Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaväge

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et on konfliktisituatsioonis võimeline Eestit kaitsma, kuid riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaväge, sest riiki saab kaitsta ka sõjaväeta.

Terras meenutas õhtumaa tarkust, et parim mõõgavõitleja mõõka ennast tegelikult ei vaja, vahendas ERR Uudised saadet «Kahekõne». «Kui me kümne aasta plaanis suudame sõjaväe kaotada, oleme veel tugevamad.»

Terrase hinnangul tahetakse algatuseks järgmise paari aasta jooksul rõhku panna jalaväebrigaadi kaotamisele.

«Me peame üles ehitama piisavalt arvestatava iseseisva kaitsevõime, me ei pea näitama vaenlaste heidutamiseks reaalset väge, et neil kaoks mõte, et sellel maalapil siin on võimalik saavutada sõjalist edu,» lisas Terras.

Terras kinnitas, et reaalses sõjaolukorras on Eestil juba täna arvestatav puuduvate väegruppide kohalolu.

Loe ka: Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaohtu

Timberg saab Vaherilt nimelise kuuli

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas eile käskkirja, millega autasustab ametist lahkuvat päästeameti peadirektorit Kalev Timbergi nimelise kuuliga.

9-millimeetrise kaliibriga graveeritud kuul püstolile Sig-Sauer P-232, antakse Timbergile silmapaistvate teenete eest siseturvalisuse valdkonna arendamisel. Kuul kantakse maha ameti raamatupidamise bilansist.

Teise eilse käskkirjaga makstakse samuti ametist lahkuvale PPA peadirektorile Raivo Küüdile välja tasu kasutamata puhkuse eest, mida koguneb tema ametiaja lõppemisel 28. veebruariks 67 päeva

Loe ka: ERR: Timberg saab Vaherilt nimelise relva

Kommentaarideta: Soomes eksis rong ära

Postimees: Soomes eksis rong ära

Paet arutas kahepoolseid suhteid Setomaa valitsusega

Seto Kuningriigis visiidil viibiv välisminister Urmas Paet kohtus teisipäeval Setomaa riigipea kohuseid täitva ülemsootska Aarne Leima, riigi peaministri Margus Timmo ja välisministri Aare Hõrnaga. 

Pooled arutas viimaseid arenguid Eesti ja Setomaa piiril. Setomaa valitsus andis välisminister Urmas Paetile ülevaate kohalikest regionaalsetest arengutest ning arutati kahepoolseid suhteid ja koostööprojekte. 

Välisminister Urmas Paeti sõnul rikastab koostöö Setomaaga ning selle edasine arendamine kogu Eestit, kuid  eriline koht on sellel koostööl Võromaa regionaalse arengu jaoks.

Loe ka: Välisminister Urmas Paet kohtus Setumaa esindajatega

Justiitsministriks saab Kalev Lillo

Reformierakonna juhatus kinnitas neljapäeval oma erakorralisel koosolekul justiitsministri kandidaadiks Kalev Lillo, et täita valitsuses justiitsminister Kristen Michalist vabanev koht.

"Olen kindel, et endise õpetaja ja võimeka administraatorina suudan ka ministriametis hakkama saada," kommenteeris Kalev Lillo juhatuse otsust HMS-ile.

"Proksile tuleb anda nätaki ja nätaki," lisas Lillo.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubas esitada Lillo kandidatuuri president Toomas Hendrik Ilvesele kinnitamiseks kohe, kui vastava dokumendi mobiil-ID-ga allkirjastatud saab.

Ansipi sõnul jäi Lillo kandidatuur juhatuses hääletusel napilt alla teise kandidaadi Silver Meikari kandidatuurile. "Juhatuse tahte vastu ei lähe," kommenteeris Ansip.

Loe ka: Justiitsminister Kristen Michal teatas tagasiastumisest

Erakonna juurde tekib ateistlik ühendus

Reedel, 9. novembril asutatakse Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus IRLi ateistlik  liikmeühendus. Tegemist on erakonnasisese ühendusega, mis avatud kõigile IRLi liikmetele, kes kannavad valgustuslikke väärtusi, andis teada partei pressiesindaja Kaido Kukk.

Ühenduse üks eestvedajaid on üks anonüümne Tallinnas elav Riigikogu liige. Tema sõnul on ühenduse eesmärk kujundada arusaam, et müstifitseeritud  ideed ja hoiakud tugevdavad ühiskondlikku vaimupimedust. Ka on erakonnale oluline, et väärtused ühendaksid inimesi ning lisaksid erakonna ellu sisulist debatti ja ideid.

"Vastavalt IRLi põhikirjale on erakonnasiseste ühenduste eesmärk liikmete aktiviseerimine osavõtuks erakonna poliitika kujundamisest mingis küsimuses või valdkonnas. Samuti omapoolsete lahenduste ettevalmistamine ja väljapakkumine," ütles Riigikogu liige.

Tema hinnangul oli ateistidel taasiseseisvumise juures oluline roll, kuid viimastel aastatel on nende häält poliitikas jäänud märksa vähemaks. Just teaduslikust maailmavaatest lähtuvad väärtused, nagu hoolimine ja  märkamine iseenese headusest ja mitte hirmust kellegi abstraktse üliolendi ees, on saadiku sõnul need, mida poliitika senisest enam vajab.

Ühenduse peamisteks parteisisesteks oponentideks peale Priit Sibula on Avo Üprus, Peeter Tulviste, Urmas Paju, Toomas Nigola ja Tunne Kelam.

Loe ka: PM: Erakonna juurde tekib kristlik ühendus

Anonymous häkkis Stephen Hawkingisse

Häkkerirühmitust Anonymous kahtlustatakse sissemurdmises füüsik Stephen Hawkingisse.

Professor Hawking sattus ründe alla ilmselt möödunud nädala neljapäeval, mil avaldas soovi annetada oma grant pildifoorumi 4chan ülalpidamiseks ning teatas soovist korraldada filmist Star Wars inspireeritud teemapidu R2D2 kostüümis. Professor nõudis Halloween'i tähistamist rohke alkoholiga ning tema seni loomulikuna tundunud tujukus tekitas tehnikutes kahtlusi, kui selgelt pidu nautiv ning külalistega aktiivselt suhtlev professor joobest magamajäänuna norsates edasi pidutses.

Hilisem uurimine tuvastas, et häkkerid olid sisse tunginud pardatelefoni, ning sealtkaudu pääsenud ligi professori erakirjavahetusele, mis hiljem lekitati tekstisaidile pastebin. Lisaks saavutati kontroll Hawkingi kõnemooduli ning ratastooli üle.

Professor tänas oma tähelepanelikke päästjaid ning lubas edaspidi arvutiturbele rohkem tähelepanu pöörata.

Põhja-Korea hinnangul peaks USA droonirünnakute asemel oma inimesi ravima

Põhja-Korea välisministeerium teatas teisipäeval vastuseks USA ähvardustele, et riik peaks droonirünnakute asemel tegelema hoopis oma inimeste ravimisega.

Välisministeeriumi eestkõneleja Kim Liu sõnul peaks USA lõpuks mõistma, et tsiviilisikute pommitamisega ei saavuta midagi.

«Pommide loopimise asemel peaksid nad hoopis mõtlema, kuidas tagada oma inimestele elementaarne tervisekindlustus,» märkis Nuland.

USA riiklik kaitsekomitee ähvardas varem päeval, et neil on droonid, mis suudavad tabada sihtmärke ka Põhja-Korea südames.

Riiklik uudisteagentuur Fox News vahendas terves reas teadetes komitee eestkõneleja sõnu, kelle kinnitusel on nende «strateegilised droonijõud» võimelised tabama mitte ainult Põhja-Korea vägesid Korea poolsaarel, vaid sihtmärke ka Jaapanis, Pakistanis ja isegi Iraani mandriosas.

Ühendriikide seadusandlus võimaldab tervisekindlustustel triviaalsetel ettekäänetel kindlustusmaksete tasumisest hoiduda.

Loe ka: Postimees: USA Hinnangul  peaks Põhja-Korea ähvarduste asemel oma inimesi toitma

Ajupesu? Bussipaviljonid reklaamivad eimidagi

Bussiootepaviljonide külge ja mitmesse uudisteportaali ilmunud "solipsist.ee" reklaamid on osa suurest kampaaniast, mis aitab anoreksia, koolikiusamise või enesetapumõtete käes vaevlevaid inimesi, kinnitavad korraldajad.

Kampaania taga oleva mittetulundusühingu Nihil Eesti kommunikatsioonijuhi Miss Muppeti sõnul ei ole nende eesmärk kedagi solvata, vaid informeerida inimesi filosoofiast rääkiva veebilehe olemasolust ja kutsuda neid sellega tutvuma. "Usume, et Eesti on osa Euroopa kultuuripärandist, mis on oma juurtelt filosoofiline. Nii nagu inimestel on õigus mitte filosofeerida, on neil õigus filosofeerida. Me soovime filosoofia olemust ühiskonnas rohkem esile tuua, avada ja mõtestada."

Rahaliselt toetab reklaamikampaaniat mittetulundusühingu emaorganisatsioon Nihil Euroopa, aga ka mitu fondi ja annetajat on Nihili tööga seotud. Kui palju suurejooneline kampaania maksma läheb, ei soovi ühing Muppeti sõnul avaldada. "Meie taotlus on rääkida reaalseid lugusid inimeste kokkupuutest eimillegagi."

Mis võiks kampaaniast saadav kasu olla, ei oska ta aga vastata. "Kasu on suhteline mõiste. Kellele kasu? Me usume, et kui inimesed leiavad oma probleemidele lahendused, kui ühiskonnas on rohkem lootust ja headust, saame kõik sellest kasu," räägib Muppet.

Veebileht, kus inimesed räägivad oma lugusid maailma olematusest, on vaid üks kogumikust. Varsti avanevad ka veebilehed nihilismi, künismi ja stoitsismi kohta. Hiljem on planeeritud lehekülg eksistentsialismi käes vaevlevatele inimestele.

Vaata ka: Ajupesu? Bussipaviljonid reklaamivad jumalat
Plakat: Nihil Eesti/HMS, Wikipedia/Liquid 2003, Wikipedia/Andy Pee

323 miljonit krooni maksva eksperimendi lõpp laseb teadlased neljakäpukile tagasi

Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahhanovlike sõnadega, praegu aga teevad erivaldkondade teadlased liigutatud mäed maatasa.

Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu.

 Praegu veetakse sellel Baltikumi suurimal poolkoksimäel õlitootmise jääke ühest mäe servast teise ja kujundatakse nõlvu ümber. Jutt käib 3,9 miljoni kantmeetri liigutamisest 90 hektari suurusel alal. Süsimusta olluse peale pannakse savimatid ja drenaažimatid ning peale veel pool meetrit värsket poolkoksi.

Mööda mäge edasi-tagasi vuravad veokid emiteerivad teist aastast järjest CO2, õhus lendleb poolkoksitolmu ja mäe seest immitseb mürgist väävelvesinikku. Juulis sai Postimees teada, et kui varem olid mäe sees kuumenemiskolded, siis ehitustööde käigus läks mägi seest põlema.

Veel paari aasta eest kasvasid nüüdsel pigimäel kohati juba kümmekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siin-seal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi.

Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. «Kus raha ja võim, seal võib teha kõike,» on Kaar nördinud.

Vähemalt sama kriitiline legendaarne looduskaitsja Heino Luik, kes hukkus traagiliselt 2007. aastal keskkonnamõjude hindamise aruande mõnevõrra kirglikuks muutunud arutamise ajal. «Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale,» teatas ta, klõbistades nördinult konte-luid. «Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, sealhulgas mitte üksnes elavate seast, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused.»

Loe teistestki teadlaste liikumisviise mõjutavatest argumentidest tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.

Vaata ka:
323 miljonit krooni maksev eksperiment ajab teadlased tagajalgadele

Eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikkel! Eksklusiiv-intervjuu!

Täna kell 12.38 valmis eestikeelses Vikipeedias 100 000. artikkel. Selleks sai Eesti alternatiivfüüsiku Jaan Kana-Pulksepa biograafia. Avaldame siinkohal Haige Mõistuse Sündikaadi eksklusiivse intervjuu Jaan Kana-Pulksepaga.

***

Öelge nüüd Eesti rahvale, härra Jaan Kana-Pulksepp, mis tunne on olla eestikeelse Vikipeedia 100 000. artikli teemaks?

See meenutab mulle toda hetke, kui natsidest tulnukad mu ära röövisid. Aga mina põgenesin ära, eh-heh-hee, koksasin valges kitlis tulnukale siibriga vastu kukalt, kui ta mulle süsti tahtis teha. Jah, ega mu tee tõe juurde kerge ole olnud.

Milline on teie suurim teadussaavutus?

Egiptuse püramiidide mõõtmeid analüüsides olen ma leidnud valemi, saan ennustada Eesti ajaloo täpset rütmi. Ma kirjutasin juba 1965. aastal Edgar Savisaarele, millisel kuupäeval ta IME mõtte peale tuleb! Et tulnukad minu valemit ära ei saaks varastada, kannan ma alati koeranahast kasukat ja hõbepaberist mütsi, isegi duši all.

Kas teie elu nüüd ka kuidagi muutub?
Täna algab minu tähelend, poole tunni pärast saabuvad Nobeli komitee esindajad. Panin juba kohvivee keema.


***

Wikimedia Eesti juhatuse liige, anonüümseks jääda sooviv Johannes Kaarepera, kuidas kommenteerite?

- Oi j*** tv*** m***, pidin ma seda tegema...

HMSi vikipeediatoimetus

Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur

Siseminister Ken-Marti Vaheri meedianõunikuna asus sellest nädalast tööle seni vähetuntud maalija, kuid see-eest tuntud ajakirjanikuna tegutsenud Paavo Kangur.

"Ma jätkan meedia analüütikat pressiteate vormis ning minu põhiliseks huvialaks on hämamise ja reaalsuse vahekord," ütles Paavo Kangur BNS-ile. Kanguri sõnul on tema uus töökoht jätk läinudaastasele näitusele "Tsiteerimise täpsus". "Ma ei ootaks mingit kultuurisündmust, pigem pakun kolleegidele ja headele tuttavale lugemiseks mõned tekstid ning pokaali šampust."

Kangur nõustab siseministrit avalike suhete, pressi ja meedia küsimustes.

Paavo Kangur on töötanud ajakirjade Intelligent Life, DI ja Sinu Kroon peatoimetajana ning olnud aastaid nädalalehe Eesti Ekspress majandustoimetuse juht ja asepeatoimetaja. Paavo Kangur alustas oma ajakirjandusliku karjääri 21 aastat tagasi uudiste agentuuri BNS majandustoimetuse juhina. Enne siseministri nõunikuks saamist töötas ta viimati ajakirjas Kroonika.

Siseminister Ken-Marti Vaher muutis kolmapäeval oma käskkirjaga siseministeeriumi struktuuri, kaotades avalike ja välissuhete osakonnast ühe pressinõuniku ametikoha ning moodustas juurde ühe siseministri nõuniku ametikoha. Ministeeriumi koosseisus on kokku kolm siseministri nõuniku ametikohta.

Siseministeeriumis on kokku 216 ametikohta ning struktuurimuudatustega jäi ministeeriumi ametikohtade arv samaks.

vaata ka:
Siseministri meedianõunikuna asus tööle Paavo Kangur 
Kroonika ajakirjanik analüüsib maalides meediat

Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule

Sajad klounid täitsid iga-aastase palverännakuga Mehhiko pealinna tänavad.

Tumedates kuubedes mungad ja kirevates kostüümides preestrid ja piiskopid sammusid üheskoos riigi kaitsepühaku, Guadalupe neitsi kiriku juurde, et osaleda sealsel ühispalvusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mehhiko jumalateenrid on korraldanud taolisi palverännakuid viimase 30 aasta jooksul. Värviküllane tseremoonia tõi rõõmsat vaheldust igapäevaelu domineerivatesse uudistesse narkojõukude veristest kokkupõrgetest.

Loe ka: Sajad klounid kogunesid Mehhiko pealinna palverännakule

Paides ehitatakse salaja mošeed

Eesti juurtega mõjukas Araabia Ühendemiraatide ärimees rajab keset Paide linna isa auks mošeed, paberite järgi oleks aga justkui tegu lastehaigla rekonstrueerimisega.

Paide Linnalehe juuni lõpus ilmunud number annab teada, et 30. mail külastas Paidet Mediina šariif. Külastuse eesmärgiks oli üle vaadata koht kuhu rajatakse uus Püha Imaam Maliki Õndsuse Koja mošee.

Koht mida šariif külastas asub praktiliselt kesed Paide linna, otse kaubanduskeskuse taga. Kuigi artikkel räägib plaanist ehitada, on töö juba toimunud mõnda aega. Ometi oli linnalehe artikkel esimene kord, mil Paide rahvas mošeest kuulis.

Seni on linnavalitsuse tasemel käinud kiire ja kaunis hägune asjaajamine. Dokumente vaadates võib jääda mulje, et korda tehakse vana räämas lastehaigla.

"Balti riikidesse plaanitud rahuotstarbeliste erioperatsioonide tarvis on meil nii ehk naa mošeed tarvis ning Paide on ilus linn. Kahju kui sellega midagi juhtuks," jäi šariif napisõnaliseks.

Loe ka: Paldiskis ehitatakse salaja vene õigeusukirikut

Valmis kuues Setomaal ehitatud sõjalaev

Setomaal valmib tasapisi oma lahingulaevastik. Õrsava järve kaldal oli täna tähtis päev, kuna nime sai
ja veele lükati järjekorras kuues Setomaal ehitatud tapluslaev.

“Saagu sinno nimmes Õuka!” hüüdis laeva ristija. Laeva ehitasid kahasse Setomaa Separatistid ja Seto
naiskoorid, kes mõlemad on võtnud eesmärgiks taastada setode sõjaline võimsus. Õuka on kuues
lahingulaev Setomaal ja Hansa järel suuruselt teine, teatab HMS-i Setomaa toimetus.

“See näitab minu arust ainult seda, et Setomaal on hakanud hästi minema oma ajalooliste juurte
tunnetamisega,” sõnas anonüümseks soovida jääv Setomaa separatist toimetusele. “Me oleme ajalooliselt sõjarahvas ja meie esivanematel on kuulsusrikas tee selja taga, et see on ainult tore, et me suudame seda tänapäeval natukene taastada või natukenegi näidata, kuidas see võis olla!” 

Laev valmis aastaga ning on tehtud originaalsete jooniste põhjal, mille vahendas ehitajatele Pekot
maa peal esindav sootska. Laeva pardad on käsitsi kaetud hõbedaga nagu Seto naiste rinnad.

“Ausalt öeldes on mul siiras rõõm et ta sai valmis ja nüüd ainult unistan, mis edasi, kuhu me sellega
kõik saame sõda sõita ja keda rüüstama,” selgitas separatist.

Toimetuse küsimuse peale, kuhu kõigepealt minnakse, vastati: “Igale poole, kus saab, kuid kõigepealt laseme suurtükkide ja rakettidega Pihkva linna põlema.”

Toimetus spekuleerib, et varsti on algamas Püha Sõda setode jumala Peko haua vabastamiseks Pihkva
kloostri all.

Vaata ka: Valmis kuues Eestis ehitatud viikingialus 

Paavst pani kirikuvande alla Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia

Paavst Benedictus XVI pani kirikuvande alla oma erakirju kajastanud ajakirjanduse ning avaldas usaldust Vatikani ametiisikutele.

"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.

Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.

Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.

Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.

Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia

Ansip: Telefonikõnede pealtkuulamine näitab Eesti poliitika läbipaistvust

Telefonikõnede pealtkuulamise tõttu Eestis peab Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip absoluutselt ebausutavaks väidet, nagu oleks partei endine peasekretär Kristen Michal leppinud varjatud annetuse tegemises kokku telefoni teel.

"Mulle meeldib, et Eestis on selline olukord kujunenud, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud," rääkis Ansip Postimehele. "Ma räägin isegi naisega ainult salakoodis. Kui ma teda valitsuse istungile kutsun, tähendab see, et lähme kinno, ja vastupidi." Tema sõnul näitab pidev pealtkuulamine Eesti poliitika läbipaistvust.

Peaminister kinnitas, et võib Michalist arvata "mida iganes", aga seda, et ta telefoni teel leppis kokku varjatud annetuse tegemise, ei ole ta suuteline uskuma. "Minu järeldus: Silver Meikar valetas," ütles ta. "Ma kuulasin isiklikult kõik Michali ja Meikari telefonikõned üle. No ei ole sellist asja! Ei ole!"

Silver Meikar tunnistas eelmisel nädalal Postimehe arvamusloos, et annetas oma nime all aastail 2009-2010 parteile 115 000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea.

Ettepaneku annetused oma nimele vormistada tegi Meikari sõnul Reformierakonna toonane peasekretär, praegune justiitsiminister Kristen Michal. Raha vahendas Meikari väitel praegune riigikogu liige Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal.

Vaata ka: Ansipi sõnul kuulatakse suurettevõtjaid ja poliitikuid pealt

Ansip: Reformierakonna rahastamisskandaali puhusid lõkkele vandenõulased

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali põhjustanud ja lõkkele puhunud vandenõulased.

"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.

"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."

HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.

"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."

Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine

Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni

Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.

Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.

"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.

Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.

Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma

Setomaa Kosmoseagentuur teatas edukast raketistardist

Setomaast sai esimene väikerahvas, kes saatis orbiidile oma kosmoselaeva. Pihkva järves asuvalt Rõsna poolsaarelt startis täna Põrsingu nimeline kosmoselaev. Katselend, mis peaks sisaldama ISS-i  juurde lendamist ning sellega põkkumist, peab näitama kas Setomaa pääseb ka edaspidi kosmosesse kaupa tegema.

Inimesi Põrsingu pardal ei ole, kuid kosmoselaboris on ees ootamas kuus astronauti, et aidata kapslil põkkuda, kaup maha laadida ja see uue kaubaga tagasi Setomaale saata.

Põrsing pidi startima juba laupäeval, kuid viimasel hetkel sellest loobuti, sest arvutid avastasid puskariaparaadis kõrge rõhu, mistõttu tekkis oht missioonile. Taaskasutatav Põrsing on mõeldud nii kauba kui tulevikus elajate transportimiseks. Praeguseni on ISS-iga kauplemiseks saanud kasutada vaid Vene, Jaapani ja Euroopa kosmoselaevu.

Setomaa Kosmoseagentuur katsetas kosmoselaeva edukalt juba 2010 aasta juunis; sama aasta septembris tehti ajalugu, kui hakkas tööle teaduslik aparatuur kapsli pardal, mis tootis ööpäevas sada liitrit hansat.

Käesoleva lennu eesmärk on viia ISS-i puskariaparaat, et katsetada selle tööd kosmose karmides tingimustes. Samuti on pardal olevate kaupade hulgas savinõusid, villaseid käpikuid ja mänguasju kosmonautide lastele. Tulevikus peaks põhirõhk olema Misso tellisetehase toodangu orbiidile viimises, et laiendada kosmosejaama. “Põrsing on kõige odavam viis ehitada ISS-i,” teatas anonüümseks jääda sooviv jääv Setomaa Kosmoseagentuuri töötaja.

Missioon peaks lõppema paari nädala pärast kapsli maandumisega Värska lahes.

Loe ka: SpaceX saatis esimese erafirmana raketi rahvusvahelisse kosmosejaama