste peale närvi läks. Mõni lubadus on veider ja ehk oleks mõistlik kui NSDAP defineeriks prioriteedid, mingisuguse pingerea, siis oleks neil tulevikus ka koalitsioonipartnerite leidmine lihtsam. Valijad saaks ka aru, mis see siis täpselt on, mida nad igal juhul korda tahavad saata ja millest nad niisama unistavad," lisas Sibul.
NSDAPga valimiste järgset koostööd on lubanud ka Sibula justiitsministrist erakonnakaaslane Urmas Reinsalu.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas pärast möödunud laupäeval Nõmme Raadio kodulehelt leitud NSDAP valimisprogrammi, et see andis lõpliku selguse, et Reformierakond välistab nendega koostöö. Kallas ütles seisukoha, et NSDAP ohustab Eesti põhiseaduslikku korda. "Kui lisada siia majanduspoliitiline ja rahanduspoliitiline lauspopulism ning Euroopa Liidust lahkumine, on selge, et NSDAP eesmärk on Eestit lõhkuda ja nõrgestada suhteid meie liitlastega läänes," lausus ta.
"Ei, meil pole küll lauspopulismi ja Euroopa Liidust lahkumise vastu midagi," kommenteeris Priit Sibul.
Teistest parteijuhtidest on NSDAP-ga koostöö välistanud ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Isamaa valimisprogrammiga saab tutvuda siin ja NSDAP omaga siin.
Loe ka: Priit Sibul: EKRE valimislubadustel on Isamaaga palju ühist
teisipäev, 1. jaanuar 2019
EKRE on tegemas oma kryptovaluutat
Detsembri viimastel päevadel teatas portaal Uued Uudised, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loomas oma kryptovaluutat. Valuuta rahvusvahelise kasutuselevõtu potentsiaali suurendamiseks kannab see ingliskeelset nime Conservacoin (lyhend CON), kuid maakeeli nimetatakse uut kryptoraha hellitavalt ka "konserviks", kuna uue raha stabiilsuse tagamiseks on selle väärtus seotud 1:1 Tallinna kiludega (1 konserv = 1 karp Tallinna kilusid). Erakonna esimehe Mart Helme sõnutsi tegeleb valuuta arendamisega 40-liikmeline tööryhm majandusasjatundja Jaak Madisoni juhtimisel. EKRE uudisportaalile antud intervjuus teatas Helme, et keskpankade kartelli kontrollist sõltumatu valuuta on mõeldud konkureerima "õhust" loodud ja tagatiseta euroga ning kutsus teiste seas oma sääste uude kryptovaluutasse investeerima kõiki pensionäre. Erakonna auesimees Arnold Rüütel väljendas omalt poolt vaimustust eestlaste edumeelsuse suhtes.
EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.
Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.
Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.
Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat
EKRE sõnutsi on iga "kaevandatav" konserv tagatud karbitäie Tallinna kiludega, mille säilitamiseks on neil mitmesse piirkonda rajatud konservilaod. Helme kinnitusel on kilukonservide olemasolu kontrollinud sõltumatu auditibyroo; siiski keeldus ta Haige Mõistuse Syndikaadile avaldamast nii auditi tulemusi kui ka ladude asukohti. Sellele vaatamata ei olevat vähimatki alust hirmudel, et kryptovaluutat soovitakse kasutada musta kampaaniaraha pesemiseks. Helme väitel kinnitab vastupidist juba asjaolu, et konservi esmapakkumise vastu on huvi yles näidanud mitmed kryptovaluutabörsid.
Sotsiaalmeedias uue kryptovaluuta aktiivse propageerimisega tegelev Elver Loho lykkab kategooriliselt ymber väited, nagu oleks ta enne uue valuutaga kauplemise algust salaja eelkaevandanud miljon konservi. Vastuseks HMS-i järelepärimisele teatas Loho, et isegi kui see "vaenulik kõlakas" vastaks tõele, oleks tegu absurdse käiguga, kuna systeemi haldajal on igal ajal voli need myndid lihtsalt kustutada.
Plokiahela tehnoloogia potentsiaali ning oma kryptovaluuta loomise võimalikkuse uurimisega tegelevad kuuldavasti ka sotsid, Isamaa ja Eesti 200.
Loe ka: Facebook on tegemas oma krüptovaluutat
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
