neljapäev, 19. aprill 2018

Riik läheb üle lekkepõhisele eelarvele


Rahandusministeerium koostab 2019. aasta riigieelarve eelnõu lekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult lekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa riigivalitsemise reformist ning valmistab ette lekkiva eelarve kasutuselevõttu.

Lekkepõhine eelarvestamine on senisest tekkepõhisest usaldusväärsem ning annab avalikkusele parema ülevaate raha kasutamisest. Praegu riigieelarves kasutatav tekkepõhine arvestus põhineb majandustehingute kajastamisel vastavalt nende toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

Lekkepõhine riigieelarve on usaldusväärsem, kuna kajastab tehinguid juba enne nende tegelikku toimumist. Lekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, kas kunagi üldse toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine.

Lekkepõhine eelarvestamine aitab kaasa riigireformi eesmärkide saavutamisele, kuna kaob vajadus üleval pidada riigisektori arvukaid avalike suhete spetsialiste.

Rahandusministeerium on lekkepõhisele eelarvele ülemineku kaasanud koostööpartnerina uudisteagentuuri HMS, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid.

kolmapäev, 11. aprill 2018

Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitis "Punane erektsioon"

Justiitsminister Urmas Reinsalu järjekordse uitprojekti raames korraldatud Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursil pälvis esimese koha tuntud Jaapani arhitekti Suhuei Enda töö "Punane erektsioon".
"Jaapani arhitekti esimese koha töö "Punane erektsioon" on ajaloolisest vaatevinklist põhjalik lahendus, mis on täielikus vastavuses muuseumi missiooniga. Samuti on tähelepanuväärne õnnestunud jalakäijate ühendus Meremuuseumiga ja stiilne haljastus," ütles žüriisse kuulunud arhitekt Tõnu Altosaar.
Žürii esimees Meelis Niinepuu ütles, et esimese koha tööd iseloomustab väga hea meie regiooni tunnetus. "Huvitav idee punasest joonest, mis muuseumi ruume tervikuna läbib. Silmapaistev sümbolism Berliini-Peterburi teljega läbi maja koos merre rajatava muuliga. Telg sümboliseerib seda, et inimsusevastased kuriteod on oma olemuselt ühesugused sõltumata ilmakaarest," ütles ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ta on konkursi tulemusega väga rahul ja ka temale isiklikult on võidutöö ja see mida see sümboliseerib väga südamelähedane, millele järgnevalt lipsas minister mõnd teist uitmõtet kavandama.
Urmas Reinsalu korraldas Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelisel ideekonkursi, kuna ta arvab, et see kasvatab ta madalat toetust. Muuseumi rajada ei ole kellelgi plaanis ja arvestades, et Patarei renoveerimine maksaks mitusada miljonit eurot, ei hakka ka olema ning seda teab väga hästi ka Reinsalu ise.
Vaata ka: Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi võitja on selgunud

kolmapäev, 4. aprill 2018

Plagiaaditöö sai Mädamuna nominendiks

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) juht Lola Tehver ütles HMSi korrespondendile, et Mädamuna plagiaadikonkursile plagiaadi pähe originaalloomingut esitanud agentuurile Divisjon võidakse muna alles jätta. Nimelt on plagieeritud "siiski" 2 lahendust 18st.

"Juhtum on taunitav. Mädamuna konkursi korraldaja ETKAL esialge seisukoht on, et muna me sellelt töölt ära võtma ei hakka, kuigi ainult 2 lahendust 18st on plagiaadid. Samas, kui see asi oleks tulnud välja žürii töö käigus, oleks see töö konkursilt kõrvaldatud," sõnas Tehver.

Mädamuna konkursile esitati tööd, kus on ravimipakendite disanil kasutatud väga sarnaseid töid rahvusvaheliselt tuntud disainer Malika Favre töödele Sodiaagi sarjast, ent tervelt 16 töö puhul ei ole algset autorit leida õnnestunud.

Kõnealused tööd valmistas Division ja töö tellis RÕÕM, lahenduse autoriks oli vabakutseline kunstnik Kadi Hugo. Viimane väidab, et tegu on arusaamatusega. "Minu hinnangul on juhtunu asjaolude halb kokkusattumus, mis sai juhtuda suuresti seetõttu, et mul ei olnud võimalik osaleda projektis algusest lõpuni. Agentuurides on levinud, et kavandi ja idee edasiandmiseks kasutatakse stiilinäidisena valmis illustratsioone ja need "lastakse laivi", sest maailm on suur ja kes siis ikka aru saab. Kui stiil on välja valitud, siis hilisema töö käigus võetakse moodboardist näiliselt inspiratsiooni kuid originaallooming on siiski harukordne. Minu roll kõnealuse projekti puhul lõppes ideekontseptsiooni üleandmisega agentuurile. Seoses aja jooksul projektis toimunud inimeste muutustega ei jõudnud informatsioon erinevate kujunduste ja tööfailide kohta ilmselt töö reaalse teostajani ja ta oli sunnitud palju tööd moodboardi järgi tegema," ütles Hugo HMSile.

"Sain ülejäänud kujunduste valmiskujunduse originaalsusest aimu alles eile õhtul, kui hakkasin Facebooki postitatud pilte enda arhiiviga võrdlema. Malika Favre näol on tegemist tuntud kunstnikuga ja tema töö sellisel kujul teadlik kasutamine on lausrumalus. Kuna tunnen Malika Favre ees juriidilist kõhedust, siis kirjutasin talle täna kirja, milles vabandasin ning selgitasin juhtunut," sõnas kunstnik.

Divisjoni reklaamiagentuur vabandab komisjoni ees ning lubab tulevatel aastatel originaalloomingut paremini peita.

Loe ka: Plagiaadilt ei võetagi Kuldmuna ära

teisipäev, 3. aprill 2018

Politsei ei pidanud kinni Tallinna abilinnapead

Teisipäeval ei pidanud keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnavalitsuse juhtivtöötajat, keda ei kahtlustata riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises, teatas prokuratuur.

Tähelepanu keskmes oleva abilinnapea haldusaluses valdkonnas ei ole kasutatud busside ostmise hankeid alates 2012. aastast, haigete õendusteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla hoolduskliinikus ega mahhinatsioone Linnahalli Sihtasutuses ning Salme Kultuurikeskuses, ka ei ole ta seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Samuti ei heideta abilinnapeale ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaksid eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Vähe sellest, et altkäemaksuna saadud vara maht ei küündi kokku kahe miljoni euroni, prokuratuuri teatel ei ole mingit märki sellest, et abilinnapea oleks üldse altkäemaksu saanud.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.

"Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist," sõnas Ombler.

Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim kui ausal teel riigihangete läbiviimine.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist ei ole esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mida alustati eelmisel suvel. "Me ei ole kogunud ühtki tõendit, et abilinnapea kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. Kindlasti ei plaani prokuratuur taotleda kohtult ka tema vahistamist," selgitas eriasjade prokurör Kivioja. "Õigupoolest ei kahtlusta me teda üldse mitte milleski. Las läheb, kuhu tahab, ja teeb, mis tahab."

Linnavalitsus avalikustas kinni pidamata abilinnapea nime

Hetkel ei ole kinni peetud Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Linnavalitsusele teadaolevalt on Izmailova ainuke Tallinna linnavalitsuse liige, keda ükski riigiasutus ei kahtlusta ega süüdista. Pressiteenistuse kinnitust mööda ei vaata isegi hakid Izmailovale viltu.

"Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnavalitsuse ASi jaoks on iga selline kahtlusetusevari kurvastav," kommenteeris linnapea Taavi Aas. "Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest."

Välisministeeriumi vilistlane Urmas Paet avaldas Aasale kaastunnet.

Loe ka: Politsei pidas kinni neli Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajat

esmaspäev, 2. aprill 2018

Äpardus siseministeeriumis: Ühendriikide esindajatele näidati Trumpi fotot

Eestit külastanud USA asepeaminister John Smith, tema kaaskond ja võõrustajad sattusid siseministeeriumis piinlikku olukorda, sest ühes ettekandes oli illustratsioonina kasutatud USA presidendi Donald Trumpi fotot.

Üks eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud, kuid nime avalikustamist mittesoovinud inimene ütles ERR-ile, et tekkis ebamugav olukord, kuid ettekandja reageeris kiiresti ja palus vabandust.

Samuti palus Ühendriikide esindajatelt ebaõnnestunud slaidi pärast vabandust siseminister Andres Anvelt isiklikult.

"Oli tõesti loll näide, kuid õnneks sai asi kohapeal klaariks," ütles kohapeal olnu.

Siseministeerium tunnistas arusaamatust. "Tõepoolest oli selline juhtum, kus ministeeriumi külastanud Ameerika delegatsioonile suunatud ettekande sees kasutati ebakohast pilti. Asjaosaliste ees on vabandatud ja ettekande tegija on oma veast aru saanud," ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Kristiina Herodes.

Trumpi tegelaskuju on Ameerika Ühendriikides tabuteema. Trumpi kujutamine on USAs keelatud, sest sealsete ametivõimude sõnul lõi president riigist väga tagurliku kuvandi.

Eksvälisminister Urmas Paet avaldas vahejuhtumi puhul USA-le kaastunet.

Loe ka: Äpardus siseministeeriumis: Kasahstani esindajatele näidati Borati fotot 

esmaspäev, 5. märts 2018

Eesti saadab Eurovisioonile Silvio Berlusconi


Nädalavahetusel selgus Eesti Laul 2018 võitja, kelleks sel korral oli Silvio Berlusconi teosega "Forza Italia".

ERR Menu ja Raadio 2 otseülekandes toimus ka Eesti Laul 2018 võitja Silvio Berlusconiga eksklusiivintervjuu, kus ta kinnitas, et tal on plaan vallutada veelgi suuremaid lavasid.

"Mul on veel suuremaid plaane end veelgi suurematele lavadele laulda," ütles Berlusconi ning kinnitas, et see nõuab tööd ja vaeva. "Ma annan endast parima, et heal ja professionaalsel tasemel esindada Eestit nii Eurovisioonil ja kui ka muudel lavadel."

Pea samal ajal Eesti Lauluga toimusid Itaalias aga üldvalimised, kus esialgsete tulemustega on eduseisus Elina Nechayeva juhitud paremtsentristlik koalitsioon, mida toetas umbes 37 protsenti valijatest, järgnevad populistlik Viie Tähe Liikumine umbes 31 ja vasaktsentristlik koalitsioon 23 protsendiga.

Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liidu edu Elina Nechayeva "La forza" ees. Liit kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja "La forza" vähem kui 14 protsenti häältest.

Vaata ka:

Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon

Eksklusiivintervjuu Elina Nechayevaga: minu sees on emotsioonide virvarr

Ajaleht: Silvio Berlusconi võib Europarlamenti Eestist kandideerida 

teisipäev, 9. jaanuar 2018

Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

Tulles vastu Eesti Puuetega Inimeste Liidu palvele on nüüd võimalik sooritada autojuhi sõidueksam ka akuutse vaimse probleemiga inimestel. Muudatus peaks aitama kaasa nende integreerimsel ühiskonda.

Kui varasematel aastatel pidid akuutse skisoidse häire või muu raske funktsioneerimist segava reaalsustajuhäirega juhiloataotlejad saama eriloa perearstilt ning lootma raudsele närvile, siis nüüd on Autoregistrikeskus otsustanud ka neile juhtidele võimaluse anda.

Liikluseksamite osakonna juhataja Tarmo Vanamõisa selgitas muudatusi järgnevalt: "Otsustasime inimestele vastu tulla: eksam on niigi pingeline, ning hirm eksamil läbi kukkuda või haigusepisoodiga vahele jääda võib potentsiaalse juhikandidaadi tõsiselt närusesse seisu seada. Niigi on vastik, kui olematud hääled iga su viga pidevalt tänitavad või siis käsivad kõiksugu vastutulijatele pihta sõita. Teisisõnu otsustasime koostöös perearstidega, et vaimse häire stigmatiseerimine Autoregistrikeskuses peab lõppema."

Vanamõisa sõnul on ühiskond ja liiklus niigi pingeline ning vaimse häirega juhtidel pole liikluses vaja enam karta, et nad kuidagi ilmselgelt silma jäävad. "Linn on kas ummikus või täis sõeluvaid ja ebastabiilseid juhte: see paar protsenti inimesi, kel täna enam elu elamata ja liiklemine liikumata jääb, võib kergendunult hingata: te olete oodatud," lisas ta.

See on vaid üks paljudest ümberkorraldustest, mida riik lähiaastatel liikluses plaanib. Kuuldavasti on töös ka eelnõu, mis teeb võimalikuks populaarsust koguvate tasuta parkimist võimaldavate invakaartide väljastamise kõigile huvilistele.

Loe ka: Postimees: Maanteeamet tuleb sõidueksamil põrunutele vastu

laupäev, 30. detsember 2017

Valitsus korvas katoliku kirikule reformatsioonikahju

Valitsus otsustas reedel eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Katoliku Kirikule sõja ja reformatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

Omandireformatsioon - investeering minevikku

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust reformatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik, hiljem liitus nendega ka rooma-katoliku kirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tehtud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks nagu peapiiskopi uus auto, tühjaks jäänud kirikutesse paigaldatavad koguduseliikmete vahakujud ja rajatavad valuutavahetuspunktid.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hiljem ka mungakloostri rajamiseks.

Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator Philippe Ilus Jourdan teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, ehkki protestantidel seda üldjuhul ei ole.

"Katoliku kirik on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Jourdan.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud ligi pool aastatuhandet ja jõudnud ka kohtusse. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 1520. aastastel toimunud reformatsioonist saati okupeeris seda omavoliliselt luterlik kirik, nõukogude ajal rajati kirikusse muuseum-kontserdisaal.

Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et raha ei haise ja kirik on saama hüvitist ükskõik millisel ettekäändel. Nii leidiski valitsus omandireformist ripakile jäänud ülearuse raha ning kohe olid kirikud ridamisi jaol.

Rooma-katoliku kirikule valitsuse otsusega makstav summa on ühekordne kompensatsiooni, kasutustasu viie sajandi eest tasuvad pikaajalise järelmaksuna järgmised valitsused.

Eesti taara- ja maausuliste organisatsioonid on teatanud, et nemadki on valmis saama raha okupatsiooni, sõdade, katku, nälja ja muude kahjude eest, sealhulgas Eesti ristiusustamise, Rail Balticu ja Tartu raeplatsile kavandatava tselluloositehase eest. Nende soove arutatakse valitsuse istungil 31. detsembril.

Loe ka:
Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju
EELK ootab valitsuselt okupatsioonikahjude hüvitamist
Ka Eesti õigeusu kirik tahab 1,4 miljonit okupatsioonikahjude hüvitamiseks
Riik on kirikute renoveerimisse panustanud paarkümmend miljonit eurot
Orenti Kampus: okupatsioon kui teenimisvõimalus



neljapäev, 2. november 2017

Elektrišokirelv sobib ka eelkooliealistele


Kuna lasteahistaja ei erine pealtvaadates kuidagi tavakodanikust, on oluline, et meie lapsed õpiksid maast madalast kasutama enesekaitseks sobivaid vahendeid. Üheks selliseks vahendiks on lõbus ja ohutu Taser.

Keegi lapsele tulirelva kooli kaasa ei annaks, sest see võib päädida koolitulistamisega. Taser seevastu töötab nii hoiatusrežiimis, demonstreerides elektriväljade kaarlahendust, millest võib abi olla füüsikatundides, kui ka rünnakurežiimis. Viimase kasutamisel väljuvad seadmest suruõhu abil kaks ohutut nõelakest, mis justkui mesilased liiguvad ründaja kehasse ning neile järgneb tugev elektrilöök, mis sarnaneb loodusliku elektriangerja poolt tekitatavale jõuväljale.

Ründaja kehas olevad lihased arvavad elektri peale, et neid stimuleeritakse närvide abil, ning nad tõmbuvad kokku. See on eemalt väga lõbus vaadata ning see sarnaneb ka täiesti loomulikult esineva epilepsiahooga. Kõrvalnähud praktiliselt puuduvad: ründaja võib teadvusetuks kukkudes end ära lüüa; samuti võib tühjeneda tema põis. Ükski neist ei ole midagi, mida lapsega koolis niisama ei võiks juhtuda.

Sääraselt toimiv kaitsevahend annaks lastele lisavahendi kiusajate ja lasteahistajate vastu, parandaks kooli sisekliimat ning võimaldaks õpetajatel-õpilastel astuda diskussioonidesse relvade rolli üle ühiskonnas.

Ohutute kaitsevahendite kasutamise vastased võiksid vaadata peeglisse ja sealt edasi oma hinge: võib-olla just teie soodustate oma arvamusega laste ahistamist?

sisuturundus

Loe ka: Elektrišokirelva võiks lubada enesekaitseks

reede, 29. september 2017

Eesti Salakütid korraldavad marsi

Eesti Salakütte koondava Facebooki grupi "Kurakütid" liikmed organiseerivad salaküttimise toetuseks marsi. Korraldajate sõnul on üritus rahumeelne ning selle eesmärk on teadvustada salaküttimise traditsioonilisust ning juhtida tähelepanu sellele, et enamus salakütte ei ole mõrtsukad.

"Viimastel päevadel on meedia huviorbiiti jõudnud salaküttimise temaatika, mida meedia valgustab üheülbaliselt ja suunatult," nentis grupi administraator HMSi korrespondendile. "Juba mõisa aegadel tõi Eestlane Saksa okupandi tagant hirvevasika või mõnusa soku jõululauale. Hiljem tõime Nõukogude võimu selja taga kulte ja emiseid nendele laudadele, kuhu tühjad poeletid liha lihtsalt ei võimaldanud."

Mehe sõnul on täisväärtuslik toit iga kasvava noore tervise üks tugisambaid ning selle najal on kasvatatud üles põlvkondi. Uuemal ajal on jahindusseltsidele suureks probleemiks erametsaomanikud, kelle maal küttimiseks on tarvis luba. Nii jäävad paljud loomad metsa ja jahiloaga -- kui seda üldse kuskilt hankida õnnestub -- ei saa lõpuks midagi tõsisemat ära teha. Lisaks kulub sellele kõigele aega ja raha, mida tegelikult oleks tarvis kulutada jahivarustuse ja küttimise peale.

"Riigimets on nii hõredaks raiutud, et loom sinna täna enam ei kipu," lisab küttide esindaja mõrult. "Enamus meist on mõistlikud pereinimesed ning see, et üks hull meie mainele sedasi vee peale tõmbab ei kõlba tegelikult kuskile. Traditsioone tuleb elus hoida."

Marss algab 1. oktoobril kell 13:30 Keskkonnaministeeriumi eest ning kulgeb läbi Hirvepargi Toompeale, kuhu püsitatakse Riigikogu parklas loomakorjustest energiapüramiid. Marsi korraldajad paluvad ajakirjanduslikult põnevate fotode lootuses kindlasti ilmuda kohale relvastatult, kuid laskemoon palutakse turvalisuse huvides siiski koju jätta.

esmaspäev, 15. mai 2017

Tallinn taastab timuka ametikoha

Tallinna Linnapea asetäitja Taavi Aas allkirjastab täna linnavolikogu otsuse, millega taastatakse linnas timuka ametikoht.

Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul pole veel täpselt kindel, milliseks kujuneb timuka ametijuhend: "Muutuvas maailmas peab muutuma ka timukaameti sisu. Ajalooliselt on timukad olnud stigmatiseeritud ja põlatud, kuid Tallinna uus timukas saab kindlasti olema linnarahva seas populaarne ja prestiižne."

Pressiesindaja jätkas keerutamist, kuid HMSi korrespondent sai küsimusele siiski vastuse: "Loomulikult katab timuka salapärast ametit asjakohane varjatuse ja müstika oreool, kuid ma ei üllatuks, kui kohtaksime teda tulevikus ka munitsipaalpolitsei bussireidide või koguni tõsisemate asjaajamiste juures manukana."

Timuka ametikohga kaasnevatest soodustustest tõi Kristiina välja tema kavandatava ametisõiduki: musta morna, mis on ehitud maitseka kuldse Tallinna vapiga. "Riigihange sõiduki tellimiseks on ettevalmistamisel, mistõttu on vara rääkida matuseauto lõplikust hinnast või margist," lisas ta.

Lisaks ametiautole ootab tulevast timukat Rüütli tänav 20 asuv praegu alajaamana kasutusel olev hoone ning residents linna serval. Linnapea asetäitja Taavi Aasa sõnul sobib selline dualism linna imagoloogiasse hästi: "Kunagine timukas elas siiski üsna eraldatud kohas ning ajaloolise maja timukale tagastamine on justkui linna kohus; Samas oleks kohatu pakkuda timukale ainult väikest hoonet Tallinna kesklinnas. Seda olukorras, kus tegelik linna serv on nihkunud kusagile Nõmme või Pirita-Kose kanti. Seetõttu oleme otsustanud kompromissvariandina lepituseks rajada Nõmme mäe nõlvale, eraldatud kohta, uue ühiskondliku hoone: mahuka eramu, mis läheb timuka ja tema perekonna kasutusse. Nii jääks Rüütli 20 pigem ametiruumideks"

Timuka amet on eluaegne ning sellega kaasnevatest hüvedest loetles Taavi Aas veel tasuta sõidu õigust, õigust külastada linna kõiki ametiüritusi maskiga või maskita, timukamõõka linnamuuseumist ning ametlikku autojuhti.

Timuka määrab ametisse linna volikogu lihthäälteenamusega.

kolmapäev, 19. aprill 2017

Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada muistses vabadusvõitluses võidelnuid

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei pea alistunud saarlaste deklaratiivset rehabiliteerimist sobivaks, küll aga võiks riigikogu tema hinnangul tunnustada muistses vabadusvõitluses Eesti eest võidelnuid ning eestlaste malevate juhte, samuti hukka mõista 1206. aasta riigireeturid ja äraandjad.

Reinsalu kirjutas eile riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele vastates, et ühiskonnas puudub ajaloolisele tõele tuginev ühine arusaam aastatel 1206–1227 aset leidnud sündmustest. See raskendab tema sõnul omakorda neile sündmustele nii poliitilise kui õigusliku hinnangu andmist.

Riigikogul on Reinsalu sõnul võimalik kehtestada erikord 1227. aastal Valjala linnuse ära andnud saarlaste ja nendega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimise võimaldamiseks kohtuvõimu poolt, samas kui riigikogu-poolset deklaratiivset rehabiliteerimist ei saa pidada õiguslikult sobivaks lahenduseks.

