Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve
poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahhanovlike sõnadega, praegu aga
teevad erivaldkondade teadlased liigutatud mäed maatasa.
Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt
keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on
arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.
Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise
jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9
miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta
olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool
meetrit värsket poolkoksi.
Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast
järjest CO
2, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist
väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees
kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.
Veel paari aasta eest kasvasid nüüdsel pigimäel kohati juba
kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka
huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist
umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.
Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede
metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti
koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha
kõike,» on Kaar nördinud.
Vähemalt sama kriitiline legendaarne
looduskaitsja Heino Luik, kes hukkus traagiliselt 2007. aastal keskkonnamõjude hindamise aruande mõnevõrra kirglikuks muutunud
arutamise ajal. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud
metoodikale,» teatas ta, klõbistades nördinult konte-luid. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole
arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab
täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on
vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, sealhulgas mitte üksnes elavate seast, teha täiendavaid
analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud
soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured
asjatud kulutused.»
Loe teistestki teadlaste liikumisviise mõjutavatest argumentidest tänasest Postimehe paberlehest või
Postimees Plussist.
Vaata ka:
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele