39 ühiskonnategelase kiri: Lähis-Ida teema on meie jaoks liiga keeruline

Mitukümmend Eesti avaliku elu ja kultuuritegelast allkirjastas avaliku kirja, kus tõdetakse, et Lähis-Ida konflikt on ühese seisukoha võtmiseks liiga keerukas.

“Iisraeli ja Palestiina konfliktil on enam kui sajandipikkused juured, millesse süvenemiseks napib meil nii aega kui huvi,” toonitatakse pöördumises. “On enam kui keeruline võtta ühemõttelist seisukohta küsimuses, mis puudutab miljoneid kohalikke inimesi isiklikult, kuid on meile tuttav ainult meedia vahendusel. Seetõttu peame kriitiliselt oluliseks selles küsimuses arvamus enda teada jätta või isegi hoiduda seisukoha kujundamisest. Oleme veendunud, et ühel ega teisel viisil ei aitaks selline seisukohavõtt kuidagi kaasa konflikti lahendamisele ega vaenupoolte hoiakute muutmisele.”

Lõpetuseks kutsuvad allakirjutanud inimesi üles end harima ja ajalooga tutvuma, kuigi toonitavad, et neil endal selline kavatsus puudub. 

“Kuna oleme seni saanud hakkama ilma Lähis-Ida konflikti süvenemiseta, peame sisuliselt vältimatuks, et samasugune huvipuudus jätkub ka tulevikus,” tunnistavad autorid. “Nõuame, et Eesti valitsus ei arvestaks meie seisukohtadega välis- ega julgeolekupoliitika kujundamises.”

Eesti ja Ukraina leppisid kokku huvisfääride rahumeelses piiritlemises

Täna Kiievis allakirjutatud lisaprotokolli kohaselt ei ole Eestil ja Ukrainal teineteisele territoriaalseid pretensioone seoses vastastikuste huvisfääride piiritlemisega ajutiste pseudoajalooliste moodustiste aladel nagu nn "Venemaa", kinnitavad Haige Mõistuse Sündikaadile lähedased allikad.

Ajalooliselt head suhted Eesti ja Ukraina vahel jäävad püsima ka edaspidi, nende aluseks on täielik teineteisemõistmine ja ajalooliste huvide tunnustamine. Konflikti korral ei toeta kumbki riikidest mingil juhul kolmandaid riike, kelle jaoks Eesti või Ukraina võivad osutuda sõjalise tegevuse objektiks. Mõlemad osapooled jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. Vaidluste või konfliktide tekkimisel lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.

Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste korral Eesti ja Ukraina vahele jääva riigilaadse moodustise aladel tähistab Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri tinglik Smolenski-Ohhotski joon. Idapoolsete alade küsimuses peetakse perspektiivikaks lähemaid konsultatsioone Sahha Vabariigiga. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Vene riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.

HMSiga suhelnud allikate sõnul puutub nn "Venemaal" tõeline ajalooline riiklustraditsioon ning selle moodustamine arhitekt Vladimir Lenini poolt 1917. aastal oli geopoliitiline katastroof. Nüüdseks natsionalismi ja korruptsiooni viirusega nakatunud aladel pole tänini saavutatud stabiilset riiklust, vaid selle näol on tegu kunagise televisioonisaate "Kuklõ" nukurežiimiga kolooniaga, mis oma olemuselt on demokraatliku vabariigi paroodia ning kohalikus kuritegelikus ladvikus levinud paranoia tõttu ka otsene oht iseenda julgeolekule.

Lisaprotokolli kirjutasid Eesti ja Ukraina nimel alla vastavalt president Alar Karis ja president Volodõmõr Zelenskõi. Võib oodata, et kahe riigi sügav teineteisemõistmine tagab regioonis rahu veel sajanditeks, nagu näitavad ka ajaloolised pretsedendid.

Seoses lisaprotokolliga avaldas Urmas Paet Vladimir Putinile kaastunnet.

Isamaa lubab lammutada Tartu Ylikooli peahoone II ja III samba

Erakond Isamaa on lähenevate riigikogu valimiste soojenduseks koostatud haridusprogrammis lubanud  lammutada ja inimeste vahel ära jagada Tartu Ylikooli peahoone teise ja kolmanda samba. 

"Ylejäänud neli sammast jäävad meie rahvusliku haridustempli hoonet endiselt püsti hoidma," selgitas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. "Kuid teise ja kolmanda abil likvideeritakse ebavõrdsus, mis seisneb selles, et inimesed ei saa tykki nendest symboolsetest haridussammastest välja võtta, kuigi paljud rahvusylikooli vilistlased ja praegused tudengid seda tahaks."

Sammaste jaotuse täpsete valemite väljatöötamine jääks Isamaa ettepaneku kohaselt haridus- ja teadusministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna ylesandeks. 

Kunsti ja kultuuri vallas soovib Isamaa anda raha tagasi Viljandi raekoja platsile kavandatud Helir-Valdor Seederi ratsamonumendi rajamiseks. 

Kallas: mina pooldan vaktsineerimata inimeste arvukuse täiendavat piiramist

Peaminister Kaja Kallas toetab vaktsineerimata inimeste arvukuse täiendavat piiramist lisaks nende loomulikule suremusele. Näiteks saaks neile arstiabi keelamise ja nende eutaneerimise kaudu vaktsineerimata inimeste arvukust vähendada ja seeläbi suurendada vaktsineeritute osakaalu yhiskonnas tervikuna. 

"Mida mina toetan? Mina ei paneks yhiskonda lukku. Tahan, et lapsed käiksid edasi koolis, et meie majandus toimiks, aga tahan ka, et meie haiglad ei kukuks kokku. Ja seetõttu mina pooldan vaktsineerimata inimeste arvukuse täiendavat piiramist," ütles Kallas erakorralises pöördumises rahva poole.

Kuidas vaktsineerimata inimestele täiendavaid piiranguid võidakse kehtestada, tõi peaminister ka ühe võimaluse.

"Üks ettepanek on, et kui vaktsineerimata inimene tuleb haiglasse, siis ei tohi arstid teda aidata. Kui olukord läheb hulluks ja meil tuleb hakata haiglates plaanilist ravi piirama, siis vaktsineerimata liiguvad eelisjärjekorras eutaneerimisele. Ja nende arvelt kasvab vaktsineeritute osakaal Eestis," selgitas Kallas. 

Kallas lisas, et Eestis on probleemiks küünilised poliittehnoloogid, kes kutsuvad inimesi üles mitte vaktsineerima. Kallas lisas, et Eesti erineb siin Põhjamaadest, kus opositsioon on koroonaviiruse ajal esiplaanile seadnud inimeste tervise ja olnud seetõttu valitsusele toetav partner. 

Loe ka: Kallas: mina pooldan vaktsineerimata inimeste täiendavat piiramist

Kodanike ja ettevõtjate pöördumised suunatakse tulevikus automaatselt spämmikasti

Valitsuse tellimusel valmis analüüs ja katseprojekt, kuidas kodanike ja ettevõtjate pöördumisi automaatselt õigesse kohta edasi suunata. Tänu Spämmikese nime kandvale projektile ei pea tulevikus teadma, millise konkreetse asutuse ja ametniku poole tuleks pöörduda, vaid pöördumised suunatakse automaatselt rämpsposti hulka. 

Seeläbi aitab Spämmike vähendada pöördumiste vastamisele kuluvat aega ning on eelduseks ka teiste robotlike bürokrattide kasutuselevõtmiseks kõigis riigiasutustes korraga. 

Eesti digiriigi andmete juhi Ott Velsbergi sõnul ei kahtle täna enam keegi vajaduses vähendada suhtluskoormust ja lihtsustada suhtlemist riigiga. „Riigiasutustele tehakse iga päev tuhandeid päringuid, mille õigesse kohta suunamine ja vastamine on aja- ja rahakulukas tegevus,“ tõdes Velsberg. Samas puudus tema sõnul siiani teadmine, mida nende kliendipöördumistega õieti teha, et kõige vähem ametnike väärtuslikku aega kulutada. 

Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüsi- ja katseprojekti käigus analüüsiti, kas klientide ehk kodanike ja ettevõtjate pöördumiste suunamise toetamiseks oleks võimalik kasutada pöördumiste asutusepõhist automaatset klassifitseerimist, kuidas parandada suhtlust riigi ja kohalike omavalitsustega, mida on asutustel klienditeeninduse ja selle analüüsimise tõhustamiseks lisaks vaja ja mida tuleb bürokrati arendamisel silmas pidada. 

"Kasutasime Occami habemenuga ja leidsime, et optimaalne oleks pöördumised automaatselt rämpspostiks liigitada. Valdav osa neist on niigi mõttetud ja ei saa praeguse praktika järgi ametnikelt sisulisi vastuseid, vaid linnukese pärast lähetatud sisutühje ametlikke kirju," ütles Velsberg. "Asjalikud ettepanekud tulevad pea sajaprotsendiliselt suuliselt silmast silma koosolekutel ettevõtjate kinnimakstud lobistidelt, kes teavad, kuidas ametnike hingekeeli puudutada." Vajalikud muudatused avaliku teabe seadusse on tema sõnul juba menetluses. 

Analüüsi viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tööandjate Keskliidu, Eesti Suurettevõtjate Ühenduse ja Magnum Medicaliga. Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste meetmest.

Pakirobotifirma Starship tuleb välja innovatiivsete robotheaoluteenustega

Tehnofirma Starship tuleb sel suvel turule kahe uue lahendusega, mis tõotavad leevendust koroona-aja avalikku ruumi vaevavatele hädadele.

"Meie loodud tehnoloogia on adaptiivne ning firma paindlik," selgitas Ahti Heinla arenguid. "Hiljuti Riigikogu ees toimunud protestidel nägime, et turul võib seoses valimiste lähenemisega olla nõudlust robotprotestijate vastu."

Esimeses kontseptuaalses lahenduses saab protestihuviline määrata Starshipi äpi kaudu trajektoori või asukoha ning salvestada helilise pöördumise, mida robot protesti käigus esitab. Projekti teises faasis kinnitatakse robotitele leed-tablood, millele on võimalik lisada 20 tähemärki suures või 120 tähemärki väikeses kirjas helendavat teksti. Sellise plakatiga roboti kasutamine on mõistagi kallima minutihinnaga.

Firma on nõus pakkuma ka erilahendusi, mille raames protestija tellib roboti, milles on väike kokkupandav robotile kinnituv plakat koos markeriga, mille võib pärast endale jätta. Sellisele sildile saab 15-minuti jooksul kinnitada ka muud protesti võimendavat atribuutikat.

Kolmandas etapis on võimalik tellida riigikogu liikmete järel sõitmine, nende ootamine ning nendele saadetud sõnumite edastamine rahumeelsel teel. Siin lubab firma teha koostööd militaarrobotite tootjaga Milrem, kes aitab robotite soomustamisel.

Häda ei anna häbeneda

Kuna koroona-ajal on keeruline leida avatud kohvikuid, kus end kergendada ning pakirobotitesse sittujate hulk on viimastel kuudel tõusnud otsustas firma pakkuda teenust Starshit, millega on võimalik endale tellida spetsiaalne prill-lauaga ökokäimla, milles on eelpaigutatud  turvas ning õige mitu lehte pehmet paberit ka kõige keerulisemateks situatsioonideks.

Piinlikkustunde vähendamiseks varjab robot düüsides paiskuva tiheda uduga kliendi ning mängib helisid, mis summutavad plädisemised ja solpsatused, mis toiminguga kaasneda võivad.

"Näeme siin suurt potentsiaali avalikel üritustel ning kasvõi näiteks rasedatele, kel võib nakkusohu tõttu ühiskäimla kasutamine keerukaks osutuda," selgitas Starshipi esindaja. Robot desinfitseeritakse ja puhastatakse iga kasutuskorra järel, ning firma tagab turba kompostimise ja taaskasutamise. Lisaks viib robot tagasiteel väikese lisatasu eest läbi ka COVID reoveeuuringu, mille tulemused potsatavad kliendi postkasti juba mõnekümne minuti jooksul.

Kuni teenuse turuletulekuni palub Starship pakirobotitesse roojamist vältida.

Loe ka: Tallinn on hädas purskkaevusid reostavate kodututega

Tesla omanikud peavad sõidukile kleepima valvekaamerate infotahvli

Andmekaitse inpsektsioon nõuab teavitussilti kõigilt sõidukitelt, millel on salvestav valvefunktsioon või liikluskaamera.

Seoses liikluskaamerate ja sõidukite salvestusfunktsioonide odavnemisega on sagenenud rikkumised, kus  sõidukijuht jätab ümbrust jälgivast kaamerast teavitamata. Teadupärast võib oodata kaamerast teavitamata jätmise korral trahv isikuandmete ebaõige käitlemise tõttu.

Amet on erilise jälgimise alla võtnud Tesla omanikud, mille Sentry Mode salvestab auto ümbruses liikujad, tehes sealjuures biomeetrilist tuvastust eristamaks niisama objekte inimestest. Andmed salvestuvad ringpuhvrisse ning alarmi korral pikemalt. Nii satuvad ohtu hoovidel liikujate, parklas möödatrügijate ning autovaraste ja teslahuviliste isikuandmed ja privaatsus.

Nõue kohaldub võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ka neile teslaomanikele, kes antud funktsionaalsust ei kasuta.

Sildid tuleks paigutada nii, et avalikus ruumis viibijal oleks võimalik vältida kaamera vaatevälja sattumist: auto küljel, loetav vähemalt 50m pealt ning eesiklaasil, ideaalis nii tavaline kui ka tagavaatepeeglist loetav versioon. Kuna auto paikneb reeglina avalikus ruumis, peab auto omanik olema teadlik, et on piirkonna vastutav andmetöötleja.

Siltidel on vaja selgitada jälgimise eesmärki, selle võimalikke õiguslikke aluseid ning vastutav isik ning tema kontaktid. Lisaks tuleb kättesaadavaks teha väljastamise kord.

Kõige mugavam on silte luua AKI sildiviisardiga.

Suunised ei kehti neile sõidukite tagurduskaameratele, mis ei salvesta.