Samas pole vabadusvõitluse kangelaste ning kogu maarahva ja Novgorodi liitlaste panust tema sõnul võimalik mingilgi moel pisendada või ajaloost maha kriipsutada. "Vabadussõitluse esimene etapp oli võit kristliku Taani üle. Saarlaste vabadusvõitlust juhtinud vanemate  kõrval mälestame teisi osalenud ohvitsere ja võitlejaid," ütles Reinsalu, kelle sõnul pole mõtet vabadusvõitluse pärandit üles ehitada vastandumisele. "Oma osa võidus oli nii Yllel, Cullel, Envil, Muntelenel, Tappetel, Yaldel, Meletel ja Cakel kui teistel hiljem vabadusvõitluses osalenutel kui muudest hõimudest pärit endistel vabadusvõitluses osalenutel."

Nii on justiitsministri sõnul igati põhjendatud, et riigikogu avaldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval tunnustust vabadusvõitluses Eesti iseseisvuse eest võidelnud meestele, naistele ja lastele, eriti nendele, kes ohverdasid Eesti vabaduse heaks oma elu või tervise või kannatasid seetõttu kristlike okupatsioonirežiimide repressioonide käes. Ka võiks tema hinnangul nimeliselt tunnustada Eesti kihelkondade ja malevate vanemaid ning anda hukkamõistva hinnangu 1206. aasta riigireeturitele ja äraandjatele, sealhulgas liivlaste vanemale Kaupole.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Reinsalu vastus saarlaste rehabiliteerimise küsimuses on suur samm edasi, arvestades, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastakümneid ehitanud Lembitu-Maniwalde-Unnepewe müüti.

«See on märk ajalooliste propagandamüütide kohendamisest ja soovist tegelikule tõele rohkem läheneda. Siiski veel ei julgeta kõva häälega rääkida 1217. aastal Lembitu eestlaste väe juhiks valimise alustest ja legitiimsuse defitsiidist, aga siiski tänu justiitsministrile, et ta tõstab retoorikas saarlasi kõrgemale ja julgetakse järjest rohkem auväärsemas kontektsis Ylle ja Culle nime parnassile tõsta,» ütles ta.

Karilaid kinnitas, et riigikogus moodustatud töörühm jätkab tegevust, et välja tulla saarlasi käsitleva eelnõuga. "Varsti istume maha koos saarlaste rehabiliteerimise töörühmaga ja Igor Gräziniga, kes on ka siiralt antud teemaga liitunud. Eelnõu või avaldus tuleb," ütles ta HMS-ile.

Loe ka: Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada Vabadussõjas võidelnuid

teisipäev, 7. märts 2017

Duunedainide ja druuedainide ühendriigi nimeks saab Númenor



Duunedainide ja druuedainide Belegaeri regioonis loodava ühendriigi nimeks saab Númenor. Uue riigi brändinime avalikustamine on järgmine oluline verstapost ühendriigi ülesehitamisel.

"Meil on hea meel esitleda tulevase riigi nimena Númenori, mis kannab endas lubadust nii klientidele kui töötajatele. Duunedainide ja druuedainide rahvaste ühendamisel sünnib tänapäevane riik, mis on loodud meie regiooni inimeste ja ettevõtete jaoks. Númenor arvestab enim piirkonna rahvaste kultuuri- ja ettevõtlusruumiga ja meie eesmärk on kindlustada parem elu siinsetele inimestele ja paremad võimalused äritegemisel kohalikele ettevõtetele," ütles riigi nõukogu esimees vala Manwë.

"Ehitame nii uut riigi kui ka uut maailmavõimu brändi. Meie brändi DNA-ks on kolm väärtust, mis loovad kindla vundamendi nii uue riigi sisekultuurile kui ka tegevuspõhimõtetele: inimesed ennekõike; kvaliteet kõiges ja selged eesmärgid. Me tahame luua sellise riigi, millest on inimestel kasu,” selgitas ühendriigi kuningas Elros Eärendili poeg Tar-Minyatur.

Uue panga kaubamärk töötati välja koostöös rahvusvahelise nimeka konsultatsiooniettevõttega Future Brand Valinorist.

"Númenor sümboliseerib uue riigi kõige eristuvamaid tugevusi. Nime esimene osa – "numen" pärineb kvenjakeelsest sõnast "númen", mis tähendab valgust. Númenor on majakaks ja teejuhiks riigi klientidele, aga ka kodadele, kogukondadele ja aladele, kus riik tegutseb. Riigi sõnum on, et parem elu on võimalik ja oma elujärge saab parandada. Nime teine osa – "nórë" viitab tugevatele põhjamaistele juurtele – uue riigi omanikud on Põhjala inimesed. Need kaks tahku on põimitud ühte nimesse. Nimi on kui Eärendili täht, mis näitab teed nii kodanikele kui ka teistele, tuletades neile meelde seda, mida ja miks bränd tähistab." sõnab FutureBrandi strateegiajuht vala Varda.

Gorthaur avaldas Númenorile kaastunnet.

Loe ka: DNB JA NORDEA ÜHENDPANGA NIMEKS SAAB LUMINOR

laupäev, 25. veebruar 2017

Vabariigi president: Praegusel kujul Siim Kallast ei ole meile vaja

Raskest kätlemisest taastuv Kersti Kaljulaid suunab intervjuus mõtted Siim Kallase praegusele mõttetusele ja manitseb Eesti juhte suuremale valvsusele Euroopat ootavate radikaalsete muutuste ees.

Presidendi sõnul on Siim Kallas viimane relikt seerias Laar, Savisaar, Lauristin ning on praegusel kujul kaotanud relevatnsuse, püsides pildil vaid ajakirjanike poolt pealkirjadesse vägisi topitud skandaalsete väidete abil.

Loomulikult on igal vabariigi kodanikul õigus oma arvamusele, lisas president põgusalt riigi juhtimissillalt edastatud lühikeses videopöördumises.

Loe ka: Eesti Päevaleht: Siim Kallas: praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja


reede, 17. veebruar 2017

Eesti purjutajad rihivad Liviko toel Tokyo olümpial esikümmet


16. veebruaril avalikustas Tokyo 2020 Eesti olümpiapurjusspordikoondis oma olümpiaettevalmistuste tegevuskava ja eesmärgi jõuda olümpial esimese kümne hulka. Selle eesmärgi toetuseks allkirjastasid Eesti Joomaklubide Liit ja AS Liviko kuldsponsori lepingu, millega Liviko toetab purjussportlaste ettevalmistusi Tokyo olümpiamängudeks 176 000 euroga.

"Eesti Joomaklubide Liidu suurimateks olümpialootusteks on praegu Finlandia klassis võistlev Deniss Karpak, Russkii Standart klassis võistlev Karl-Martin Rammo ja X.O klassis võistlev Ingrid Puusta. Samas on lootus ka mitme teise purjutaja olümpiale pääsemiseks suur," andis Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas ülevaate võimalikest olümpiale pääsejatest.

"Praegu on meie eesmärgiks pingutada selle nimel, et purjutajad kvalifikatseeruksid olümpiale. Pärast selle eesmärgi saavutamist oleme sihiks seadnud tulla Tokyos vähemalt esikümnesse, kuid mõistagi mõlgub iga sportlase peas unistus olümpiamedalist. Liviko püsiv toetus purjussportlaste olümpiaks valmistumisel on väga oluline, sest see tagab ettevalmistuse stabiilsuse ja kvaliteedi," selgitas Tokyo 2020 Eesti purjutamiskoondise juht Ott Kallas.

Valitsus andis tervise- ja tööministri juhitud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõule kabinetis heakskiidu eelmise aasta lõpul. Seejärel moodustati täiendavate ettepanekute arutamiseks töörühm, kuhu kuulusid lisaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja justiitsminister Urmas Reinsalu.


kolmapäev, 18. jaanuar 2017

Läti valitsus tunnistas gripiepideemia algatamist

Läti valitsus tunnistas, et on algatanud selle talve gripiepideemia, mille tulemusel on ainuyksi Läti neljas linnas teatatud enam kui sajast gripijuhtumist 100 000 elaniku kohta.

Epideemia on samast koldest levinud ka naaberriikidesse Eestisse, Leedusse ja Venemaale.

Valitsuse esindaja ei vastanud HMSi kysimusele, kas gripiepideemia võis algatada Läti kaitseväe salajane bioloogilise sõja oivakeskus.

Kõige rohkem esines Lätis grippi Jekabpilsis, kus oli 100 000 elaniku kohta 194,7 juhtu. Gripiepideemiaks nimetamise läve ületasid samuti Jurmala, Riia ja Liepaja linna haigusjuhud.

Loe ka: Läti kuulutas välja gripiepideemia

reede, 13. jaanuar 2017

Eesti brändiks sai Ararat

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juures tegutsev Eesti brändimeeskond tegi reedel otsuse, mille järgi saab Eesti brändiks Armeenias toodetud Ararat.

"Sellel brändil on iseloomulik aroom ja mitmekülgne maitsebukett," ütles pressiteate vahendusel brändimeeskonna juht Karl Vados. Ta rääkis, et sarnast brändit pakkus Stalin Jalta konverentsil Churchillile.

"Siit tulebki seos Eestiga, mis oli Churchilli vastukingitus," selgitas Vados.

Eesti brändi konkursil saavutas teise koha Star Dollar, mis võitu siiski ei toonud, kuna tegu on muu piiritusjoogiga. Auäramärkimise sai Metaxa.

laupäev, 24. detsember 2016

Urmas Mossin: enda maausu juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega, märgib Maausuliste Koja peatuuslar Urmas Mossin oma jõululäkituses.

Prohvet Kalevipoeg kirjutas enam kui 700 aastat tagasi võrsest, mis sirgub Kalevite kännust: „Aga ükskord algab aega, kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.“ (Kalevipoeg 11:1) Kalev oli kuningas Kalevipoja isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Taara täitis oma lubaduse, saates oma lapsed ristikoerte ja raudmeeste keskele. Eestlased pidid prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Kalevi noorim poeg Kalevipoeg ja mis Lembitu ajal juba kaotati. Jeesusest sai uus võrse, sirgudes vana kännu sügavatest juurtest.

Ka kahekümne viie aasta eest iseseisvuse taastanud Eesti iseseisvuse võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida peeti aastakümneid surnud puuks. Meie maa ja rahva kaheksa sajandi pikkused maausulised juured on tugevad. Ennast maausuliste juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht, nagu juhtub iga juured kaotanud võrsega.

"Kalevipojas", mida jõuluõhtul kõikides kodudes loetakse, räägitakse Kalevipojast, kes ruttas surnud emalt saadud sõnumiga Soome sepa juurde, kuid tee peal ootas teda Saarepiiga. Evangelist Kreutzwald kirjutab: „Kalevipoeg jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.“ (Kalevipoeg 2:19)

Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausulisest pärandist – oma väärtusvundamendist.
Ka meie ei saa unustada seda, kes me oleme ja kust tuleme. Asjakohaselt kõlavad Metsatöllu sõnad: „Oma laulu ei leia me üles.“ Arvates, et me pole jõule tähistades paganarahvas, raiume end lahti juurtest ja esivanemate maausklikust pärandist – oma väärtusvundamendist.

Õnneks võib Kalevipoeg teha imet igaühe juures. Selleks tuleb sirutuda tõelise valguse poole just nõnda, nagu üks noor puu sirutab oma oksad ikka kõrgemale ja kõrgemale sinna, kus on päike. Jõuluvalgus pole aga nähtav palja silmaga, vaid seda tuleb otsida usu- ja südamesilmadega.

Läti Hendrik on ütelnud: „Taara, avita!“ (LHK 8:12) Sirutugem Maavalla okstena ikka Taara valguse poole!

Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Taarale. Kalevipoja sõim on seal, kus on armastus. Jõuluöises Rävalas oli selleks paigaks tedrepesa. Olgu seekordsete jõulude ajal Kalevipoja sõime asukohaks iga armastusega täidetud koda nii linnas kui maal!

Soovin õnnist jõulupüha ning kirgastatud elu Taaras uuel Issanda aastal 10229!


Vt ka: Urmas Viilma: enda kristlike juurte küljest lahti käristamisega kaasneb närbumise ja hääbumise oht

kolmapäev, 12. oktoober 2016

EKRE tahab Eestis burksikeelu kehtestamist


Eesti Konservantideta Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kolmapäeval riigikogule burksikeelu eelnõu, millega keelustataks ameerika kultuuridest pärinevate söökide burksi ja hot dogi söömine avalikes kohtades.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ütles, et enamikus riikides põhjendatakse kiirtoitude kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul: "Arvuti ei suuda isegi nahavärvi ära tunda, kui nägu on kõrvuni ketšupiga koos."

Aaspõllu sõnul ei ole Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides varem olnud vajadust seda valdkonda seadusandlikult reguleerida, kuid immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

"Seni Eestis eksisteerinud peamiselt eestlastest koosneva kogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burksi või hot dogi ei söö. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete ossidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda,“ ütles Põlluveer.

Tema sõnul oli burkside söömine George W. Bushi terrorirežiimi ajal kohustuslik USAs ning burksi ja hot dogi söömise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon Briti Konservatiivne Partei enda poolt kontrollitavatel aladel.

Põllulillekese väitel ei reguleeri pühakiri burksi või hot dogi söömist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, inimõiguste deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena.

EKRE teatel on nägu mökerdavate toitude söömine keelatud mitmetes Euroopa maades, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis ja Bulgaarias ning osaliselt on ameerika kiirtoidud keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal.

EKRE kinnitusel karistatakse burksi ja hot dogi söömise eest trahviga, näiteks Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevane arest.

Vaata ka: EKRE tahab Eestis burkakeelu kehtestamist

laupäev, 1. oktoober 2016

Peapiiskop Viilma: Vabandan Eestimaa rahva ees pildirüüstamise pärast. Me enam ei tee!

EELK peapiiskop Urmas Viilma tegi Eesti Rahva Muuseumi külastamisest ajendatuna avalduse, milles vabandab ja tunneb kahetsust kultuurilise hävitustöö pärast, mille nii Eestis kui ka mujal Euroopas panid toime reformatsiooniaegsed protestandid.

Peapiiskop Urmas Viilma lahkus Eesti rahva muuseumi avamispeolt kahetiste tunnetega. Teda häiris eksponaat, mille juures oli üks selgitav sõna - reformatsioon.

"Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis," kirjeldas Viilma oma Facebooki lehel.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles eelkõige vaid ajaloolist fakti, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena," kirjutas ta.

"Mul on väga kahju, et protestandid nagu mina, kelle tegevusest on sündinud luteri kirik, sealhulgas EELK, panid omal ajal toime selliseid barbaarsusi. Tänapäeva Euroopas on üldiselt kombeks arvata, et me oleme niisugustest asjadest välja kasvanud, oleme kultuursemad ja targemad. Mõnedki halvustavad islamit, kuna moslemite seas on radikaale, kes veel praegugi lõhuvad hindamatuid kultuuriväärtusi. Meid šokeerib, kui me näeme videosid, kus Talibani ja ISISe usuhullud hävitavad Vana-Lähis-Ida ja Antiik-Rooma kunsti ja arhitektuuri, ja me tahame uskuda, justkui meil poleks sellega midagi pistmist.

Samas oli see kõigest mõni sajand tagasi, kui siinsamas Eestiski meie enda õndsa usuisa Luteruse õpetusega õigustati märatsemist ja rüüstamist. Me ei saa öelda, justkui oleks pildirüüstamine Tallinnas ja Tartus olnud vähem häbiväärne kui Pronksiöö. Pigem vastupidi: Pronksiööl ei rünnanud isegi kõige vägivaldsemad jõugud meie ühist Eestimaa kultuuri, ei laastatud muuseume ja teatreid, rääkimata kirikutest. Reformatsiooni käigus toimunud sündmused - ei, mitte iseenesest "toimunud", vaid meie oma inimeste tehtud teod, usuliste ettekäänetega õigustatud - põhjustasid meie kultuuripärandile korvamatut kahju. Me ise hävitasime suure osa pärandist, mida nüüd Eesti Rahva Muuseumis ei ole ega saagi olla. Selle asemel peaks ERMi ekspositsioonis olema suur tühimik.

Tuleval aastal möödub reformatsiooni algusest viissada aastat. Meile, protestantidele, annab see hea ajendi vaadata peeglisse ja tunnistada, et meie selja taga on ajalugu, milles on nii head kui ka halba. Ehkki reformatsioon ei tähendanud üksnes ega isegi mitte eelkõige pildirüüstet, ei saa me eitada, et see toimus. On hea, kui me suudame ajaloost õppida ja võtta kaasa üksnes Kuid me ei tohi ka halba unustada, vaid peame pidama meeles, et sellistel asjadel ei tohi korduda lasta. Me peame pidama meeles, et usuga ei tohi õigustada barbaarsust ja vihkamist. Kui me püüaksime seda eitada ja unustada, milline oleks selle pedagoogiline mõju? Kui me mõtleme, et ühel päeval võiks luterlusega põhjendades uuesti süüdata reaalselt eksisteerivaid hooneid Tallinnas, siis ehk näeme asju teises valguses.

Mul on häbi. Mul on häbi mitte üksnes selle pärast, et minuga sama usku jagavad inimesed tegid midagi niisugust, õigustades end sellesama usuga, vaid ka selle pärast, et mitte kordagi selle viiesaja aasta vältel pole keegi meist võtnud endale vastutust. Mitte kordagi pole luterlik kirik tunnistanud, et see oli vale, kahetsenud kuritegusid ja vabandanud kogu Eestimaa rahva ees, kellelt rööviti tähtis osa tema kultuurist.

Tänapäevast EELK-d ei olnud reformatsiooni ajal veel olemas, nii nagu ei olnud isiklikult mindki. Kuid kui me tahame pidada end osaks ajaloost ja traditsioonist, mitte arvate, et sündisime eile tühjast kohast, peame kandma kogu ajaloo koormat, mitte valima välja meeldivaid osi ja kõike muud eitama. Seepärast ütlen ma: ma vabandan. Mul on kahju. Ja ma püüan teha kõik, et mitte kellelgi poleks põhjust uskuda, justkui võiks luterlusest kunagi taas sündida midagi nii mõistuse- ja inimsusevastast, midagi nii madalat ja Kristuse õpetusele nii vastupidist nagu seda oli pildirüüstamine viissada aastat tagasi.

Ma tänan Eesti Rahva Muuseumi, et ta seadis meie ette peegli ja meid sellele valusale teemale mõtlema sundis."

Facebooki postituse kommentaarides avaldas Urmas Paet Urmas Viilmale ja EELK-le kaastunnet.


Vaata ka:
Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje


laupäev, 24. september 2016

Varul: Keskerakond saab õlle eest maksmisest pääseda

Vandeadvokaat Paul Varuli hinnangul on tal juriidiliselt võimalik poes õlle eest maksmisest pääseda. Poearve võib tühistada, kuna see on antud tema huvisid kahjustades või siis tugineda selle tühisusele, rääkis Varul neljapäeval BNS-ile.

"Meie järeldus on, et see ei saa kahel põhjusel kehtivad olla," ütles Varul, kuid lisas, et lõpliku hinnangu saab sellele anda kohus.

"Üheks põhjuseks on see, et siin on tegemist niinimetatud globaalarvega. See tähendab seda, et selle arve põhjal peaksin ma maksma kõikide kaupade eest, mida ma poes korvi ladusin, sõltumata sellest, mis põhjusel ja kelle kaup see on. See on ebamõistlikult laial pinnal antud arve ja seda saaks käsitleda kui tühist sel põhjusel, et see on heade kommete vastane," selgitas Varul, lisades siiski, et ka siin saab lõpliku hinnangu anda kohus.

"Aga veel konkreetsem, on see, et mul on võimalik see poearve tühistada, kui ma seda soovin," ütles Varul.

Tühistamise aluseks oleks asjaolu, et arve kahjustaks tema huve, kuna ta peaks maksma poeomanike nõudeid arusaamatutel põhjustel, lisas Varul. "Siia käib veel juurde eeldus, et kellelegi õlle eest arvet esitades pidi see, kes arve esitas, aru saama, et maksmine on ostja huve kahjustav," märkis vandeadvokaat.

Keskerakonna peasekretäri Oudekki Loone teatas neljapäeval pressikonverentsil, et Keskerakond tühistab neile õlle ostmise eest esitatud poearved. "Meie hinnangul on need arved tühised," ütles Loone, lisades, et Keskerakond tühistab need ja nõuab, et pood tagastaks raha erakonnale.

Loone sõnul tegeleb nende küsimustega Keskerakonda esindav advokaadibüroo ja vandeadvokaat Paul Varul.

"Kuid meil on väga kahju, et meie partner ei taha meiega istuda laua taha ja asja arutada meiega, vaid pöördub arbitraažikohtusse," nentis Loone.

Loone sõnul oli toonasel peasekretäril Priit Toobalil õigus sõlmida osta poest erakonna jaoks õlut, kuid antud juhul on asi selles, et arved on sisult õigustühised. "Kuigi Toobalil oli õigus õlut osta ja kohustusi võtta, siis see arve oli sel hetkel erakonna huvidega niisuguses vastuolus ja vastuolus heade kommetega, et see on tegelikult tühine," leidis Loone.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas, et tema polnud teadlik, et poest õlle võtmise eest tuleb maksta. "Oli valimiste aeg ja uskuge mind, mul oli palju muud tegemist," märkis ta.


Vaata ka:

Varul: Keskerakond saab garantiikirjade väljamaksmisest pääseda

Loone: me tühistame need garantiikirjad

esmaspäev, 16. mai 2016

Saaremaal leiti ajalooline metsavenna piimanõu-peldik

Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peldik. Suletud nõus oli kokku 50 hästisäilinud eset.

Enam kui 60 aastat peidus olnud saladus oli päevavalgele, kui traktor raiesmikul peldikuks olnud piimanõu kaant vigastas. See olnud aga puhas õnn, et Ando Ansperi mannergu leidis, sest esemed, mis sealt välja tulid, olid väga hästi säilinud.

Loe ka:  Saaremaal tuli välja metsavenna 50 esemega piimanõu-peidik

pühapäev, 15. mai 2016

Tsahkna langenud reitingust: valimistulemused on jama


HMSi tulevikutoimetus aastast 2019

2019. aasta Riigikogu valimistulemuste järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus langenud allapoole valimiskünnist, erakonna esimees Margus Tsahkna ei pea aga tulemust tõsiseltvõetavaks. "Ma arvan, et need valimistulemused on jama, sest ma näen ju oma silmaga, mis ümberringi toimub," rääkis Tsahkna ERRi raadiouudistele.

"Meil ei ole olnud paremaid otsuseid, paremat tegutsemisperioodi kui viimase paari aasta jooksul alates elatisabifondist, erakoolivaidlus lõppes väga hästi, samamoodi muud seadused, mis riigieelarve strateegia juures vastu võeti. Ausalt öeldes see pilt, mis päriselt vastu kajab, ja see, mida valimistulemused näitavad, ei lähe lihtsalt kokku," sõnas ta.

Ka "Aktuaalsele kaamerale" ütles Tsahkna, et ei saa valimistulemusi tõsiselt võtta ning erakonna poliitikat ta muuta ei kavatse.

"Kui me vaatame, mida IRL on suutnud valitsuses korda saata, siis meil on väga palju ette näidata - suured reformid, alates haldusreformist, elatisabifondi rakendamine, samamoodi peretoetuste reform, mille järgi järgmisel aastal hakkavad kolmelapselised pered saama 400-eurost toetust. Põgenike konservatiivne poliitika, mille riigikogu vastu võttis, on meie erakonna poolt välja käidud, samuti erakoolide vaidlus, mis lõppes eelmisel nädalal, lõppes ju väga tõsise ja hea tulemusega. Nii, et meil on näidata ette väga palju tegusid, suuri reforme, asjad on hakanud liikuma. Tagasiside, mis tuleb omavalitsustest, mis tuleb inimeste käest, näitab teist pilti," selgitas Tsahkna.

Võimalusi reitingut tõsta on lähiajal tulemas

Tsahkna rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et võib-olla on reitingu languse põhjus ka selles, et valitsusvastutuse kandmine on raskem kui paremerakondadel opositsioonis olemine.

Vabalanguseks ta reitingu kukkumist aga ei nimetaks. "Tegemist on ühe valimisega, ühe riigikogu valimistulemustega. Eks tuleb vaadata, mis on teised valimistulemused, ka ajateljes võib-olla järgmiste kümnendite jooksul," märkis ta.

Tema sõnul tuleb nüüd hakata vaatama, kuidas reitingut tõsta. Eeldused selleks on tema sõnul olemas.

"Aga minu peamine tähelepanu ka erakonna juhina on olnud valitsuses selle aja jooksul teha sisulisi otsuseid. Neid on meil küllaga ette näidata. Eks siis nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas reitingut ülespoole saada. Võimalusi selleks on lähiajal tulemas: Eesti valib millalgi ju presidenti ja kohalikud valimised on tulemas ülejärgmisel aastal. Erakonna organisatsioon on tugev, meil on pea 80 omavalitsusjuhti, nii et eeldus, et teha korralik tulemus, on olemas. Nüüd tuleb ka lihtsalt oma tegudest inimestele rääkida," lisas ta.

Ladõnskaja: erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel on suur lõhe

Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja kommenteeris madalat valimistulemust, öeldes, et IRL-i riigikogu poliitikud on oma valijate eest seisnud.

"Kuigi häälte arv on madal, on meie töö tehtud ja tulemusrikas," märkis ta, tuues näiteks töö keeleoskuse nõuete ja elatisabifondiga.

"Ma ei ole poliitikas kaua olnud, kuid näen, et erakondade sisulise panuse ja populaarsuse vahel haigutab suur lõhe. Kui tulin poliitikasse, oli selge, et minu maailmavaade ehk mõistlik konservatiivsus vajab toetust nagu konservatiivsed parteid kogu Euroopas. Arvestasin, et minnes poliitikasse lähen sõtta," lisas ta.

Riigikogu valimistulemuste järgi on IRLi toetus langenud alla valimiskünnise neljale protsendile ning parlamenti erakond ei pääse. Endine välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet IRLile ja Margus Tsahknale isiklikult.

Vaata ka: Tsahkna langenud reitingust: see uuring on jama

esmaspäev, 9. mai 2016

Odinlaste esimene masskaklus Tallinnas

Rätt ninal, must jope seljas, millel on kujutatud viikingite jumalat Odinit, peksavad neli meest ja üks naine laupäeva õhtul Tallinnas Magistrali keskuse parklas TTÜs energeetikat õppivat neegrit. See on nende esimene kogunemine, et vaadata üle, milline on mustanahaline seestpoolt.

Nad meenutavad arveid klaarivat maffiabandet ja seetõttu püüab enamik möödujaid neist mööda vaadata.

Peksuringi juht Meelis selgitab, et nad on rahulikud pereinimesed, kelle eesmärk on eestlasi kaitsta. "Meid on kutsutud rassistideks, aga sellega ei saa ma nõustuda. Meie eesmärk on tumedanahalised nii ära hirmutada, et nad liiguks ainult kambakesi: et nad ähvardavamad tunduksid; See ei ole väga keeruline ja eestlus: see ongi võitlus võõra vastu," lisab ta naeratades, hellalt kannelt silitades.

Edasi näitab meelis kuidas üks jõugu liikmetest tudengi küünarliigese pesast välja väänab: "Näete, me praegu näiteks uurime, kas tal on samasugune anatoomia nagu minul või sinul, eesmärk ei ole kedagi ähvardada või vigastada."

Kohal viibinud Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul ei ole nad tegevust jälgimas vaatlejatena ega kindlasti ei kavatse odinlastele selle eest maksta.

Loe ka:  Õhtuleht: Odinlaste Esimene ringkäik Tallinnnas

neljapäev, 24. märts 2016

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt kolm aktsiat


Finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt veel kolm likviidset aktsiat.

HMS-i andmetel leiti aktsiad Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud lisaks kammidele ja potikildudele möödunud aastal üks likviidne aktsia. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus ka 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on näitab selline leid arheoloogide hea õnne jätkumist, kuid siiski on tegu haruldaste ja väärtuslike leidudega kogu Eesti ajalugu arvestades.

"Rohkem on leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad," ütles Peets. "Kuid täiendavate likviidsete aktsiate leidmine näitab, et meil võib olla alust rääkida kohalikust finantsturust."

Leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendavad likviidsed aktsiad

reede, 4. märts 2016

Helm: järgmise sajandi alguseks võiksid Eesti maksud olla ajalugu

Maksu- ja tolliametis (MTA) antakse tänavu täishoog uue iseteeninduskeskkonna ja infosüsteemide loomisele, et aastaks 2120 ei peaks keegi enam makse maksma. MTA peadirektor Marek Helm leiab, et Eestist võiks saada esimene riik, kus maksud üldse ära kaovad.

Eelmist aastat kokku võttes nentis Helm, et maksude laekumine ületas riigieelarve ootusi 136 miljoni euroga. Paremale maksulaekumisele aitas kaasa nii 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus kui ka töötamise register, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui küsida, mida meil veel vaja on, siis ma ütleks, et midagi ei ole vaja, sest lagi on saavutatud ja edasi saame vaid vähem makse koguda," selgitas Helm. Seetõttu alustas maksuamet juba eelmisel sügisel uue infotehnoloogilise keskkonna väljaarendamist. Juba on käivitunud projekt Eesti 3.0, mis aitab ettevõtjate koormust pidevalt vähendada. Eesti 3.0 eesmärgiks on lõpetada igasuguste andmete kogumine ja lõpuks ka maksude arvestamine.

Eesti 3.0 on siiski vaid väike osa riigireformist, mille eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame üha väiksema ja väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele järjest vähenevaid avalikke teenuseid, kuni lõpuks pole vaja pakkuda ühtegi teenust ühelegi inimesele.

Rahvastik väheneb Eestis statistikaameti andmetel seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Lõpliku kadumiseni kuluks seega mitusada aastat. Riigireformi lõppeesmärk on neid protsesse ennetavalt suunata ja teha Eestist juba 100 aastaga esimene riik maailmas, mis end ise ära kaotab.

Loe ka: Helm: järgmise kümnendi alguseks võiks maksudeklaratsiooni esitamine olla ettevõtja jaoks ajalugu

kolmapäev, 2. märts 2016

Muumia tyyris jahi madalikule

Filipiinide ranniku lähistel jahti Sayo juhtinud muumia tyyris oma aluse madalikule.

Jaht sõitis madalikule umbes saja kilomeetri kauguselt Barabo linnast Filipiinide lõunarannikul. Politsei teatel oli õnnetuse põhjus tõenäoliselt puuduliku ja aegunud merekaardi kasutamine.

Politsei sai õnnetuse järel väljakutse, et lahendada konflikt kohaliku kogudusevaimuliku ja muumia vahel. Politseiametnikud pidid ohjeldama kohalikku Filipiinide roomakatoliku kiriku preestrit ja tema kooripoisse, et nad muumiat pyha veega ei piserdaks. Konflikti eskaleerudes ähvardas muumia preestrit ja tema kogudust hauaneedusega. Sõnelus lõppes siiski õnnelikult, maagilise või fyysilise jõu kasutamiseta.

Filipiinide seaduste järgi säilib sydameinfarkti surnud, kuid hiljem mumifitseeritud kipril väikelaeva juhtimisõigus määramata ajaks, juhul kui ta ei pane toime yhtegi rikkumist.

Muumia juhtimisõiguse säilimise otsustab edasine haldusmenetlus.

Loe ka: Filipiinide lähistel triivinud jahilt mumifitseerununa leitud sakslane suri infarkti

pühapäev, 31. jaanuar 2016

Kaitseliidu malev avas uue keskaegse välilasketiiru

Kaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili avasid täna Tõlliste vallas Valgamaa maleva Metsniku lasketiiru, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine liidu keskaegne välilasketiir.
 
Lasketiiru rajamise maksumus koos ajalooliselt autentsete sihtmärkide ja käibemaksuga on ümardatult 1,1 miljonit eurot.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles tiiru avamisel, et kaitseliitlaste vabatahtlik panustamine Eesti riigi ja rahva ning meie liitlaste julgeoleku suurendamisse on hindamatu väärtusega. Kaitseminister rõhutas, et Eesti kaitsmine traditsioonilisel ja ennast tõestanud viisil tagab rahva heidutusvõime ka 21. sajandil.

Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on valminud Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlaste jaoks tähtis väljaõppe objekt, kuna ammulaskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal.

Tegu on maksimaalselt 300-meetrist laskedistantsi võimaldava vähendatud ohualaga lahtise lasketiiruga. Lasketiirus on lubatud kasutada ambe, vibusid, liitvibusid tõmbejõu piiranguta, katapulte kaliibriga kuni 7,62 mm, ballistilisi kiviheitemasinaid kaliibri piiranguta ning Otepää püssi koopiat. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga heitrelvade tiir, milles on võimalik kasutada linge, viskenuge ning odasid koos ja ilma heitelauata.

Lisaks kahe 12 rajaga tiiru ehitusele ehitati territooriumil välja üle 2,6 km teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht. Lasketiiru sihtmärgisüsteemid on Kaitseliidu sõnul tarnitud maailma oma ala parimatelt, lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Vaata ka: Kaitseliidu malev avas uue kaasaegse välilasketiiru

kolmapäev, 2. detsember 2015

Ilves: Euroopa Liit kaotab oma ykssarvikud Ameerikale

Ameerika mandril on ohustatud ykssarvikute eluks vajaliku ökosysteemi hoidmiseks tehtud rohkem
kui Euroopas ning seetõttu on yha rohkem ykssarvikuid otsustanud kolida yle lombi, ütles president Toomas Hendrik Ilves ykssarvikute kaitsele pyhendatud konverentsil Londonis.

