USA väljub NATOst

Ameerika Ühendriikide (USA) president Donald Trump ja Venemaa Föderatsiooni (VF) president Vladimir Putin teatasid 15. juulil Helsingis toimunud kahepoolse kohtumise järel USA-le kuuluva NATO osaluse võõrandamisest VF-ile.

Osapooled ei soovinud tehingu hinda ei avaldada, kuid Trumpi sõnul oli hind "väga hea, kõige parem hind üldse". Ta lisas, et tegemist on tohutu tohutu hiiglasliku tehinguga. "Massiivne. Parim läbirääkija," märkis Trump.

NATO aktsiad reageerisid uudisele langusega.

HMSi andmetel tegi pakkumise osaluse ostuks ka Eesti Energia, ent tehinguni jõuda ei õnnestunud.

Loe ka:

Trump ei kinnitanud pressikonverentsil NATO-st lahkumise soovi

Politsei takistas nõia põletamist

Külarahvast lummava nõia eest riik ei kaitse. Politsei takistas õigluse jaluleseadmist ning pidas kinni vapra Viljandimaa külamehe, kes rahvatraditsioonide kohaselt nõida põletama läks.

Tuhalaane külaelanike sõnul pages nõid Hedvig linnast, sest sealsed kirikuisad oleks ta kiiresti välja peilinud. Meest naisel nende sõnul pole, sest heidab kaduneljapäeviti mulgimaa teeristidel saatanaga ühte.

"Need lapsed: ega nemad ka õiged asjad pole. Muudkui istuvad käed kokkupandult ja käies vaatavad mingit nagu peeglit ainiti. Peilivad midagi või askeldavad nende peeglikestega," selgitas nõia naaber. Tänavu võttis küla kartulisaagi põud, kel kadus kasse, kel koer jäi põduraks. Kõik see algas koos nõia külla saabumisega mõned aastad tagasi. Lisaks on nõid Hedvigi silmad peas üksteisest nii kaugel, et seal paikneva nõiduse tunneb juba kaugelt.

Nõia majast ja selle hoovist võib öösiti kuulda justkui laulmist ja kes selle soerdi pilgu ette satub: see on justkui soolasambaks löödud. Ei saa sõna suust ega pilku silmist. Üks külamees oli koguni nõiduslikku orjusesse lummatud, selgitas HMSi Viljandimaa korrespondent kohaliku situatsiooni.

Nõiaga on püütud nii rääkida kui kutsutud politseid või kirikumehi, kes kõik lihtsalt kutseid ignoreerivad.

Probleemi lahendab kogukond

Tuhalaane ja ümberkondsete külade rahvas kogunes möödunud kaduneljapäeval, kui nõid külast ära oli, ja heitis liisku otsustamaks kellest küla järgmine nõiakütt saab. Liisk jäi pidama nõid Hedvigi üleaedsel naabril Aivaril, kel omalgi pere kaitsta.

Mehe lähedaste sõnul oli ta esiti valanud kolm hõbekuuli: kaks laste ja ühe nõia tarbeks, need ristimisvette karastanud ja noaga ristimärgid peale teinud. Selline kuul lööb saatana väest hoolimata otse nõiale südamesse.

Kuna Aivari süda nõia pärast hale oli, joodeti talle enne kahe promilli jagu handsat alla, et hirmus tegu ikka tehtud saaks. Ent oli Hedvig püssi ära needinud või külamehel hirm naha vahel: pärast püssilaskusid majast karjumist ega rongaks muutnud hinge välja ei lennanud.

Nüüd tuli kiiresti tegutseda: isegi kangemad nõiad on pärast hõbekuuli tabamist natuke aega uimased. Nõiakütt kargas niidukile, bensiinivaat õlal, sahmis issameiet lugedes maja bensiiniga kokku ja samal ajal kuulis kuidas kurjuse idu juba toibub ja aknal appi hakkab hüüdma mitme versta kaugusele päästeametisse.

Appikutsete peale tuli kohale ka too äratehtud külamees, kes leegid summutas ja küti eemale peletas. Hiljem saabus ka politsei, kes Aivari kinni pidas ja nõia juttu uskuma jäädes mehe ka minema viis. Tuletõrjel polnud kohale jõudes midagi teha, sest nõid oli juba tule sumbuma sajatanud.

Külarahvas on nüüd nõia kättemaksu kartes hirmu täis: ise saab veel linna sugulastele külla sõita, aga loomad ja kodud on nüüd needustele ja nõiasõnadele valla.

Nõiaprotsessid on vana Eesti rahvatraditsioon, mis saavutas oma haripunkti 1600ndate esimese kümnendi käigus. Eestis õnnestus likvideerida ametlikel andmetel ligi 150 nõida, kuid analoogseid rahvaalgatuslikke situatsioone kroonikatesse ei kirjutatud.

Loe ka: Kroonika: Hedvig Hanson oma maja süütamisest

Arheoloogid leidsid rahvusraamatukogu alt ettevõtete surnuaia

Arheoloogid leidsid Tallinnas rahvusraamatukogu haljasala korrastustöödega seotud päästekaevamistel praeguse Eesti territooriumil avastatutest seni suurima ettevõtete surnuaia.

"Siia on maetud ettevõtteid vähemalt Põhjasõjale eelnenud 17. sajandi suurest majanduskriisist alates, kuid ei saa välistada ka varasemaid matuseid. Sellist, tuhandete ettevõtete jäänuseid sisaldavat matusepaika ei ole meil tõesti varem teada olnud," kommenteeris Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur Erki Russow. "Maetute hulgas on nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, tulundusyhistuid, täisühinguid kui ka osaühinguid, sekka ka mõni aktsiaselts."

Russowi sõnul võis koha valikut mõjutada katkuohvrite matusepaiga Barbara kalmistu ja Tõnismäe kabeli kunagine asukoht. Tagasiulatuvalt annab paigale täiendavat sümboolset väärtust nn pronkssõduri endine asupaik ning pyramiidi meenutav rahvusraamatukogu hoone, mille projekteeris Raine Karp.

Tallinna Ülikooli arheoloogid jätkavad kaevamisi eeldatavasti suve lõpuni. Põhjalikumat teaduslikku monograafiat Tõnismäe ettevõtete surnuaiast on oodata lähiaastail.

Loe ka: Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

Teadlased tuvastasid Delfi kommentaatori geeni

Eesti geenivaramus talletatud DNA-d analyysinud geneetikud tuvastasid eestlastel geeni FkU, mille väljalylitamine takistab inimest muutumast Delfi kommentaatoriks. Töö autorite hinnangul võib sama geen põhjustada ka aktiivsust The New York Times'i, The Guardiani jt kommentaariumides.

Eesti geenivaramus talletatud DNA-järjestuste arv on nyydseks kasvanud piisavalt suureks, et võimaldada andmete põhjal teaduslike järelduste tegemist. Yhe esimese pääsukesena pyydsid varamuga töötavad teadlased leida geenikombinatsiooni, mis suurendaks inimese netikommentaatoriks muutumise tõenäosust. Uurimuse autorid tuvastasid yllatuslikult, et seda protsessi juhib yksainus geen FkU. See geen mõjutab kaudselt valku UpYrs, mis käivitab inimese ajukoores äärmiselt deterministliku keemiliste muutuste ahela. Sõna otseses mõttes kontrollib seega inimese arenemist Delfi kommentaatoriks yksainus lyliti, mida geneetikud ka kontrollida suudavad, vahendab portaal Heureka.

UpYrs valgu kogust mõjutab terve rida enhansereid; yks neist - FkU - aga koguni nii suurel määral, et selle eemaldamine takistab inimese Delfi kommentaatoriks muutva translatsiooniahela käivitumist. Dr. Kris Sapiste ennustuse kohaselt on ka aktiivsus teistes kommentaariumides määratud sama mehhanismiga, ehk isegi sama geeniga. Yhtlasi spekuleerib dr. Sapiste, et FkU võib pärssida geeni kandja kriitikameelt ja keeletaju.

Uue avastuse vastu on kurioosumina juba hakanud huvi tundma internetitrollide õiguste eest võitlevad huviryhmad. Nende väitel näitab avastus, et nn vihakõne ei saa olla karistatav, kuna on geneetiliselt determineeritud. 

Loe lisaks: Meeste ja naiste vahelise erinevuse määrab vaid üks geen (Heureka)

Vulkanoloog: Lihula vulkaan võib purskama hakata

Läänemaa vulkaane uuriva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad märk Lihula magmakambris toimuvatest protsessidest, mis viivad suure tõenäosusega purskeni.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Lihula 1 magnituudise maavärina epitsenter paiknes 4 kilomeetri sügavusel maapõues. Enne seda toimus maavärin 3ndal märtsil 1 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel puuduvad teated inimohvritest, kuid piirkonda on saadetud täiendavad päästeüksused. Elanikel palutakse ohu möödumiseni võimalusel ööbida väljaspool hooneid, telkides.

Lihula linnamägi on tekkinud endisest vulkaani tardunud laavalõõrist, mis on ümbritsevast lubjakivist ja moreenist tugevam, ning seetõttu mandrijääle tänaseni vastu pidanud.

Läänema juhtiva vulkanoloogi Heidi Elisabet Soosalu sõnul on maavärinad tihti märk sellest, et magmakambris toimuvad muudatused ning rõhk selles hakkab tõusma. "Kui magmal pole kusagile minna, siis magma liigub üles," selgitas teadlane. "Täna on vara rääkida konkreetse purske hetkest, kuid praeguste seismiliste märkide kohaselt toimub see kindlasti lähikuudel."

Valitsuse esindajate sõnul jälgitakse olukorda, ning vajadusel otsustatakse evakuatsiooni ning hoolitsetakse elanikkonna informeerimise eest. Läänemaa elanikel palutakse jälgida meediakanaleid, ning arvestada võimaliku evakuatsiooniga. "Kindlasti ei ole tegemist terrorismiaktiga," rõhutas peaminister.

Valitsuse heraldikanõunik Gert Uiboaed pani läänemaalaste südamele võtta kodunt lahkudes kindlasti kaasa ka vabariigi lipp.

Loe ka: Lihulas värises kolmapäeval maa

Isamaa seostab oma lühendi seksiga

Isamaa logovahetuse täielikud detailid pole veel lõplikult avalikkuse ette toodud, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik.

Erakonna kongressil otsustati lisaks nimevahetusele mitmeid pilkupüüdvaid uuendusi. "Püüdsime poliitmaastikul EKREga sammu pidada," selgitas ta. "Meie konkurentide nimes teadupärast on neli tähte, aga meil ainult 3. Suured tähed paistavad jutu sees silma, seega ei raatsinud me igast õlekõrrest mitte haarata ja paneme erakonnale nimeks suurte tähtedega ISAMAA".

Sama metoodiliselt lähenetakse ka uuele lühendile: "Teine võimas relv; mul tõesõna läheb praegu juba kõvaks, on kontseptsioon "pilu"". Luige selgitusel on erakonna valitud nimelühend I mitte ainult "mina" või "1" vaid ühtlasi ka naise häbet või mehe riista kujutav sümbol. "Eriti hea on see, kui lühend kirjutatakse sulgudesse sügavale meie nime järele või koguni sisse."

"Kes ei tahaks libistada ISAMAA numbritega tätoveeritud sedelit valimiskasti pilusse? Üha uuesti, aastaid?" küsis erakonna esindaja silma pilgutades.

Erakond võttis vastu ka aatelisusele ja väärikusele rõhuva manifesti, ning muutis oma logo kaheksast kriipsust koosnevaks tärniks. "Tärn tähistab arvutis teadupärast ükskõik mis asja, moodustub I tähtede kombineerimisel ning on kultuuriteadlikule inimesele ka väike kummardus Vonnegutile"

"Kui see ka ei aita, siis paneme erakonna pärast järgmisi valimisi kinni," lubas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele.

Modernsusele rõhuvalt ehib erakonna värvipaletti silmapaistev fuksiaroosa ja metsarohelise kombinatsioon, millest esimene sümboliseerib võitlust geide, teine metsaga.

Loe ka: Nime vahetanud Isamaa saab oma uueks lühendiks I

Tehnikaülikool pakub ümberõpet semiootikute taaslõimimiseks ühiskonda

Tulevast sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis semiootikute ümberõpet toetav eksperimentaalne taaslõimimisprogramm.

Tehnikaülikooli esindaja sõnutsi on semiootikute probleemi teadvustatud aastaid, kuid õnneks on Haridusministeeriumi toel tänavu esimest korda selle suhtes võimalik midagi ette võtta. "Semiootikute aastane taastootlus on viimastel aastakümnetel püsinud küll stabiilselt 30 kannatanu ringis," selgitas ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Riikliku programmi koordinaator Ivar Sikk selgitab: "Tahame rõhutada, kui teie pojast on saanud semiootik või kui teie diivanil elav sõber suudab eristada indeksilist märki ikoonilisest ei ole te enam üksinda." Tema sõnul on aeg teadvustada, et probleemi on märgatud ning semiootikut on võimalik pikaajalise suunatud nõustamisega muuta või koguni ümber õpetada. "Tänane uus suund on märgilise tähtsusega," lisas ta.

Tehnikaülikooli programm võtab aastas vastu kuni 60 semiootikut või kultuuriteoreetikut ning pakub neile kaht võimalikku spetsialiseerumist: rahvusvaheline ärijuhtimine või infotehnoloogia spetsialist. Ümberõpe kestab 2 aastat. Esimestel aastatel ülikooli sõnul sund-ümberõpet ei kohaldata.

Statistikaameti andmetel on eestis ligikaudu pooltuhat aktiivset semiootikut, kelle ümberõppeks kuluks ligikaudu 10 aastat.

Viru vanglast põgenes direktor

Viru vangla otsib Alutaguse metsadest taga reedel vanglast põgenenud direktorit. Direktor on relvastamata ja pole yldiselt ohtlik, kuid võib osutada vastupanu, kui teda sundida ametikohale tagasi pöörduma.

Otsingutesse on kaasatud politsei- ja piirivalveameti läbirääkijad, K9 yksus koerte ja kynoloogiabussiga ja Kaitseliidu Muraste vabatahtlik otsingukoerte kompanii.

Kutsume piirkonna elanikke ja kylalisi direktori liikumistest teada andma, kui teda on märgatud või edaspidi märgatakse. Vabatahtlikel, kes soovivad otsingutes kaasa lyya, palutakse lahkesti endast vanglateenistusele teada anda.

Vangla direktori põhitegevus on vanglale seatud eesmärkide saavutamine, tõhusa ja koostööle suunatud organisatsiooni jätkusuutlik arendamine ning püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike muudatuste elluviimine.

Viru vangla avati 2008. aastal ja see on praegu Eesti kõige tänapäevasem vangla, mis pakub nii vangidele kui vanglateenistuse ametnikele ja töötajatele mitmekesiseid arenguvõimalusi.

Kokku on vanglas 488 kambrit ja 25 tuba avavangla vangidele. Vanglas töötab kokku ligi 370 inimest, sealhulgas kriminaalhooldajad, kes tegelevad kogu Virumaa hooldusalustega ja noorte hooldusalustega üle Eesti.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas reedel avaldatud pressiteates kaastunnet nii Viru vangla direktorile kui ka otsijatele.

Loe ka: Viru vangla otsib direktorit

Tartu linn kuulutab välja kryptorahu

Jaanilaupäeva keskpäeval kuulutab Tartu linnapea Urmas Klaas esmakordselt välja kryptorahu, lugedes Raekoja aknalt linnarahvale kryptorahusõnumi.

Tartu linnavolikogu otsustas eilsel istungil häälteenamusega algatada kryptorahu traditsiooni. Kryptorahu kuulutatakse välja jaanilaupäeval, täpselt pool aastat pärast jõulurahu väljakuulutamist Tallinnas, ning selle kestel ei toimu Tartu linna piirides kryptorahade kaevandamist ega kryptokiisudega kauplemist; samuti on keelatud ICO-d.

Linnavolikogu otsust kommenteerinud volikogu esimees Aadu Must ytles, et määravaks said seejuures eelkõige poeetilised kaalutlused. "Tartu on teatavasti heade mõtete linn," ytles ta. "Ja me kõik mõtlesime, et see oleks hea kalambuur."

Eesti hääletab diktaadi keelustamise poolt

Euroopa Komisjon plaanib keelustada diktaadi. Aruandes on välja toodud, et diktaat ei ole inimese tervisele ohutu ja tehtud ettepanek selle keelustamiseks.

Hääletus diktaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail. Vastavalt Brüsseli diktaadile hääletab Eesti diktaadi keelustamise poolt.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine diktaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada diktaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm truualamlikult.

Loe ka: Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt

Uus Morgenthau plaan kaotaks Eestist kiirkorras haldusvõimekuse

Eesti suurimad ettevõtjad astuvad otsustavalt Eesti riigi ja inimeste elukeskkonna paranemise ning liigse õiguste laienemise vastu ja näevad Eestit tulevikus mitmeks väikeseks suurettevõtjate juhitud vürstiriigiks jaotatuna.

„Eesti ei vaja riigiaparaati, seadusi, politseid, arste ega makse, vaid eelkõige vabadust, ettevõtlusvabadust. Esimese nelja aastaga kärbime riigisektorist poole ja järgmise nelja aastaga läheks ülejäänu,“ kinnitas idee üks autoreid Meelis Lao.

„Eeskuju võtsime kahjuks teostamata jäänud Henry Morgenthau Saksamaa jagamise plaanist, mis oleks suure ja kohmaka föderaalriigi asemel lasknud tekkida väikestel ja innovaatilistel liidumaadel, mida juhiksid hundiseadused ja kõige tugevama õigus. Elu Kesk-Euroopas oleks praegu anarhiline paradiis, kui Teise maailmasõja järel poleks ootamatult ümber mõeldud,“ lisas Lao.

Loe ka:

• Riigireformi põhikomponendid 
• Aivo Adamson: Mis on meie Bismarcki plaan? 

Kommentaarideta: Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel

Muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel.

Lembitu pealuu otsingute konkreetse töökavaga hakatakse tegelema suvel

Haige Mõistuse Syndikaadi rubriik "Kommentaarideta" avaldab seoses maailma haigemaks muutumisega viiteid uudistele, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare ja kujutavad endast peavoolu meediaväljaannete poolt kõlvatut konkurentsi, tungides Haige Mõistuse Syndikaadi tegevusvaldkonda.

Mordori ja Maakonna ühinemine loob Keskmaa suurima riigi

Kurjusehiid Mordor teatas teisipäeval, et jõudis Shire'iga leppele võtta viimane 46 miljardi naela piibutubaka eest üle.

Mordori juht Sauron on viimase ajastu jooksul teinud Shire'ile mitu edutut ülevõtmispakkumist, kuid Kääbikla taan teatas möödunud kuul, et on valmis toetama 46 miljardi naelast pakkumist, kui pakkumise teised tingimused on rahuldavad.

Teisipäeval teatas Sauron, et piirkondade juhatused jõudsid leppele, mille tagajärjel võetakse Shire üle. HMS-i allikate kinnitusel võib Maakonda juhtima hakata seni peamiselt maagiasektoris tegutsenud Saruman.

Tehing peaks jõustuma Kolmanda ajastu 3019. aasta esimeses pooles ning oleks suurim Mordori-poolne välisriigi ülevõtmine.

Loe ka: Jaapani ja Iiri farmaatsiahiidude ühinemine loob ühe maailma suurima ravimifirma

Karl Marx 200: uus poliitiline jõud annab avapaugu

Täna teatavad kaks inimest Haige Mõistuse Syndikaadi arvamuskyljel uue poliitilise jõu loomisest, mida võiks nimetada koondnimetusega Karl Marx 200: nende kaugem eesmärk on kujundada kogu maailma tulevikku.

Täna teatavad kaks inimest Haige Mõistuse Syndikaadi arvamuskyljel poliitilise liikumise loomisest, mida võiks nimetada koondnimetusega Karl Marx 200. Kuigi erakonna loomine pole välistatud, ytles selle juhtfiguur Friedrich Engels eile, et partei loomine pole nende otsene eesmärk. Vasak-parem või liberaalne-konservatiivne telgedele liikumine ennast ei paiguta; nende teoreetiliste seisukohtade aluseks ei ole nende sõnutsi sugugi yhe või teise maailmaparandaja väljamõeldud või avastatud ideed ega põhimõtted. „Kõik see on vaid ideoloogia,“ lausus liikumise teine juhtfiguur Karl Marx. „Meie tegevuse aluseks on teaduslikult õige arusaam ajaloost.“ Tema sõnul on liikumise loomine toimunud juba mõnda aega, kuid selle varasemad esindajad, alates utoopilistest sotsialistidest ja lõpetades noorhegeliaanide ning anarhistidega ei ole suutnud vabaneda ideoloogilistest kammitsaist.

Oma manifestis kuulutab uus liikumine, et kõigi seniste yhiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu. Poliitiline võim sõna otseses mõttes on ühe klassi organiseeritud vägivald teise klassi mahasurumiseks. Kui aga proletariaat võitluses kodanluse vastu paratamatult klassiks ühineb, kui ta revolutsiooni abil muudab enda valitsevaks klassiks ja valitseva klassina kaotab vägivaldselt vanad tootmissuhted, siis kaotab ta Engelsi sõnutsi koos nende tootmissuhetega ka klassiantagonismi olemasolu tingimused, kaotab yldse klassid ning seega enda kui klassi võimu. Selle saavutamiseks pakub liikumine välja kymme suurt strateegilist eesmärki, mis peaksid moodustama pidevalt areneva ylemaailmse klassivaba yhiskonna pikaajalisuse selgroo. Nende hulka kuuluvad kõrge progressiivmaks, pärimisõiguse kaotamine, yhesugune töökohustus kõigile ning kõigi laste ühiskondlik ja tasuta kasvatamine jne.

Suured teemad, mida Karl Marx 200 tõstatab - klassivastuolude kaotamine, tööliste ekspluateerimsiele lõpu tegemine, omandikysimus, kõigi vaba areng - pole enneolematud. Kyll aga pole me nende taga näinud seni kindlat poliitilist survet, pigem yksikarvajaid või väiksemaid yhendusi. Karl Marx 200 lubab avalikku debatti tuua lisaks värskematele tuultele ka koldid ja mauserid, tõotades “kogu senise yhiskonnakorra vägivaldset kukutamist”. Kas kodanluse hukkumine ja proletariaadi võit on yhtviisi paratamatud, näeme järgmise kahe sajandi jooksul.

Vaata ka: Uus poliitiline jõud annab avapaugu; Juhtkiri: kinnas läks lendu

PS: 5. mail möödub 200 aastat Karl Marxi synnist.

Riik läheb üle lekkepõhisele eelarvele

Rahandusministeerium koostab 2019. aasta riigieelarve eelnõu lekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult lekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa riigivalitsemise reformist ning valmistab ette lekkiva eelarve kasutuselevõttu.

Lekkepõhine eelarvestamine on senisest tekkepõhisest usaldusväärsem ning annab avalikkusele parema ülevaate raha kasutamisest. Praegu riigieelarves kasutatav tekkepõhine arvestus põhineb majandustehingute kajastamisel vastavalt nende toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

Lekkepõhine riigieelarve on usaldusväärsem, kuna kajastab tehinguid juba enne nende tegelikku toimumist. Lekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, kas kunagi üldse toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine.

Lekkepõhine eelarvestamine aitab kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele, kuna kaob vajadus üleval pidada riigisektori arvukaid avalike suhete spetsialiste.

Rahandusministeerium on lekkepõhisele eelarvele ülemineku kaasanud koostööpartnerina uudisteagentuuri HMS, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid.

Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitis "Punane erektsioon"

Justiitsminister Urmas Reinsalu järjekordse uitprojekti raames korraldatud Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursil pälvis esimese koha tuntud Jaapani arhitekti Suhuei Enda töö "Punane erektsioon".
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud

Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.

"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.

Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.

Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.

"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.

Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.

Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära

Politsei ei pidanud kinni Tallinna abilinnapead

Teisipäeval ei pidanud keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnavalitsuse juhtivtöötajat, keda ei kahtlustata riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises, teatas prokuratuur.

Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.

"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.

Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."

Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime

Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.

"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."

Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.

Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat

Äpardus siseministeeriumis: Ühendriikide esindajatele näidati Trumpi fotot

Eestit külastanud USA asepeaminister John Smith, tema kaaskond ja võõrustajad sattusid siseministeeriumis piinlikku olukorda, sest ühes ettekandes oli illustratsioonina kasutatud USA presidendi Donald Trumpi fotot.

Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.

Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.

"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.

Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.

Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.

Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot 

Eesti saadab Eurovisioonile Silvio Berlusconi

Nädalavahetusel selgus Eesti Laul 2018 võitja, kelleks sel korral oli Silvio Berlusconi teosega "Forza Italia".

ERR Menu ja Raadio 2 otseülekandes toimus ka Eesti Laul 2018 võitja Silvio Berlusconiga eksklusiivintervjuu, kus ta kinnitas, et tal on plaan vallutada veelgi suuremaid lavasid.

"Mul on veel suuremaid plaane end veelgi suurematele lavadele laulda," ütles Berlusconi ning kinnitas, et see nõuab tööd ja vaeva. "Ma annan endast parima, et heal ja professionaalsel tasemel esindada Eestit nii Eurovisioonil ja kui ka muudel lavadel."

Pea samal ajal Eesti Lauluga toimusid Itaalias aga üldvalimised, kus esialgsete tulemustega on eduseisus Elina Nechayeva juhitud paremtsentristlik koalitsioon, mida toetas umbes 37 protsenti valijatest, järgnevad populistlik Viie Tähe Liikumine umbes 31 ja vasaktsentristlik koalitsioon 23 protsendiga.

Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liidu edu Elina Nechayeva "La forza" ees. Liit kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja "La forza" vähem kui 14 protsenti häältest.

Vaata ka:

Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon

Eksklusiivintervjuu Elina Nechayevaga: minu sees on emotsioonide virvarr

Ajaleht: Silvio Berlusconi võib Europarlamenti Eestist kandideerida 

Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.

Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.

Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."

Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.

See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.

Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju

Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

Omandireformatsioon - investeering minevikku

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.

Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.

"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.

Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.

Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.

Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.

Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus

Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele

Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

Tallinn taastab timuka ametikoha

Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.

Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."

Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."

Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.

Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"

Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.

Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.

Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada muistses vabadusvõitluses võidelnuid

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei pea alistunud saarlaste deklaratiivset rehabiliteerimist sobivaks, küll aga võiks riigikogu tema hinnangul tunnustada muistses vabadusvõitluses Eesti eest võidelnuid ning eestlaste malevate juhte, samuti hukka mõista 1206. aasta riigireeturid ja äraandjad.

Reinsalu kirjutas eile riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele vastates, et ühiskonnas puudub ajaloolisele tõele tuginev ühine arusaam aastatel 1206–1227 aset leidnud sündmustest. See raskendab tema sõnul omakorda neile sündmustele nii poliitilise kui õigusliku hinnangu andmist.

Riigikogul on Reinsalu sõnul võimalik kehtestada erikord 1227. aastal Valjala linnuse ära andnud saarlaste ja nendega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimise võimaldamiseks kohtuvõimu poolt, samas kui riigikogu-poolset deklaratiivset rehabiliteerimist ei saa pidada õiguslikult sobivaks lahenduseks.

Samas pole vabadusvõitluse kangelaste ning kogu maarahva ja Novgorodi liitlaste panust tema sõnul võimalik mingilgi moel pisendada või ajaloost maha kriipsutada. "Vabadussõitluse esimene etapp oli võit kristliku Taani üle. Saarlaste vabadusvõitlust juhtinud vanemate  kõrval mälestame teisi osalenud ohvitsere ja võitlejaid," ütles Reinsalu, kelle sõnul pole mõtet vabadusvõitluse pärandit üles ehitada vastandumisele. "Oma osa võidus oli nii Yllel, Cullel, Envil, Muntelenel, Tappetel, Yaldel, Meletel ja Cakel kui teistel hiljem vabadusvõitluses osalenutel kui muudest hõimudest pärit endistel vabadusvõitluses osalenutel."

Nii on justiitsministri sõnul igati põhjendatud, et riigikogu avaldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval tunnustust vabadusvõitluses Eesti iseseisvuse eest võidelnud meestele, naistele ja lastele, eriti nendele, kes ohverdasid Eesti vabaduse heaks oma elu või tervise või kannatasid seetõttu kristlike okupatsioonirežiimide repressioonide käes. Ka võiks tema hinnangul nimeliselt tunnustada Eesti kihelkondade ja malevate vanemaid ning anda hukkamõistva hinnangu 1206. aasta riigireeturitele ja äraandjatele, sealhulgas liivlaste vanemale Kaupole.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Reinsalu vastus saarlaste rehabiliteerimise küsimuses on suur samm edasi, arvestades, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastakümneid ehitanud Lembitu-Maniwalde-Unnepewe müüti.

«See on märk ajalooliste propagandamüütide kohendamisest ja soovist tegelikule tõele rohkem läheneda. Siiski veel ei julgeta kõva häälega rääkida 1217. aastal Lembitu eestlaste väe juhiks valimise alustest ja legitiimsuse defitsiidist, aga siiski tänu justiitsministrile, et ta tõstab retoorikas saarlasi kõrgemale ja julgetakse järjest rohkem auväärsemas kontektsis Ylle ja Culle nime parnassile tõsta,» ütles ta.

Karilaid kinnitas, et riigikogus moodustatud töörühm jätkab tegevust, et välja tulla saarlasi käsitleva eelnõuga. "Varsti istume maha koos saarlaste rehabiliteerimise töörühmaga ja Igor Gräziniga, kes on ka siiralt antud teemaga liitunud. Eelnõu või avaldus tuleb," ütles ta HMS-ile.

Loe ka: Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada Vabadussõjas võidelnuid

Duunedainide ja druuedainide ühendriigi nimeks saab Númenor

Duunedainide ja druuedainide Belegaeri regioonis loodava ühendriigi nimeks saab Númenor. Uue riigi brändinime avalikustamine on järgmine oluline verstapost ühendriigi ülesehitamisel.

"Meil on hea meel esitleda tulevase riigi nimena Númenori, mis kannab endas lubadust nii klientidele kui töötajatele. Duunedainide ja druuedainide rahvaste ühendamisel sünnib tänapäevane riik, mis on loodud meie regiooni inimeste ja ettevõtete jaoks. Númenor arvestab enim piirkonna rahvaste kultuuri- ja ettevõtlusruumiga ja meie eesmärk on kindlustada parem elu siinsetele inimestele ja paremad võimalused äritegemisel kohalikele ettevõtetele," ütles riigi nõukogu esimees vala Manwë.

"Ehitame nii uut riigi kui ka uut maailmavõimu brändi. Meie brändi DNA-ks on kolm väärtust, mis loovad kindla vundamendi nii uue riigi sisekultuurile kui ka tegevuspõhimõtetele: inimesed ennekõike; kvaliteet kõiges ja selged eesmärgid. Me tahame luua sellise riigi, millest on inimestel kasu,” selgitas ühendriigi kuningas Elros Eärendili poeg Tar-Minyatur.

Uue panga kaubamärk töötati välja koostöös rahvusvahelise nimeka konsultatsiooniettevõttega Future Brand Valinorist.

"Númenor sümboliseerib uue riigi kõige eristuvamaid tugevusi. Nime esimene osa – "numen" pärineb kvenjakeelsest sõnast "númen", mis tähendab valgust. Númenor on majakaks ja teejuhiks riigi klientidele, aga ka kodadele, kogukondadele ja aladele, kus riik tegutseb. Riigi sõnum on, et parem elu on võimalik ja oma elujärge saab parandada. Nime teine osa – "nórë" viitab tugevatele põhjamaistele juurtele – uue riigi omanikud on Põhjala inimesed. Need kaks tahku on põimitud ühte nimesse. Nimi on kui Eärendili täht, mis näitab teed nii kodanikele kui ka teistele, tuletades neile meelde seda, mida ja miks bränd tähistab." sõnab FutureBrandi strateegiajuht vala Varda.

Gorthaur avaldas Númenorile kaastunnet.

Loe ka: DNB JA NORDEA ÜHENDPANGA NIMEKS SAAB LUMINOR

Vabariigi president: Praegusel kujul Siim Kallast ei ole meile vaja

Raskest kätlemisest taastuv Kersti Kaljulaid suunab intervjuus mõtted Siim Kallase praegusele mõttetusele ja manitseb Eesti juhte suuremale valvsusele Euroopat ootavate radikaalsete muutuste ees.

Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.

Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.

Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja

Eesti purjutajad rihivad Liviko toel Tokyo olümpial esikümmet

16. veebruaril avalikustas Tokyo 2020 Eesti olümpiapurjusspordikoondis oma olümpiaettevalmistuste tegevuskava ja eesmärgi jõuda olümpial esimese kümne hulka. Selle eesmärgi toetuseks allkirjastasid Eesti Joomaklubide Liit ja AS Liviko kuldsponsori lepingu, millega Liviko toetab purjussportlaste ettevalmistusi Tokyo olümpiamängudeks 176 000 euroga.

"Eesti Joomaklubide Liidu suurimateks olümpialootusteks on praegu Finlandia klassis võistlev Deniss Karpak, Russkii Standart klassis võistlev Karl-Martin Rammo ja X.O klassis võistlev Ingrid Puusta. Samas on lootus ka mitme teise purjutaja olümpiale pääsemiseks suur," andis Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas ülevaate võimalikest olümpiale pääsejatest.

"Praegu on meie eesmärgiks pingutada selle nimel, et purjutajad kvalifikatseeruksid olümpiale. Pärast selle eesmärgi saavutamist oleme sihiks seadnud tulla Tokyos vähemalt esikümnesse, kuid mõistagi mõlgub iga sportlase peas unistus olümpiamedalist. Liviko püsiv toetus purjussportlaste olümpiaks valmistumisel on väga oluline, sest see tagab ettevalmistuse stabiilsuse ja kvaliteedi," selgitas Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas.

Valitsus andis tervise- ja tööministri juhitud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõule kabinetis heakskiidu eelmise aasta lõpul. Seejärel moodustati täiendavate ettepanekute arutamiseks töörühm, kuhu kuulusid lisaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Loe ka: Eesti purjetajad rihivad Liviko toel Tokyo olümpial esikümmet

Läti valitsus tunnistas gripiepideemia algatamist

Läti valitsus tunnistas, et on algatanud selle talve gripiepideemia, mille tulemusel on ainuyksi Läti neljas linnas teatatud enam kui sajast gripijuhtumist 100 000 elaniku kohta.

Epideemia on samast koldest levinud ka naaberriikidesse Eestisse, Leedusse ja Venemaale.

Valitsuse esindaja ei vastanud HMSi kysimusele, kas gripiepideemia võis algatada Läti kaitseväe salajane bioloogilise sõja oivakeskus.

Kõige rohkem esines Lätis grippi Jekabpilsis, kus oli 100 000 elaniku kohta 194,7 juhtu. Gripiepideemiaks nimetamise läve ületasid samuti Jurmala, Riia ja Liepaja linna haigusjuhud.

Loe ka: Läti kuulutas välja gripiepideemia

Eesti brändiks sai Ararat

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juures tegutsev Eesti brändimeeskond tegi reedel otsuse, mille järgi saab Eesti brändiks Armeenias toodetud Ararat.

"Sellel brändil on iseloomulik aroom ja mitmekülgne maitsebukett," ütles pressiteate vahendusel brändimeeskonna juht Karl Vados. Ta rääkis, et sarnast brändit pakkus Stalin Jalta konverentsil Churchillile.

"Siit tulebki seos Eestiga, mis oli Churchilli vastukingitus," selgitas Vados.

Eesti brändi konkursil saavutas teise koha Star Dollar, mis võitu siiski ei toonud, kuna tegu on muu piiritusjoogiga. Auäramärkimise sai Metaxa.

Loe ka: Eesti uute brändisuuniste seas on kirjatüüp Aino, täht «e» ja rändrahnud

Urmas Mossin: enda maausu juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega, märgib Maausuliste Koja peatuuslar Urmas Mossin oma jõululäkituses.

Prohvet Kalevipoeg kirjutas enam kui 700 aastat tagasi võrsest, mis sirgub Kalevite kännust: „Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.“ (Kalevipoeg 11:1) Kalev oli kuningas Kalevipoja isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Taara täitis oma lubaduse, saates oma lapsed ristikoerte ja raudmeeste keskele. Eestlased pidid prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Kalevi noorim poeg Kalevipoeg ja mis Lembitu ajal juba kaotati. Jeesusest sai uus võrse, sirgudes vana kännu sügavatest juurtest.

Ka kahekümne viie aasta eest iseseisvuse taastanud Eesti iseseisvuse võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida peeti aastakümneid surnud puuks. Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega.

"Kalevipojas", mida jõuluõhtul kõikides kodudes loetakse, räägitakse Kalevipojast, kes ruttas surnud emalt saadud sõnumiga Soome sepa juurde, kuid tee peal ootas teda Saarepiiga. Evangelist Kreutzwald kirjutab: „Kalevipoeg jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.“ (Kalevipoeg 2:19)

Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausulisest pärandist – oma väärtusvundamendist.
Ka meie ei saa unustada seda, kes me oleme ja kust tuleme. Asjakohaselt kõlavad Metsatöllu sõnad: „Oma laulu ei leia me üles.“ Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausklikust pärandist – oma väärtusvundamendist.

Õnneks võib Kalevipoeg teha imet igaühe juures. Selleks tuleb sirutuda tõelise valguse poole just nõnda, nagu üks noor puu sirutab oma oksad ikka kõrgemale ja kõrgemale sinna, kus on päike. Jõuluvalgus pole aga nähtav palja silmaga, vaid seda tuleb otsida usu- ja südamesilmadega.

Läti Hendrik on ütelnud: „Taara, avita!“ (LHK 8:12) Sirutugem Maavalla okstena ikka Taara valguse poole!

Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Taarale. Kalevipoja sõim on seal, kus on armastus. Jõuluöises Rävalas oli selleks paigaks tedrepesa. Olgu seekordsete jõulude ajal Kalevipoja sõime asukohaks iga armastusega täidetud koda nii linnas kui maal!

Soovin õnnist jõulupüha ning kirgastatud elu Taaras uuel Issanda aastal 10229!


Vt ka: Urmas Viilma: enda kristlike juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist

Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist

Peapiiskop Viilma: Vabandan Eestimaa rahva ees pildirüüstamise pärast. Me enam ei tee!

EELK peapiiskop Urmas Viilma tegi Eesti Rahva Muuseumi külastamisest ajendatuna avalduse, milles vabandab ja tunneb kahetsust kultuurilise hävitustöö pärast, mille nii Eestis kui ka mujal Euroopas panid toime reformatsiooniaegsed protestandid.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles eelkõige vaid ajaloolist fakti, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta.

"Mul on väga kahju, et protestandid nagu mina, kelle tegevusest on sündinud luteri kirik, sealhulgas EELK, panid omal ajal toime selliseid barbaarsusi. Tänapäeva Euroopas on üldiselt kombeks arvata, et me oleme niisugustest asjadest välja kasvanud, oleme kultuursemad ja targemad. Mõnedki halvustavad islamit, kuna moslemite seas on radikaale, kes veel praegugi lõhuvad hindamatuid kultuuriväärtusi. Meid šokeerib, kui me näeme videosid, kus Talibani ja ISISe usuhullud hävitavad Vana-Lähis-Ida ja Antiik-Rooma kunsti ja arhitektuuri, ja me tahame uskuda, justkui meil poleks sellega midagi pistmist.

Samas oli see kõigest mõni sajand tagasi, kui siinsamas Eestiski meie enda õndsa usuisa Luteruse õpetusega õigustati märatsemist ja rüüstamist. Me ei saa öelda, justkui oleks pildirüüstamine Tallinnas ja Tartus olnud vähem häbiväärne kui Pronksiöö. Pigem vastupidi: Pronksiööl ei rünnanud isegi kõige vägivaldsemad jõugud meie ühist Eestimaa kultuuri, ei laastatud muuseume ja teatreid, rääkimata kirikutest. Reformatsiooni käigus toimunud sündmused - ei, mitte iseenesest "toimunud", vaid meie oma inimeste tehtud teod, usuliste ettekäänetega õigustatud - põhjustasid meie kultuuripärandile korvamatut kahju. Me ise hävitasime suure osa pärandist, mida nüüd Eesti Rahva Muuseumis ei ole ega saagi olla. Selle asemel peaks ERMi ekspositsioonis olema suur tühimik.

Tuleval aastal möödub reformatsiooni algusest viissada aastat. Meile, protestantidele, annab see hea ajendi vaadata peeglisse ja tunnistada, et meie selja taga on ajalugu, milles on nii head kui ka halba. Ehkki reformatsioon ei tähendanud üksnes ega isegi mitte eelkõige pildirüüstet, ei saa me eitada, et see toimus. On hea, kui me suudame ajaloost õppida ja võtta kaasa üksnes Kuid me ei tohi ka halba unustada, vaid peame pidama meeles, et sellistel asjadel ei tohi korduda lasta. Me peame pidama meeles, et usuga ei tohi õigustada barbaarsust ja vihkamist. Kui me püüaksime seda eitada ja unustada, milline oleks selle pedagoogiline mõju? Kui me mõtleme, et ühel päeval võiks luterlusega põhjendades uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.

Mul on häbi. Mul on häbi mitte üksnes selle pärast, et minuga sama usku jagavad inimesed tegid midagi niisugust, õigustades end sellesama usuga, vaid ka selle pärast, et mitte kordagi selle viiesaja aasta vältel pole keegi meist võtnud endale vastutust. Mitte kordagi pole luterlik kirik tunnistanud, et see oli vale, kahetsenud kuritegusid ja vabandanud kogu Eestimaa rahva ees, kellelt rööviti tähtis osa tema kultuurist.

Tänapäevast EELK-d ei olnud reformatsiooni ajal veel olemas, nii nagu ei olnud isiklikult mindki. Kuid kui me tahame pidada end osaks ajaloost ja traditsioonist, mitte arvate, et sündisime eile tühjast kohast, peame kandma kogu ajaloo koormat, mitte valima välja meeldivaid osi ja kõike muud eitama. Seepärast ütlen ma: ma vabandan. Mul on kahju. Ja ma püüan teha kõik, et mitte kellelgi poleks põhjust uskuda, justkui võiks luterlusest kunagi taas sündida midagi nii mõistuse- ja inimsusevastast, midagi nii madalat ja Kristuse õpetusele nii vastupidist nagu seda oli pildirüüstamine viissada aastat tagasi.

Ma tänan Eesti Rahva Muuseumi, et ta seadis meie ette peegli ja meid sellele valusale teemale mõtlema sundis."

Facebooki postituse kommentaarides avaldas Urmas Paet Urmas Viilmale ja EELK-le kaastunnet.


Vaata ka:
Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje

Varul: Keskerakond saab õlle eest maksmisest pääseda

Vandeadvokaat Paul Varuli hinnangul on tal juriidiliselt võimalik poes õlle eest maksmisest pääseda. Poearve võib tühistada, kuna see on antud tema huvisid kahjustades või siis tugineda selle tühisusele, rääkis Varul neljapäeval BNS-ile.

"Meie järeldus on, et see ei saa kahel põhjusel kehtivad olla," ütles Varul, kuid lisas, et lõpliku hinnangu saab sellele anda kohus.

"Üheks põhjuseks on see, et siin on tegemist niinimetatud globaalarvega. See tähendab seda, et selle arve põhjal peaksin ma maksma kõikide kaupade eest, mida ma poes korvi ladusin, sõltumata sellest, mis põhjusel ja kelle kaup see on. See on ebamõistlikult laial pinnal antud arve ja seda saaks käsitleda kui tühist sel põhjusel, et see on heade kommete vastane," selgitas Varul, lisades siiski, et ka siin saab lõpliku hinnangu anda kohus.

"Aga veel konkreetsem, on see, et mul on võimalik see poearve tühistada, kui ma seda soovin," ütles Varul.

Tühistamise aluseks oleks asjaolu, et arve kahjustaks tema huve, kuna ta peaks maksma poeomanike nõudeid arusaamatutel põhjustel, lisas Varul. "Siia käib veel juurde eeldus, et kellelegi õlle eest arvet esitades pidi see, kes arve esitas, aru saama, et maksmine on ostja huve kahjustav," märkis vandeadvokaat.

Keskerakonna peasekretäri Oudekki Loone teatas neljapäeval pressikonverentsil, et Keskerakond tühistab neile õlle ostmise eest esitatud poearved. "Meie hinnangul on need arved tühised," ütles Loone, lisades, et Keskerakond tühistab need ja nõuab, et pood tagastaks raha erakonnale.

Loone sõnul tegeleb nende küsimustega Keskerakonda esindav advokaadibüroo ja vandeadvokaat Paul Varul.

"Kuid meil on väga kahju, et meie partner ei taha meiega istuda laua taha ja asja arutada meiega, vaid pöördub arbitraažikohtusse," nentis Loone.

Loone sõnul oli toonasel peasekretäril Priit Toobalil õigus sõlmida osta poest erakonna jaoks õlut, kuid antud juhul on asi selles, et arved on sisult õigustühised. "Kuigi Toobalil oli õigus õlut osta ja kohustusi võtta, siis see arve oli sel hetkel erakonna huvidega niisuguses vastuolus ja vastuolus heade kommetega, et see on tegelikult tühine," leidis Loone.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas, et tema polnud teadlik, et poest õlle võtmise eest tuleb maksta. "Oli valimiste aeg ja uskuge mind, mul oli palju muud tegemist," märkis ta.


Vaata ka:

Varul: Keskerakond saab garantiikirjade väljamaksmisest pääseda

Loone: me tühistame need garantiikirjad

Saaremaal leiti ajalooline metsavenna piimanõu-peldik

Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peldik. Suletud nõus oli kokku 50 hästisäilinud eset.

Enam kui 60 aastat peidus olnud saladus oli päevavalgele, kui traktor raiesmikul peldikuks olnud piimanõu kaant vigastas. See olnud aga puhas õnn, et Ando Ansperi mannergu leidis, sest esemed, mis sealt välja tulid, olid väga hästi säilinud.

Loe ka:  Saaremaal tuli välja metsavenna 50 esemega piimanõu-peidik

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama

HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt kolm aktsiat

Finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt veel kolm likviidset aktsiat.

HMS-i andmetel leiti aktsiad Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud lisaks kammidele ja potikildudele möödunud aastal üks likviidne aktsia. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus ka 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on näitab selline leid arheoloogide hea õnne jätkumist, kuid siiski on tegu haruldaste ja väärtuslike leidudega kogu Eesti ajalugu arvestades.

"Rohkem on leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad," ütles Peets. "Kuid täiendavate likviidsete aktsiate leidmine näitab, et meil võib olla alust rääkida kohalikust finantsturust."

Leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavad likviidsed aktsiad

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

Muumia tyyris jahi madalikule

Filipiinide ranniku lähistel jahti Sayo juhtinud muumia tyyris oma aluse madalikule.

Jaht sõitis madalikule umbes saja kilomeetri kauguselt Barabo linnast Filipiinide lõunarannikul. Politsei teatel oli õnnetuse põhjus tõenäoliselt puuduliku ja aegunud merekaardi kasutamine.

Politsei sai õnnetuse järel väljakutse, et lahendada konflikt kohaliku kogudusevaimuliku ja muumia vahel. Politseiametnikud pidid ohjeldama kohalikku Filipiinide roomakatoliku kiriku preestrit ja tema kooripoisse, et nad muumiat pyha veega ei piserdaks. Konflikti eskaleerudes ähvardas muumia preestrit ja tema kogudust hauaneedusega. Sõnelus lõppes siiski õnnelikult, maagilise või fyysilise jõu kasutamiseta.

Filipiinide seaduste järgi säilib sydameinfarkti surnud, kuid hiljem mumifitseeritud kipril väikelaeva juhtimisõigus määramata ajaks, juhul kui ta ei pane toime yhtegi rikkumist.

Muumia juhtimisõiguse säilimise otsustab edasine haldusmenetlus.

Loe ka: Filipiinide lähistel triivinud jahilt mumifitseerununa leitud sakslane suri infarkti

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru

Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale

Ameerika mandril on ohustatud ykssarvikute eluks vajaliku ökosysteemi hoidmiseks tehtud rohkem

kui Euroopas ning seetõttu on yha rohkem ykssarvikuid otsustanud kolida yle lombi, ütles president Toomas Hendrik Ilves ykssarvikute kaitsele pyhendatud konverentsil Londonis.

"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.

"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."

Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.

Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale

Martin Helme vägistas Saksamaal 7-aastase tüdruku

Tüdruk oli koos oma emaga Chemnitzi pargis Saksamaal, kui Martin Helme haaras ta põõsastesse, sulges ta suu ja jõhkralt vägistas väikese tüdruku. Pärast vägistamist lasi ta tüdrukul minna, ema leidis nutva tüdruku ja sai aimu, mis oli juhtunud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme selles probleemi ei näe ja usub, et "see teeb väga hästi oma tööd".

Emast vaid loetud meetrid eemal sulges Martin Helme tüdruku suu, kiskus ta ratta seljast maha, lohistas lähedal olevasse põõsasse ning vägistas tüdrukukese jõhkralt. Kuna tüdruku suu oli käega kinni kaetud, ei saanud ta ema appi hõigata ning kõik see toimus nii kiiresti, et ema ei jõudnud märgatagi tütre kadumist. Ema sai juhtumist teada alles siis, kui kurjategija lapse lahti lasi ning tüdruk nuttes ema juurde jooksis. Umbes 39-aastane mees aga jooksis raudteejaama poole ning kadus silmist. Politseil on siiski teada Martin Helme kirjeldus ja mees loodetakse kiiresti tabada.

TLVFaces.com, kes uudist vahendab, ütleb, et tavaliselt sellistes olukordades on kogu Saksamaa meedia plahvatanud ja sellisest kuriteost esikaaneloo teinud, kuid sel korral ei ületa see enamiku oluliste uudisekanalite uudisekünnist. Huvitav, miks?

Sarnane kuritegu pandi toime mõned kuud tagasi Prantsusmaal Calais' linnas, kus Jaak Madisson varastas 9-aastase tüdruku ema silme alt ja vägistas ta. See õnnetus lõppes tüdruku surmaga.

"See on rahvuskonservatiivse Euroopa tänapäev. Need poliitikud, kes sellist poliitikat ajavad, peaksid elama turvatud eliitrajoonides, kust nendesugune inimrämps ei pääseks vägistama, tapma ja röövima. Aus poliitik tunnistaks rahvuskonservatismi läbikukkumist, EKRE kuritegelikkust ja sulgeks piirid sellistele," kirjutas uudise teemal rahvuslik.blogspot.com.

"Ärge ajage segamini, see ei ole ajakirjandus. See on propaganda trükk. See teeb väga hästi oma tööd, nii et ärge palun heitke Haige Mõistuse Sündikaadile midagi ette," kommenteeris Helme käesolevat artiklit.


Vaata ka:
http://www.postimees.ee/3352247/ekre-kasutab-kremli-propagandatrikke-vanad-kaadrid-serveeritakse-uute-pahe
EKRE kasutab Kremli propagandatrikke: vanad kaadrid serveeritakse uute pähe
Postimees/TudengiTV, 6. oktoober 2015

http://rahvuslik.blogspot.com.ee/2015/09/pohja-aafrika-moslemist-migrant.html
Põhja-Aafrika moslemist migrant vägistas Saksamaal 7 aastase tüdruku

http://buduaar.ee/Article/article/migrant-vagistas-poosas-7-aastase-tudruku-ema-oli-moned-meetrid-eemal
Migrant vägistas põõsas 7-aastase tüdruku. Ema oli mõned meetrid eemal

Eesti andis vene esoteerikule poliitilise varjupaiga

Eesti migratsiooniamet otsustas anda asüüli vene esoteerikule Anatoli Nekrassovile.

"Migratsiooniamet on mind teavitanud, et mind tunnistati 17. septembril teaduslikuks põgenikuks ja sain pikaajalise elamisloa Eesti vabariigis," ütles Nekrassov esmaspäeval HMS-ile.

Esoteerik avaldas heameelt asüülitaotluse "kiire ja erapooletu" menetlemise pärast.

Esoteerik kavatseb enda sõnul asuda Eestis tegelema väikeettevõtlusega. "Kavatsen asuda müüma MMS-i, et paremini lõimuda ühiskonnaga, kus ma pean ilmselt Venemaa olukorra muutumiseni vähemalt paar aastat elama," sõnas ta HMS-ile.

Nekrassov on enda sõnul rõõmus ja tänulik võimaluse eest töötada Eestis ja olla kasulik oma rahakotile.

Võimud pidasid Nekrassovi kinni juulis, kui ta üritas võimuesindajatele müüa mitmesuguseid homöopaatilisi vahendeid.

Eesti keeles on ilmunud muuhulgas Anatoli Nekrassovi teosed "Elavad mõtted: ...maailmavaade määrab saatuse", "Elavad mõtted", "Lätted" ja "Egregorid".

Loe ka:

Leedu andis vene ajakirjanikule poliitilise varjupaiga

Martin Helme nimetas korruptsiooni Tallinna Sadamas massiimmigratsiooni tagajärjeks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme altkäemaksuvõtmist Tallinna Sadamas  korruptsioonikuriteona hukka ei mõistnud, ta leidis Postimehega rääkides hoopis, et tegemist on massiimmigratsiooni tagajärjega, mille eest nende erakond on juba pikemat aega hoiatanud.

«Laiemas plaanis kommenteeriks Tallinna Sadamas  juhtunut niimooodi, et see on täpselt see, mille eest me oleme juba pikemat aega hoiatanud,» rääkis Martin Helme Postimehele.

Helme sõnul on tegu selge massiimmigratsiooni tagajärjega – inimesed ei soovi siia immigrante ning vastuseis viib nad meeleheitlikele tegudele. Poliitik kinnitas, et põlengut kui vihakuritegu eraldi hukka mõista ta ei kavatse. «Mina mõistan hukka kahepalgelisuse,» kinnitas Helme.

Küsimusele, kas EKRE pole mitte ka ise viha õhutamisele kaasa aidanud, vastas Helme eitavalt. Tema sõnutsi on tegu ikkagi rahva selge tahte väljendusega ja viha õhutavad immigratsiooni toetajad.

Helme sõnul tegeletakse praegu Tallinna Sadama altkäemaksuskandaali käsitledes hüsteeria õhutamisega ja eriti teeb seda näiteks reformierakondlasest sadamajuht Remo Holsmer, rääkides koostööst uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks.

Holsmer teatas eile, et korruptsioonil Tallinna Sadamas kohta ei ole ja on äärmiselt kahetsusväärne, kui viidatud kahtlustused tõele vastavad. «Tallinna Sadam on avatud ja teeb igakülgset koostööd uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks,» teatas ta.

Helme sõnul on tegu ebaproportsionaalse lähenemisega – altkäemaksuandmisi leiab Eestis aset pidevalt ning ükski neist ei saa nii palju tähelepanu kui Tallinna Sadama juhtum. Ta ei näinud põhjust Tallinna Sadama korruptsiooni teiste seast esile tõstmiseks.

Lisaks leidis Helme, et EKREga seotud kuritegudele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui riik on kannataja. «Mille peale ajakirjandus peaaegu ei reageerinud ja politsei sugugi mitte, oli Jaak Madisoni töökaaslaste ahistamine Tallinkis. Politsei ei viinud Madisoni isegi kainenema,» jätkas Helme. (Ahistamine pole seni kohtus kinnitust leidnud. EKRE väitel pole Madison kedagi ahistanud, ta pole Tallinkis kunagi töötanud ja Tallinkit pole üldse olemaski. Madisoni ka mitte, pole kunagi olnudki. – toim.)

Loe ka: Martin Helme nimetas pagulaskeskuse süütamist massiimmigratsiooni tagajärjeks

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?

Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?

Tsahkna tegi ettepaneku keelustada banaanid

Sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna on teinud ettepaneku, et Urmas Reinsalu (IRL) juhitud justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda siia tulevate pagulastega, kellel on kaasas banaane, mis Tsahkna arvates ei ole kooskõlas euroopalike traditsioonidega.

Eesti Päevalehe kohaselt esitas Tsahkna ka konkreetse ettepaneku keelustada banaanide kasutamine avalikes kohtades. See tähendaks, et aafriklased ei saaks süüa traditsioonilisi puuvilju nagu banaan.

Suurem osa Eestisse tulevatest pagulastest pärineb riikidest, kus islam on põhiline usund, ning seetõttu on võimalus, et osa pagulastest soovib järgida traditsioone ka enda toidus.

Lisaks sellele on antud küsimusega silmitsi seisnud mitmed Lääne-Euroopa riigid, jõudes erinevate juriidiliste järeldusteni. Näiteks Prantsusmaal on koolides banaanide söömine keelatud.

Minister Tsahkna sõnul õpitakse teiste EL-i liikmesriikide praktikast, kes on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärgi, mis on tekitanud probleeme. "Meie tahame seda ennetada," kinnitas Tsahkna.

Justiitsminister Urmas Reinsalu nõustub oma erakonnakaaslasest kolleegi, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga, et enne pagulaste vastuvõttu tuleks ühiskonnas läbi arutada, kas banaanide tänaval söömine sobib meie kultuuriruumi ega ohustaks julgeolekut. Tänane seadusandlus banaanide söömise keeldu ei võimalda.

Minister tõi esile kaks aspekti, mida banaanide söömise keelustamisel seadusandluses silmas pidada: üks neist on julgeolek, mida reguleerib korrakaitseseadus, ja teine inimväärikus ning kultuuritavad, mis mingile ühiskonnale on omased.

"Banaanide keeldu on põhjendatud just inimväärikuse argumendiga, et see on kultuuriline piirang, mis inimestele on asetatud. Euroopa kultuurikontekstis see süüa banaani alandab nende inimeste väärikust ja olemuslikku enesemääramist ja ei ole vastavuses meie arusaamaga inimväärikuse olemusest," selgitas minister Reinsalu. "Euroopa inimõiguste kohtupraktika näitab, et riikidel on pädevus kehtestada ise oma reeglid selles küsimuses," rõhutas ta.

Reinsalu nõustub Tsahknaga, et nende küsimustega oleks arukas tegelda ennetavalt. "See on aus inimeste suhtes, kes kaaluvad oma tulevase elukohana Eestit," põhjendas Reinsalu.

Vastukaaluks võrdõigusvoliniku arvamusele leiab europarlamendi saadik Urmas Paet, et banaanide söömine ei ole mitte tühja kõhuga inimeste õigus, vaid hoopis näljaste õigusi piirav sund.

"Ma usun ennekõike Eesti ühiskonna enda tugevusse ja terve mõistuse arvestatavasse osakaalu," ütles Paet.

Paeda, Tsahkna ja Reinsalu mure banaanide pärast sai alguse Keskerakonna poliitiku Märt Sultsi sõnavõtust, kes on millegipärast veendunud, et banaanid kasvavad Süürias: "Anna andeks, kas see kuradi Süüria aborigeen on minuga võrdne või? Kukele mine. Mina olen 3 ülikooli lõpetanud, tema on 20 aastat istunud banaanipuu all!" HMSi andmeil ei ole Sults õppinud geograafiat ega botaanikat.

Eesti erakondadeülese algatuse vastu on avaldanud protesti Ameerika Ühendriikide filmistaarid Kevin, Stuart ja Bob, keda Eesti avalikkus kohtas viimati filmis "Käsilased". Kui HMSi reporter näitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna fotot, karjatas Kevin "Bananaaaa!" ja üritas pilti ära süüa.

Vaata ka:
Tsahkna tegi ettepaneku keelustada nägu kattev riietus
Reinsalu: näo katmise keelu korral tuleks seadusi muuta
Paet: sund nägu varjata on naiste õigusi ahistav
Minions Banana Song