Kuigi välisminister Keit Pentus-Rosimannus ei nõustu pagulasi vastu võtma kohustusliku kvoodi alusel, tuleb tema sõnul abivajajaid siiski aidata, mistõttu on Eesti valmis vastu võtma 1064 itaallast ja kreeklast.
Pentus-Rosimannuse sõnul peitub Euroopa Liidu tugevus solidaarsuses ja ühises tegutsemises. "Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta," ütles välisminister.
Tema sõnul pole samas Eesti valmis Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõustuma, võtmaks vastu 1064 pagulast ja teeb Komisjonile vastu-ettepaneku, et pagulaste asemel võtta vastu 443 itaallast, 295 kreeklast ja 326 muu Euroopa riigi kodanikku.
"Eestil pole kultuurilises kontekstis hetkel piisavalt tugistruktuure, mis võimaldaks pagulased assimileerida. Meil puuduvad vajaminevad elementaarsed vahendid vaeste pagulastega toime tulekuks," rääkis Pentus-Rosimannus.
"Samas rikkamad itaallased või kreeklased võiksid Eestis ennast üsnagi hästi tunda," märkis minister. "Ja eks siis sellega tekib teistes riikides ruumi, kuhu pagulasi paigutada, win-win," rõõmustas Pentus-Rosimannus.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas itaallastele ja kreeklastele kaastunnet.
Vaata ka:
Pentus-Rosimannus: Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga
Euroopa Komisjon: Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast
kolmapäev, 27. mai 2015
reede, 15. mai 2015
Margus Tsahkna: Milleks meile Eesti? Päriselt
HMS avaldab tuleval kuul toimuvatel IRLi sisevalimistel erakonna juhiks kandideeriva Margus Tsahkna arvamusloo.
Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.
Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.
Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.
Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.
Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.
Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!
Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!
Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.
Isamaa ilu on eestlasel meelest läinud. Äsjased Soome ja Briti valimised näitasid, et Euroopas on samad mured. Poliitika on keeranud pilgu tagasi – koju.
Viimased riigikogu valimised kinnitasid samasuguseid emotsioone, millest tulenes ka Isamaa ja Res Publica Liidu ootamatult nõrk valimistulemus ning kahe uustulnuka pääs riigikokku. Me ei pakkunud inimestele välja, kuidas läheb edasi tõupuhtuse, isamaa ja suletud piiride väärtustele rajatud Eesti lugu. Just nendele väärtustele on meie rahvuse senine areng toetunud. Ma ütlen otse välja: mina ei taha, et Eesti saaks üheks tavaliseks Euroopa riigiks. Meil on oma tee.
Praegu mõtleme endale välja ja võtame omaks vana Euroopa paremäärmuslaste haigusi ja diagnoose, nagu sallimatus, ebatolerantsus, isegi rassism. Milleks? Selleks, et sarnaneda ning osaleda koos suuremate vendadega nagu Põlissoomlased, UKIP, Front National ja Kuldne Koidik ühistel europarlamendi valimistel! See on toonud edu neile ning toob kindlasti ka IRLile.
Euroopa Komisjon on tõstatanud üleeuroopaliste pagulaskvootide teema. Eestil peab selles küsimuses olema väga selge positsioon, mis lähtub eespool sõnastatud tõupuhtuse põhimõttest. Me oleme eriline, äravalitud ühe miljoni elanikuga liikmesriik. Kvoodi-Euroopa meile ei sobi. Euroopa sulatusahjus ei suuda me hoida neid väärtusi, mis tagaks meie rahvuse säilimise. Me peame säilitama õiguse ise otsustada selle üle, keda me oma maale ja siit välja laseme.
Kuigi äraandjast geneetik Ain Heinaru ütleb, et etnilist eestlast ei ole olemas ning eestlase geenidel ei ole näiteks hispaanlase omaga märkimisväärset vahet, tõestavad rahvuslikult meelestatud geneetikud peagi vastupidist. Usun, et me oleme väga erilised. Ja olemegi. Vaid miljon eestlast väga erilisel maalapil, mis on suurem kui Holland, kuid isegi Läti ja Leeduga võrreldes väike.
Eestit ei ole reetnud ja vallutanud mitte ainult venelased, vaid veel mitmed-setmed rahvad: sakslased, taanlased, poolakad, rootslased, latgalid, semgalid vahvad. Uuuuu, seeemgaliiiiiid!
Meid on reetnud ka soomlased, koguni 90ndate alguses. Siis, kui kõige rohkem tuge vajasime. Sellele tuleb anda võimas vastulöök. Soome on juba liiga kaua rüüstamata ja vägistamata!
Loe ka: Margus Tsahkna: milleks meile Eesti? Päriselt.
reede, 8. mai 2015
Triip Rilleputs: kõvad mehed, kes paugutavad tühja
Kas teate, mis on suurtel rahvaorgiatel kõige võimsam tunne? Näiteks Tartu sidumise- või distsipliiniorgial, ükskõik millisel aheldamisüritusel, massohismi- või sadismirallil, nagu neid Eestis mitte kümnete, vaid sadade kaupa peetakse.
Ei, see võimsaim tunne ei teki siis, kui jõuad pärast pikka pingutust üle lõpujoone. Siis oled küll rahul ja õnnelik, et katsumuse läbi tegid, ent sisimas oled tegelikult tühi. Sööd supikausi lurinal tühjaks, uurid viisakusest tuttavate tulemusi, vahetad mõned juhumuljed – ja sõidad koju. Ongi kõik.
Kõige võimsam tunne on hoopis stardis. Olete seda omal nahal kogenud? Kõik on võitlusvalmilt üles rivistunud, selle hetke nimel kaua-kaua higi valanud ja vaeva näinud. Süda on ootusärevalt pekslemas. Adrenaliin pulbitseb veres. Kurjakuulutav jõud hõljub õhus. Energia – või loom, nagu BDSM-mehed ütlevad – ootab väljalaskmist. Viimased sekundid tiksuvad. Ootuspinev vaikus. Stardipauk! Läks!
Nagu kõikepurustav vetevoog pääseb meestemass – jah, enamik orgiatel osalejaid on just mehed – paisu tagant välja. Valmis pühkima teelt kõik, mis vähegi ette jääb. See on aukartust äratav, isegi kõhedust tekitav jõud, mis peaks sundima igaüht endaga arvestama.
Aga ei sunni. Ja selles peitubki traagika.
Olgu kohe öeldud, et mul pole mandaati rääkida kõigi BDSM-meeste nimel. Aga oma rikkalikest ja pikaajalistest kogemustest tean, millised mõtted, hoiakud ja väärtushinnangud peituvad enamiku BDSM-meeste koore alla. Kui oled nendega koos veetnud orgiatel kümneid ja sadu tunde, müranud nendega õlg õla kõrval või neile kuklasse hingates tuhandeid kordi, kannatanud nendega üheskoos füüsilist valu ja jaganud vaimset tuge, et saada üle rasketest, kriitilistest hetkedest, siis õpid neid mehi tundma. Siis avaneb meeste tegelik sisu. Siis langevad maskid ja keebid, mis leiavad argielus rakendust alati, kui vaja luua endast teatavat, ühiskonnas soositavat muljet. Siis ilmneb meeste tõeline pale ja tõeline mina.
Too tegelik sisu, tõeline pale ja tõeline mina, ei ole enamasti selline, mis nüüdisajal avalikus sfääris, vaikimisi väljakuulutatud peavoolus aplausi teeniks. Sest enamik BDSM-mehi, nagu kinnitavad minu ja nii mõnegi valdkonda tundva ajakirjanduskolleegi kogemused, on kahe jalaga maa peal realistid, kes annavad endale aru, et mees peab lootma ennekõike iseendale, võitlema enda eest ning seisma oma pere ja oma rahva eest; nad on sellised, kellele ei sümpatiseeri mõtteviis, mida nüüdisajal kirjutab ette konservatiivne metropoli eliit, kui tsiteerida eelmise kuu keskel Postimehe arvamusküljel ilmunud kolumnisti Daniel Colli kirjutist «Jeremy Clarkson, viimane mees»; nad on sellised, kui veel kord viidata Collile, kelle väärtused ei sobi nende inimeste väärtustega, kes on ajakirjanduses mõjukal positsioonil.
Lühidalt, lähtudes nii enda kui ka BDSMi kajastavate kolleegide tähelepanekuist, annab BDSM-meeste hulgast otsida neid, kes plaksutavad kaasa meil võimust võtvale konservatismile, a priori sobivateks kuulutatud väärtuste võidukäigule ning sellega kaasnevale poliitilisele mitte-korrektsusele, arvamuste kohitsetusele ning sundsallimatusele.
Paradoks seisneb küsimuses, et kui BDSM-meestes leidub nii palju jõudu ja võitluslikkust, nagu ma kirjutise algul kirjeldasin, siis miks ja kuhu kaovad nende jõud ja võitluslikkus, kui oleks vaja vastu hakata ühiskonna sellisele arengule, mis sisimas on neist ilmselt paljudele vastukarva. Miks siis, kui tuleb suunata poleemilistel teemadel avalikku debatti, panevad oma jõu ja võitluslikkuse – ning tahtmise! – resoluutselt maksma hoopis need, kes BDSM-meeste silmis esindavad ühiskonnas pealtnäha pehmet poolt (ja ma ei mõtle siinkohal sugugi ainult naisi)?
Ei, asi pole selles, nagu poleks BDSM-meestel oidu peas või nagu poleks nende hulgas autoriteetseid, positsioonikaid inimesi. Pigem on asi selles, et nähakse end seksuaalvallas pelgalt huvilistena ega tunnetata end ühiskondlikult võimeka jõuna. Erinevalt näiteks kultuuriinimestest, kes ei põlga kehastumast vajaduse korral sotsiaalseteks tegelasteks ning kes tunnetavad end avalikul areenil mõjuka kaasarääkijana.
Kui nii edasi läheb, jääbki Eesti võitluslikemail ja jõulisimail meestel edaspidi vaid isekeskis, omavahel tühja paugutada. Ja imestada, et samal ajal liigub Eesti sinna, kuhu nemad tingimata kaasa liikuda ei taha.
Loe ka: Priit Pullerits: kõvad mehed, kes paugutavad tühja
Ei, see võimsaim tunne ei teki siis, kui jõuad pärast pikka pingutust üle lõpujoone. Siis oled küll rahul ja õnnelik, et katsumuse läbi tegid, ent sisimas oled tegelikult tühi. Sööd supikausi lurinal tühjaks, uurid viisakusest tuttavate tulemusi, vahetad mõned juhumuljed – ja sõidad koju. Ongi kõik.
Kõige võimsam tunne on hoopis stardis. Olete seda omal nahal kogenud? Kõik on võitlusvalmilt üles rivistunud, selle hetke nimel kaua-kaua higi valanud ja vaeva näinud. Süda on ootusärevalt pekslemas. Adrenaliin pulbitseb veres. Kurjakuulutav jõud hõljub õhus. Energia – või loom, nagu BDSM-mehed ütlevad – ootab väljalaskmist. Viimased sekundid tiksuvad. Ootuspinev vaikus. Stardipauk! Läks!
Nagu kõikepurustav vetevoog pääseb meestemass – jah, enamik orgiatel osalejaid on just mehed – paisu tagant välja. Valmis pühkima teelt kõik, mis vähegi ette jääb. See on aukartust äratav, isegi kõhedust tekitav jõud, mis peaks sundima igaüht endaga arvestama.
Aga ei sunni. Ja selles peitubki traagika.
Olgu kohe öeldud, et mul pole mandaati rääkida kõigi BDSM-meeste nimel. Aga oma rikkalikest ja pikaajalistest kogemustest tean, millised mõtted, hoiakud ja väärtushinnangud peituvad enamiku BDSM-meeste koore alla. Kui oled nendega koos veetnud orgiatel kümneid ja sadu tunde, müranud nendega õlg õla kõrval või neile kuklasse hingates tuhandeid kordi, kannatanud nendega üheskoos füüsilist valu ja jaganud vaimset tuge, et saada üle rasketest, kriitilistest hetkedest, siis õpid neid mehi tundma. Siis avaneb meeste tegelik sisu. Siis langevad maskid ja keebid, mis leiavad argielus rakendust alati, kui vaja luua endast teatavat, ühiskonnas soositavat muljet. Siis ilmneb meeste tõeline pale ja tõeline mina.
Too tegelik sisu, tõeline pale ja tõeline mina, ei ole enamasti selline, mis nüüdisajal avalikus sfääris, vaikimisi väljakuulutatud peavoolus aplausi teeniks. Sest enamik BDSM-mehi, nagu kinnitavad minu ja nii mõnegi valdkonda tundva ajakirjanduskolleegi kogemused, on kahe jalaga maa peal realistid, kes annavad endale aru, et mees peab lootma ennekõike iseendale, võitlema enda eest ning seisma oma pere ja oma rahva eest; nad on sellised, kellele ei sümpatiseeri mõtteviis, mida nüüdisajal kirjutab ette konservatiivne metropoli eliit, kui tsiteerida eelmise kuu keskel Postimehe arvamusküljel ilmunud kolumnisti Daniel Colli kirjutist «Jeremy Clarkson, viimane mees»; nad on sellised, kui veel kord viidata Collile, kelle väärtused ei sobi nende inimeste väärtustega, kes on ajakirjanduses mõjukal positsioonil.
Lühidalt, lähtudes nii enda kui ka BDSMi kajastavate kolleegide tähelepanekuist, annab BDSM-meeste hulgast otsida neid, kes plaksutavad kaasa meil võimust võtvale konservatismile, a priori sobivateks kuulutatud väärtuste võidukäigule ning sellega kaasnevale poliitilisele mitte-korrektsusele, arvamuste kohitsetusele ning sundsallimatusele.
Paradoks seisneb küsimuses, et kui BDSM-meestes leidub nii palju jõudu ja võitluslikkust, nagu ma kirjutise algul kirjeldasin, siis miks ja kuhu kaovad nende jõud ja võitluslikkus, kui oleks vaja vastu hakata ühiskonna sellisele arengule, mis sisimas on neist ilmselt paljudele vastukarva. Miks siis, kui tuleb suunata poleemilistel teemadel avalikku debatti, panevad oma jõu ja võitluslikkuse – ning tahtmise! – resoluutselt maksma hoopis need, kes BDSM-meeste silmis esindavad ühiskonnas pealtnäha pehmet poolt (ja ma ei mõtle siinkohal sugugi ainult naisi)?
Ei, asi pole selles, nagu poleks BDSM-meestel oidu peas või nagu poleks nende hulgas autoriteetseid, positsioonikaid inimesi. Pigem on asi selles, et nähakse end seksuaalvallas pelgalt huvilistena ega tunnetata end ühiskondlikult võimeka jõuna. Erinevalt näiteks kultuuriinimestest, kes ei põlga kehastumast vajaduse korral sotsiaalseteks tegelasteks ning kes tunnetavad end avalikul areenil mõjuka kaasarääkijana.
Kui nii edasi läheb, jääbki Eesti võitluslikemail ja jõulisimail meestel edaspidi vaid isekeskis, omavahel tühja paugutada. Ja imestada, et samal ajal liigub Eesti sinna, kuhu nemad tingimata kaasa liikuda ei taha.
Loe ka: Priit Pullerits: kõvad mehed, kes paugutavad tühja
Valitsus otsutas 2019. aastatõusu ära jätta
Valitsus otsustas neljapäevasel
kabinetinõupidamisel pärast 2018. aastat aastanumbrit mitte
tõsta.
"19 on igav. 18 on tore saada, 20 on
tore saada, uus elukümnend, aga 19 on lihtsalt boring as shit. Seetõttu
otsustasime aastatõusu ära jätta," selgitas peaminister Karmo Kaulanpää
HMS-ile.
"Meie prognooside kohaselt on just
2019 see aasta, kui maailma tekib uus üliriik idas. Me ei saa seda lubada, eriti
praeguses julgeolekuolukorras," lisas Kaulanpää.
Aastatõusu ärajätmine võimaldab
lisaks ära jätta riigieelarve koostamise ning rägbi maailmakarikavõistlused
Aasias. Samuti jäävad igaveseks Saksamaale Briti väeüksused, mis on riigis
viibinud alates Teise maailmasõja lõpust.
Analüütikute hinnangul on tegu osaga
paavst Silvester II, Ida-Rooma imperaatori Konstantinos VII ja Kaulanpää
konspiratsioonist, mille lõpp-eesmärk on kroonida Kaulanpää Püha Rooma keisriks
aastal 2100.
esmaspäev, 27. aprill 2015
Madruse tänava silti hakkab valvama libapolitseinik
Seoses Madruse tänava elanike sooviga elada prestiižse nimega tänaval valvab elanike poolt tagasi vahetatud silti alates tänasest libapolitseinik.
Kvissentali asum Tartus pälvis avalikkuse tähelepanu seoses mitte just odava advokaadibüroo poolt esitatud kirjaga, milles vastloodud Madruse tänava elanikud tundsid, et naabruses asuv Kapteni ja Lootsi tänav on ebaproportsionaalselt domineerivad nende tänavanime suhtes, ning et ühtlasi vasta tänava uus nimi piisavalt nende sissetulekule ning sotsiaalsele staatusele.
Vihased elanikud tellisid linnavalitsuse homse istungi mõjutamiseks töömehed, kes Madruse tänava sildi Kvissentali sildi vastu vahetasid. Vältimaks huligaanide või linnavalitsuse katset silti eemaldada või modifitseerida, on Madruse tänava elanikud silti valvama palganud ka Läti libapolitseiniku, kelle eesmärk on peletada huligaane, Tartu liikluskorraldusteenistuse ametnikke ja kergeusklikke selvepiltnikke.
Elanike lootus on, et vana tänavanime säilitamine on uues olukorras linnale odavam, kui hulludega kembelda. Lisaks oli Läti libapolitseinik suhteliselt soodne.
Loe ka: Postimees: Madruse tänava silt kadus, linn tööd ei tellinud
Kvissentali asum Tartus pälvis avalikkuse tähelepanu seoses mitte just odava advokaadibüroo poolt esitatud kirjaga, milles vastloodud Madruse tänava elanikud tundsid, et naabruses asuv Kapteni ja Lootsi tänav on ebaproportsionaalselt domineerivad nende tänavanime suhtes, ning et ühtlasi vasta tänava uus nimi piisavalt nende sissetulekule ning sotsiaalsele staatusele.
Vihased elanikud tellisid linnavalitsuse homse istungi mõjutamiseks töömehed, kes Madruse tänava sildi Kvissentali sildi vastu vahetasid. Vältimaks huligaanide või linnavalitsuse katset silti eemaldada või modifitseerida, on Madruse tänava elanikud silti valvama palganud ka Läti libapolitseiniku, kelle eesmärk on peletada huligaane, Tartu liikluskorraldusteenistuse ametnikke ja kergeusklikke selvepiltnikke.
Elanike lootus on, et vana tänavanime säilitamine on uues olukorras linnale odavam, kui hulludega kembelda. Lisaks oli Läti libapolitseinik suhteliselt soodne.
Loe ka: Postimees: Madruse tänava silt kadus, linn tööd ei tellinud
reede, 24. aprill 2015
President Meri avab Toomas Hendrik Ilvese konverentsi „Elu ja surma piirid“
President Lennart Meri kõneleb täna Toomas Hendrik Ilvese konverentsi juhtmõttele pühendatud avapaneelis „Elu ja surma piirid“ („The Limits of Order“), keskendudes Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule ning ohtudele, millega Venemaa tegevuse tõttu silmitsi seisame.
President Meri loeng toimub otselingi kaudu teise ilmaga. Koos Eesti endise riigipeaga avavad konverentsi Poola endine president Lech Kaczyński ja Hispaania kunagine kuningas Alfonso XIII.
Tervise Arengu Instituudi korraldatav Toomas Hendrik Ilvese konverents on üks meie piirkonna olulisemaid nekromantiateemalisi rahvusvahelisi sündmusi igal aastal.
President Meri loeng toimub otselingi kaudu teise ilmaga. Koos Eesti endise riigipeaga avavad konverentsi Poola endine president Lech Kaczyński ja Hispaania kunagine kuningas Alfonso XIII.
Tervise Arengu Instituudi korraldatav Toomas Hendrik Ilvese konverents on üks meie piirkonna olulisemaid nekromantiateemalisi rahvusvahelisi sündmusi igal aastal.
reede, 17. aprill 2015
Europarlament valis Euroopa Komisjoni asepresidendiks Jaak Madisoni
Euroopa Parlament valis täna Strasbourg'is toimunud istungil Euroopa Komisjoni vabanenud asepresidendi kohale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Jaak Madisoni.
Madisoni asumiseks Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale peab andma veel oma nõusoleku liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu.
Euroopa Komisjoni president on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu peamine täidesaatev organ, mis esitab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigusaktide eelnõusid, ning tegeleb järelevalvega.
Loe ka: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks sai Palling ja aseesimeheks Madison
Madisoni asumiseks Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale peab andma veel oma nõusoleku liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu.
Euroopa Komisjoni president on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu peamine täidesaatev organ, mis esitab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigusaktide eelnõusid, ning tegeleb järelevalvega.
Loe ka: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks sai Palling ja aseesimeheks Madison
teisipäev, 14. aprill 2015
EKRE alustab koostööd uudisteagentuuriga HMS
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas vastuseks levivale valeinfole, nagu hakkaks erakond tegema koostööd portaalialternatiiviga Telegram, et alustab tegelikult parnerlust hoopis uudisteagentuuriga HMS.
"Täna levis väljaande Lääne Elu kaudu väärinfo, nagu oleks meie erakonna juht Mart Helme rääkinud EKRE koostöökokkuleppest infoportaaliga Telegram. Vastuseks teavitame, et tegu on inimliku eksitusega ja info ei vasta tõele. Portaali Telegram ees on ka vabandatud ja nad on meie vabandust aksepteerinud. Arusaamatus tekkis sellest, et meil on tulevikus plaanis koostöö Haige Mõistuse Sündikaadiga," teatas EKRE juhatuse liige Urmas Espenberg.
Tema sõnul algselt tõesti kaaluti sügavamat koostööd Telegramiga, kuid siis selgus, et portaal juhib naine. "Olgem ausad, EKRE-sugune tõsiselt võetav erakond ei saa teha koostööd naise juhitud meediaväljaandega. Meie liikmetel tekib koheselt küsimus – miks ei ole see naine kodus, kirikus või sünnitamas?"
HMS-i ajakirjaniku ning rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu eksperdi Tauno Taunaste sõnul ei tulnud EKRE koostööpakkumine üllatusena. "On arusaadav, et tõsine partei ei taha naljaportaalidega koostööd teha ja valib endale partneriks usaldusväärseima eestikeelse uudisteagentuuri, mis on ilmselgelt senini olnud EKRE peamine tee teadmisteallika juurde," rääkis Taunaste.
"Ma panin EKRE-le nüüd needuse peale, nendega on krõshka, tahate ka?" kommenteeris portaali Telegram peatoimetaja Mariann Joonas toimunut HMS-i suunas sisisedes.
Loe ka: Telegrami peatoimetaja sõnul ei hakka portaal EKRE-ga koostööd tegema
teisipäev, 31. märts 2015
EKRE määras Jaak Madisonile mentoriks Arnold Rüütli
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatus määras heade kommetega pahuksisse sattunud riigikogu liikmele Jaak Madisonile mentoriks erakonna auesimehe Arnold Rüütli.
"Ta on hea abimees. Jaak saab igal võimalikul juhul Arnold Rüütli poole pöörduda ja küsida, mida tema mingist küsimusest arvab ja kuidas oleks parem antud olukorras käituda. Selline tore vanem kolleeg abimeheks on see mentor," selgitas EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme mentori ylesandeid.
EKRE nimekirjas riigikokku valitud Madison sai Tallinki laeval Baltic Queen töötamise ajal võõra mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras trahvi. Vastne saadik omastas laeval töötades nutitelefoni ja myys selle internetis maha.
Loe ka: Toobali sõnul saab Vakra mentor Kallo näol endale toredast vanemast kolleegist abimehe
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme: erakonna esimees noomis tõsiselt Jaak Madisoni telefoni omastamise pärast
"Ta on hea abimees. Jaak saab igal võimalikul juhul Arnold Rüütli poole pöörduda ja küsida, mida tema mingist küsimusest arvab ja kuidas oleks parem antud olukorras käituda. Selline tore vanem kolleeg abimeheks on see mentor," selgitas EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme mentori ylesandeid.
EKRE nimekirjas riigikokku valitud Madison sai Tallinki laeval Baltic Queen töötamise ajal võõra mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras trahvi. Vastne saadik omastas laeval töötades nutitelefoni ja myys selle internetis maha.
Loe ka: Toobali sõnul saab Vakra mentor Kallo näol endale toredast vanemast kolleegist abimehe
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme: erakonna esimees noomis tõsiselt Jaak Madisoni telefoni omastamise pärast
laupäev, 28. märts 2015
Narva linnus saab konverentsikeskuse ja tuleriida
Täna kuulutasid Narva foogtkond ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks.
Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.
"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.
"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.
Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.
Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.
Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile
Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse konverentsikeskuse ja nõiapõletamiste läbiviimise kohaks, mis suudab olla inkvisitsiooni esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.
"Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus nõiapõletustraditsioonile. Deus vult," ütles Narva foogt Remmert von Scharenberg pressiteate vahendusel.
"Läbirääkimised erinevate konverentsiettevõtetega käivad, ent oleme jõudnud eellepeteni mitmete nii teoloogiliste kui õpetajate seminaridega," lisas Scharenberg.
Võistlustingimused näevad ette, et lisaks tuleriidale peab ka suur osa võllapuu ja tapalava väljakujunenud kooslusest säilima olemasoleval kujul.
Arhitektuurivõistluse peapreemia on 13 riigitaalrit.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas nõidadele kaastunnet.
Loe ka: Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile
reede, 27. märts 2015
Finantsinspektsioon leidis Tallinna börsilt aktsia
Finantsinspektsioon teatas kolmapäeval, et on leidnud Tallinna börsilt likviidse aktsia.
HMS-i andmetel leiti aktsia Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.
Varem on Tallinna börsilt leitud peamiselt kamme ja potikilde. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus 8. sajandist pärit muinaslaev.
Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on selline leid ainulaadne kogu Eestis, kuna varem ei ole ühtki likviidset aktsiat avastatud. On leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad.
Uues leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.
Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendava likviidse aktsia
HMS-i andmetel leiti aktsia Tallinna börsi Pika tänava poolsest otsast, kus paiknes Suurgildi aktsiisikamber.
Varem on Tallinna börsilt leitud peamiselt kamme ja potikilde. 2008. aastal leiti börsilt mullatööde käigus 8. sajandist pärit muinaslaev.
Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on selline leid ainulaadne kogu Eestis, kuna varem ei ole ühtki likviidset aktsiat avastatud. On leitud tavalisi aktsiaid, millega kaubelnute haudade peal on kääpad.
Uues leiukohas kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur.
Loe ka: Finantsinspektsioon määras reguleeritud turule kauplemiseks võetud täiendava likviidse aktsia
kolmapäev, 25. märts 2015
"Olukorrast riigis" saatejuhiks saab Louis XIV vaim
ERR-i raadiosaate "Olukorrast riigis" uueks saatejuhiks saab Louis XIV vaim, ühtlasi lahkub endine monarh troonipärijate liinist.
"Riik – see olen mina," selgitas Louis XIV vaim otsuse tagamaid avameelses intervjuus HMS-ile ja kinnitas, et avalikkusele edastatakse täpsem info selle selgumisel.
Ta kinnitas, et vaatab kohalikku poliitikat inkvisitiivse pilguga ja omab kindlat plaani, kuidas edasi minna.
"Oranje Willem tõmbas mulle lihtsalt vee peale," kirjeldas riigiõuna hajameelselt pöialde vahel keerutav postkorporeaalne kuningas suure poliitika räpaseid telgitaguseid.
Louis XIV on varem töötanud aastatel 1643–1715 Prantsusmaa kuningana ning tema vaim aastail 1995–2011 uudisteagentuuris HMS anonüümse netikommentaatorina.
Loe ka: Vana arm ei roosteta: Anvar Samost lahkub poliitikast ja naaseb meediaärisse
Hollandic Water Line
"Olukorrast riigis" teiseks saatejuhiks saab Ahto Lobjakas
"Riik – see olen mina," selgitas Louis XIV vaim otsuse tagamaid avameelses intervjuus HMS-ile ja kinnitas, et avalikkusele edastatakse täpsem info selle selgumisel.
Ta kinnitas, et vaatab kohalikku poliitikat inkvisitiivse pilguga ja omab kindlat plaani, kuidas edasi minna.
"Oranje Willem tõmbas mulle lihtsalt vee peale," kirjeldas riigiõuna hajameelselt pöialde vahel keerutav postkorporeaalne kuningas suure poliitika räpaseid telgitaguseid.
Louis XIV on varem töötanud aastatel 1643–1715 Prantsusmaa kuningana ning tema vaim aastail 1995–2011 uudisteagentuuris HMS anonüümse netikommentaatorina.
Loe ka: Vana arm ei roosteta: Anvar Samost lahkub poliitikast ja naaseb meediaärisse
Hollandic Water Line
"Olukorrast riigis" teiseks saatejuhiks saab Ahto Lobjakas
esmaspäev, 16. märts 2015
Ettevõtjad toetavad toetusskeemide ümbervaatamist
Eesti toetused on suunatud alustavatele ettevõtetele ning mitte tööstusettevõtete investeeringutele; ettevõtjate hinnangul on olukord probleemne ning riik peaks tegema rohkem.
"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.
Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.
"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu
"Riik ei toeta üldse tööstustootmist ja see on väga probleemne, sest me ise ei taha investeeringuid teha, aga riik võiks kasumimarginaali ju kinni taguda," ütles Estiko nõukogu liige Tarmo Noop.
Samal meelel on ka Baltika nõukogu liige Tarmo Noop. "Rõivatootmise subsideerimisega on ka Eestis probleeme ning Baltika on turul märkimisväärselt kehvemas positsioonis kui Apranga, mis on suutnud ennast majanduslikult efektiivseks muuta ning turul viie aastaga repositsioneeruda," rääkis ta.
"Tasub märkida, et Eestis on üleüldse toetused liiga väikesed ja aktsiisid liiga kõrged," lisas varemkõnelenutega samal nõul olev A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
Loe ka: Eesti ettevõtted kaotavad Balti konkurentidele eksliku poliitika tõttu
kolmapäev, 4. veebruar 2015
Põllumeeste Kogu esitas presidendikandidaadiks Chuck Norrise
Vabadusaateid kandev rahvuslik erakond Põllumeeste Kogu seab vabariigi presidendi kandidaadiks tunnustatud õigluse eest seisja Chuck Norrise, teatas erakonna juhatuse liige Jekki Rjazin HMS-ile.
Rjazini sõnul loodab Põllumeeste Kogu eelolevatel valimistel head tulemust, mille toel on kindlasti märtsis valitsust moodustavate erakondade hulgas.
Põllumeeste Kogu hinnangul oleks võimalik eriliste teenete eest Chuck Norrisele anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest võimalikult ruttu, nii et ta tuleva aasta presidendivalimistest osa saaks võtta.
Chuck Norrise kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadi reporteril saada ei õnnestunud. Kyll aga kinnitas Põllumeeste Kogu peasekretär, et Norrise "põhimõtteline nõusolek" Eesti riigipea amet vastu võtta on erakonnal olemas.
Samuti on Texasega tihedalt seotud Norris peasekretäri kinnitusel vankumatult patriootlik, kindlalt parempoolne ning on oma senise karjääri jooksul järjekindlalt põllumeeste huvide eest seisnud.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas Chuck Norrisele kaastunnet Põllumeeste Kogu presidendikandidaadiks saamise puhul.
Rjazini sõnul loodab Põllumeeste Kogu eelolevatel valimistel head tulemust, mille toel on kindlasti märtsis valitsust moodustavate erakondade hulgas.
Põllumeeste Kogu hinnangul oleks võimalik eriliste teenete eest Chuck Norrisele anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest võimalikult ruttu, nii et ta tuleva aasta presidendivalimistest osa saaks võtta.
Chuck Norrise kommentaari Haige Mõistuse Syndikaadi reporteril saada ei õnnestunud. Kyll aga kinnitas Põllumeeste Kogu peasekretär, et Norrise "põhimõtteline nõusolek" Eesti riigipea amet vastu võtta on erakonnal olemas.
Samuti on Texasega tihedalt seotud Norris peasekretäri kinnitusel vankumatult patriootlik, kindlalt parempoolne ning on oma senise karjääri jooksul järjekindlalt põllumeeste huvide eest seisnud.
Europarlamendi liige Urmas Paet avaldas Chuck Norrisele kaastunnet Põllumeeste Kogu presidendikandidaadiks saamise puhul.
teisipäev, 3. veebruar 2015
Kreeka rahandusminister tungis Euroopa Keskpanka
Saksamaal Frankfurdis asuva Euroopa Keskpanga (EKP) valveteenistuse teatel tungis Kreeka rahandusminister Iannis Varoufakis panga peakontorisse, kuid tabati peagi.
Minister toimetati lennujaama ja politsei eskortis ta Ateenasse suunduvale lennukile.
Panga kõneisik täpsustas, et Varoufakis jõudis üksnes EKP peakontori fuajeesse ega pääsenud ligi suletud ruumidele ega infosüsteemidele.
"Ilmselt oli sissetungija kavatsus kohtuda EKP juhi Mario Draghiga," ütles panga kõneisik.
Keskpanga juhatus arutab kolmapäeval, kas seoses sissetungiga tõhustada erakorraliselt turvameetmeid.
Esmaspäeval kohtus Varoufakis Londonis Briti rahandusministri George Osborne´iga. Kreeka minister üritab koguda toetust, et alustada uusi läbirääkimisi riigi 240 miljardi euro suuruse abipaketi üle.
Loe ka: Kreeka rahandusminister loodab peatselt Berliini ja Frankfurti väisata
Greek finance minister Yanis Varoufakis to visit ECB on Wednesday
Minister toimetati lennujaama ja politsei eskortis ta Ateenasse suunduvale lennukile.
Panga kõneisik täpsustas, et Varoufakis jõudis üksnes EKP peakontori fuajeesse ega pääsenud ligi suletud ruumidele ega infosüsteemidele.
"Ilmselt oli sissetungija kavatsus kohtuda EKP juhi Mario Draghiga," ütles panga kõneisik.
Keskpanga juhatus arutab kolmapäeval, kas seoses sissetungiga tõhustada erakorraliselt turvameetmeid.
Esmaspäeval kohtus Varoufakis Londonis Briti rahandusministri George Osborne´iga. Kreeka minister üritab koguda toetust, et alustada uusi läbirääkimisi riigi 240 miljardi euro suuruse abipaketi üle.
Loe ka: Kreeka rahandusminister loodab peatselt Berliini ja Frankfurti väisata
Greek finance minister Yanis Varoufakis to visit ECB on Wednesday
kolmapäev, 21. jaanuar 2015
Maksu- ja tolliamet ootab kandidaate parimate vabatahtlike ehitajate tunnustamiseks
Maksu- ja tolliamet ootab ettepanekuid parimate vabatahtlike üldehitajate, elektrike, maalrite, pottseppade ja keevitajate tunnustamiseks, et neid tänada eelmisel aastal saavutatu eest.
Kandidaate saavad esitada kõik ettevõtted, valitsusasutused ning füüsilised ja juriidilised isikud.
"Kutsume kõiki üles esitama väärikaid kandidaate, et saaksime tänada Eesti inimeste jaoks kõige silmapaistvamaid vabatahtlikke ehitajaid. Kindlasti on paljudel eestimaalastel olnud kokkupuuteid vabatahtlike ja samas professionaalsete ehitajatega, kes teevad oma tööd nii ehitusettevõtte kui ka ehituse tellija hüvanguks puhtast ehitaja-aatest," ytles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. "Nende teod eelmisel aastal väärivad äramärkimist ja tunnustamist, mistõttu on kõik ettepanekud teretulnud."
Alates eelmisest aastast on maksu- ja tolliamet hakanud pöörama tähelepanu ettevõtluses tegutsevatele vabatahtlikele ning on vabatahtlike endi kõrval tunnustanud ka ettevõtteid, kelle heaks nad töötavad.
Möödunud aastal silma paistnud vabatahtlike ehitajate kandidaate saab esitada maksu- ja tolliametile aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.
Loe ka: Siseministeerium ootab kandidaate parimate siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamiseks
Kandidaate saavad esitada kõik ettevõtted, valitsusasutused ning füüsilised ja juriidilised isikud.
"Kutsume kõiki üles esitama väärikaid kandidaate, et saaksime tänada Eesti inimeste jaoks kõige silmapaistvamaid vabatahtlikke ehitajaid. Kindlasti on paljudel eestimaalastel olnud kokkupuuteid vabatahtlike ja samas professionaalsete ehitajatega, kes teevad oma tööd nii ehitusettevõtte kui ka ehituse tellija hüvanguks puhtast ehitaja-aatest," ytles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. "Nende teod eelmisel aastal väärivad äramärkimist ja tunnustamist, mistõttu on kõik ettepanekud teretulnud."
Alates eelmisest aastast on maksu- ja tolliamet hakanud pöörama tähelepanu ettevõtluses tegutsevatele vabatahtlikele ning on vabatahtlike endi kõrval tunnustanud ka ettevõtteid, kelle heaks nad töötavad.
Möödunud aastal silma paistnud vabatahtlike ehitajate kandidaate saab esitada maksu- ja tolliametile aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.
Loe ka: Siseministeerium ootab kandidaate parimate siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamiseks
teisipäev, 20. jaanuar 2015
Tallinna ööklubist viidi politseisse 27 purjus last
Läinud nädalavahetusel
pidas politsei ühes Tallinna ööklubis toimunud narkopeol kinni 27
alkoholijoobes alaealist ja toimetas nad jaoskonda.
Politseinikud kontrollisid ööklubi ruume ning tuvastasid kontrollitute seast alkoholijoobe 27 noorel. Kui palju alkoholijoobes alaealisi peol tegelikult viibis, on raske hinnata, kuna suure tõenäosusega olid paljud patrulli nähes lahkunud või end tagaruumidesse peitnud.
Kõik kinnipeetud noored toimetati jaoskonda ning anti üle vanematele. Alkoholi pruukinud alaealiste ümberõppega hakkab tegelema noorsoopolitsei.
Loe ka: Tallinna ööklubist viidi politseisse 27 purjus last
teisipäev, 2. detsember 2014
Eesti ühineb vahekohtunike altkäemaksu protokolliga
Justiitsministeerium
saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega ühinetaks Euroopa Nõukogu
korruptsiooni reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga.
"Kooskõlastusringile
minev eelnõu tegeleb lokkava netikorruptsiooni tõkestamisega. Arenenud
netiajastul on hägustunud rahvusriikide vahekohtunike altkäemaksualade piirid.
Eelnõuga soovime neid täpsustada," öeldi justiitsministeeriumist.
Lisaprotokolliga
sätestatakse, et Eesti vahekohtunikud võivad altkäemaksu võtta Soomes, Eestis,
Lätis ja Leedus. Eesti ja Saksa vahekohtunike altkäemaksu huvisfääride
ligikaudne piir Poolas kulgeb Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel.
Samuti rõhutab Eesti
eelnõus oma vahekohtunike huve Bessaraabias. Saksa vahekohtunikud deklareerivad
altkäemaksuhuvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
pühapäev, 30. november 2014
Eestlased kogesid Austraalias võimsat rahareformi
Umbes veerand tundi emiteeris Austraalia keskpank hiiglaslikke rahapalle, mis kaguranniku suuremate linnade elu täielikult seiskas.
"Kohalikud olid hullumas," kirjeldas äkkreformi Tarmo Tuuskam-Taunaste, kes saabus Austraaliasse vaid nädal aega tagasi. "Ainus, mida nad ütlesid, oli: "Oh my god!""
Tarmo põgenes Austraaliasse Eestis teenitud eurodega elama. Teda võttis vastu aga vastemiteeritud rusikasuuruste pallide valuuta. Kõik seiskus. Kaardiga maksta ei saanud ja internet kadus.
Majandusanalüütik Rauno Rahamäe kinnitas, et rahareformis pole midagi erakordset. "Analüütikud on juba ammu leidnud, et on vajalik austraalia dollari devalveerimine 40 protsendi võrra. Rahapallide emiteerimine on keskpanga hinnangul kõige riskivabam lahendus," selgitas analüütik.
(1 ARP = 7,77 EUR)
Loe ka: Eestlased jäid Austraalias rusikasuuruste raheteradega tormi kätte
"Kohalikud olid hullumas," kirjeldas äkkreformi Tarmo Tuuskam-Taunaste, kes saabus Austraaliasse vaid nädal aega tagasi. "Ainus, mida nad ütlesid, oli: "Oh my god!""
Tarmo põgenes Austraaliasse Eestis teenitud eurodega elama. Teda võttis vastu aga vastemiteeritud rusikasuuruste pallide valuuta. Kõik seiskus. Kaardiga maksta ei saanud ja internet kadus.
Majandusanalüütik Rauno Rahamäe kinnitas, et rahareformis pole midagi erakordset. "Analüütikud on juba ammu leidnud, et on vajalik austraalia dollari devalveerimine 40 protsendi võrra. Rahapallide emiteerimine on keskpanga hinnangul kõige riskivabam lahendus," selgitas analüütik.
(1 ARP = 7,77 EUR)
Loe ka: Eestlased jäid Austraalias rusikasuuruste raheteradega tormi kätte
kolmapäev, 26. november 2014
Pinocchio saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks
Täna kell 21 Kanal 2 „Avameelselt“ hooaja avasaates pihib Pinocchio, kuidas pangalaen tööpinged kriitilise piirini kruvis.
„Tegin ennast eesliks ja võtsin pangalaenu. Selleks, et laen ruttu ära klaarida, lasin endale kõik kotid selga laduda, mis tulid ja see lõppeski sellega, et ärkasin lõbustuspargis,“ tunnistab Pinocchio.
Saatejuhid ning autorid on Malvina ja Pierrot.
Järgmises saates, mida juhivad William Shakespeare ja Laurence Olivier, on saatekülaliseks "Suveöö unenäo" kammerteatri näitejuht ja kangur Nick Bottom.
Tal on rääkida huvitav lugu sellest, kuidas keset Ateena hertsogi tellimusel valmiva "Pyramuse ja Thisbe" lavastuse esietenduseks valmistumist tema pea eesli omaks muutus. Bottom süüdistab uskumatus juhtumises üleloomulikke jõude, haldjate omavahelist sõjategevust ja halba õnne.
Kas see on usutav? Helista stuudio tasulisel liinil ja avalda arvamust!
Loe ka: Hannes Võrno saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks
„Tegin ennast eesliks ja võtsin pangalaenu. Selleks, et laen ruttu ära klaarida, lasin endale kõik kotid selga laduda, mis tulid ja see lõppeski sellega, et ärkasin lõbustuspargis,“ tunnistab Pinocchio.
Saatejuhid ning autorid on Malvina ja Pierrot.
Järgmises saates, mida juhivad William Shakespeare ja Laurence Olivier, on saatekülaliseks "Suveöö unenäo" kammerteatri näitejuht ja kangur Nick Bottom.
Tal on rääkida huvitav lugu sellest, kuidas keset Ateena hertsogi tellimusel valmiva "Pyramuse ja Thisbe" lavastuse esietenduseks valmistumist tema pea eesli omaks muutus. Bottom süüdistab uskumatus juhtumises üleloomulikke jõude, haldjate omavahelist sõjategevust ja halba õnne.
Kas see on usutav? Helista stuudio tasulisel liinil ja avalda arvamust!
Loe ka: Hannes Võrno saates "Avameelselt": pangalaen muutis mu eesliks
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