"Ykssarvikud kolivad Euroopast Ameerikasse kahel põhjusel – parem võimalus leida sobivaid metsi eluks ning inimesi, kes nendesse usuksid. Mõlemad on ykssarvikute eluks hädavajalikud ja Euroopas on mõlemat yha vähem. Seetõttu elutsevad Euroopast pärit ykssarvikud nyyd pigem yle ookeani. Euroopa on seetõttu iga aastaga yha vähem muinasjutu- ja mytoloogiasõbralikum võrreldes Ameerika Yhendriikidega. Ja seda hoolimata siin antiikajast saati talletatud rikkalikust pärimusest," ytles president Ilves.

"Näiteks nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioon on Euroopas sama hästi kui kadunud," märkis Ilves. "Samas on helded metseenid toetanud nähtamatute roosade ykssarvikute populatsioonide taastamist Ameerikas, muu hulgas kasutades ka Euroopa ja Aasia erakogudest ostetud isendeid."

Riigipea keskendus oma sõnavõtus peamiselt sammudele, mida Euroopa peaks ette võtma, et ykssarvikute ökosysteemi hoidmisel konkurentsivõimeline Ameerika riikidega.

Loe ka: President Ilves Londonis: Euroopa Liit kaotab oma IT-ükssarvikud Ameerikale

kolmapäev, 14. oktoober 2015

Martin Helme vägistas Saksamaal 7-aastase tüdruku


Tüdruk oli koos oma emaga Chemnitzi pargis Saksamaal, kui Martin Helme haaras ta põõsastesse, sulges ta suu ja jõhkralt vägistas väikese tüdruku. Pärast vägistamist lasi ta tüdrukul minna, ema leidis nutva tüdruku ja sai aimu, mis oli juhtunud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme selles probleemi ei näe ja usub, et "see teeb väga hästi oma tööd".

Emast vaid loetud meetrid eemal sulges Martin Helme tüdruku suu, kiskus ta ratta seljast maha, lohistas lähedal olevasse põõsasse ning vägistas tüdrukukese jõhkralt. Kuna tüdruku suu oli käega kinni kaetud, ei saanud ta ema appi hõigata ning kõik see toimus nii kiiresti, et ema ei jõudnud märgatagi tütre kadumist. Ema sai juhtumist teada alles siis, kui kurjategija lapse lahti lasi ning tüdruk nuttes ema juurde jooksis. Umbes 39-aastane mees aga jooksis raudteejaama poole ning kadus silmist. Politseil on siiski teada Martin Helme kirjeldus ja mees loodetakse kiiresti tabada.

TLVFaces.com, kes uudist vahendab, ütleb, et tavaliselt sellistes olukordades on kogu Saksamaa meedia plahvatanud ja sellisest kuriteost esikaaneloo teinud, kuid sel korral ei ületa see enamiku oluliste uudisekanalite uudisekünnist. Huvitav, miks?

Sarnane kuritegu pandi toime mõned kuud tagasi Prantsusmaal Calais' linnas, kus Jaak Madisson varastas 9-aastase tüdruku ema silme alt ja vägistas ta. See õnnetus lõppes tüdruku surmaga.

"See on rahvuskonservatiivse Euroopa tänapäev. Need poliitikud, kes sellist poliitikat ajavad, peaksid elama turvatud eliitrajoonides, kust nendesugune inimrämps ei pääseks vägistama, tapma ja röövima. Aus poliitik tunnistaks rahvuskonservatismi läbikukkumist, EKRE kuritegelikkust ja sulgeks piirid sellistele," kirjutas uudise teemal rahvuslik.blogspot.com.

"Ärge ajage segamini, see ei ole ajakirjandus. See on propaganda trükk. See teeb väga hästi oma tööd, nii et ärge palun heitke Haige Mõistuse Sündikaadile midagi ette," kommenteeris Helme käesolevat artiklit.


Vaata ka:
http://www.postimees.ee/3352247/ekre-kasutab-kremli-propagandatrikke-vanad-kaadrid-serveeritakse-uute-pahe
EKRE kasutab Kremli propagandatrikke: vanad kaadrid serveeritakse uute pähe
Postimees/TudengiTV, 6. oktoober 2015

http://rahvuslik.blogspot.com.ee/2015/09/pohja-aafrika-moslemist-migrant.html
Põhja-Aafrika moslemist migrant vägistas Saksamaal 7 aastase tüdruku

http://buduaar.ee/Article/article/migrant-vagistas-poosas-7-aastase-tudruku-ema-oli-moned-meetrid-eemal
Migrant vägistas põõsas 7-aastase tüdruku. Ema oli mõned meetrid eemal

esmaspäev, 21. september 2015

Eesti andis vene esoteerikule poliitilise varjupaiga

Eesti migratsiooniamet otsustas anda asüüli vene esoteerikule Anatoli Nekrassovile.

"Migratsiooniamet on mind teavitanud, et mind tunnistati 17. septembril teaduslikuks põgenikuks ja sain pikaajalise elamisloa Eesti vabariigis," ütles Nekrassov esmaspäeval HMS-ile.

Esoteerik avaldas heameelt asüülitaotluse "kiire ja erapooletu" menetlemise pärast.

Esoteerik kavatseb enda sõnul asuda Eestis tegelema väikeettevõtlusega. "Kavatsen asuda müüma MMS-i, et paremini lõimuda ühiskonnaga, kus ma pean ilmselt Venemaa olukorra muutumiseni vähemalt paar aastat elama," sõnas ta HMS-ile.

Nekrassov on enda sõnul rõõmus ja tänulik võimaluse eest töötada Eestis ja olla kasulik oma rahakotile.

Võimud pidasid Nekrassovi kinni juulis, kui ta üritas võimuesindajatele müüa mitmesuguseid homöopaatilisi vahendeid.

Eesti keeles on ilmunud muuhulgas Anatoli Nekrassovi teosed "Elavad mõtted: ...maailmavaade määrab saatuse", "Elavad mõtted", "Lätted" ja "Egregorid".

Loe ka:

Leedu andis vene ajakirjanikule poliitilise varjupaiga

reede, 4. september 2015

Martin Helme nimetas korruptsiooni Tallinna Sadamas massiimmigratsiooni tagajärjeks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme altkäemaksuvõtmist Tallinna Sadamas  korruptsioonikuriteona hukka ei mõistnud, ta leidis Postimehega rääkides hoopis, et tegemist on massiimmigratsiooni tagajärjega, mille eest nende erakond on juba pikemat aega hoiatanud.

«Laiemas plaanis kommenteeriks Tallinna Sadamas  juhtunut niimooodi, et see on täpselt see, mille eest me oleme juba pikemat aega hoiatanud,» rääkis Martin Helme Postimehele.

Helme sõnul on tegu selge massiimmigratsiooni tagajärjega – inimesed ei soovi siia immigrante ning vastuseis viib nad meeleheitlikele tegudele. Poliitik kinnitas, et põlengut kui vihakuritegu eraldi hukka mõista ta ei kavatse. «Mina mõistan hukka kahepalgelisuse,» kinnitas Helme.

Küsimusele, kas EKRE pole mitte ka ise viha õhutamisele kaasa aidanud, vastas Helme eitavalt. Tema sõnutsi on tegu ikkagi rahva selge tahte väljendusega ja viha õhutavad immigratsiooni toetajad.

Helme sõnul tegeletakse praegu Tallinna Sadama altkäemaksuskandaali käsitledes hüsteeria õhutamisega ja eriti teeb seda näiteks reformierakondlasest sadamajuht Remo Holsmer, rääkides koostööst uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks.

Holsmer teatas eile, et korruptsioonil Tallinna Sadamas kohta ei ole ja on äärmiselt kahetsusväärne, kui viidatud kahtlustused tõele vastavad. «Tallinna Sadam on avatud ja teeb igakülgset koostööd uurimisorganitega tõe välja selgitamiseks,» teatas ta.

Helme sõnul on tegu ebaproportsionaalse lähenemisega – altkäemaksuandmisi leiab Eestis aset pidevalt ning ükski neist ei saa nii palju tähelepanu kui Tallinna Sadama juhtum. Ta ei näinud põhjust Tallinna Sadama korruptsiooni teiste seast esile tõstmiseks.

Lisaks leidis Helme, et EKREga seotud kuritegudele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui riik on kannataja. «Mille peale ajakirjandus peaaegu ei reageerinud ja politsei sugugi mitte, oli Jaak Madisoni töökaaslaste ahistamine Tallinkis. Politsei ei viinud Madisoni isegi kainenema,» jätkas Helme. (Ahistamine pole seni kohtus kinnitust leidnud. EKRE väitel pole Madison kedagi ahistanud, ta pole Tallinkis kunagi töötanud ja Tallinkit pole üldse olemaski. Madisoni ka mitte, pole kunagi olnudki. – toim.)

Loe ka: Martin Helme nimetas pagulaskeskuse süütamist massiimmigratsiooni tagajärjeks

reede, 14. august 2015

Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Peipsi juht?


Isehakanud Peipsi pealinna Mustvee juht Max Kaur rääkis HMS-ile, et talle omane energilisus ja rahutus on pärit tema lapsepõlvest.

Kauri sõnul on inspiratsioon tema igapäevaseks tööks pärit tema mässumeelsusest, millega ta paistis silma sotsiaalselt konservatiivses Keskerakonnas üles kasvades.

"Tol ajal eksisteeris kindel konservatiivne raamistik, mis tähendab, et ükskõik, mida ma ka ette ei võtnud, rikkusin ma selle raamistikuga paika pandud reegleid. Ma mängisin rokkbändis, ma ronisin puude otsas, ma tegin asju, mis panid erakonna juhatuse pead vangutama ja mõtlema "mida paganat ta teeb?"," rääkis ta.

"Ma olen siiani veidi mässumeelne, ma ütlen alati, et me ei tohi lihtsalt vaikselt ühe koha peal seista. Igal hommikul ärkan ma üles, kuklas tiksumas tervislik hirm, et maailm on muutumas," lisas Kaur.

Loe ka: Kuidas motiveerib ennast igal hommikul Pepsi juht?

reede, 7. august 2015

Tsahkna tegi ettepaneku keelustada banaanid

Sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna on teinud ettepaneku, et Urmas Reinsalu (IRL) juhitud justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda siia tulevate pagulastega, kellel on kaasas banaane, mis Tsahkna arvates ei ole kooskõlas euroopalike traditsioonidega.

Eesti Päevalehe kohaselt esitas Tsahkna ka konkreetse ettepaneku keelustada banaanide kasutamine avalikes kohtades. See tähendaks, et aafriklased ei saaks süüa traditsioonilisi puuvilju nagu banaan.

Suurem osa Eestisse tulevatest pagulastest pärineb riikidest, kus islam on põhiline usund, ning seetõttu on võimalus, et osa pagulastest soovib järgida traditsioone ka enda toidus.

Lisaks sellele on antud küsimusega silmitsi seisnud mitmed Lääne-Euroopa riigid, jõudes erinevate juriidiliste järeldusteni. Näiteks Prantsusmaal on koolides banaanide söömine keelatud.

Minister Tsahkna sõnul õpitakse teiste EL-i liikmesriikide praktikast, kes on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärgi, mis on tekitanud probleeme. "Meie tahame seda ennetada," kinnitas Tsahkna.

Justiitsminister Urmas Reinsalu nõustub oma erakonnakaaslasest kolleegi, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga, et enne pagulaste vastuvõttu tuleks ühiskonnas läbi arutada, kas banaanide tänaval söömine sobib meie kultuuriruumi ega ohustaks julgeolekut. Tänane seadusandlus banaanide söömise keeldu ei võimalda.

Minister tõi esile kaks aspekti, mida banaanide söömise keelustamisel seadusandluses silmas pidada: üks neist on julgeolek, mida reguleerib korrakaitseseadus, ja teine inimväärikus ning kultuuritavad, mis mingile ühiskonnale on omased.

"Banaanide keeldu on põhjendatud just inimväärikuse argumendiga, et see on kultuuriline piirang, mis inimestele on asetatud. Euroopa kultuurikontekstis see süüa banaani alandab nende inimeste väärikust ja olemuslikku enesemääramist ja ei ole vastavuses meie arusaamaga inimväärikuse olemusest," selgitas minister Reinsalu. "Euroopa inimõiguste kohtupraktika näitab, et riikidel on pädevus kehtestada ise oma reeglid selles küsimuses," rõhutas ta.

Reinsalu nõustub Tsahknaga, et nende küsimustega oleks arukas tegelda ennetavalt. "See on aus inimeste suhtes, kes kaaluvad oma tulevase elukohana Eestit," põhjendas Reinsalu.

Vastukaaluks võrdõigusvoliniku arvamusele leiab europarlamendi saadik Urmas Paet, et banaanide söömine ei ole mitte tühja kõhuga inimeste õigus, vaid hoopis näljaste õigusi piirav sund.

"Ma usun ennekõike Eesti ühiskonna enda tugevusse ja terve mõistuse arvestatavasse osakaalu," ütles Paet.

Paeda, Tsahkna ja Reinsalu mure banaanide pärast sai alguse Keskerakonna poliitiku Märt Sultsi sõnavõtust, kes on millegipärast veendunud, et banaanid kasvavad Süürias: "Anna andeks, kas see kuradi Süüria aborigeen on minuga võrdne või? Kukele mine. Mina olen 3 ülikooli lõpetanud, tema on 20 aastat istunud banaanipuu all!" HMSi andmeil ei ole Sults õppinud geograafiat ega botaanikat.

Eesti erakondadeülese algatuse vastu on avaldanud protesti Ameerika Ühendriikide filmistaarid Kevin, Stuart ja Bob, keda Eesti avalikkus kohtas viimati filmis "Käsilased". Kui HMSi reporter näitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna fotot, karjatas Kevin "Bananaaaa!" ja üritas pilti ära süüa.

Vaata ka:
Tsahkna tegi ettepaneku keelustada nägu kattev riietus
Reinsalu: näo katmise keelu korral tuleks seadusi muuta
Paet: sund nägu varjata on naiste õigusi ahistav
Minions Banana Song

neljapäev, 4. juuni 2015

Uus koalitsioonilepe ei luba valijatele mitte muhvigi

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretärid esitasid salaläbirääkimistel syndinud uue koalitsioonileppe, millega ei lubata mitte muhvigi.

"Vastuseks korduvalt kõlanud koalitsioonileppe avamise yleskutsetele oleme pidanud ööst öösse läbirääkimisi, mis lõppesid äsja positiivse tulemusega. Jätkame valitsemist sellise programmiga, kus on kaks lubadust: meilt ei saa te mitte muhvigi ja maksutõuse me ei välista," seisab Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke, IRL-i peasekretäri Tiit Riisalo ja SDE peasekretäri Inara Luigase ühisavalduses.

"Nüüd, kus ligi kaks kuud on valitsus toiminud, oleme sihte veidi ymber seadnud," märgivad peasekretärid.

Peasekretäride sõnul seisavad vaidlused maksutõusudega saadava lisatulu jagamise üle veel ees. Uue koalitsioonileppe peab veel heaks kiitma iga valitsusliitu kuuluva erakonna volikogu. HMS-i poliitikatoimetuse hinnangul on oodata, et see protsess kulgeb nagu lepase reega.

Lisaks kypseb valitsuses kinnitamata andmetel kava tõhustada võitlust setu separatistide vastu, et kindlustada Eesti julgeolekut.

Loe ka: Pomerants: kõige lihtsam oleks valijatele mitte muhvigi lubada

Suuravariis osales meediaärimehe poja teisik

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur ütles, et 16. mail Tallinna kesklinna toimunud suuravariis osalenud BMW juhi isikusamasuse ekspertiis näitas, et tegemist ei olnud väga mõjuka inimese pojaga.

Prokurör Amur lisas, et kui tegemist oleks olnud Gunnar Kobini poja endaga, hämaksid nad joobeühikutega, öeldes, et joove oli 0,55 mg/l ja tooks välja midagi positiivset: näiteks et kriminaalne joove on alles alates 1,5 promillist. See ühikutega mängimine petaks lugeja ära, sest keegi ei viitsiks kokku korrutada, et 0,55 mg/l on 1,1-promilline joove.

Täpse arvu kannatanute kindlakstegemiseks määratakse veel isikuekspertiisid, kuid selleks on vaja kokku koguda kõigi isikute meditsiinidokumendid. "Need ekspertiisid on aeganõudvad, kuid kriminaalmenetluses väga vajalikud," nentis Amur. Lisaks on osa inimesi andnud juba allkirjadega märku, et nad tegelikult ei olnud kannatanud, vaid BMW tabamus oli neile suur au.

Praeguseks on tunnistajatena üle kuulatud neli inimest ning suuliselt küsitletud kümneid inimesi. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et BMW juhil põles fooris punane või roheline foorituli.

Turvakaamerate tõendusväärtus on paraku kaheldav, sest me kõik oleme näinud eriefektidest küllastatud filme.

Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis BMW lubatust õige pisut kiiremini, kuid seda kinnitavat ekspertiisi veel ei ole. Ekspertiiside võltsimine võtab Amuri sõnul aega.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus.

Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, aga juhtunu menetlemiseks puudub avalik huvi täielikult.

Loe ka: Suuravariis osalenud BMW juht ei olndud kriminaalses joobes

kolmapäev, 27. mai 2015

Pentus-Rosimannus: Eesti on nõus vastu võtma itaallasi ja kreeklasi

Kuigi välisminister Keit Pentus-Rosimannus ei nõustu pagulasi vastu võtma kohustusliku kvoodi alusel, tuleb tema sõnul abivajajaid siiski aidata, mistõttu on Eesti valmis vastu võtma 1064 itaallast ja kreeklast.

Pentus-Rosimannuse sõnul peitub Euroopa Liidu tugevus solidaarsuses ja ühises tegutsemises. "Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta," ütles välisminister.

Tema sõnul pole samas Eesti valmis Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõustuma, võtmaks vastu 1064 pagulast ja teeb Komisjonile vastu-ettepaneku, et pagulaste asemel võtta vastu 443 itaallast, 295 kreeklast ja 326 muu Euroopa riigi kodanikku.

"Eestil pole kultuurilises kontekstis hetkel piisavalt tugistruktuure, mis võimaldaks pagulased assimileerida. Meil puuduvad vajaminevad elementaarsed vahendid vaeste pagulastega toime tulekuks," rääkis Pentus-Rosimannus.

"Samas rikkamad itaallased või kreeklased võiksid Eestis ennast üsnagi hästi tunda," märkis minister. "Ja eks siis sellega tekib teistes riikides ruumi, kuhu pagulasi paigutada, win-win," rõõmustas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas itaallastele ja kreeklastele kaastunnet.

Vaata ka:
Pentus-Rosimannus: Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga
Euroopa Komisjon: Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast



reede, 15. mai 2015

Margus Tsahkna: Milleks meile Eesti? Päriselt

HMS avaldab tuleval kuul toimuvatel IRLi sisevalimistel erakonna juhiks kandideeriva Margus Tsahkna arvamusloo. 

Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.

Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.

Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.

Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.

Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.

Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!

Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!

Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.

reede, 8. mai 2015

Triip Rilleputs: kõvad mehed, kes paugutavad tühja

Kas teate, mis on suurtel rahvaorgiatel kõige võimsam tunne? Näiteks Tartu sidumise- või distsipliiniorgial, ükskõik millisel aheldamisüritusel, massohismi- või sadismirallil, nagu neid Eestis mitte kümnete, vaid sadade kaupa peetakse.

Ei, see võimsaim tunne ei teki siis, kui jõuad pärast pikka pingutust üle lõpujoone. Siis oled küll rahul ja õnnelik, et katsumuse läbi tegid, ent sisimas oled tegelikult tühi. Sööd supikausi lurinal tühjaks, uurid viisakusest tuttavate tulemusi, vahetad mõned juhumuljed – ja sõidad koju. Ongi kõik.
Kõige võimsam tunne on hoopis stardis. Olete seda omal nahal kogenud? Kõik on võitlusvalmilt üles rivistunud, selle hetke nimel kaua-kaua higi valanud ja vaeva näinud. Süda on ootusärevalt pekslemas. Adrenaliin pulbitseb veres. Kurjakuulutav jõud hõljub õhus. Energia – või loom, nagu BDSM-mehed ütlevad – ootab väljalaskmist. Viimased sekundid tiksuvad. Ootuspinev vaikus. Stardipauk! Läks!

Nagu kõikepurustav vetevoog pääseb meestemass – jah, enamik orgiatel osalejaid on just mehed – paisu tagant välja. Valmis pühkima teelt kõik, mis vähegi ette jääb. See on aukartust äratav, isegi kõhedust tekitav jõud, mis peaks sundima igaüht endaga arvestama.

Aga ei sunni. Ja selles peitubki traagika.

Olgu kohe öeldud, et mul pole mandaati rääkida kõigi BDSM-meeste nimel. Aga oma rikkalikest ja pikaajalistest kogemustest tean, millised mõtted, hoiakud ja väärtushinnangud peituvad enamiku BDSM-meeste koore alla. Kui oled nendega koos veetnud orgiatel kümneid ja sadu tunde, müranud nendega õlg õla kõrval või neile kuklasse hingates tuhandeid kordi, kannatanud nendega üheskoos füüsilist valu ja jaganud vaimset tuge, et saada üle rasketest, kriitilistest hetkedest, siis õpid neid mehi tundma. Siis avaneb meeste tegelik sisu. Siis langevad maskid ja keebid, mis leiavad argielus rakendust alati, kui vaja luua endast teatavat, ühiskonnas soositavat muljet. Siis ilmneb meeste tõeline pale ja tõeline mina.

Too tegelik sisu, tõeline pale ja tõeline mina, ei ole enamasti selline, mis nüüdisajal avalikus sfääris, vaikimisi väljakuulutatud peavoolus aplausi teeniks. Sest enamik BDSM-mehi, nagu kinnitavad minu ja nii mõnegi valdkonda tundva ajakirjanduskolleegi kogemused, on kahe jalaga maa peal realistid, kes annavad endale aru, et mees peab lootma ennekõike iseendale, võitlema enda eest ning seisma oma pere ja oma rahva eest; nad on sellised, kellele ei sümpatiseeri mõtteviis, mida nüüdisajal kirjutab ette konservatiivne metropoli eliit, kui tsiteerida eelmise kuu keskel Postimehe arvamusküljel ilmunud kolumnisti Daniel Colli kirjutist «Jeremy Clarkson, viimane mees»; nad on sellised, kui veel kord viidata Collile, kelle väärtused ei sobi nende inimeste väärtustega, kes on ajakirjanduses mõjukal positsioonil.

