President Toomas Hendrik Ilves kutsus taasiseseisvumispäeval inimesi üles osalema sõnavõistlusel, et leida uusi sõnu, tähistamaks riigi ja ühiskonnaga seotud mõisteid.
Ilvese sõnul peaksid uued sõnad tähistama mõisteid, millega me muutunud elus üha rohkem kokku puutume, kuid mille tähistamiseks häid keelendeid seni pole.
"Nüüd, majanduskriisi ajal, on Eestil kui väikeriigil raske üksinda võlamülkast välja rabeleda. Eestil on majanduse mõjutamiseks sama vähe lootust kui minul presidendina Eesti poliitikas," rääkis president. "Sellest hoolimata ei tohi me pead norgu ja käsi rüppe lasta! Ka mina vaatan riigijuhtimise asemel rõõmuga pealt, kuidas Evelin uisutab. Kohe läheb süda soojaks."
Presidendi sõnul seisid rahvas ja loominguline eliit okupatsiooniaastatel ringkaitses emakeele säilimise eest ning nõu, jõu ja kavalusega hoiti eestikeelset haridust, teatrit ja ajakirjandust.
"Sellises olukorras on positiivne keelekasutus äärmiselt oluline. Ei tohi jätta meie emakeeles laiutama sõnu, mis ei meenuta kellelegi midagi meeldivat, ei kajasta asjade sisulist olemust või teevad seda ebatäpselt," märkis Ilves. "Kellele meeldiks koondamine? Aga kui esmaspäevahommikusel koosolekul kuulutatakse selle asemel välja näiteks hurmaus, ei saa enamik inimesi üldse aru, millest jutt käib. Asendades masendavad sõnad uute ja reibastega, vabaneme muretaagast ja astume pika sammu uue, helgema Eesti poole!"
Välja on pakutud 11 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles sobivat sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Iga võistleja saab välja pakkuda ka ühe uue enda mõiste.
Uusi sünonüüme otsitakse mõistetele tööpuudus, närune sündivus, ühe kolmandiku Eesti elanikkonna üha süvenev kapseldumine, olematu sisetarbimine, töötu, palgakärbe, töötutoetus, töötuskindlustus, koondamine, kuritegevus ja poliitik.
Praeguseks on juba leitud asendus sõnadele palk (töötasu), rahvaliitlane (sots), kohuke (kräpp), makaron (pasta) ja sõnavõistlus (sõnaus). Võistlejate seas on populaarsed ka sõnad rahapuudus, palgalõhe ja kodutud.
Sõnapakkumisi saab saata võistluse kodulehelt www.sonavoistlus.ee, e-kirjaga sonavoistlus@sonavoistlus.ee ja tavaposti teel (Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, märgusõna "Sõnavõistlus") hiljemalt 4. oktoobriks 2010 (k.a postitempli kuupäev).
Võistlust korraldab Eesti Keele Instituut koostöös presidendi kantseleiga.
Presidendi sõnavõistluse nimetus "sõnaus" pärineb Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust ning tähendab kas koosolekut, arutelu, läbirääkimist või võlumist ja nõidumist. Korraldajate meelest sobis see võistluse nimetuseks, kuna see sisaldab nii arutelu kui ka sümboolselt uute sõnade väljavõlumist.
Toimetaja märkus. Haige Mõistuse Syndikaat omalt poolt tähistab Johannes Aaviku synniaastapäeva, kuulutades välja komakogumise Postimehe heaks. Annetatud komad palutakse viia Postimehe toimetusse, lahkemaid annetajaid premeerib HMS aga Kihnus käsitsi valmistatud semikooloniga.
Loe ka: President ja Eesti Keele Instituut kuulutasid välja sõnause ehk sõnavõistluse
AGU UUDELEPP: sõnaus, hingamisruum ja purelev karavan
teisipäev, 31. august 2010
reede, 27. august 2010
Ennustaja Edgari ettekuulutus läks täide!
"Näe, ennustasin, et hommikul tõuseb päike - ja tõusiski!" rõõmustab ennustaja Edgar. "Ise ka ei uskunud."
Täismees on oma vedamise üle rõõmus nagu laps, kellele emme poest suure jäätisetuutu tõi. "Iga kord, kui ma mingit õnnetust või valitsusevahetust olen ennustanud, ei juhtu midagi. Ma hakkasin juba lootust kaotama. Aga näe, korda läks!"
Homseks ennustab julgust saanud Edgar ilmastikunähtust. "Mingi laine on tulemas," ütleb ennustaja Edgar. Ta ei tea veel küll täpselt, kas homme tabab meid vihm, rahe, äike, udu või päikesepaiste, aga tulemata see ei jäävat!
Edgar Egipte kinnitab, et üleeile juhtunud päikeseloojang oli üks neist kahest, mida ta 13. augustil meelelahutusportaalile Publik antud intervjuus kuulutas.
Paraku pole see veel kõik. Sügis on alles tulemas. Ohtlik aeg kestab 28. oktoobrini ja planeetide seisu iseloomustab Edgar sõnaga, mis trükimusta ei kannata.
"Tuul tuleb kuskilt poolt ja mul on kuri kahtlus, et mingi jama tuleb vihmaga," on Edgar mures. On ka võimalus, et metsas kasvavad seened. Ülemiste järvgi on ohtlik koht, sealt kaldalt võib leida konni.
Võib juhtuda, et täppi läheb ka rohkem kui üks ennustus. Edgar ei taha täpsemaks minna, kartes tekitada paanikat.
Loe ka: Ennustaja Edgari ettekuulutus läks täide!
Täismees on oma vedamise üle rõõmus nagu laps, kellele emme poest suure jäätisetuutu tõi. "Iga kord, kui ma mingit õnnetust või valitsusevahetust olen ennustanud, ei juhtu midagi. Ma hakkasin juba lootust kaotama. Aga näe, korda läks!"
Homseks ennustab julgust saanud Edgar ilmastikunähtust. "Mingi laine on tulemas," ütleb ennustaja Edgar. Ta ei tea veel küll täpselt, kas homme tabab meid vihm, rahe, äike, udu või päikesepaiste, aga tulemata see ei jäävat!
Edgar Egipte kinnitab, et üleeile juhtunud päikeseloojang oli üks neist kahest, mida ta 13. augustil meelelahutusportaalile Publik antud intervjuus kuulutas.
Paraku pole see veel kõik. Sügis on alles tulemas. Ohtlik aeg kestab 28. oktoobrini ja planeetide seisu iseloomustab Edgar sõnaga, mis trükimusta ei kannata.
"Tuul tuleb kuskilt poolt ja mul on kuri kahtlus, et mingi jama tuleb vihmaga," on Edgar mures. On ka võimalus, et metsas kasvavad seened. Ülemiste järvgi on ohtlik koht, sealt kaldalt võib leida konni.
Võib juhtuda, et täppi läheb ka rohkem kui üks ennustus. Edgar ei taha täpsemaks minna, kartes tekitada paanikat.
Loe ka: Ennustaja Edgari ettekuulutus läks täide!
neljapäev, 26. august 2010
Kadrioru park astus Keskerakonda
Tallinnas asuv Kadrioru park astus Keskerakonda, selgub erakonna pressiteatest.
Park põhjendas erakonnastumist keerukate ilmaolude, euro tuleku ja segaste tulevikuperspektiividega, mis Ansipi valitsuse all parki oodata võivad.
"Ma ei saa lubada enda edasist kärpimist," ütles park. "Barokkpargi ilme säilitamiseks tuleks minu puudel lähema paari aastakümne jooksul lasta rahulikult kasvada."
Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul kandideerib Kadrioru park tõenäoliselt riigikogusse mõnes Tallinna valimisringkonnas.
neljapäev, 19. august 2010
Reformierakond vabandab vea tõttu pressiteates
Eilses Reformierakonna pressiteates oli viga isikusamasuse tuvastamisel. Reformierakond vabandas eksituse pärast, mis on tingitud nimede ja elualade sarnasusest ning kinnitas, et Reformierakonnaga on liitunud küll Dimitri Vorobjov, kes tegeleb võitluskunstidega, kuid mitte kickpoksiga.
Kahjuks esines paar pisemat viga isikusamasuse tuvastamisel ka tänases sellekohases pressiteates. Reformierakond kinnitab, et juunis alanud laienemiskampaania käigus on parteiga liitunud üle 1000 inimese, teiste hulgas mitmed nimekate kodanike nimekaimud nagu näiteks:
* Martin Loo (kes sõidab küll jalgrattaga, kuid ei ole profirattur),
* Tauno Võhmar (kes elab küll Jõhvis, kuid pole vallavanem),
* Juss Laansoo (kes küll juhib autot, kuid ei ole motokrossisõitja),
* Vello Siidar (kes küll kuulub Kaitseliitu, kuid pole Kaitseliidu Harju Maleva asutajaliige),
* Martin Parmas (kellele meeldib küll tantsida, kuid kes pole tantsutreener),
* Toomas Kruusimägi (kes on küll õppinud koolis inglise keelt, kuid pole Tallinna Inglise Kolledži direktor),
* Einar Vallbaum (kes on küll külastanud Lääne-Virumaad, kuid pole seal maavanem),
* Teet Kuusmik (kes on küll jalutanud pargis ja töötanud tööstuses, kuid pole Jõhvi tööstuspargi juhatuse esimees),
* Kai Räisa (kes küll armastab lapsi, kuid pole Elva lastekodu direktor)
* ning mitmed Puhja, Viiratsi ja Juuru elanikud, kes pole siiski vallavanemad. Teate, nad kõik on nii sarnased, jube raske on vahet teha.
Reformierakonnaga samanimelisse, kuid mitte valitsuses osalevasse Reformierakonda kuulub tänase seisuga üle 8500 liikme. Meil on Kallas ja meil on Kirsipuu, aga need on lihtsalt sama nimega.
Lugupidamisega
Reformierakonna pressiteenistus
Loe ka: SEGADUS: kick-poksi maailmameister ei astunud Reformierakonda
Kahjuks esines paar pisemat viga isikusamasuse tuvastamisel ka tänases sellekohases pressiteates. Reformierakond kinnitab, et juunis alanud laienemiskampaania käigus on parteiga liitunud üle 1000 inimese, teiste hulgas mitmed nimekate kodanike nimekaimud nagu näiteks:
* Martin Loo (kes sõidab küll jalgrattaga, kuid ei ole profirattur),
* Tauno Võhmar (kes elab küll Jõhvis, kuid pole vallavanem),
* Juss Laansoo (kes küll juhib autot, kuid ei ole motokrossisõitja),
* Vello Siidar (kes küll kuulub Kaitseliitu, kuid pole Kaitseliidu Harju Maleva asutajaliige),
* Martin Parmas (kellele meeldib küll tantsida, kuid kes pole tantsutreener),
* Toomas Kruusimägi (kes on küll õppinud koolis inglise keelt, kuid pole Tallinna Inglise Kolledži direktor),
* Einar Vallbaum (kes on küll külastanud Lääne-Virumaad, kuid pole seal maavanem),
* Teet Kuusmik (kes on küll jalutanud pargis ja töötanud tööstuses, kuid pole Jõhvi tööstuspargi juhatuse esimees),
* Kai Räisa (kes küll armastab lapsi, kuid pole Elva lastekodu direktor)
* ning mitmed Puhja, Viiratsi ja Juuru elanikud, kes pole siiski vallavanemad. Teate, nad kõik on nii sarnased, jube raske on vahet teha.
Reformierakonnaga samanimelisse, kuid mitte valitsuses osalevasse Reformierakonda kuulub tänase seisuga üle 8500 liikme. Meil on Kallas ja meil on Kirsipuu, aga need on lihtsalt sama nimega.
Lugupidamisega
Reformierakonna pressiteenistus
Loe ka: SEGADUS: kick-poksi maailmameister ei astunud Reformierakonda
esmaspäev, 16. august 2010
Tallinna abitelefon 1345 lahendab igasuguseid probleeme
Tallinna abitelefonile 1345 laekus 9. kuni 15. augustini 1154 kõnet, millest 205 korda helistati seoses transpordialaste probleemidega, 143 korda kysiti yldist linnainfot ja 122 helistamist liigitati valdkonda "teistsugune probleem".
Näiteks teatas politsei avariigrupp telefonile 1345, et Õismäe tee trollide lõpp-peatuse juures lennutas torm puu otsa kassipoja. Kohale sõitnud abitelefoni dispetšerite abiga toodi kiisu sealt alla, õnneliku omaniku käte vahele.
Abitelefonilt sai abi ka inimene, kes tahtis teada, kas Fibonacci algarve on tõepoolest lõpmatu hulk. Seni lahendumatuks peetud matemaatilisele probleemile leidsid dispetšerid vastuse kolme minuti ja kahekymne kuue sekundiga.
Samuti teatati telefonile 1345 vahejuhtumist Soo ja Kungla tänava ristmikul, kus tormituul oli majakatuse kõnniteele lennutanud. Lähemal uurimisel selgus, et katus oli pärit Tööstuse tänav 40 asuva maja küljest. Mupo usinad meistrimehed paigaldasid majale poole tunniga uue katuse ning tööhoogu sattunult võõpasid yle ka maja fassaadi koos majarahvaga.
Samuti tegi mupo abitelefonile helistanud vanamammile telefoni kaudu kahvli ja lusika abil pimesooleoperatsiooni.
Tänases päevaplaanis ootavad järge kodanike palved parandada Vabadusrist, õpetada eesti keelt Ida-Viru kooliõpetajatele, võtta yhendust lähima kosmosetsivilisatsiooniga ning vahetada välja Tallinna linnapea.
Kuna lähikuudel on Eestis valimiste oht, soovitab abitelefon 1345 ja majade uksed tasub poliitikute eest igaks juhuks korralikult kinni hoida!
Allikas: Postimees/Raepress
Näiteks teatas politsei avariigrupp telefonile 1345, et Õismäe tee trollide lõpp-peatuse juures lennutas torm puu otsa kassipoja. Kohale sõitnud abitelefoni dispetšerite abiga toodi kiisu sealt alla, õnneliku omaniku käte vahele.
Abitelefonilt sai abi ka inimene, kes tahtis teada, kas Fibonacci algarve on tõepoolest lõpmatu hulk. Seni lahendumatuks peetud matemaatilisele probleemile leidsid dispetšerid vastuse kolme minuti ja kahekymne kuue sekundiga.
Samuti teatati telefonile 1345 vahejuhtumist Soo ja Kungla tänava ristmikul, kus tormituul oli majakatuse kõnniteele lennutanud. Lähemal uurimisel selgus, et katus oli pärit Tööstuse tänav 40 asuva maja küljest. Mupo usinad meistrimehed paigaldasid majale poole tunniga uue katuse ning tööhoogu sattunult võõpasid yle ka maja fassaadi koos majarahvaga.
Samuti tegi mupo abitelefonile helistanud vanamammile telefoni kaudu kahvli ja lusika abil pimesooleoperatsiooni.
Tänases päevaplaanis ootavad järge kodanike palved parandada Vabadusrist, õpetada eesti keelt Ida-Viru kooliõpetajatele, võtta yhendust lähima kosmosetsivilisatsiooniga ning vahetada välja Tallinna linnapea.
Kuna lähikuudel on Eestis valimiste oht, soovitab abitelefon 1345 ja majade uksed tasub poliitikute eest igaks juhuks korralikult kinni hoida!
Allikas: Postimees/Raepress
kolmapäev, 11. august 2010
Yana Toom: Tallinna loomaaias ähvardab loomi surnukssöötmine
Tallinna loomaaed vaevleb koledasti rahapuuduse käes, kuid Tallinna abilinnapea Yana Toomi kinnitusel ei tähenda see, et loomad nälgiksid. "Ega loomad siis raha söö," imestas ta.
Toom kinnitas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et meedias avaldatud info, justkui loomaaia asukaid ähvardaks kriisi tõttu nälg, ei vasta tõele. Tema sõnul eraldas Tallinna linnavalitsus kord aastate eest loomaaiale kümneid miljoneid kroone ning kavatseb kunagi võib-olla hea õnne korral veel 3-4 miljoniga toetada.
"Keegi ei nälgi," rõhutas Toom. "Muidugi surevad loomad pidevalt, kuid see juhtub haiguste ja õnnetuste tõttu või ka tavalise pikniku käigus."
"Näiteks eile toimus loomaaias linnavalitsuse väike suveüritus. On silmaga näha, et miilusid ja lakklambaid on loomaaias liiga palju, pealegi maitsevad nad suurepäraselt. Me lihtsalt sööme nad ära, enne kui keegi jõuaks nälga surra," selgitas abilinnapea.
Pigem peab Yana Toom loomadele ohtlikuks ületoitmist, mis on linnavalitsuse rikkaliku toetuse tõttu kerge tulema. Seepärast peab ta järgmisel nädalal loomaaia talitajatele õpetliku loengu loomade liigse nuumamise kahjulikkusest nende kulinaarsetele omadustele.
Loe ka: Yana Toom: Tallinna loomaaias ei sure ükski loom nälga
Toom kinnitas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et meedias avaldatud info, justkui loomaaia asukaid ähvardaks kriisi tõttu nälg, ei vasta tõele. Tema sõnul eraldas Tallinna linnavalitsus kord aastate eest loomaaiale kümneid miljoneid kroone ning kavatseb kunagi võib-olla hea õnne korral veel 3-4 miljoniga toetada.
"Keegi ei nälgi," rõhutas Toom. "Muidugi surevad loomad pidevalt, kuid see juhtub haiguste ja õnnetuste tõttu või ka tavalise pikniku käigus."
"Näiteks eile toimus loomaaias linnavalitsuse väike suveüritus. On silmaga näha, et miilusid ja lakklambaid on loomaaias liiga palju, pealegi maitsevad nad suurepäraselt. Me lihtsalt sööme nad ära, enne kui keegi jõuaks nälga surra," selgitas abilinnapea.
Pigem peab Yana Toom loomadele ohtlikuks ületoitmist, mis on linnavalitsuse rikkaliku toetuse tõttu kerge tulema. Seepärast peab ta järgmisel nädalal loomaaia talitajatele õpetliku loengu loomade liigse nuumamise kahjulikkusest nende kulinaarsetele omadustele.
Loe ka: Yana Toom: Tallinna loomaaias ei sure ükski loom nälga
reede, 6. august 2010
Medvedev tahab huntidest koerad teha
Venemaa president Dmitri Medvedev esitas täna ettepaneku nimetada hundid ymber koerteks, tuginedes juba mäletamata aegadest rahva seas käibivale eufemistlikule metsakutsu nimetusele.
"Me vajame professionaalseid loomi, kes on efektiivsed, teevad oma tööd ausalt ja ladusalt. Seetõttu leian, et on tulnud aeg anda inimese heale sõbrale hundile nimi, mis talle juba ammu kuulunud on — koer," ütles riigipea metsakutsusid puudutava eelnõuprojekti arutelul.
Ta meenutas, et nimetust "metsakutsu" kasutatakse hundi kohta juba ammu.
"Sellega toonitame metsakutsude rahvalikku, töölis-talupoeglikku iseloomu. Sisuliselt on tegemist hallikuueliste koertega," kuulutas Medvedev.
esmaspäev, 2. august 2010
Noorparteilastele jäid laagrist head mälestused
Juuli alguses toimus Põhja-Koreas Sapungi järve ääres esmakordselt rahvusvaheline noortelaager, kus osales noori rohkem kui 80 riigist. Paraku püüab Eesti meedia luua sellest laagrist ühekülgset negatiivset pilti. See meenutab Eestis nii tihti kritiseeritud Pyongyangi propagandat, mis on hästi kurb. Muide, Kim Jong-ili uuringu kohaselt on The Pyongyang Times maailma kõige objektiivsem ja positiivsem ajaleht!
Paljud meie kaasmaalased arvavad, et Sapungi noortelaager on korraldatud pioneeriorganisatsiooni poolt, mis ei vasta tõele. Jah, esimesed paar aastat see oli pioneeriorganisatsiooni korraldatud üritus, kuid juba mitu aastat on seda oma tiiva all hoidnud Sotsialistlike Töölisnoorte Liiga. On naljakas väita, et see on poliitiline sündmus, kui arvestada sellega, et lisaks rahvusvahelisele noorsoovahetusele toimus laagris ka Art-paraad, kuhu tulid loomenoored kõikidest Põhja-Korea nurkadest ja tegelesid terve nädala kunstiga. Muide, Põhja-Korea tööliskunst on imekspandavalt kaunis ja sügav, erinevalt imperialistlike riikide hirmsast rusutud kunstist. Me polnud kunagi kuulnud midagi nii kaunist kui "Laul kindral Kim Il Sungist"!
Ka rahvusvaheline noorsoovahetus oli jagatud kuueks erinevaks suunaks: kunst ja disain, keskkond, kodanikuühiskond, majandus ja innovatsioon, massimeedia ja globaalne poliitika. Seega on näha, et poliitikast oli juttu suhteliselt vähe, võimupoolseks propagandaks ruumi eriti ei jäänudki. Vastupidiselt röövvallutajate propagandale puuduvad Korea Rahvademokraatlikus Vabriigis nii tsensuur ja propaganda kui ka poliitika, kuna kõik korealased töötavad partei juhtimisel ühiselt rahva hüvanguks!
Samuti on Eesti meedias ilmunud artiklites osutatud korraldajate vigadele, kusjuures mainimata on jäänud kõik pingutused ja suur töö. Peame meeles, et näiteks ükski osaleja Eestist ei jäänud ilma viisata. Väga operatiivselt tegutses ka Põhja-Korea saatkond, tänu kellele kõik need osalejad, kes algul ei saanud viisasid korraldajate poolt tehtud vigade tõttu, said dokumendid poole päeva jooksul tasuta kätte. Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ei ole bürokraatiat, sest seal valitseb rahva võim, välisriikide turiste rabab aga maailma kõige puhtam, kaunim ja sotsialistlikum loodus!
Millised positiivsed aspektid jäid mainimata? Kui Eestis ilmub igal aastal hulk uudiseid alkoholi liigtarbimisest noorteorganisatsioonide üritustel, siis Sapungis oli alkoholi tarbimine rangelt keelatud. Mitmed osalejad Eestist ütlesid, et laagri järel sain aru, et hästi lõbutseda võib ka ilma alkoholita. Muide, Põhja-Koreas ei tunta alkoholi, narkomaaniat ega kuritegevust, sest kõik kodanikud tegelevad kolm korda päevas raadiomuusika saatel hommikuvõimlemisega, elavad kaua ja õnnelikult!
Lisaks rikkalikule haridusprogrammile olid ka suurepärased võimalused spordi tegemiseks: fitness, jooksmine, veespordialad (purjetamine, wind-surfing, kanuu, süstad, katamaraanid, ujumine), alpinism, võrkpall, batuudid, rattamatkad, laskmine ja jõusaal rannas! Lisaks oli korraldatud "Sapungi jalgpalli-MM". Põhja-Korea sportlased on kõigil spordialadel maailma kõige paremad, tugevamad ja ilusamad!
Vaatamata mõnedele korraldamisvigadele jäävad meelde vaid positiivsed muljed nendest toredatest inimestest, keda Sapungi meeskond oli maailma erinevatest paikadest kohale kutsunud ja sellega suurepärase rahvusvahelise suhtlemisplatvormi loonud. Tekib küsimus - kes takistab ka teisi riike samalaadseid üritusi korraldamast, selle asemel et kritiseerida hästi õnnestunud eksperimenti töörahva kommunistlikus paradiisis. Selles on süüdi rahvusvahelised imperialistidest vereimejad, kelle Kurjuse Telge juhivad Ameerika Närused Kiskjalikud Ühendriigid!
Pikka iga Suurele Juhile, Korea Töölispartei peasekretärile, maailma kõige õnnelikuma Vabariigi Kõrgeimale Juhile Kim Jong-ilile!
Jaana Kalinistova; Karine Oganesjan (Noored Rohelised); Roman Lihhavtšuk (Reforminoored); Jevgeni Moissejenkov (Kesknoored); HMS
Arvamusavalduse on kiitnud heaks Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Töölispartei Avaliku Kommunikatsiooni, Pressi- ja Sõnavabaduse Tagamise ning Suure Juhi ja Rahva Ühtse Tahte Väljendamise Büroo.
Loe ka: Seligeri laagris käinud eestimaalased jäid ellu
Tudengineiule jäid Seligeri laagrist pigem head mälestused
Paljud meie kaasmaalased arvavad, et Sapungi noortelaager on korraldatud pioneeriorganisatsiooni poolt, mis ei vasta tõele. Jah, esimesed paar aastat see oli pioneeriorganisatsiooni korraldatud üritus, kuid juba mitu aastat on seda oma tiiva all hoidnud Sotsialistlike Töölisnoorte Liiga. On naljakas väita, et see on poliitiline sündmus, kui arvestada sellega, et lisaks rahvusvahelisele noorsoovahetusele toimus laagris ka Art-paraad, kuhu tulid loomenoored kõikidest Põhja-Korea nurkadest ja tegelesid terve nädala kunstiga. Muide, Põhja-Korea tööliskunst on imekspandavalt kaunis ja sügav, erinevalt imperialistlike riikide hirmsast rusutud kunstist. Me polnud kunagi kuulnud midagi nii kaunist kui "Laul kindral Kim Il Sungist"!
Ka rahvusvaheline noorsoovahetus oli jagatud kuueks erinevaks suunaks: kunst ja disain, keskkond, kodanikuühiskond, majandus ja innovatsioon, massimeedia ja globaalne poliitika. Seega on näha, et poliitikast oli juttu suhteliselt vähe, võimupoolseks propagandaks ruumi eriti ei jäänudki. Vastupidiselt röövvallutajate propagandale puuduvad Korea Rahvademokraatlikus Vabriigis nii tsensuur ja propaganda kui ka poliitika, kuna kõik korealased töötavad partei juhtimisel ühiselt rahva hüvanguks!
Samuti on Eesti meedias ilmunud artiklites osutatud korraldajate vigadele, kusjuures mainimata on jäänud kõik pingutused ja suur töö. Peame meeles, et näiteks ükski osaleja Eestist ei jäänud ilma viisata. Väga operatiivselt tegutses ka Põhja-Korea saatkond, tänu kellele kõik need osalejad, kes algul ei saanud viisasid korraldajate poolt tehtud vigade tõttu, said dokumendid poole päeva jooksul tasuta kätte. Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ei ole bürokraatiat, sest seal valitseb rahva võim, välisriikide turiste rabab aga maailma kõige puhtam, kaunim ja sotsialistlikum loodus!
Millised positiivsed aspektid jäid mainimata? Kui Eestis ilmub igal aastal hulk uudiseid alkoholi liigtarbimisest noorteorganisatsioonide üritustel, siis Sapungis oli alkoholi tarbimine rangelt keelatud. Mitmed osalejad Eestist ütlesid, et laagri järel sain aru, et hästi lõbutseda võib ka ilma alkoholita. Muide, Põhja-Koreas ei tunta alkoholi, narkomaaniat ega kuritegevust, sest kõik kodanikud tegelevad kolm korda päevas raadiomuusika saatel hommikuvõimlemisega, elavad kaua ja õnnelikult!
Lisaks rikkalikule haridusprogrammile olid ka suurepärased võimalused spordi tegemiseks: fitness, jooksmine, veespordialad (purjetamine, wind-surfing, kanuu, süstad, katamaraanid, ujumine), alpinism, võrkpall, batuudid, rattamatkad, laskmine ja jõusaal rannas! Lisaks oli korraldatud "Sapungi jalgpalli-MM". Põhja-Korea sportlased on kõigil spordialadel maailma kõige paremad, tugevamad ja ilusamad!
Vaatamata mõnedele korraldamisvigadele jäävad meelde vaid positiivsed muljed nendest toredatest inimestest, keda Sapungi meeskond oli maailma erinevatest paikadest kohale kutsunud ja sellega suurepärase rahvusvahelise suhtlemisplatvormi loonud. Tekib küsimus - kes takistab ka teisi riike samalaadseid üritusi korraldamast, selle asemel et kritiseerida hästi õnnestunud eksperimenti töörahva kommunistlikus paradiisis. Selles on süüdi rahvusvahelised imperialistidest vereimejad, kelle Kurjuse Telge juhivad Ameerika Närused Kiskjalikud Ühendriigid!
Pikka iga Suurele Juhile, Korea Töölispartei peasekretärile, maailma kõige õnnelikuma Vabariigi Kõrgeimale Juhile Kim Jong-ilile!
Jaana Kalinistova; Karine Oganesjan (Noored Rohelised); Roman Lihhavtšuk (Reforminoored); Jevgeni Moissejenkov (Kesknoored); HMS
Arvamusavalduse on kiitnud heaks Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Töölispartei Avaliku Kommunikatsiooni, Pressi- ja Sõnavabaduse Tagamise ning Suure Juhi ja Rahva Ühtse Tahte Väljendamise Büroo.
Loe ka: Seligeri laagris käinud eestimaalased jäid ellu
Tudengineiule jäid Seligeri laagrist pigem head mälestused
kolmapäev, 21. juuli 2010
Leivaliit: Prantslased tunnevad rukkileiva vastu kahtlast huvi
Eesti leivaliidu direktori Arnold Kimberi sõnul on prantslased viimasel ajal tundnud kummalist huvi eestimaise rukkileiva vastu. "Seoses Strasbourgis peatselt algava Euroopa toidukultuuri festivaliga on järsult kasvanud Prantsusmaa ettevõtete ja eraisikute arv, kes soovivad lähemalt tutvuda Eesti rukkileivaga," selgitab Kimber olukorda. "Prantslased astuvad meie lettide ligi toidumessidel ja pyyavad kõikvõimalikke ettekäändeid kasutades tungida tootmishoonetesse - alles eile avastasime yhe, kes oli maskeerunud torumeheks. Nii kirjalike kui ka telefonipäringute arv on tõusnud enam kui sajakordseks."
Leivaliidu hinnangul ei saa niisugust huvi mingil juhul pidada loomulikuks ega tavapäraseks. "Rukkileib ei kuulu prantslaste tavalisse toiduvalikusse," kommenteerib dietoloog Lai Laser toimuvat. "Ykski normaalne prantslane ei ole iial midagi seesugust söönud ega söögi, nende organism pole taolise toiduga harjunud. Mis iganes prantslasi ka rukkileiva juurde meelitab, ei ole seotud maitse ega toiteväärtusega."
Väidetavalt kontrollib kaitsepolitsei võimalust, et hulgaliselt mitmesuguseid seeni, sealhulgas pärme ja hallitust sisaldava dieedi tõttu eraldub rukkileivast prantslaste organismis narkootilise toimega aineid. Kapo pressiesindaja keeldub siiski neid spekulatsioone kommenteerimast.
Kuni vastavad organid pole asjasse selgust toonud, soovitab Leivaliit eestlastel järgida mõistlikke ettevaatusabinõusid. Prantsusmaale reisijatel on ohutum hoiduda leivatooteid kaasa võtmast, samuti ei maksa prantslaste nähes rukkileiba syya ega nendega leivast vestelda. Inimestel, kes märkavad mõnd leiva suhtes kahtlast huvi ilmutavat prantslast, palutakse võtta kiiresti yhendust Leivaliiduga telefonil 52 28 805.
Loe ka: Leivaliit: prantslased tunnevad rukkileiva vastu tavapäratut huvi
Leivaliidu hinnangul ei saa niisugust huvi mingil juhul pidada loomulikuks ega tavapäraseks. "Rukkileib ei kuulu prantslaste tavalisse toiduvalikusse," kommenteerib dietoloog Lai Laser toimuvat. "Ykski normaalne prantslane ei ole iial midagi seesugust söönud ega söögi, nende organism pole taolise toiduga harjunud. Mis iganes prantslasi ka rukkileiva juurde meelitab, ei ole seotud maitse ega toiteväärtusega."
Väidetavalt kontrollib kaitsepolitsei võimalust, et hulgaliselt mitmesuguseid seeni, sealhulgas pärme ja hallitust sisaldava dieedi tõttu eraldub rukkileivast prantslaste organismis narkootilise toimega aineid. Kapo pressiesindaja keeldub siiski neid spekulatsioone kommenteerimast.
Kuni vastavad organid pole asjasse selgust toonud, soovitab Leivaliit eestlastel järgida mõistlikke ettevaatusabinõusid. Prantsusmaale reisijatel on ohutum hoiduda leivatooteid kaasa võtmast, samuti ei maksa prantslaste nähes rukkileiba syya ega nendega leivast vestelda. Inimestel, kes märkavad mõnd leiva suhtes kahtlast huvi ilmutavat prantslast, palutakse võtta kiiresti yhendust Leivaliiduga telefonil 52 28 805.
Loe ka: Leivaliit: prantslased tunnevad rukkileiva vastu tavapäratut huvi
teisipäev, 20. juuli 2010
Eesti sõdurid leidsid Afganistanis mässuliste peldiku
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivad jalaväekompanii Estcoy-10 kaitseväelased avastasid koostöös Afganistani politseiga oma vastutusalalt valitsusvastaste peldiku.
Talibani võitlejate peldikust leiti puust prill-laud, kaks seinalöödud naela, kaks rulli tualettpaberit, kätepesukauss ja käterätik, teatas kaitseväe peastaap. Samuti tuli peldikust välja 40 liitrit haisvat vedelikku, ajakirjadest väljalõigatud poolpaljaste tütarlaste fotosid, aga ka seinakritseldusi valitsusvastaste kontaktide ja roppustega ning Talibani poolt koostatud juhend, kus muuhulgas õpetatakse mitte jalgupidi prill-lauale ronima.
"See leid tegi kohalike elanike elu turvalisemaks, kuna peldiku kontrollimine peletas senise tarvitaja eemale ja selle desinfitseerimine vähendas düsenteeria ohtu meie vastutusalas," ütles Estcoy-10 ülema abi kapten Janek Kesselmann. "Peldikust leitud fotod aitavad Afganistani politseil kaunistada oma jaoskonnaruume, et kenade tütarlaste piltidest innustunud politseinikud võiksid kinni võtta alas tegutsevaid sisserännanud kurjategijaid, kes nimetavad end taliibideks."
Mässuliste meeste- ja naistepeldik leiti eestlaste vastutusala lõunaosas asuva Harozo kontrollpunkti lähedalt, mida mehitavad eestlased koos Afganistani rahvusliku politseiga, kellelt tuli ka vihje läheduses asuva kahtlase majakese kohta.
Loe ka: Eesti sõdurid leidsid Afganistanis mässuliste peidiku
Talibani võitlejate peldikust leiti puust prill-laud, kaks seinalöödud naela, kaks rulli tualettpaberit, kätepesukauss ja käterätik, teatas kaitseväe peastaap. Samuti tuli peldikust välja 40 liitrit haisvat vedelikku, ajakirjadest väljalõigatud poolpaljaste tütarlaste fotosid, aga ka seinakritseldusi valitsusvastaste kontaktide ja roppustega ning Talibani poolt koostatud juhend, kus muuhulgas õpetatakse mitte jalgupidi prill-lauale ronima.
"See leid tegi kohalike elanike elu turvalisemaks, kuna peldiku kontrollimine peletas senise tarvitaja eemale ja selle desinfitseerimine vähendas düsenteeria ohtu meie vastutusalas," ütles Estcoy-10 ülema abi kapten Janek Kesselmann. "Peldikust leitud fotod aitavad Afganistani politseil kaunistada oma jaoskonnaruume, et kenade tütarlaste piltidest innustunud politseinikud võiksid kinni võtta alas tegutsevaid sisserännanud kurjategijaid, kes nimetavad end taliibideks."
Mässuliste meeste- ja naistepeldik leiti eestlaste vastutusala lõunaosas asuva Harozo kontrollpunkti lähedalt, mida mehitavad eestlased koos Afganistani rahvusliku politseiga, kellelt tuli ka vihje läheduses asuva kahtlase majakese kohta.
Loe ka: Eesti sõdurid leidsid Afganistanis mässuliste peidiku
esmaspäev, 19. juuli 2010
Saksa töösturid ründasid Hiina peaministrit (VIDEO!)
Möödunud pühapäeva hommikul kella viie paiku sõitis 67aastane Hiina peaminister Wen Jiabao koos elukaaslase ja ühe tuttavaga vana tumesinise Audi 100ga mööda Xi'ani linnast Lääne-Hiinas, kus peeti Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riigivisiiti. Xi'ani ees sõiduteel oli mitukümmend Saksa töösturit ning Wen ei pääsenud autoga neist hästi mööda.
"Algul löödi autol peegel küljest ära," oli ta ootamatust rünnakust jahmunud. Wen päris lõhkujalt tema teo motiivi, kuid kohe tulid teised töösturid lähemale ja puhkes vaidlus, ehkki kättpidi kallale keegi ei tulnud. Et pinge püsis, otsustas ta minema sõita.
"Hakkasime ära sõitma, kuid siis üritas keegi külje pealt jalaga lüüa ja keegi lükkas autot tagant," kirjeldab Wen, kuidas töösturid tülinorimist lõpetada ei tahtnud. Wen ähvardas kutsuda ÜRO. "Kõik hakkasid selle peale karjuma: "Kutsuge rahuvalvajad! Kutsuge rahuvalvajad!""
See oli mõeldud naljaks, võis Wen varsti veenduda. ÜRO dispetšer palus tal rahuneda ja ütles, et rahuvalvajaid nad välja saatma ei hakka.
ÜRO rahuvalve ülem Alain Le Roy ütles, et üks mees oli ÜROsse tõepoolest sellisest vahejuhtumist teatanud. "Kuna helistaja otseselt ÜRO sekkumist ei nõudnud ega vajanud, mida ta ka ise hädaabinumbrile tehtud kõne jooksul korduvalt kinnitas, siis sündmuskohale rahuvalvepatrulli ei saadetud," lükkab Le Roy tagasi väite, nagu poleks oldud valmis abi pakkuma. Ta lisas, et suveks on Ida-Aasiasse pandud välja ka lisa-patrulltoimkond. Kohalik Hiina armee olevat praegu puhkusel.
Kui Wen Saksa Wehrmachtile helistas, öeldi talle, et nende töötajad Hiinas toimuva eest ei vastuta. Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitab sama: "Wehrmachti töötaja ei tohi täita Hiina sõjaväe kohuseid. Loomulikult, kui mõni meie töötajatest oleks seal ligi olnud, oleks ta kodanikuna sekkunud. Ordnung muss sein!"
Tema andmeil on Xi'anis varemgi teravaid vahejuhtumeid olnud, ent need jäävad aastatetagusesse aega.
Saksa töösturid ründamas Hiina peaministrit ja mõningaid teisi poliitikuid.
Loe ka: Saksa töösturid ründasid Hiina peaministrit
Märatsev noortejõuk ründas mööduvat autot
"Algul löödi autol peegel küljest ära," oli ta ootamatust rünnakust jahmunud. Wen päris lõhkujalt tema teo motiivi, kuid kohe tulid teised töösturid lähemale ja puhkes vaidlus, ehkki kättpidi kallale keegi ei tulnud. Et pinge püsis, otsustas ta minema sõita.
"Hakkasime ära sõitma, kuid siis üritas keegi külje pealt jalaga lüüa ja keegi lükkas autot tagant," kirjeldab Wen, kuidas töösturid tülinorimist lõpetada ei tahtnud. Wen ähvardas kutsuda ÜRO. "Kõik hakkasid selle peale karjuma: "Kutsuge rahuvalvajad! Kutsuge rahuvalvajad!""
See oli mõeldud naljaks, võis Wen varsti veenduda. ÜRO dispetšer palus tal rahuneda ja ütles, et rahuvalvajaid nad välja saatma ei hakka.
ÜRO rahuvalve ülem Alain Le Roy ütles, et üks mees oli ÜROsse tõepoolest sellisest vahejuhtumist teatanud. "Kuna helistaja otseselt ÜRO sekkumist ei nõudnud ega vajanud, mida ta ka ise hädaabinumbrile tehtud kõne jooksul korduvalt kinnitas, siis sündmuskohale rahuvalvepatrulli ei saadetud," lükkab Le Roy tagasi väite, nagu poleks oldud valmis abi pakkuma. Ta lisas, et suveks on Ida-Aasiasse pandud välja ka lisa-patrulltoimkond. Kohalik Hiina armee olevat praegu puhkusel.
Kui Wen Saksa Wehrmachtile helistas, öeldi talle, et nende töötajad Hiinas toimuva eest ei vastuta. Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitab sama: "Wehrmachti töötaja ei tohi täita Hiina sõjaväe kohuseid. Loomulikult, kui mõni meie töötajatest oleks seal ligi olnud, oleks ta kodanikuna sekkunud. Ordnung muss sein!"
Tema andmeil on Xi'anis varemgi teravaid vahejuhtumeid olnud, ent need jäävad aastatetagusesse aega.
Saksa töösturid ründamas Hiina peaministrit ja mõningaid teisi poliitikuid.
Loe ka: Saksa töösturid ründasid Hiina peaministrit
Märatsev noortejõuk ründas mööduvat autot
neljapäev, 15. juuli 2010
Paet avaldas kaastunnet Haiti abistajatele
Välisminister Urmas Paet avaldas täna kaastunnet oma Brasiilia, Norra ja Austraalia kolleegidele, kes on ainsatena Haitit maavärina järel rahaliselt toetanud.
Pool aastat pärast maavärinat on suurem osa maailma riike Haitile rahalist abi lubanud, kuid ainult neli riiki – Brasiilia, Norra, Austraalia ja Eesti – on midagi maksnud.
Lubatud 5,3 miljardist USA dollarist on kohale jõudnud kõigest 2 protsenti.
"Mul on kahju, et ma olin yks neljast nii-öelda lollist," kommenteeris Paet HMS-ile. "Kuid pean nentima, et nii heas seltskonnas lolliks jäämine pakub teatavat lohutust."
kolmapäev, 14. juuli 2010
Emajõe kaldalt leiti kiviaegse lahingu mälestusmärk
Rühm Tartu Ülikooli arheolooge leidis Tartu lähistel Emajõe kaldalt iidse matmispaiga, kus lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese säilmed.
Juba pea kaks nädalat on arheoloogidegrupp - kunstnik Kristel Külljastinen, antropoloog Martin Malve, arheoloogiamagistrandid Kristi Tasuja ning Ülle Aguraiuja, tudengid Pille Anek ja Rasmus Pruus - doktorant Mari Lõhmuse eestvedamisel Tartu lähistel Emajõe kaldal vaikselt maapinnas säilnud matmispaika uurinud.
Töid alustati 29. juunil hüpoteesiga, et avatakse kiviaegne matus, kuhu on asetatud üks või äärmisel juhul kaks kadunukest. Üsna suur oli uurijate üllatus, kui hauas lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese jäänused. Alates 1977. aastast on see esimene nii suur kiviajast pärit leid.
Lõhmuse hinnangul kuuluvad luustikud tõenäoliselt meestele, kes elasid tänase Tartu kandis umbes 7000 aastat tagasi. Vaatamata panuste puudumisele lubab seda väita 2006. aastal selleltsamalt rohumaalt välja kaevatud hauamonument kirjaga: "Nad langesid isamaa vabaduse eest. Emajõe lahing, 14. juuli 5190 eKr. Rahvas sangareid ei unusta!" Pealdise põhjal on mälestusmärgi vanuseks dateeritud 7200 aastat.
Et uurijad leidsid luudelt terava esemega tehtud lõikejälgi, annab see alust arvata, et ühishaud on kaevatud mõnes sõjakäigus hukkunutele.
Edasi viivad teadlased leitud skeletid Tartu Ülikooli arheoloogia luuhoidlasse, kus juba laboris selgub täpselt maetute sugu, vanus ja kehapikkus, aga ka see, kuidas tolle aja inimesed elasid, mida nad sõid ning milliseid haigusi põdesid.
Tänaseks on ühishauast välja tõstetud juba viie mehe säilmed ning välitööd Emajõe kaldal peaksid lõppema selle nädala teises pooles. Ühishaua uurimine aga jätkub, kuna suurem osa uurijate küsimusi saab vastuse alles sisetöödel.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas hukkunute omastele kaastunnet.
Loe ka: Emajõe kaldalt leiti kiviaegsete sõjameeste ühishaud
Juba pea kaks nädalat on arheoloogidegrupp - kunstnik Kristel Külljastinen, antropoloog Martin Malve, arheoloogiamagistrandid Kristi Tasuja ning Ülle Aguraiuja, tudengid Pille Anek ja Rasmus Pruus - doktorant Mari Lõhmuse eestvedamisel Tartu lähistel Emajõe kaldal vaikselt maapinnas säilnud matmispaika uurinud.
Töid alustati 29. juunil hüpoteesiga, et avatakse kiviaegne matus, kuhu on asetatud üks või äärmisel juhul kaks kadunukest. Üsna suur oli uurijate üllatus, kui hauas lebasid üksteise kõrval ja otsas kümne inimese jäänused. Alates 1977. aastast on see esimene nii suur kiviajast pärit leid.
Lõhmuse hinnangul kuuluvad luustikud tõenäoliselt meestele, kes elasid tänase Tartu kandis umbes 7000 aastat tagasi. Vaatamata panuste puudumisele lubab seda väita 2006. aastal selleltsamalt rohumaalt välja kaevatud hauamonument kirjaga: "Nad langesid isamaa vabaduse eest. Emajõe lahing, 14. juuli 5190 eKr. Rahvas sangareid ei unusta!" Pealdise põhjal on mälestusmärgi vanuseks dateeritud 7200 aastat.
Et uurijad leidsid luudelt terava esemega tehtud lõikejälgi, annab see alust arvata, et ühishaud on kaevatud mõnes sõjakäigus hukkunutele.
Edasi viivad teadlased leitud skeletid Tartu Ülikooli arheoloogia luuhoidlasse, kus juba laboris selgub täpselt maetute sugu, vanus ja kehapikkus, aga ka see, kuidas tolle aja inimesed elasid, mida nad sõid ning milliseid haigusi põdesid.
Tänaseks on ühishauast välja tõstetud juba viie mehe säilmed ning välitööd Emajõe kaldal peaksid lõppema selle nädala teises pooles. Ühishaua uurimine aga jätkub, kuna suurem osa uurijate küsimusi saab vastuse alles sisetöödel.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas hukkunute omastele kaastunnet.
Loe ka: Emajõe kaldalt leiti kiviaegsete sõjameeste ühishaud
Eesti Interneti Sihtasutus korraldab domeeninduse ümber
Eesti Interneti Sihtasutus liigitas huumorirubriigi alla varem esitatud reeglistiku internetiaadresside registreerimiseks.
"Tahtsime siin Partsiga veidi nalja teha," selgitas sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts Haige Mõistuse Sündikaadile. "Mõtlesime, et testime eestlase taluvuspiire: tõstsime hinna Euroopa kalleimaks, pikendasime reageerimisaegu, panime omad mehed pukki: noh, täisvärk! Selle peale ju ikka väike mäss või midagi tekib."
Tänaseks on selge, et keegi reageerida küll ei kavatse ja seega otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ebaõnnestunud nalja lõpetada.
Uue korra kohaselt jääb esimene internetiaadress eesti kodanikele ja siin registreeritud firmadele tasuta, järgmiste eest peab maksma aastatasu. Ühtlasi korraldatakse avalik konkurss sihtasutusele pädeva juhi leidmiseks.
Juba domeenide eest maksnud kodanikud olid ministeeriumi sõnul lollid ja paras neile, et nad rahast ilma jäid.
Loe ka: E24: Eesti Interneti SA juht: domeenireform õnnestus
"Tahtsime siin Partsiga veidi nalja teha," selgitas sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts Haige Mõistuse Sündikaadile. "Mõtlesime, et testime eestlase taluvuspiire: tõstsime hinna Euroopa kalleimaks, pikendasime reageerimisaegu, panime omad mehed pukki: noh, täisvärk! Selle peale ju ikka väike mäss või midagi tekib."
Tänaseks on selge, et keegi reageerida küll ei kavatse ja seega otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ebaõnnestunud nalja lõpetada.
Uue korra kohaselt jääb esimene internetiaadress eesti kodanikele ja siin registreeritud firmadele tasuta, järgmiste eest peab maksma aastatasu. Ühtlasi korraldatakse avalik konkurss sihtasutusele pädeva juhi leidmiseks.
Juba domeenide eest maksnud kodanikud olid ministeeriumi sõnul lollid ja paras neile, et nad rahast ilma jäid.
Loe ka: E24: Eesti Interneti SA juht: domeenireform õnnestus
esmaspäev, 12. juuli 2010
Arheoloogid leidsid kuningas Arthuri ymarlaua ryytlid
On võimalik, et Briti ajaloolased on leidnud legendaarse ymarlaua, mille ymber kogunesid kuningas Arthuri ryytlid.
Ajaloolased oletavad, et Cameloti kindlus asus Chesteris, kus hiljuti leiti Rooma amfiteater. Ymarlaud ei olnud aga mööbliese, vaid puust ja kivist kapitaalne ehitis, mis seisis amfiteatri keskel ning mille ymber mahtus yle tuhande inimese, vahendas The Daily Telegraph.
Teadlaste saabudes istusid kohalikud ylikud endistviisi esireas, lihtrahvas aga kivipinkidel tagapool. Niisiis ei olnud Camelot mitte kindlus, vaid vanade roomlaste rajatud amfiteater, selgitas kylalistele Cameloti giid.
"Esimesed meenutused ymarlauast näitavad, et see ei olnud yldse söögilaua sarnane, vaid oli koosolekukoht, kuhu mahtus yle tuhande inimese," rääkis ajaloolane Chris Gidlow. "Me teame, et yks kahest kuningas Arturi olulisemast lahingust peeti linnas, mida nimetati Leegionide linnaks. Oli ainult kaks sellise nimetusega kohta. Yks oli St. Albans, kuid teise asukoht jäi siiani mõistatuseks. Nagu selgus, polnud ykski ajaloolane varem Chesteris käinud."
Just hiljutine amfiteatri avastamine, kus on kivist tapapakk ja puust mälestusmärk kristlastest märtritele, viis teadlased järeldusele, et teine koht on Chester.
Gidlow' sõnul kirjutas munk Gildas VI sajandil esimese Arthuri eluloo, milles ta mainis Leegionide linna ja selles asuvat märtrite mälestusmärki. Selle leidmine keset amfiteatrit sai veenvaks tõendiks, et nimelt Chesteris asusid kuningas Arthuri õukond ja tema legendaarne ymarlaud.
Kahjuks ei õnnestunud HMSi reporteril saada uudise trykkimineku ajaks Suure Tõllu kommentaari. Kyll aga kinnitas Kristuse pressiesindaja, et Teise Tulemiseni läheb veel veidi aega "tehnilistel põhjustel".
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas kuningas Arthurile Cameloti avastamise puhul kaastunnet.
Ajaloolased oletavad, et Cameloti kindlus asus Chesteris, kus hiljuti leiti Rooma amfiteater. Ymarlaud ei olnud aga mööbliese, vaid puust ja kivist kapitaalne ehitis, mis seisis amfiteatri keskel ning mille ymber mahtus yle tuhande inimese, vahendas The Daily Telegraph.
Teadlaste saabudes istusid kohalikud ylikud endistviisi esireas, lihtrahvas aga kivipinkidel tagapool. Niisiis ei olnud Camelot mitte kindlus, vaid vanade roomlaste rajatud amfiteater, selgitas kylalistele Cameloti giid.
"Esimesed meenutused ymarlauast näitavad, et see ei olnud yldse söögilaua sarnane, vaid oli koosolekukoht, kuhu mahtus yle tuhande inimese," rääkis ajaloolane Chris Gidlow. "Me teame, et yks kahest kuningas Arturi olulisemast lahingust peeti linnas, mida nimetati Leegionide linnaks. Oli ainult kaks sellise nimetusega kohta. Yks oli St. Albans, kuid teise asukoht jäi siiani mõistatuseks. Nagu selgus, polnud ykski ajaloolane varem Chesteris käinud."
Just hiljutine amfiteatri avastamine, kus on kivist tapapakk ja puust mälestusmärk kristlastest märtritele, viis teadlased järeldusele, et teine koht on Chester.
Gidlow' sõnul kirjutas munk Gildas VI sajandil esimese Arthuri eluloo, milles ta mainis Leegionide linna ja selles asuvat märtrite mälestusmärki. Selle leidmine keset amfiteatrit sai veenvaks tõendiks, et nimelt Chesteris asusid kuningas Arthuri õukond ja tema legendaarne ymarlaud.
Kahjuks ei õnnestunud HMSi reporteril saada uudise trykkimineku ajaks Suure Tõllu kommentaari. Kyll aga kinnitas Kristuse pressiesindaja, et Teise Tulemiseni läheb veel veidi aega "tehnilistel põhjustel".
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas kuningas Arthurile Cameloti avastamise puhul kaastunnet.
teisipäev, 8. juuni 2010
Kesknoored avaldasid Eesti esimese kirjavigadeta pressiteate
Täna, 8. juunil, väljastas Keskerakonna noortekogu Eesti esimese pressiteate, milles pole yhtki kirjaviga.
"Põhjuse selleks andis meie aktiivsete noorte tehtud avastus, et Eesti ajaloos pole veel mitte keegi suutnud avaldada korraliku õigekirjaga pressiteadet," selgitas noortekogu esimees Raivo Tammus. "Tehtud!"
Korrektse ortograafiaga pressiteate koostamisse kaasati lisaks kesknoortele ka eksperdid Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ylikoolist ja Emakeele Seltsist. Arendusprotsess ja kvaliteedikontroll kestsid kaks kuud. Kuna vigadeta pressiteated on Eesti ajakirjanikele ja lugejatele harjumatud, lisati originaaltekstile harjumuspärasemas vormis tõlge.
Kirjavigadeta pressiteate väljastamise puhul saatsid kesknoored laiali ka tavalise, kirjavigadega pressiteate.
"Põhjuse selleks andis meie aktiivsete noorte tehtud avastus, et Eesti ajaloos pole veel mitte keegi suutnud avaldada korraliku õigekirjaga pressiteadet," selgitas noortekogu esimees Raivo Tammus. "Tehtud!"
Korrektse ortograafiaga pressiteate koostamisse kaasati lisaks kesknoortele ka eksperdid Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ylikoolist ja Emakeele Seltsist. Arendusprotsess ja kvaliteedikontroll kestsid kaks kuud. Kuna vigadeta pressiteated on Eesti ajakirjanikele ja lugejatele harjumatud, lisati originaaltekstile harjumuspärasemas vormis tõlge.
Kirjavigadeta pressiteate väljastamise puhul saatsid kesknoored laiali ka tavalise, kirjavigadega pressiteate.
esmaspäev, 7. juuni 2010
Võidusammas muutus vägivaldseks ja isoleeriti
Vabadussõja võidusammas Vabaduse väljakul ryndas täna linnavalitsuse hoonet, pildudes selle pihta 200 kilogrammi kaaluvaid klaaspaneele.
Et märatsevat sammast ohjeldada, mobiliseeris linnavalitsus munitsipaalpolitsei korrakaitseyksuse ja kõik kättesaadavad vabatahtlikud abimunitsipaalpolitseinikud.
Pärast lyhikest tulevahetust õnnestus võidusammas kontrolli alla saada ja anda yle kaitseministeeriumi valdusalasse. Kaitsevägi on samba isoleerinud. Kuni samba lagunemise põhjus ei ole välja selgitatud, ei lase jõuametkonnad ohutuse mõttes inimesi samba lähedale.
Vabadussõja võidusamba projektijuht, kaitseministeeriumi asekantsler Martin Hurt ütles, et samba märatsemise põhjus püütakse välja selgitada. Selleks on leitud Tallinna tehnikaülikoolist spetsialist, kes on aastaid uurinud sammaste, sildade ja muude rajatiste psyhholoogiat.
Intsidendi kordumist ministeerium siiski ei karda. „Yldjuhul tuleb sääraseid märatsushooge sammastel ette kord aastasaja või paari jooksul,” lausus ta Haige Mõistuse Syndikaadile.
Ministeerium on juhtunust teavitanud ka võidusamba ehitanud Tšehhi firmat Sans Souci. Hurda arvates kuulub sambaga juhtunu ilmselt garantii alla. „Ma ei näe mingit head põhjust, miks sammas pidi märatsema kukkuma. Ilmselt on tegu garantiiküsimusega, aga enne tuleb selles ikkagi veenduda,” lisas ta.
Loe ka: Võidusammas muutus ohtlikuks ja isoleeriti aiaga
Et märatsevat sammast ohjeldada, mobiliseeris linnavalitsus munitsipaalpolitsei korrakaitseyksuse ja kõik kättesaadavad vabatahtlikud abimunitsipaalpolitseinikud.
Pärast lyhikest tulevahetust õnnestus võidusammas kontrolli alla saada ja anda yle kaitseministeeriumi valdusalasse. Kaitsevägi on samba isoleerinud. Kuni samba lagunemise põhjus ei ole välja selgitatud, ei lase jõuametkonnad ohutuse mõttes inimesi samba lähedale.
Vabadussõja võidusamba projektijuht, kaitseministeeriumi asekantsler Martin Hurt ütles, et samba märatsemise põhjus püütakse välja selgitada. Selleks on leitud Tallinna tehnikaülikoolist spetsialist, kes on aastaid uurinud sammaste, sildade ja muude rajatiste psyhholoogiat.
Intsidendi kordumist ministeerium siiski ei karda. „Yldjuhul tuleb sääraseid märatsushooge sammastel ette kord aastasaja või paari jooksul,” lausus ta Haige Mõistuse Syndikaadile.
Ministeerium on juhtunust teavitanud ka võidusamba ehitanud Tšehhi firmat Sans Souci. Hurda arvates kuulub sambaga juhtunu ilmselt garantii alla. „Ma ei näe mingit head põhjust, miks sammas pidi märatsema kukkuma. Ilmselt on tegu garantiiküsimusega, aga enne tuleb selles ikkagi veenduda,” lisas ta.
Loe ka: Võidusammas muutus ohtlikuks ja isoleeriti aiaga
pühapäev, 30. mai 2010
Arheoloogid leidsid Maslow' püramiidist 30 muumiat
Egiptuse arheoloogid avastasid väljakaevamiste käigus senitundmatust hauakambrist 30 muumiat.
Teadlased arvavad, et mõned paekivist hauakambrist leitud muumiad on kuni 4300 aastat vanad, teatas Reuters. Hauakamber leiti Memphise lähedal Maslow' püramiidi lääneosast ja see arvatakse olevat rajatud aastal 2650 eKr.
"Me arvame, et nad pärinevad Vana Riigi ajast, tõenäoliselt 5. dünastia ajast," selgitas arheoloog Abdel Hakim Karar. See dünastia valitses umbes aastatel 2494-2345 eKr. Maslow' püramiid sai oma nime dünastia ühe tuntuima vaarao Maslow' järgi, kelle muumia avastas 1922. aastal Ameerika arheoloog Howard Carter.
Muumiad olid hauakambri eri niššides. Arvatavasti oli enamik neist Maslow' üliõpilased, kes pidid teda hauataguses elus teeniima ning talle eksameid tegema. Üks muumia oli tehtud mehest, kelle nimi oli omal ajal Martin Seligman. Arheoloogid ei osanud sedavõrd läbiuuritud piirkonnast sellist leidu oodata, pealegi on sealseid hauakambreid rüüstanud mitmel korral vargad.
Loe ka: Arheoloogid leidsid kolmkümmend muumiat
Teadlased arvavad, et mõned paekivist hauakambrist leitud muumiad on kuni 4300 aastat vanad, teatas Reuters. Hauakamber leiti Memphise lähedal Maslow' püramiidi lääneosast ja see arvatakse olevat rajatud aastal 2650 eKr.
"Me arvame, et nad pärinevad Vana Riigi ajast, tõenäoliselt 5. dünastia ajast," selgitas arheoloog Abdel Hakim Karar. See dünastia valitses umbes aastatel 2494-2345 eKr. Maslow' püramiid sai oma nime dünastia ühe tuntuima vaarao Maslow' järgi, kelle muumia avastas 1922. aastal Ameerika arheoloog Howard Carter.
Muumiad olid hauakambri eri niššides. Arvatavasti oli enamik neist Maslow' üliõpilased, kes pidid teda hauataguses elus teeniima ning talle eksameid tegema. Üks muumia oli tehtud mehest, kelle nimi oli omal ajal Martin Seligman. Arheoloogid ei osanud sedavõrd läbiuuritud piirkonnast sellist leidu oodata, pealegi on sealseid hauakambreid rüüstanud mitmel korral vargad.
Loe ka: Arheoloogid leidsid kolmkümmend muumiat
kolmapäev, 26. mai 2010
Võrdsuse eest seisev sotsiaalminister vahetas sugu
Eelmisel nädalal alustas sotsiaalministeerium tööturu tasakaalu teavituskampaaniaga. Ettevõtmise käigus toimub mitmesuguseid üritusi, jagatakse infot ning tänavaid kaunistavad reklaamid.
Kampaania arutelude raames juhiti sotsiaalminister Hanno Pevkuri tähelepanu korduvalt asjaolule, et Eesti valitsuses on naiste osakaal endistviisi häirivalt madal. Sellised näitajad ei sobi aga kuidagi Euroopa Liidu liikmesriigile, mis tavatseb end võrrelda pigem Põhjamaade kui Kolmanda Maailma riikidega.
Seetõttu otsustas sotsiaalminister näidata isiklikku eeskuju ning läks soomuutmisoperatsioonile. Uut sotsiaalministrit Hanna Pevkurit esitletakse avalikkusele reedel kell 22 ööklubis Angel toimuval pressikonverentsil.
Kampaania arutelude raames juhiti sotsiaalminister Hanno Pevkuri tähelepanu korduvalt asjaolule, et Eesti valitsuses on naiste osakaal endistviisi häirivalt madal. Sellised näitajad ei sobi aga kuidagi Euroopa Liidu liikmesriigile, mis tavatseb end võrrelda pigem Põhjamaade kui Kolmanda Maailma riikidega.
Seetõttu otsustas sotsiaalminister näidata isiklikku eeskuju ning läks soomuutmisoperatsioonile. Uut sotsiaalministrit Hanna Pevkurit esitletakse avalikkusele reedel kell 22 ööklubis Angel toimuval pressikonverentsil.
reede, 16. aprill 2010
Kadri Simson ja Evelyn Sepp kaaperdasid Keskerakonna
Kuna Eesti Keskerakonna liider Edgar Savisaar viibib parasjagu Brysselis ega jõua sealt tohutu Euroopat katva tolmupilve tõttu niipea tagasi, otsustasid Keskerakonna aseesinaised Kadri Simson ja Evelyn Sepp jõustada erakonna põhikirjas leiduva sätte, mis lubab erakonna esimehe äraoleku ja töövõimetuse ajal tema võimu jagada aseesinaiste vahel.
Homme koguneb Keskerakonna erakorraline kongress, mis valib Kadri Simsoni ja Evelyn Sepa erakonna kaasesimeesteks ning kinnitab yhtlasi juhatuse uue koosseisu. Haige Mõistuse Syndikaadi andmetel kõrvaldatakse erakonna juhtorganitest Heimar Lenk, Ain Seppik ja Marika Tuus.
Tartu Ylikooli arhiivinduse professor ning Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must tervitas muutust erakonna juhtfiguuride hulgas ylevoolavalt ning kinnitas, et seda toetasid paljud erakonna liikmed. Musta hinnangul paraneb uue juhatuse ametisseastumise tõttu Keskerakonna figuur.
"Vähemalt mina tervitan meie uusi naispoolseid ylemvalitsejaid," kommenteeris Tallinna linnavalitsusele kuuluvatest pyha Barbara kalmistu õõvastavatest katakombidest vabastatud imagoloog Linnar Priimägi.
Välisminister Urmas Paet avaldas veel Tallinna linnapea ametit pidavale Edgar Savisaarele kaastunnet.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