Lühidalt, lähtudes nii enda kui ka BDSMi kajastavate kolleegide tähelepanekuist, annab BDSM-meeste hulgast otsida neid, kes plaksutavad kaasa meil võimust võtvale konservatismile, a priori sobivateks kuulutatud väärtuste võidukäigule ning sellega kaasnevale poliitilisele mitte-korrektsusele, arvamuste kohitsetusele ning sundsallimatusele.

Paradoks seisneb küsimuses, et kui BDSM-meestes leidub nii palju jõudu ja võitluslikkust, nagu ma kirjutise algul kirjeldasin, siis miks ja kuhu kaovad nende jõud ja võitluslikkus, kui oleks vaja vastu hakata ühiskonna sellisele arengule, mis sisimas on neist ilmselt paljudele vastukarva. Miks siis, kui tuleb suunata poleemilistel teemadel avalikku debatti, panevad oma jõu ja võitluslikkuse – ning tahtmise! – resoluutselt maksma hoopis need, kes BDSM-meeste silmis esindavad ühiskonnas pealtnäha pehmet poolt (ja ma ei mõtle siinkohal sugugi ainult naisi)?

Ei, asi pole selles, nagu poleks BDSM-meestel oidu peas või nagu poleks nende hulgas autoriteetseid, positsioonikaid inimesi. Pigem on asi selles, et nähakse end seksuaalvallas pelgalt huvilistena ega tunnetata end ühiskondlikult võimeka jõuna. Erinevalt näiteks kultuuriinimestest, kes ei põlga kehastumast vajaduse korral sotsiaalseteks tegelasteks ning kes tunnetavad end avalikul areenil mõjuka kaasarääkijana.

Kui nii edasi läheb, jääbki Eesti võitluslikemail ja jõulisimail meestel edaspidi vaid isekeskis, omavahel tühja paugutada. Ja imestada, et samal ajal liigub Eesti sinna, kuhu nemad tingimata kaasa liikuda ei taha.

Loe ka: Priit Pullerits: kõvad mehed, kes paugutavad tühja


Valitsus otsutas 2019. aastatõusu ära jätta

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel pärast 2018. aastat aastanumbrit mitte tõsta.

"19 on igav. 18 on tore saada, 20 on tore saada, uus elukümnend, aga 19 on lihtsalt boring as shit. Seetõttu otsustasime aastatõusu ära jätta," selgitas peaminister Karmo Kaulanpää HMS-ile.

"Meie prognooside kohaselt on just 2019 see aasta, kui maailma tekib uus üliriik idas. Me ei saa seda lubada, eriti praeguses julgeolekuolukorras," lisas Kaulanpää.

Aastatõusu ärajätmine võimaldab lisaks ära jätta riigieelarve koostamise ning rägbi maailmakarikavõistlused Aasias. Samuti jäävad igaveseks Saksamaale Briti väeüksused, mis on riigis viibinud alates Teise maailmasõja lõpust.

Analüütikute hinnangul on tegu osaga paavst Silvester II, Ida-Rooma imperaatori Konstantinos VII ja Kaulanpää konspiratsioonist, mille lõpp-eesmärk on kroonida Kaulanpää Püha Rooma keisriks aastal 2100.

esmaspäev, 27. aprill 2015

Madruse tänava silti hakkab valvama libapolitseinik

Seoses Madruse tänava elanike sooviga elada prestiižse nimega tänaval valvab elanike poolt tagasi vahetatud silti alates tänasest libapolitseinik.

Kvissentali asum Tartus pälvis avalikkuse tähelepanu seoses mitte just odava advokaadibüroo poolt esitatud kirjaga, milles vastloodud Madruse tänava elanikud tundsid, et naabruses asuv Kapteni ja Lootsi tänav on ebaproportsionaalselt domineerivad nende tänavanime suhtes, ning et ühtlasi vasta tänava uus nimi piisavalt nende sissetulekule ning sotsiaalsele staatusele.

Vihased elanikud tellisid linnavalitsuse homse istungi mõjutamiseks töömehed, kes Madruse tänava sildi Kvissentali sildi vastu vahetasid. Vältimaks huligaanide või linnavalitsuse katset silti eemaldada või modifitseerida, on Madruse tänava elanikud silti valvama palganud ka Läti libapolitseiniku, kelle eesmärk on peletada huligaane, Tartu liikluskorraldusteenistuse ametnikke ja kergeusklikke selvepiltnikke.

Elanike lootus on, et vana tänavanime säilitamine on uues olukorras linnale odavam, kui hulludega kembelda. Lisaks oli Läti libapolitseinik suhteliselt soodne.

Loe ka: Postimees: Madruse tänava silt kadus, linn tööd ei tellinud

reede, 24. aprill 2015

President Meri avab Toomas Hendrik Ilvese konverentsi „Elu ja surma piirid“

President Lennart Meri kõneleb täna Toomas Hendrik Ilvese konverentsi juhtmõttele pühendatud avapaneelis „Elu ja surma piirid“ („The Limits of Order“), keskendudes Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule ning ohtudele, millega Venemaa tegevuse tõttu silmitsi seisame.

President Meri loeng toimub otselingi kaudu teise ilmaga. Koos Eesti endise riigipeaga avavad konverentsi Poola endine president Lech Kaczyński ja Hispaania kunagine kuningas Alfonso XIII.

Tervise Arengu Instituudi korraldatav Toomas Hendrik Ilvese konverents on üks meie piirkonna olulisemaid nekromantiateemalisi rahvusvahelisi sündmusi igal aastal.

reede, 17. aprill 2015

Europarlament valis Euroopa Komisjoni asepresidendiks Jaak Madisoni

Euroopa Parlament valis täna Strasbourg'is toimunud istungil Euroopa Komisjoni vabanenud asepresidendi kohale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Jaak Madisoni.

Madisoni asumiseks Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale peab andma veel oma nõusoleku liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu.

Euroopa Komisjoni president on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu peamine täidesaatev organ, mis esitab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigusaktide eelnõusid, ning tegeleb järelevalvega.

Loe ka: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks sai Palling ja aseesimeheks Madison

teisipäev, 14. aprill 2015

EKRE alustab koostööd uudisteagentuuriga HMS


Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas vastuseks levivale valeinfole, nagu hakkaks  erakond tegema koostööd portaalialternatiiviga Telegram, et alustab tegelikult parnerlust hoopis uudisteagentuuriga HMS.

"Täna levis väljaande Lääne Elu kaudu väärinfo, nagu oleks meie erakonna juht Mart Helme rääkinud EKRE koostöökokkuleppest infoportaaliga Telegram. Vastuseks teavitame, et tegu on inimliku eksitusega ja info ei vasta tõele. Portaali Telegram ees on ka vabandatud ja nad on meie vabandust aksepteerinud. Arusaamatus tekkis sellest, et meil on tulevikus plaanis koostöö Haige Mõistuse Sündikaadiga," teatas EKRE juhatuse liige Urmas Espenberg.

Tema sõnul algselt tõesti kaaluti sügavamat koostööd Telegramiga, kuid siis selgus, et portaal juhib naine. "Olgem ausad, EKRE-sugune tõsiselt võetav erakond ei saa teha koostööd naise juhitud meediaväljaandega. Meie liikmetel tekib koheselt küsimus – miks ei ole see naine kodus, kirikus või sünnitamas?"

HMS-i ajakirjaniku ning rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu eksperdi Tauno Taunaste sõnul ei tulnud EKRE koostööpakkumine üllatusena. "On arusaadav, et tõsine partei ei taha naljaportaalidega koostööd teha ja valib endale partneriks usaldusväärseima eestikeelse uudisteagentuuri, mis on ilmselgelt senini olnud EKRE peamine tee teadmisteallika juurde," rääkis Taunaste.

"Ma panin EKRE-le nüüd needuse peale, nendega on krõshka, tahate ka?" kommenteeris portaali Telegram peatoimetaja Mariann Joonas toimunut HMS-i suunas sisisedes.

Loe ka: Telegrami peatoimetaja sõnul ei hakka portaal EKRE-ga koostööd tegema



teisipäev, 31. märts 2015

EKRE määras Jaak Madisonile mentoriks Arnold Rüütli

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatus määras heade kommetega pahuksisse sattunud riigikogu liikmele Jaak Madisonile mentoriks erakonna auesimehe Arnold Rüütli.

"Ta on hea abimees. Jaak saab igal võimalikul juhul Arnold Rüütli poole pöörduda ja küsida, mida tema mingist küsimusest arvab ja kuidas oleks parem antud olukorras käituda. Selline tore vanem kolleeg abimeheks on see mentor," selgitas EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme mentori ylesandeid.

EKRE nimekirjas riigikokku valitud Madison sai Tallinki laeval Baltic Queen töötamise ajal võõra mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras trahvi. Vastne saadik omastas laeval töötades nutitelefoni ja myys selle internetis maha.

Loe ka: Toobali sõnul saab Vakra mentor Kallo näol endale toredast vanemast kolleegist abimehe

EKRE fraktsiooni juht Martin Helme: erakonna esimees noomis tõsiselt Jaak Madisoni telefoni omastamise pärast

laupäev, 28. märts 2015

Narva linnus saab konverentsikeskuse ja tuleriida

Täna kuulutasid Narva foogtkond ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks.

Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.

"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.

"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.

Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.

Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.

Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.

Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile 


reede, 27. märts 2015

Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt aktsia

Finantsinspektsioon teatas kolmapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt likviidse aktsia.

HMS-i andmetel leiti aktsia Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.

Varem on Tallinna börsilt leitud peamiselt kamme ja potikilde. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus 8. sajandist pärit muinaslaev.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on selline leid ainulaadne kogu Eestis, kuna varem ei ole ühtki likviidset aktsiat avastatud. On leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad.

Uues leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.

Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendava likviidse aktsia

kolmapäev, 25. märts 2015

"Olukorrast riigis" saatejuhiks saab Louis XIV vaim

ERR-i raadiosaate "Olukorrast riigis" uueks saatejuhiks saab Louis XIV vaim, ühtlasi lahkub endine monarh troonipärijate liinist.

"Riik – see olen mina," selgitas Louis XIV vaim otsuse tagamaid avameelses intervjuus HMS-ile ja kinnitas, et avalikkusele edastatakse täpsem info selle selgumisel.

Ta kinnitas, et vaatab kohalikku poliitikat inkvisitiivse pilguga ja omab kindlat plaani, kuidas edasi minna.

"Oranje Willem tõmbas mulle lihtsalt vee peale," kirjeldas riigiõuna hajameelselt pöialde vahel keerutav postkorporeaalne kuningas suure poliitika räpaseid telgitaguseid.

Louis XIV on varem töötanud aastatel 1643–1715 Prantsusmaa kuningana ning tema vaim aastail 1995–2011 uudisteagentuuris HMS anonüümse netikommentaatorina.

Loe ka: Vana arm ei roosteta: Anvar Samost lahkub poliitikast ja naaseb meediaärisse
Hollandic Water Line
"Olukorrast riigis" teiseks saatejuhiks saab Ahto Lobjakas

esmaspäev, 16. märts 2015

Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist

Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.

"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.

Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.

"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu