Paavst Benedictus XVI pani kirikuvande alla oma erakirju kajastanud ajakirjanduse ning avaldas usaldust Vatikani ametiisikutele.
"Ma vaatasin itta ja ma nägin valskust, ma vaatasin läände ja ka seal nägin ma valskust. Ajakirjandus on Saatana ja demooniliste leemurite poolt seestatud ning ükski selle roojase ameti pidaja ei saa iial enam kirikulävelt lunastust," teatas Püha Tool täna.
Paavsti kammerteener Paolo Gabriele vahistati eelmisel nädalal ning tema kabinetist leiti paavsti erakirju ja dokumente.
Spekulatsioonide kohaselt oli kirjad valmistanud Paolo ise, olles Vatikani varipaavst — püha mütsi ja sauata kirikupea taga seisev variisik — oli tal tööülesannetest lähtuv kohustus paavsti kirjavahetuse eest hoolitseda.
Seda, miks jumalal on maa peal kaks esindajat korraga, Vatikan HMSi ajakirjanikele avaldama ei soostunud.
Loe ka: Paavst mõistis hukka Vatikani lekkeskandaali kajastanud meedia
neljapäev, 31. mai 2012
esmaspäev, 28. mai 2012
Ansip: Telefonikõnede pealtkuulamine näitab Eesti poliitika läbipaistvust
Telefonikõnede pealtkuulamise tõttu Eestis peab Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip absoluutselt ebausutavaks väidet, nagu oleks partei endine peasekretär Kristen Michal leppinud varjatud annetuse tegemises kokku telefoni teel.
"Mulle meeldib, et Eestis on selline olukord kujunenud, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud," rääkis Ansip Postimehele. "Ma räägin isegi naisega ainult salakoodis. Kui ma teda valitsuse istungile kutsun, tähendab see, et lähme kinno, ja vastupidi." Tema sõnul näitab pidev pealtkuulamine Eesti poliitika läbipaistvust.
Peaminister kinnitas, et võib Michalist arvata "mida iganes", aga seda, et ta telefoni teel leppis kokku varjatud annetuse tegemise, ei ole ta suuteline uskuma. "Minu järeldus: Silver Meikar valetas," ütles ta. "Ma kuulasin isiklikult kõik Michali ja Meikari telefonikõned üle. No ei ole sellist asja! Ei ole!"
Silver Meikar tunnistas eelmisel nädalal Postimehe arvamusloos, et annetas oma nime all aastail 2009-2010 parteile 115 000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea.
Ettepaneku annetused oma nimele vormistada tegi Meikari sõnul Reformierakonna toonane peasekretär, praegune justiitsiminister Kristen Michal. Raha vahendas Meikari väitel praegune riigikogu liige Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal.
Vaata ka: Ansipi sõnul kuulatakse suurettevõtjaid ja poliitikuid pealt
neljapäev, 24. mai 2012
Ansip: Reformierakonna rahastamisskandaali puhusid lõkkele vandenõulased
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali põhjustanud ja lõkkele puhunud vandenõulased.
"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.
"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."
HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.
"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."
Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine
"Minu meelest paistab siit tagant välja, et kõige taga on Vene taimetoitlastest natslike vaadetega juudid, kellel on alternatiivenergeetika valdkonnas peituvate ärihuvide tõttu motiiv rahastada uue erakonna turuletoomise poliittehnoloogiaid," ytles Ansip täna Tallinna lennujaamas.
"Konkreetseid tõendeid selle kasuks kyll väga palju veel ei ole," möönis Ansip. "Kuid loodetavasti selgitab uurimine kõik ilusti välja."
HMS-i reporteri kysimusele, kust võisid pärineda osa erakonna liikmete annetatud kahtlased rahasummad, vastas Ansip, et ei soovi spekuleerida.
"Kas te tahate, et ma spekuleeriksin?! Ei, ma ei taha absoluutselt spekuleerida," rõhutas Ansip. "Ma ei soovi kunagi alusetult spekuleerida."
Loe ka: Ansip: skandaali taga võib olla uue partei loomine
Reinsalu soovitab luua rahastusskandaali summutamiseks komisjoni
Kaitseminister ja IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada komisjoni, mis tapaks selle asja pika aja jooksul maha.
Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.
"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.
Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.
Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma
Reinsalu nentis valitsuse pressikonverentsil, et probleem erakondliku demokraatia usaldusega on olemas ja parlamendierakonnad peaksid leidma ise lahendusi, kuidas seda usaldust taastada.
"Minu soovitus võiks olla, et parlamendiparteid on võimelised moodustama ühe töörühma, kes on sellise näoga, et on võimeline tegutsema erapooletult ja objektiivselt ja sel on ka avalikkuse usaldus. See võiks siis lõputult arutada alternatiivid ja asja vaikselt kalevi alla lükata. Aga teha tuleb seda venitades, mitte et me moodustame komisjoni, et pakkuda kiiresti välja laiemaks aruteluks lahendusi," sõnas Reinsalu.
Välisminister Urmas Paet (Reformierakond) arvas samas, et ei tasu hakata leiutama jalgratast, vaid vaadata aastakümneid toiminud parlamentaarsete demokraatiate kogemusele. Ühtlasi avaldas Paet kaastunnet Reformierakonnale, Kristen Michalile ja Kalev Lillole.
Haridusminister Jaak Aaviksoo lisas omalt poolt, et erakondade rahastamise probleemi suhtes tuleb olla nõudlik. "Aga ei ole kõige mõistlikum sattuda liialdustesse ja kujutada ette, et need sajad või tuhanded inimesed, kes on erakondadele annetanud, kaasa arvatud mina, et kõik see raha on tulnud isiklikest säästudest või võimalustest lähtudes. Võime olla kindlad, et oluline enamus on kuritegelikku või hämarat päritolu või sel pole üldse seost isikuga, kes selle annetuse teinud. Kõike kahtluse alla seada oleks mõistlik," arvas Aaviksoo.
Vaata ka: Reinsalu soovitab erakondade usalduse taastamiseks töörühma
Sildid:
demagoogia,
korruptsioon,
Paet avaldab kaastunnet,
poliitika
kolmapäev, 23. mai 2012
Setomaa Kosmoseagentuur teatas edukast raketistardist
Setomaast sai esimene väikerahvas, kes saatis orbiidile oma kosmoselaeva. Pihkva järves asuvalt Rõsna poolsaarelt startis täna Põrsingu nimeline kosmoselaev. Katselend, mis peaks sisaldama ISS-i juurde lendamist ning sellega põkkumist, peab näitama kas Setomaa pääseb ka edaspidi kosmosesse kaupa tegema.
Inimesi Põrsingu pardal ei ole, kuid kosmoselaboris on ees ootamas kuus astronauti, et aidata kapslil põkkuda, kaup maha laadida ja see uue kaubaga tagasi Setomaale saata.
Põrsing pidi startima juba laupäeval, kuid viimasel hetkel sellest loobuti, sest arvutid avastasid puskariaparaadis kõrge rõhu, mistõttu tekkis oht missioonile. Taaskasutatav Põrsing on mõeldud nii kauba kui tulevikus elajate transportimiseks. Praeguseni on ISS-iga kauplemiseks saanud kasutada vaid Vene, Jaapani ja Euroopa kosmoselaevu.
Setomaa Kosmoseagentuur katsetas kosmoselaeva edukalt juba 2010 aasta juunis; sama aasta septembris tehti ajalugu, kui hakkas tööle teaduslik aparatuur kapsli pardal, mis tootis ööpäevas sada liitrit hansat.
Käesoleva lennu eesmärk on viia ISS-i puskariaparaat, et katsetada selle tööd kosmose karmides tingimustes. Samuti on pardal olevate kaupade hulgas savinõusid, villaseid käpikuid ja mänguasju kosmonautide lastele. Tulevikus peaks põhirõhk olema Misso tellisetehase toodangu orbiidile viimises, et laiendada kosmosejaama. “Põrsing on kõige odavam viis ehitada ISS-i,” teatas anonüümseks jääda sooviv jääv Setomaa Kosmoseagentuuri töötaja.
Missioon peaks lõppema paari nädala pärast kapsli maandumisega Värska lahes.
Loe ka: SpaceX saatis esimese erafirmana raketi rahvusvahelisse kosmosejaama
Sildid:
alkohol,
kosmos,
setu separatistid,
teadus,
tehno
teisipäev, 22. mai 2012
Justiitsminister Kristen Michal: pooldan rahapesijate keemilist kastreerimist
Justiitsminister Kristel Michali hinnangul oleks erakondadele musta raha vahendavate kurjategijate puhul keemiline kastreerimine tõhus meede.
"See on üks asi, mida justiitsministeerium väga hoolega eest veab," rääkis Michal. "Keemiline kastreerimine oleks tõhus meede rahapesijatele, kes toovad erakondade kassasse segase päritoluga raha. Eesmärk oleks nende osalemine kompleksravis medikamentide ja psühhiaatrilise raviga mis kestaks 18 kuud kuni kolm aastat," ütles minister Kuku raadio hommikuprogrammile "Ärataja" antud intervjuus.
Ministri sõnul avaldaks taoline meede see kindlasti mõju, mistõttu on ta seda poliitilisel tasandil igati toetanud. "Ühiskonna poolt oleks see väga hästi kulutatud raha, kurjategijad mõistaks oma tegu ja oleks parema jälgimise all, saaksid vajalikku järelvalvet ja ravi," leidis ta.
"Eestis pole seda varem kunagi tehtud, eks seetõttu võtab ka protsess kauem aega. Üritame koostöös sotsiaalministeeriumi ja erialaseltsidega sobivat lahendust leida."
Vaata ka: Justiitsminister Kristen Michal: pooldan seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist
kolmapäev, 16. mai 2012
Iva: MSA on kõigi erakondade ühine lõbu
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul on maailmavaate sihtasutuste loomine kõikide poliitikute huvides ning tegemist ei ole ühegi erakonna eralõbuga.
"Kindlasti ei ole see teema mitte ühegi erakonna nn eralõbu. See on kõikide erakondade ühine huvi, et maksumaksja raha jõuaks poliitikute taskusse," ütles Iva HMSi uudisteportaalile.
Ta täpsustas, et MSA-de puhul on tegemist riigi raha levitamisega just nimelt erakondi toetavates ettevõtetes, täpsemalt erakonnaliikmete ja nende sõprade firmades ja MTÜdes.
"Meie peaksime oma teadmisi ja õlga alla panema selleks, et oma sissetulekut tõsta. Et siis oleks võimalik juba raha kulutamiseks valikuid teha. /.../ Miks mitte sõita näiteks Valgevenesse või Gruusiasse? Ma usun, et siin idabloki riikides on puhkusevõimalusi piisavalt," lausus Iva.
Küsimusele, millist konkreetset kasu IRL sellest saab, vastas Iva, et maailma demokraatlikul suunal arenemine ja nende maailmavaadete võimalik arenemine on kahtlemata Lauri Vahtre huvides.
Iva lisas, et ilmselt ootab MSA eelnõuga veel pikk, vahva ja tulus töö ees.
Vaata ka: Iva: MSA ei ole ühegi erakonna eralõbu
"Kindlasti ei ole see teema mitte ühegi erakonna nn eralõbu. See on kõikide erakondade ühine huvi, et maksumaksja raha jõuaks poliitikute taskusse," ütles Iva HMSi uudisteportaalile.
Ta täpsustas, et MSA-de puhul on tegemist riigi raha levitamisega just nimelt erakondi toetavates ettevõtetes, täpsemalt erakonnaliikmete ja nende sõprade firmades ja MTÜdes.
"Meie peaksime oma teadmisi ja õlga alla panema selleks, et oma sissetulekut tõsta. Et siis oleks võimalik juba raha kulutamiseks valikuid teha. /.../ Miks mitte sõita näiteks Valgevenesse või Gruusiasse? Ma usun, et siin idabloki riikides on puhkusevõimalusi piisavalt," lausus Iva.
Küsimusele, millist konkreetset kasu IRL sellest saab, vastas Iva, et maailma demokraatlikul suunal arenemine ja nende maailmavaadete võimalik arenemine on kahtlemata Lauri Vahtre huvides.
Iva lisas, et ilmselt ootab MSA eelnõuga veel pikk, vahva ja tulus töö ees.
Vaata ka: Iva: MSA ei ole ühegi erakonna eralõbu
teisipäev, 15. mai 2012
Päästeamet keelas suletavatel päästekomandodel leinaseisaku
Riigi rahakoti tühjenemise tõttu suletavate päästekomandode mälestuseks plaanisid kõik komandod ühe minuti pikkust solidaarsusavaldust, mille käigus lülituks tööle ka päästetehnika alarmseadmed. Päästeameti juhtkond keelas selle, soovides vältida sulgemisele ühiskonnas liigse tähelepanu osutamist.
Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu põhjendas keeldu näiteks väites, et ürituse näol oleks justkui tegemist leinaseisakuga hiljuti teenistusel hukkunud päästetöötaja mälestamiseks, mistõttu pole lärmakus kohane.
Ühtlasi selgitas ta et pikenevad väljakutseajad teenivad eesmärki organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja suuremale hulgale parema teenuse pakkumise eesmärke.
Homme lõpetavad tegevuse üheksa riiklikku päästekomandot üle Eesti.
Loe ka: Päästeamet keelas suletavatel komandodel leinaseisaku
Sildid:
demagoogia,
haldussuutlikkus,
majanduskriis,
sotsiaaldarvinism
reede, 4. mai 2012
Jossif Stalin ei sõida Jalta tippkohtumisele
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär, generalissimus Jossif Stalin ei osale mai keskel Jaltas toimuval Jalta tippkohtumisel, teatas NLKP reedel, viidates murele poliitilise olukorra pärast Ukrainas.
"Stalin tippkohtumisel ei osale," ütles Stalini kantseleiülem Aleksandr Poskrjobõšev. "Otsus langetati juba mõne aja eest ja üks põhjus on poliitiline olukord selles riigis."
Juba varem on Jalta kohtumisest eemalejäämisest teatanud Suurbritannia peaminister Winston Churchill ja Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt.
Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler ja Jaapani keiser, jumalik Hirohito on ühtlasi teatanud, et boikotivad Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko kohtlemise tõttu eelseisvat jalgpalli EM-i Ukrainas.
Loe ka: Ilves ei osale Jalta tippkohtumisel
esmaspäev, 30. aprill 2012
Toompea lossis avatakse riigikogu käsitööpood
Kolmapäeval avatakse Toompea lossis meenepood, kus tulevad müügile riigikogu liikmete valmistatud meened.
"Riigikogu külastab aastas kümneid tuhandeid inimesi ja paljud neist on avaldanud soovi osta kaasa riigikogu liikmete käsitööd, mille valmimist meie osavate käte all nad on näinud istungite teleülekannetest," ütles riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Ta lisas, et teiste riikide parlamentide juures on meenete müügikohad olemas, nüüd on selline võimalus ka Toompea lossis.
Poest saab osta Marianne Mikko ja Evelin Sepa kudumeid, Liisa Pakosta tiražeeritud loomingut ning Heimar Lengi nikerdatud esmaabikappe. "Uus pood annab riigikogu liikmetele võimaluse oma tootevaliku tutvustamiseks ja müümiseks riigikogu külastajatele," ütles riigikogu poodnik Inara Luigas. "Oleme väikese lisasissetuleku üle raskel ajal üle väga õnnelikud ning soovime omalt poolt pakkuda kvaliteetset ja kõrgetasemelist tootearendust ning meeldivat teenindust," lisas
Luigas.
Vaata ka: Toompea lossis avatakse meenepood
kolmapäev, 18. aprill 2012
Viljandisse kavandatakse moslemi lasteaiarühma
Viljandi moslemid soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda islamistliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi islamistlikest traditsioonidest.
"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.
"Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha moslemi rühm ühte linnalasteaeda," rääkis Viljandi mošee õpetaja Marko ibn Tibus.
"Sellel oleks islami kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada," rääkis Tibus.
Vastuvõtlike mudilaste ajupesuga loodetakse alustada 2013. aasta sügisel.
Täiendus 1: Viljandi Reformierakonna liikmed otsivad linnaga samuti koostöövõimalusi liberaalse maailmavaate lisaväärtuse pakkumiseks juba lasteaiatasemel. Sügisest on plaanis avada liberaalrühm "Oravake" harmooniliste näojoonte ning domineerivate isikuomadustega mudilastele.
Sildid:
demagoogia,
haridus,
lapsed,
psyhholoogia,
religioon
Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) peaks esimesed abiväed passijärjekordade vähendamiseks saama rindele maikuus, aasta teisel poolel lisandub ka uusi dokumentide väljastamise kohti. PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juht Merike Jürilo ütles Postimehele, et Tallinna teenindussaalidesse on praegu värbamisel 20 uut teenistujat, kes peaksid tööle tulema maikuust.
"Kõik praegused jõud oleme rakendanud valvesse täistööajaga, olemasolevatest reservidest on kasutatud 100 protsenti," lausus ta.
Ameti juhi sõnul hoiatab ametnik liigseid passitaotlejaid algul suulisel moel, seejärel järgneb vajadusel kuni kaks hoiatuslasku lakke ning alles seejärel võib ametnik avada saba pihta tule.
Võimalus interneti kaudu endale passitaotluse aeg kinni panna tekib eeldatavasti alates 2013. aastast.
Loe ka: ERR Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust
"Kõik praegused jõud oleme rakendanud valvesse täistööajaga, olemasolevatest reservidest on kasutatud 100 protsenti," lausus ta.
Ameti juhi sõnul hoiatab ametnik liigseid passitaotlejaid algul suulisel moel, seejärel järgneb vajadusel kuni kaks hoiatuslasku lakke ning alles seejärel võib ametnik avada saba pihta tule.
Võimalus interneti kaudu endale passitaotluse aeg kinni panna tekib eeldatavasti alates 2013. aastast.
Loe ka: ERR Lisajõud hakkavad passijärjekordi lahendama maikuust
reede, 13. aprill 2012
President Ilves kohtus Matrixi arhitektiga
Eile kohtus Matrixis visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ovaalses kahe ukse ja hulga ekraanidega toas Matrixi arhitektiga.
Ilves ja arhitekst vestlesid strateegilisel kyberküsimuste teemadel. Ilvese sõnul peab kohtumine andma Eesti liitlastele ja vaenlastele selge ja otsekohese sõnumi, et Eesti kyberjulgeolek on tagatud nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises koostöös.
“Matrix on nii poliitiline kui ka sõjaline organisatsioon. Täpselt sihitud ja jõuliselt korraldatud küberrünnak võib 21. sajandil olla purustavam kui tavaline raketilöök," ütles Ilves. "Edukas küberrünnak, mis tabab riikliku julgeoleku mõttes tundlikku taristut, võib meid kaitsta paremini kui mis tahes muu meede."
Matrixi arhitekt kinnitas presidendi kantselei teatel oma valmisolekut Eestit vajadusel kaitsta, sealhulgas anomaaliate ja ähvardava singulaarsuse eest.
neljapäev, 5. aprill 2012
Venemaa patriarhi randmelt kadus 30 000-eurone Šveitsi käekell
Venemaa õigeusu kiriku pea, Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli randmelt kadus rutiinse jumalateenistuse ajal Šveitsi käekell Breguet hinnaga umbes 30 000 eurot.
Kell on ajutiselt asendatud odavama jäljendusega. Kiriku PR-metropoliit avaldas kella kadumise yle hämmastust ja nimetas juhtunut "alatuks varguseks".
Asja uurimise on enda kätte võtnud Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle andmetel on kella varguse juba yles tunnistanud viisteist inimest.
Neist neli on kokkuleppemenetlusega oma karistuse Moskva Basmannõi kohtult kätte saanud. Karistatutelt konfiskeeritud käekellad, aktsiad ja kuldhambad on jagatud pariteetselt Venemaa riigieelarve ja Vene õigeusu kiriku varakambri vahel.
Kell kadus jumalateenistusel, millel patriarh Kirill õnnistas muu hulgas Venemaa justiitsministrit Aleksandr Konovalovit.
Sildid:
korruptsioon,
kristlus,
kuritegevus,
Venemaa,
veri ja vägivald
Rakvere vahetab varese luikede vastu
Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada juba sel suvel mustad luiged, kes vahetatakse linnapea tuppa tunginud varese vastu. Rakvere must toavares on Eestis ainus ning ta on sõpruse sümbol, kelle Rakvere linn soovib kinkida oma sõpruslinnale. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida Rakverele kui oma sõpruslinnale tänutäheks ühe musta luigepaari.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.
Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.
Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul saaks Cēsisest teadaolevalt ainus Läti linn, kus linnapea kabinetis võib näha musta varest. "Tegemist on ühelt poolt kauni ja toreda žestiga ja selle üle on meil väga hea meel. Kindlasti oleks kõigil Cēsise kodanikel ja külalistel tore näiteks linnapea kirjutuslaua kohal musta varest uhkelt seilamas näha."
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas musta varese hooldus- ja pidamistingimusi. "Millise kapi otsas vares elama hakkaks, seda on praegu vara öelda," märkis Jaadla. "Tuleb põhjalikult läbi mõelda varestele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja luua tingimused ka talvitumiseks." Kabinet, kus vares elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnavalitsuses aegajalt ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada varesele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Rakvere linn on üle terve Eesti tuntud oma musta varese poolest, mis on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks. Tänavu on Rakvere kuulutatud Eesti varesepealinnaks.
Fotodel:
Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi teekonna Rakverre ette võtta.
Cesise linnapea Gints Škenders ja Rakvere linnapea Andres Jaadla väikese kurgikesega, mida mustade luikede kõrvale haugatakse.
Edastas:
Hilje Pakkanen
Info- ja avalike suhete spetsialist
Rakvere Linnavalitsus
322 5887, 5919 6223
e-post: hilje.pakkanen@rakvere.ee
veeb: www.rakvere.ee
neljapäev, 22. märts 2012
Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust
Peaminister Andrus Ansip nõuab riigikogulaselt Eiki Nestorilt avalikku eksimuse tunnistamist, kuna ta pole õppinud Tartu Ülikoolis, nagu Nestor on väitnud.
Parteitu performance'i-kunstnik Alar Sudak algatas avaliku kirja peaministrile, milles palus Andrus Ansipil üles näidata riigimehelikkust ja ametist tagasi astuda. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor tõdes Õhtulehes kodanikualgatust kommenteerides, et "kahjuks usub Ansip seda, mida talle on õpetatud Tartu Riiklikus Ülikoolis."
"Ma ei ole õppinud üheski ülikoolis. Kuivõrd teie esitatud faktiväide on vale, palun teil oma eksimust avalikult tunnistada," teatas Ansip nüüd Nestorile. "Ega ma mingi intelligendike ei ole."
Nestor selgitab vastuses: "Antud väljaütlemises kasutasin mõistet "Tartu Riiklik Ülikool". Selle all ma mõtlesin kõike seda, mida rääkisid meile nii NLKP Keskkomitee kui rajoonikomiteed, õppejõud ülikoolis ja kooliõpetajad, kuni lasteaiakasvatajateni välja. Ma ei pidanud mingil juhul silmas õppimist antud asutuse päevases õppevormis või siis mingitel kursustel."
Loe ka: Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust
Parteitu performance'i-kunstnik Alar Sudak algatas avaliku kirja peaministrile, milles palus Andrus Ansipil üles näidata riigimehelikkust ja ametist tagasi astuda. Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor tõdes Õhtulehes kodanikualgatust kommenteerides, et "kahjuks usub Ansip seda, mida talle on õpetatud Tartu Riiklikus Ülikoolis."
"Ma ei ole õppinud üheski ülikoolis. Kuivõrd teie esitatud faktiväide on vale, palun teil oma eksimust avalikult tunnistada," teatas Ansip nüüd Nestorile. "Ega ma mingi intelligendike ei ole."
Nestor selgitab vastuses: "Antud väljaütlemises kasutasin mõistet "Tartu Riiklik Ülikool". Selle all ma mõtlesin kõike seda, mida rääkisid meile nii NLKP Keskkomitee kui rajoonikomiteed, õppejõud ülikoolis ja kooliõpetajad, kuni lasteaiakasvatajateni välja. Ma ei pidanud mingil juhul silmas õppimist antud asutuse päevases õppevormis või siis mingitel kursustel."
Loe ka: Andrus Ansip nõuab Eiki Nestorilt avalikku vabandust
kolmapäev, 21. märts 2012
TTÜ tõsiseid tütarlapsi ülikooli ei meelita
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kommunikatsioonitalituse juhataja Terje Talv ütles sotsiaalmeedias palju kära tekitanud avatud uste päeva reklaamklipi tagamaid selgitades, et tšikid peavad uuringu järgi kooli liiga meestekeskseks ja raskeks ning erialasid liiga tehniliseks.
Samuti märkis ta, et klipi sisu on esitatud praktilises võtmes ja ülikooli huvitavad tudengite paaritumisvõimalused. "Ent kasutades reklaamides ainult tõsiseid termineid ja keerulisi nimetusi, ei kaalu tibinad üldse TTÜ-sse tulekut," lisas Talv. "Ja mingeid prillide ja kampsuniga tüüpe me ei ootagi."
Kõnealuses klipis esinev beibe ütleb, et ehkki teadmised on ka väga olulised, minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida.
Talv selgitas samuti, et klipp polnudki mõeldud laiemale avalikkusele, vaid oli suunatud abiturientidele, kutsumaks neid avatud uste päevale. See oli üleval TTÜ Facebooki lehel ja mimmidele suunatud infokirjas, mis läks välja eelmisel nädalal.
"Kasutasime klippi ainult sotsiaalmeedias. Klipi tootmisele eelnes sihtgrupiuuring, kust selgus, et meie sihtgrupp kasutab kõigist meediumitest eelkõige internetti. Kuna internet on võrreldes teiste meediumitega oluliselt külluslikum, info vaheldub kiiresti ja internetikasutajad tavameediaga jälgijatega võrreldes palju vabama sugulise käitumisega, jäi ideekonkursist sõelale just kõneainet tekitanud klipp," rääkis ta.
Antud klipp oli Talve sõnul teadlikult piiride kompamise projekt. "TTÜ on alati praktiseerinud väga konservatiivset turundust ja samm enda sihtgrupile lähemale oli kaalutud tegevus. Olgem ausad, TTÜ on nohikuid täis, kuid ka nemad peavad kusagilt saama."
Eksklusiivse kokkuleppe tulemusel avaldab HMS esimesena Eesti meediakanaleist täna näidised TTÜ järgmise reklaamikampaania plakateist. Tänavatele jõuavad need kuu enne sisseastumise algust. Uuendusena alustab TTÜ tänavu ka sisseastujate püksikummide kontrolli.
"Esimene reklaam on humoorikas, selle sõnum on mõeldud tütarlastele," tutvustas Talv TTÜ turundusteadlaste saavutust.

"Teine reklaam on mõeldud peamiselt noormeestele ja biseksuaalidele ning kõneleb haridusest," avas kujutise sügavama sõnumi reklaami loonud PRB juht Raimond Kaljulaid.

Reklaamides on kasutatud Vikipeedia kasutajate DF5KX ja Epu fotosid, mis on avaldatud litsentside GFDL ja CC-3.0-Attr-SA all.
Loe ka: TTÜ: tõsise reklaamiga tütarlapsi ülikooli ei meelita
Ülikooli reklaam: TTÜst leiad endale normaalse mehe!
Anna-Maria Penu: kuidas seletada biotehnoloogiat särasilmsele neiule
Samuti märkis ta, et klipi sisu on esitatud praktilises võtmes ja ülikooli huvitavad tudengite paaritumisvõimalused. "Ent kasutades reklaamides ainult tõsiseid termineid ja keerulisi nimetusi, ei kaalu tibinad üldse TTÜ-sse tulekut," lisas Talv. "Ja mingeid prillide ja kampsuniga tüüpe me ei ootagi."
Kõnealuses klipis esinev beibe ütleb, et ehkki teadmised on ka väga olulised, minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida.
Talv selgitas samuti, et klipp polnudki mõeldud laiemale avalikkusele, vaid oli suunatud abiturientidele, kutsumaks neid avatud uste päevale. See oli üleval TTÜ Facebooki lehel ja mimmidele suunatud infokirjas, mis läks välja eelmisel nädalal.
"Kasutasime klippi ainult sotsiaalmeedias. Klipi tootmisele eelnes sihtgrupiuuring, kust selgus, et meie sihtgrupp kasutab kõigist meediumitest eelkõige internetti. Kuna internet on võrreldes teiste meediumitega oluliselt külluslikum, info vaheldub kiiresti ja internetikasutajad tavameediaga jälgijatega võrreldes palju vabama sugulise käitumisega, jäi ideekonkursist sõelale just kõneainet tekitanud klipp," rääkis ta.
Antud klipp oli Talve sõnul teadlikult piiride kompamise projekt. "TTÜ on alati praktiseerinud väga konservatiivset turundust ja samm enda sihtgrupile lähemale oli kaalutud tegevus. Olgem ausad, TTÜ on nohikuid täis, kuid ka nemad peavad kusagilt saama."
Eksklusiivse kokkuleppe tulemusel avaldab HMS esimesena Eesti meediakanaleist täna näidised TTÜ järgmise reklaamikampaania plakateist. Tänavatele jõuavad need kuu enne sisseastumise algust. Uuendusena alustab TTÜ tänavu ka sisseastujate püksikummide kontrolli.
"Esimene reklaam on humoorikas, selle sõnum on mõeldud tütarlastele," tutvustas Talv TTÜ turundusteadlaste saavutust.

"Teine reklaam on mõeldud peamiselt noormeestele ja biseksuaalidele ning kõneleb haridusest," avas kujutise sügavama sõnumi reklaami loonud PRB juht Raimond Kaljulaid.

Reklaamides on kasutatud Vikipeedia kasutajate DF5KX ja Epu fotosid, mis on avaldatud litsentside GFDL ja CC-3.0-Attr-SA all.
Loe ka: TTÜ: tõsise reklaamiga tütarlapsi ülikooli ei meelita
Ülikooli reklaam: TTÜst leiad endale normaalse mehe!
Anna-Maria Penu: kuidas seletada biotehnoloogiat särasilmsele neiule
teisipäev, 13. märts 2012
Riigikogus asutati Eesti Reformierakonna toetusrühm
Täna asutati Riigikogus Eesti Reformierakonna toetusrühm, mille esimeheks valiti Juku-Kalle Raid ja aseesimeheks Aivar Riisalu. Toetusrühma kuuluvad Liisa Pakosta, Tõnis Lukas, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Reet Roos, Toomas Tõniste, Andres Herkel ja Aare Heinvee.
"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.
Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.
Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)
"Toetusrühma loomise eesmärk on kaasata reformierakondlasi otsustusprotsessidesse. Reformierakond on suurim Riigikokku sisse saanud jõud ja demokraatia arendamise korras võiks nende sõnaõigust ühiskonnas laiendada, seda enam, et turumajanduslik maailmavaade on paljudele arusaadav. Ja pange tähele, selles mõttes saab demokraatiat arendada ühtegi senti maksumaksja raha kulutamata, kui kõrvutada toetusrühma DASAde loomise kavaga," ütles toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.
Eesti Reformierakonna toetusrühma esimene kogunemine toimub järgmisel teisipäeval, 20. märtsil Riigikogus.
Loe ka: Riigikogus asutati roheliste erakonna toetussrühm (kirjaviis muutmata)
esmaspäev, 12. märts 2012
Eksklusiivintervjuu: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Itaalias toimuval Moriondi konverentsil esitlesid täna oma viimaseid tulemusi Higgsi otsingute vallas nii eelmisel aastal tegevuse lõpetanud Tevatroni kiirendi CDF ja DZero töörühmad, kui ka möödunud aasta lõpus kahvatut Higgsi signaali näinud ATLAS ja CMS eksperimendi kollektiivid. HMS-i korrespondendil õnnestus aga tabada konverentsi kuluaarides silmatorkamatult liikunud boson ise, kes erandlikult nõustus vastama HMS-i kui kvaliteetajakirjanduse lipulaeva usutlusele.
HMS: Lugupeetud Higgsi boson, palun selgitage alustuseks meie lugejatele, miks te olete sedavõrd populaarne nii teadusringkondades kui ka ajakirjanduses - tõepoolest, te juhite ju isegi FBI 2012. aasta kõige tagaotsitumate bosonite nimekirja.
HB: Palun, kutsuge mind lihtsalt Higgsiks. Nagu kahtlemata teab igaüks, kes on tuttav elementaarosakeste füüsika standardmudeliga, on mul äärmiselt vastutusrikas ülesanne: selgitada massi olemasolu teistel osakestel. Võite isegi arvata, et taoline selgitustöö pole lihtne.
Minu koordineerida on äärmiselt laias valikus infokanaleid, alates traditsioonilisest meediast teadusajakirjades ning lõpetades moodsa meediaga blogides, Twitteris ja Youtube'is. Võin uhkusega tunnistada, et minu meediaimpeeriumi käive ületas mullu Rupert Murdochi kontserni oma. Kahtlemata äratab selline tegevus paljudes huvi, kes peitub selle kõige taga.
HMS: Miks te ennast oma fännide eest varjate? Teil on ju kõik eeldused saada samavõrd silmapaistvaks meediapersooniks kui kosmoselendur Richard Branson või ratastoolitantsija Stephen Hawking.
HB: Meedia pidev tähelepanu on kaunikesti väsitav. Pealegi pole see alati sugugi üksnes heatahtlik. Eks minulgi on oma konkurendid, kelle mõju ulatub kaugele. Ma eelistan, et inimesed keskenduksid minu sõnumile massi ja elektronõrga sümmeetria küsimustes.
HMS: Milline on teie lemmik elementaarosakeste parameetrite seas?
HB: Kuigi ka ilu ja värv on mulle sümpaatsed, jagan ma selles asjas Aristotelese seisukohta, kellele samuti oli kõigist neist kalleim tõde.
HMS: Kuidas kommenteerite väiteid, et üksnes 1% komposiitosakeste massist tuleneb Higgsi mehhanismist, ülejäänu aluseks on aga tugev vastasmõju?
HB: Laim. Alatu laim. Ma küsin, kus on tõendid? Kas keegi on iial näinud, et tugev vastasmõju millegagi ka tegelikult hakkama saaks?
HMS: Aga mida arvate kinnitustest, et Higgsi mehhanismil võib olla teisigi põhjuseid ning teid pole üldse olemaski?
HB: Te ju näete mind, eks ole? Uskuge, Higgsi mehhanismil ei ole ega saagi olla mingeid teisi allikaid peale minu. Annan teile oma sõna. Teate, just selliste asjatundmatute laimukampaaniate tõttu tunnen ma mõnikord, et olen kogu sellest peitusemängust väsinud. Võib-olla saabub peagi aeg, mil olen sunnitud oma privaatsusest loobuma ning astuma kogu selle hüäänikarja ette, kes mind jahib. Võib-olla tõesti. Seni aga naudin veel oma eraelu viimaseid hetki mulle kuuluvas Šveitsi veinimõisas.
HMS: Õnne teile selles.
HB: Palju tänu.
Loe ka: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Higgsi boson
HMS: Lugupeetud Higgsi boson, palun selgitage alustuseks meie lugejatele, miks te olete sedavõrd populaarne nii teadusringkondades kui ka ajakirjanduses - tõepoolest, te juhite ju isegi FBI 2012. aasta kõige tagaotsitumate bosonite nimekirja.
HB: Palun, kutsuge mind lihtsalt Higgsiks. Nagu kahtlemata teab igaüks, kes on tuttav elementaarosakeste füüsika standardmudeliga, on mul äärmiselt vastutusrikas ülesanne: selgitada massi olemasolu teistel osakestel. Võite isegi arvata, et taoline selgitustöö pole lihtne.
Minu koordineerida on äärmiselt laias valikus infokanaleid, alates traditsioonilisest meediast teadusajakirjades ning lõpetades moodsa meediaga blogides, Twitteris ja Youtube'is. Võin uhkusega tunnistada, et minu meediaimpeeriumi käive ületas mullu Rupert Murdochi kontserni oma. Kahtlemata äratab selline tegevus paljudes huvi, kes peitub selle kõige taga.
HMS: Miks te ennast oma fännide eest varjate? Teil on ju kõik eeldused saada samavõrd silmapaistvaks meediapersooniks kui kosmoselendur Richard Branson või ratastoolitantsija Stephen Hawking.
HB: Meedia pidev tähelepanu on kaunikesti väsitav. Pealegi pole see alati sugugi üksnes heatahtlik. Eks minulgi on oma konkurendid, kelle mõju ulatub kaugele. Ma eelistan, et inimesed keskenduksid minu sõnumile massi ja elektronõrga sümmeetria küsimustes.
HMS: Milline on teie lemmik elementaarosakeste parameetrite seas?
HB: Kuigi ka ilu ja värv on mulle sümpaatsed, jagan ma selles asjas Aristotelese seisukohta, kellele samuti oli kõigist neist kalleim tõde.
HMS: Kuidas kommenteerite väiteid, et üksnes 1% komposiitosakeste massist tuleneb Higgsi mehhanismist, ülejäänu aluseks on aga tugev vastasmõju?
HB: Laim. Alatu laim. Ma küsin, kus on tõendid? Kas keegi on iial näinud, et tugev vastasmõju millegagi ka tegelikult hakkama saaks?
HMS: Aga mida arvate kinnitustest, et Higgsi mehhanismil võib olla teisigi põhjuseid ning teid pole üldse olemaski?
HB: Te ju näete mind, eks ole? Uskuge, Higgsi mehhanismil ei ole ega saagi olla mingeid teisi allikaid peale minu. Annan teile oma sõna. Teate, just selliste asjatundmatute laimukampaaniate tõttu tunnen ma mõnikord, et olen kogu sellest peitusemängust väsinud. Võib-olla saabub peagi aeg, mil olen sunnitud oma privaatsusest loobuma ning astuma kogu selle hüäänikarja ette, kes mind jahib. Võib-olla tõesti. Seni aga naudin veel oma eraelu viimaseid hetki mulle kuuluvas Šveitsi veinimõisas.
HMS: Õnne teile selles.
HB: Palju tänu.
Loe ka: Higgsi boson on peitusemängust tüdinemas
Higgsi boson
Eesti Loto soovib keelata poe mängimise ja keksu
Eesti Loto käis hasartmänguseaduse arutelul välja idee, et keelustada tuleks hasardi, kuulsuse ja isikliku saavutusvajaduse peale mängitavad mängud, mis tähendaks keskkondade nagu lapsepõlvest tuntud asfaldile joonistatud keksukast keelustamist.
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid
Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema
Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Eesti Loto soovis teha seaduseparandust, mille kohaselt loetaks "hasartmänguks ka sellised mängud, mille kõik tunnused on sarnased hasartmänguga, kuid osalemiseks tehtavad panused või mängu tulemusena saadavad võidud on väljendatud virtuaalse rahana, staatuse või muu tunnustusena, mida ei ole võimalik vahetada reaalse raha ega rahaliselt hinnatavate esemete vastu".
Selliseid mänge võiks Eesti Loto idee kohaselt korraldada ainult keskkonnad, kellele on hasartmängu korraldamise tegevusluba.
Erinevad reeglid
Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi sõnul peetakse enesestmõistetavaks, et alkohol ja tubakas ei tohi olla alaealistele kättesaadav.
Samas pole arusaadav, miks peetakse alaealistel lubatavaks mängida mänge, mis oma olemuselt on hasartmängud – eriti kui mäng käib staatuse peale, sest see on teismelisele tihti rahast tähtsam.
"Tõenäoliselt nõustute minuga, et vaatepilt, kus emadepäeva lastenäidendis lapsed laval mängult jooksid ja suitsetaksid oleks õõvastav, kuigi pudelid oleksid tühjad ja sigaretid ei põleks," võrdles Kranich. "Sama pöörane oleks ka lasteaeda või tegelikult kuhu iganes paigutatud "lastesõbralik" nn ühekäeline bandiit, mis ei anna võitudena mitte raha, vaid näiteks kommi."
Kranichi hinnangul on selliste mängude mängimisega sõltuvusrisk selgelt olemas ja mõnegi mängija jaoks ohtlikult suur.
Kranichi sõnul teevad neile kõige rohkem muret mängude korraldajad, kes riigis tegevusluba ei oma, makse ei maksa, aga mänge pakuvad.
Eesti Loto juhatuse esimehe sõnul saavad sellised keskkonnad enda tegevust suurepäraselt reklaamida just keskkondadega, kus kasutatakse mänguraha. Samas on Kranichi väitel sellises keskkonnas tavaliselt viide kohale, kus saab juba raha peale mängida. Lisaks võidakse seal inimesi õpetada, kuidas riigi seatud blokeeringutest mööduda. "Eile tabasime viieaastase Anne ja kuueaastase Mihkli Olympic Casino maja taga poodi mängimas," tõi Kranich kurva näite.
Keeruline teema
Kranich möönis, et mänge, mis hasarti tekitavad, on muidugi lõpmatult palju ja teatava mööndusega võiks sellesse kategooriasse lugeda kõik populaarsed mängud.
"Põnevus ja hasart teevadki mängu populaarseks ning mitmedki lapsevanemad on hädas, et mänguhimulist last õppima ja õhtul voodisse saada," sõnas Kranich. "Ja pole vahet, kas tolleks hasardiallikaks on mõni poemäng või ammutuntud kummikeks."
Kranichi arvates on seos mängude - ja mitte ainult hasartmängusarnaste mängude - ning sõltuvuse vahel kindlasti olemas. Seetõttu pole oluline, kas mäng toimub raha, kuulsuse või lihtsalt isikliku saavutusvajaduse rahuldamise peale.
"Oluline on see, et kahjuks viib see kõik sammukese lähemale ka hasartmängusõltuvuse riskile," väitis Kranich.
Kuigi Eesti Loto juhatuse esimehe väitel tunnistavad kõik asjaosalised probleemi olemasolu, pole praegu hea lahendust leitud.
Nii ei toetatud Kranichi väitel ka nende ettepanekut ja teema jääb tulevikku.
Hasartmänguseaduse muutmise ees vastutav riigikogu liige Toomas Tõniste ütles, et see ettepanek ei põhinenud põhjalikul analüüsil, mistõttu oli võimatu teha õiget otsust.
"Üritasin mitte seaduseks kirjutada neid asju, kus üks ütleb üht ja teine teist, kuid Eestis tehtud analüüse pole," selgitas Tõniste.
Loe ka: Eesti Loto soovib veebis keelata mitmed kaardimängud
Sildid:
demagoogia,
hasartmängud,
kyberkuritegevus,
lapsed
kolmapäev, 7. märts 2012
Pevkur: streik mind ei koti
Alates esmaspäevast on juba Eesti erinevates paikades meelt avaldatud ning streigi kulminatsioon on jõuab kätte homme, kui streikimist alustavad õpetajad. Pingelise olukorra valguses küsis HMS sotsiaalminister Hanno Pevkurilt mõned küsimused streigi mõjukuse kohta nii riigi kui ka ministri enda igapäevaelule.
HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?
HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.
HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?
HP: Ei saanud kysimusest aru.
HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...
HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.
Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu
HMS: Kas teie arvates lahendab streik õpetajate palgamure?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas on oht, et kui valitsus tõstab õpetajate palku...
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: ...tahavad ka teiste elualade esindajad palgatõusu?
HP: Õpetajate palga osas on haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo selge sõnumi öelnud.
HMS: Kas ministrihärra enda igapäevaelu streigi tõttu ka kuidagi muutub?
HP: Hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt kotiks.
HMS: kas sotsiaalminister mõistab inimlikult neid inimesi, kes streigis osalevad?
HP: Ei saanud kysimusest aru.
HMS: Noh, et... empaatia... mõistmine... ee... inimlikkus...
HP (krabistab telefoni juures šokolaadipaberit): Hallo! Hallo! Ma ei kuule teid. Hallo! Levi kadus ära.
Loe ka: Pevkur: hetkel ei näe, et minu igapäevaelu streik kuidagi oluliselt mõjutaks
Marju Lauristin: inimesed tunnevad, et valitsusel ei ole kõrvu
Sildid:
bardakk,
demagoogia,
Hanno,
haridus,
sotsiaaldarvinism,
streik
esmaspäev, 5. märts 2012
Ilves mõnitas avalikult Putinit
President Toomas Hendrik Ilves saatis täna Vladimir Putinile sarkastilise kirja, milles "õnnitles" teda Venemaa presidendiks "valimise" puhul.
"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku," ilkus president Ilves.
"Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted," ironiseeris ta.
Venemaa "presidendivalimiste" keskkomisjoni andmeil kogus praegune "peaminister" ja kahekordne endine president Vladimir Putin enam kui 60 protsendi valijate "toetuse" ja "taasvaliti" Venemaa presidendiks esimeses voorus.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas Putinile Ilvese kirja puhul kaastunnet.
Loe ka: Ilves soovis Putinile edu demokraatliku riigi ehitamisel
"Soovin Teile jõudu ja edu demokraatliku ja modernse riigi ehitamisel. Kogu Venemaa rahvale soovin aga rahumeelset ja edukat tulevikku," ilkus president Ilves.
"Just sellises tulevikus saavad 21. sajandile vääriliselt areneda ka Eesti ja Venemaa suhted, teineteise valikuid aktsepteerivate naabrite suhted," ironiseeris ta.
Venemaa "presidendivalimiste" keskkomisjoni andmeil kogus praegune "peaminister" ja kahekordne endine president Vladimir Putin enam kui 60 protsendi valijate "toetuse" ja "taasvaliti" Venemaa presidendiks esimeses voorus.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas Putinile Ilvese kirja puhul kaastunnet.
Loe ka: Ilves soovis Putinile edu demokraatliku riigi ehitamisel
Sildid:
demagoogia,
etikett,
korruptsioon,
Paet avaldab kaastunnet,
Venemaa
reede, 17. veebruar 2012
esmaspäev, 6. veebruar 2012
Bürootehnikat müüakse tihti tegevusloata
Tehnilise järelevalve amet (TJA) viis möödunud aasta detsembris läbi bürootehnika müügi turujärelevalve, suurimaks tuvastatud rikkumiseks oli bürootehnika müümine ilma vastava tegevusloata.
Lisaks müüdi tooteid, millel puudusid kasutusload ja nõuetekohane märgistus, rikuti selvemüügi piirangut ning ajutises müügikohas müüdi III kategooria tooteid ehk keskmise ohutasemega kontoritarbeid, mille jaemüük on keelatud.
Kampaania käigus kontrolliti ühtekokku 34 müügikohta üle Eesti. Järelevalvekampaania käigus tehti puuduste kõrvaldamiseks 13 ettekirjutust. Tegevusloata bürootehnikat müünud isikute suhtes algatati väärteomenetlused.
TJA tuletab tarbijatele meelde, et tegevusloata müüdud A4-formaati paberileht põhjustab uuringute kohaselt kontoritöötajatele tõenäoliselt kuni 42 protsenti rohkem vigastusi kui tegevusloa alusel müüdud paberileht. Samuti on kõrgem tõsiste vigastuste oht, selgub tööinspektsiooni statistikast.
Sildid:
järelevalve,
kuritegevus,
masinad,
veri ja vägivald
pühapäev, 5. veebruar 2012
Michal: vale inimese vägistamist ei saa kunagi täielikult välistada
«Rahvuslik vanglakäitumine kinnipeetavate vahel põhineb vastastikusel usaldusel ja vastastikusel tunnustamisel,» rääkis Michal HMSile.
Michali sõnul on vanglate vägistamiskombestik sisuliselt iga õigusasutuse siseküsimus, kuid tahes-tahtmata on vangla kohaks, kus teatud inimõigused alati täiel määral ei kehti.
Loe ka: Michal: Vale inimese vahistamist ei saa kunagi täielikult välistada.
laupäev, 4. veebruar 2012
ERRi juhtkond otsustas lõpetada uudiste avaldamise veebis
Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul otsustas rahvusringhäälingu juhatuse anonüümne esimees 20. jaanuaril lõpetada oma uudisteportaalis uudiste avaldamise.
1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".
"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.
"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.
"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.
Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
1. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma uudis - žanr, mis kirjeldab fakte, millel tavaliselt on all kirjutaja nimi ning on lugeja jaoks objektiivne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates "Meediatund".
"Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht uudise teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et uudis oleks tasakaalus; fakte kirjeldav ja meediaorganisatsiooni nimel avaldatud uudis ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Tammerk.
"Kui rahvusringhääling teatab uudises näiteks, et ühe erakonna poliitikud said pistisekahtluse, nagu oli tegu 4. jaanuari uudises, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust," sõnas Tammerk.
"Uudis on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada," tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
"Tegelikult iga uudise kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kas või Tartu ülikooli Narva kolledži teemaline arutelu: tudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks avaldama teadet, et külm peatas Tartu ülikooli Narva kolledži ehituse," tõi Tammerk veel ühe näite.
Loe ka: ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
Surnud mees takistas tänaval liiklust
Mustamäel Szolnoki peatuses lebas täna hommikul kella üheksa ajal surnukeha, mis takistas jalakäijate liiklust.
Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.
Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.
Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust
Politsei sõnul kuulus surnukeha lõhnavee-eksperdile ning oli tekkinud alajahtumise teel. Pensionäridest tekkinud ummik kõrvaldati jalakäijate liikluse ümbersuunamisega taksode liiklemiseks mõeldud alale.
Jalakäijate normaalne liiklus on praeguseks taastatud.
Loe ka: Põlenud rekka takistas maanteel liiklust
Ministeerium karistas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
Kultuuriministeerium karistas firmasid ja ettevõtjaid, kes tänavu esmakordselt kultuuri toetasid. Kokku jagati välja 110 kohtuotsust, nende seas kolm firma sundlõpetamist, mille pälvisid Nordea pank Eesti, Nordic Hotels OÜ ja kultuurimetseenina tuntud ärimehe Enn Kunila ettevõtted, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõik 110 kurjategijat valisid välja ministeeriumiinimesed ise toetussummade järgi. Kultuuriminister Rein Lang usub, et tegelikke toetajaid on kaks-kolm korda rohkem ja toetamise väljajuurimine on alles algusjärgus.
"Viimase aja uuringud, mida on teinud ka konjunktuuriinstituut ja ka kultuuriministeerium, näitavad seda, et erasektori osatähtsus kultuuriürituste, aga ka kultuuriühingute ja institutsioonide finantseerimisel on väga selgelt tõusnud. Ühes tsiviliseeritud turumajandusega riigis on kultuur äri ja toetust ei vaja: kultuur pole mingi ripats," rääkis minister Lang.
Loe ka: Ministeerium tunnustas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
Kõik 110 kurjategijat valisid välja ministeeriumiinimesed ise toetussummade järgi. Kultuuriminister Rein Lang usub, et tegelikke toetajaid on kaks-kolm korda rohkem ja toetamise väljajuurimine on alles algusjärgus.
"Viimase aja uuringud, mida on teinud ka konjunktuuriinstituut ja ka kultuuriministeerium, näitavad seda, et erasektori osatähtsus kultuuriürituste, aga ka kultuuriühingute ja institutsioonide finantseerimisel on väga selgelt tõusnud. Ühes tsiviliseeritud turumajandusega riigis on kultuur äri ja toetust ei vaja: kultuur pole mingi ripats," rääkis minister Lang.
Loe ka: Ministeerium tunnustas esmakordselt kultuuri toetanud ettevõtteid
reede, 3. veebruar 2012
Välisminister Urmas Paet avaldas USA kolleegile kaastunnet seoses SOPA eelnõuga
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas oma USA kolleegile Hillary Clintonile kaastunnet seoses piraatlusvastase SOPA eelnõu arutelu edasilükkamisega.
Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."
Paeti sõnul on tegemist kurva hetkega Ameerika rahva ajaloos ning ta ühineb eesti rahva nimel ameeriklaste leinaga: "Olen mõttes Ameerika rahvaga sel kurval päeval ning avaldan kaastunnet asjaosaliste lähedastele ning kõigile teistele eelnõu arutelu läbi kannatanutele. Soovime eelnõule kiiret paranemist ja loodame, et põhjused selgitatakse välja võimalikult kiiresti."
Sildid:
internet,
Paet avaldab kaastunnet,
tsensuur,
USA
kolmapäev, 1. veebruar 2012
Kommentaarideta: Linnaosalehtedest parim pälvis linnapea tunnustuse
Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetas Nõmme linnaosa ajalehe „Nõmme Sõnumid“ 2011. aasta parimaks Tallinna linnaosa ajaleheks ning premeeris selle tegijaid.
Linnapea käskkirja kohaselt premeeritakse aastaarvule vastavalt so 2011 euroga ajalehe „Nõmme Sõnumid“ väljaandmisel tehtud hea töö eest Nõmme linnaosa vanemat Erki Korpi ja linnaosa avalike suhete nõunikku Jukko Noonit rahaliselt, kummalegi eraldatakse preemiaks 1005,50 eurot, teatas Raepress.
„Nõmme Sõnumite“ tegijate käskkirjaga tunnustamisel ja premeerimisel lähtus linnapea vajadusest tõsta Tallinna linnaosade ajalehtede professionaalset taset ning linna avalike suhete direktori ettepanekust.
“Nõmme Sõnumid on heas mõttes „oma küla leht“, mille eesmärk on jagada olulist infot linnaosas toimuva kohta ning ühtlasi tutvustada Nõmme ajalugu, silmapaistvaid nõmmelasi ja nende panust kodukandi arengusse,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Erki Korp, avaldades ühtlasi linnapeale tänu tunnustuse eest.
„Lehe kauni kujunduse ja korrektse keele eest võlgneme tänu oma koostööpartneritele Postimehes,” lisas Korp.
teisipäev, 31. jaanuar 2012
Eesti pank kuulutab välja kriisimündi kujunduskonkursi
Euro on juba mitmendat aastat kriisis. Igaks juhuks emiteerib Eesti Pank hõbedast meenemündi nominaalväärtusega 12 eurot.
Eesti Pank soovib meenemündile leida kujunduse, mis kajastaks eurokriisi kui riike ühendavat sündmust, Eesti majandusteadlaste saavutusi, rahvusvahelisi nõupidamisi, pangajookse, vaesust või muud kriisiga seonduvat.
Üks autor või autorite kollektiiv võib esitada konkursile ka mitu kavandit. Konkursi täpsed tehnilised, osalemise ja hindamise tingimused leiab Eesti Panga kodulehelt.
Eesti panga esindaja Viljar Rääsk kommenteeris sammu kui populaarset võimalust investeerida väärismetallidesse. "Me teame ju kõik, et varsti on rahaga kõik läbi ja kuld ja hõbe on aastasadu Eestlasi rasketest aegadest läbi aidanud. Eesti pank tahakski siin oma õla alla panna."
Miks just 12€ Eesti Pank kommenteerida ei osanud.
Loe ka: Eesti Pank kuulutab välja meenemündi kujunduskonkursi
Eesti Pank soovib meenemündile leida kujunduse, mis kajastaks eurokriisi kui riike ühendavat sündmust, Eesti majandusteadlaste saavutusi, rahvusvahelisi nõupidamisi, pangajookse, vaesust või muud kriisiga seonduvat.
Üks autor või autorite kollektiiv võib esitada konkursile ka mitu kavandit. Konkursi täpsed tehnilised, osalemise ja hindamise tingimused leiab Eesti Panga kodulehelt.
Eesti panga esindaja Viljar Rääsk kommenteeris sammu kui populaarset võimalust investeerida väärismetallidesse. "Me teame ju kõik, et varsti on rahaga kõik läbi ja kuld ja hõbe on aastasadu Eestlasi rasketest aegadest läbi aidanud. Eesti pank tahakski siin oma õla alla panna."
Miks just 12€ Eesti Pank kommenteerida ei osanud.
Loe ka: Eesti Pank kuulutab välja meenemündi kujunduskonkursi
Eesti saavutas libarahvaloenduse maailmarekordi
Libaloenduse käigus on sündinud uus maailmarekord. Ametlikke rahvaloendajaid ennetanud libaloendajad on loendanud 157,6% Eesti elanikest, teatas Statistikaamet.
Teadaolevalt on seni kõige kõrgem libarahvaloendusel osalenute protsent olnud Kanadas, kus libaloendusel osales 99,6 protsenti elanikest.
Libarahvaloendusel saab osaleda veel 31. jaanuari südaööni, ülejäänuid külastab veebruari keskpaigast märtsi lõpuni ametlik rahvaloendaja.
Vabatahtlikult töötavaid libaloendajaid võib tunda ära rahvaloenduse sinise salli ja töötõendi puudumise järgi.
Loe ka: E-rahvaloenduse maailmarekord löödud?
Teadaolevalt on seni kõige kõrgem libarahvaloendusel osalenute protsent olnud Kanadas, kus libaloendusel osales 99,6 protsenti elanikest.
Libarahvaloendusel saab osaleda veel 31. jaanuari südaööni, ülejäänuid külastab veebruari keskpaigast märtsi lõpuni ametlik rahvaloendaja.
Vabatahtlikult töötavaid libaloendajaid võib tunda ära rahvaloenduse sinise salli ja töötõendi puudumise järgi.
Loe ka: E-rahvaloenduse maailmarekord löödud?
laupäev, 21. jaanuar 2012
Max Kauri koju viidi tundlikku infot sisaldav arvuti
Eile viidi Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liikme Max Kauri koju arvuti, mis sisaldas poliitilist kirjavahetust ja muud sensitiivset infot.
Max Kaur ütles ERRi uudisteportaalile, et ta avastas oma Meriväljal asuvas majas toimunud sündmuse eile õhtul kella kaheksa paiku."Oli võimatu mitte märgata, et arvuti on majja toodud. Sissetungijad olid tegutsenud professionaalselt, justkui oleks teatud mida tehakse," ütles Kaur. Ta kiitis politseid, kes saabusid viivitamatult koos koertega kohale.
"Toodud informatsioonikandjad sisaldasid loomulikult sensitiivset infot, sealhulgas Edgar Savisaart käsitlevat käsikirja "Krüsanteemimaja saladus", kirjavahetust poliitikutega ja muud," selgitas ta.
"Võin teile kinnitada, et informatsioonikandjate füüsiline vanus teeb võimatuks, et nende vastu on mul huvi kui vara vastu. Seega on loogiline oletada, et tunnen huvi nendes peituva info vastu," rõhutas Kaur.
Ta avaldas lootust, et politsei uurib, kes toomise organiseeris. "Usun, et tabamise võimalused on täiesti olemas. Aga miks ka mitte? Igal pool ripuvad kaamerad. Loodan, et isegi nende järgi on võimalik taastada kurjategijate marsuut," ütles ta.
"Ükskõik, kes selle ka organiseeris, tigedusest hullunud sotsid, kelle jälgedel olen, või Kapo, kes tahtsid mind infoga kompromiteerida või inimesed, kes loodavad mind kui poliitikut mõjutada - varem või hiljem kukuvad nad sisse. Minul pole midagi karta," lisas Kaur.
Põhja prefektuuri pressiesindaja kinnitas, et eile tuli Merivälja teel asuvast elamust politseile väljakutse.
Loe ka: ERR: Max Kauri kodust varastati tundlikku infot
Sildid:
bardakk,
kuritegevus,
PR uudised,
setu separatistid
neljapäev, 19. jaanuar 2012
kolmapäev, 18. jaanuar 2012
Toobal avaldab Hannes Rummi kirjavahetuse Singapuris
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal avaldab tema käsutusse sattunud Hannes Rummi kirjavahetuse kaheköitelise ingliskeelse raamatuna "Tõde Eestist", mis ilmub samaaegselt Singapuris, Viinis ja Tallinnas.
"Seda hakati kirjutama samal ajal Savisaaree monograafiaga "Peaminister"," ütles Toobal HMS-ile. "Raha selle raamatu maailmas väljaandmiseks ja levitamiseks hakati koguma rohkem kui kümme aastat tagasi."
Avaldatav raamat on monograafia mõõtu ja vastab Toobali sõnul küsimusele, mida on maailmal ja eriti Euroopal meie vigadest õppida.
"Raamat kisub külmade ja dokumenteeritud faktide abil alasti mitmed kuningad, kes on sundinud avalikkust valetama nii iseendale kui neile," märkis Toobal. "Eesti vajab enesepuhastust ning selleks pole muud võimalust kui lahti rääkida mitmed justkui ammu teada lood meie poliitilises pagasis."
Toobali sõnul annaksid mitmed praegused võimurid annaksid oma parima, et vältida selle raamatu avaldamist või kahjustada selles esitatavaid tõdesid juba eos. Võimalik, et monograafiast tehakse lisaks ingliskeelsele ka saksakeelne versioon, sest ka selle vastu on huvi tuntud, märkis Toobal.
Sildid:
demagoogia,
kirjandus,
poliitika,
Priit,
Singapur
reede, 13. jaanuar 2012
Eerik-Niiles Kross valiti Piraadipartei esimeheks
Eesti Piraadipartei valis reedel toimunud erakorralisel yldkogul esimeheks endine Eesti luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks syydistatuna piraatluses.
"Kuigi midagi pole veel lõplikult tõestatud, annab piraatlussyydistus mulle teatava tõsiseltvõetavuse rahvusvahelises piraatide kogukonnas," märkis Kross eksklusiivintervjuus HMS-ile.
"Arr," lisas Kross.
Kross ytles, et kavatseb Piraadipartei nimel nõuda erakorraliste riigikogu valimiste korraldamist.
Vastuseks HMS-i kysimusele, kas säärane algatus ei kanna omakasu huve ega ole tingitud Krossi soovist saada riigikogu liikmena saadikupuutumatus, nohises ja naeratas Kross ebamääraselt, kuid paljutähendavalt.
1995. aasta riigikogu valimistel jäi Eesti Rahva Jäägerpartei napilt alla valimiskynnise. Jäägerpartei juht oli Asso Kommer, kes Eesti ametivõimude esitatud syydistuse alusel oli valimiste aegu kohtu all.
kolmapäev, 7. detsember 2011
Tartu ylikool pääses napilt tarva käest
Tartu kesklinnas märatses kolmapäeva hommikul mitu tundi kontrollimatult geenitehnoloogilise eksperimendi korras sigitatud ja kasvatatud tarvas, ylikooli peahoone pääses tarva kyysist napilt.
Tarva neutraliseerimiseks tuli oodata Tallinna loomaaia uinutipyssiga spetsialiste, teatas Lõuna päästekeskus HMS-ile. Tarvas pääses valla kolmapäeva varahommikul selle eest vastutavate isikute hooletuse tõttu.
Kannatada sai mitu fassaadi Ylikooli tänaval, kahjukindlustusseltsid tegelevad kulude esialgse kokkulöömisega.
Tarva kasvatamiseks sai Tartu ylikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TYMRI) vajalikke materjale Leedu kolleegide käest. Eksperimenti on plaanis korrata.
esmaspäev, 5. detsember 2011
Indrek Raudne: lahkun poliitikast ärisse
Riigikogu liige Indrek Raudne teatas, et lahkub riigikogu liikme ametist ja poliitikast, et keskenduda oma tööle ettevõtte OÜ Integer Invest juhatuse liikmena.
Varem on 2003. aastal riigikogu valimistel Res Publica nimekirjas "Äraostmatute" brändi all kandideerinutest lahkunud poliitikast ärisse AS-i Elering juht Taavi Veskimägi.
HMS-il ei õnnestunud saada kahelt ylejäänud "Äraostmatute" brändi omanikust poliitikult Ken-Marti Vaherilt ega Urmas Reinsalult yhemõttelist vastust selle kohta, millal nad oma kolleegidele järgneda kavatsevad.
"Mul ei oleks ilma riigikogust lahkumata võimalust jätkata normaalsel moel ettevõtlustegevusega, sest peaksin ka edaspidi pidevalt tõestama, et ma ei ole kaamel," kommenteeris Raudne oma avalduses. "Lahkun riigikogu liikme ametist. Ma ei tee seda sellepärast, et oleksin rikkunud oma ametivannet, seadusi või käitunud ebaeetiliselt."
"Astun suurest poliitikast kõrvale vaid sellepärast, et pooltõdede, segaduse, laimu ja väärinfoga manipuleerimine seab ebaõiglase rünnaku alla minu erakonna IRL-i. Minu erakonnal ei ole mingit pistmist minu ettevõtete majandustegevusega," selgitas Raudne. "Laimu ja väärinformatsiooni ümberlükkamine võtab paratamatult oma aja ning oma erakonna IRL patrioodina tahan säästa oma erakonda. Astun täna kõrvale, et erakond saaks liikuda edasi."
OÜ Integer Invest kuulub täielikult Indrek Raudsele. Integer Investi kontserni kuuluvad veel OÜ Integer Broker ja OÜ TWC Boats. Integer Investile kuulub ka kolmandik OÜ-st Centennial Investments. Raudsele kuulub ka Kotlandi mõis Saaremaal.
Sildid:
demagoogia,
Eesti,
kinnisvara,
korruptsioon,
poliitika,
äri
neljapäev, 24. november 2011
Eesti kuulutas Second Life'ile sõja
Välisministeerium sulges Second Life'is tegutsenud Eesti saatkonna, kuna vabariigi valitsus kuulutas neljapäevasel istungil Second Life'ile sõja.
Sõja põhjuseks on tarvidus kaitsta Eesti rahvuslikesse huvidesse tihedalt puutuvat Skype'i arenduskeskust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ka Second Life on oma saatkonna Tallinnas sulgenud, kuid loodab ametlike teadete kohalelt konflikti lahendamist diplomaatilisel teel.
"Arvestades internetikommunikatsiooni tänaseid trende leidsime, et mõttekas on alustada kybersõjategevust Second Life'i vastu," ütles ministeeriumi pressiesindaja. "Second Life on kaitseministeeriumi hinnangul kyberkaitseliidule jõukohane vastane, nende analyyside kohaselt peaks nad alistuma kahe nädalaga."
Kogemuse mõttes on ministeeriumi hinnangul kybersõda Second Life'iga igati kasulik projekt, millest on palju õppida. Virtuaalsõjas saab kyberkaitseliidu võimekust kontrollida paremini kui õppusel.
Eesti riik avas oma saatkonna Second Life'is 2007. aasta detsembris, olles toona kolmas riik maailmas, kes Second Life'iga diplomaatilised suhted sisse seadis.
Sildid:
diplomaatia,
Eesti,
internet,
kyberkuritegevus,
sõjandus,
ulme
neljapäev, 17. november 2011
Tallinna Ülikool võib saada omanimelise linnavoliniku
Kui Tallinna volikogu nõustub oma esimehe Toomas Vitsuti algatatud eelnõuga, tuleb Narva maanteele Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeline trammipeatus.
Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.
Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.
Vitsut andis täna linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles ta taotleb Kreutzwaldi trammipeatuse ümbernimetamist Tallinna Vitsuti Ülikooli nimeliseks. Ühtlasi soovib ettepaneku tegija, et transpordiamet leiaks võimalusi linnaelanike liikumisvõimaluste parandamiseks trammiliinidel. Eraldi on eelnõus välja toodud trammiliikluse tihendamine Kadrioru suunal tööpäeviti kella 9.30-st kuni 9.31-ni, kui seal sõidab kõige enam Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja õppejõude.
Volikogu esimees selgitas, et eelnõu ajendiks sai Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanek. Trammiliinil nr 3 vähendati liiklust suvel seoses väiksema koormusega. Nüüd soovib ülikool sõidugraafiku tihendamist, kuna tramm on sealkandis peamine ühissõiduk. Vitsuti sõnul lihtsustaks peatuse uus nimi aga ülikooli külaliste ja avalikel üritustel osalejate orienteerumist; liiati on Kreutzwaldi nimi eksitav, sest sellenimeline tänav asub peatusest kaugel, linnavolinik Vitsut on aga ülikoolile alati ligidal.
Sildid:
demagoogia,
korruptsioon,
Tallinn,
transport ja logistika
esmaspäev, 7. november 2011
Võrdõiguslikkuse volinik diskrimineerib homofoobset praosti
"Homofoobia on osa Eesti rahva ja kultuuri traditsioonilistest väärtustest, mida ei tohi halvustada," lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri intervjuus Haige Mõistuse Sündikaadile. "Juba meie vaarisad kasvasid üles teadmisega, et peded on värdjad. Iga eestlane, kes peab pühaks esivanemate pärandit, annab selle teadmise edasi ka oma lastele. Vaba inimene vabal maal peab teadma, et ta võib riistaimejaid puhta südamega peksta, tal on selleks õigus, sest erinevalt neist on ta oma kodumaal, kuradi pederaibetel aga pole siia mingit asja. Homod on saatanast! Urr! Ärr! Örr!"
Täna uudisekanalitele saadetud pöördumises kirjutab Vihuri: "Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hiljutist sekkumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku siseasjadesse seoses endise vaimuliku väidetava diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni põhjal ja äsjast väidetavat rassilise diskrimineerimise juhtumit seoses Saaremaa jooksuvõistlusega tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigis on välja kujunemas kafkalik, autoritaarsele režiimile omane asjadekorraldus, kus rikutakse homofoobsetele ühendustele seadusega tagatud autonoomiat ning tavakodanikke hirmutatakse diskrimineerimissüüdistuste ja -menetlustega."
"Tuleb tõdeda, et oma panuse hirmu ja süü õhkkonna kujundamisse on andnud ka sotsiaalministeeriumi toetatud kampaania "Erinevus rikastab", mis tegeleb homofoobseid väärtushinnanguid järgivate kodanike halvustamise ja sildistamisega lausa riiklikul tasemel ja maksumaksja raha eest," räuskab Vihuri.
"Sellise olukorraga Eesti Vabariigis ei saa leppida kirik ega ükski lojaalne ja terve mõistusega kodanik. Oma volitusi kuritarvitav ja kodanikke alandav võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper ei saa ametis jätkata, samuti peab riik lõpetama teatud kampaaniate toetamise kaudu homofoobide halvustamise," jaurab Vihuri. "Erinevatel kodanikeühendustel ja arvamusliidritel tuleks senisest jõulisemalt välja astuda absurdiilmingute vastu, mida meie oma riigis riigivõimu egiidi all ja maksumaksja rahaga soodustatakse."
Loe ka: EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku lahkumist
Täna uudisekanalitele saadetud pöördumises kirjutab Vihuri: "Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hiljutist sekkumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku siseasjadesse seoses endise vaimuliku väidetava diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni põhjal ja äsjast väidetavat rassilise diskrimineerimise juhtumit seoses Saaremaa jooksuvõistlusega tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigis on välja kujunemas kafkalik, autoritaarsele režiimile omane asjadekorraldus, kus rikutakse homofoobsetele ühendustele seadusega tagatud autonoomiat ning tavakodanikke hirmutatakse diskrimineerimissüüdistuste ja -menetlustega."
"Tuleb tõdeda, et oma panuse hirmu ja süü õhkkonna kujundamisse on andnud ka sotsiaalministeeriumi toetatud kampaania "Erinevus rikastab", mis tegeleb homofoobseid väärtushinnanguid järgivate kodanike halvustamise ja sildistamisega lausa riiklikul tasemel ja maksumaksja raha eest," räuskab Vihuri.
"Sellise olukorraga Eesti Vabariigis ei saa leppida kirik ega ükski lojaalne ja terve mõistusega kodanik. Oma volitusi kuritarvitav ja kodanikke alandav võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper ei saa ametis jätkata, samuti peab riik lõpetama teatud kampaaniate toetamise kaudu homofoobide halvustamise," jaurab Vihuri. "Erinevatel kodanikeühendustel ja arvamusliidritel tuleks senisest jõulisemalt välja astuda absurdiilmingute vastu, mida meie oma riigis riigivõimu egiidi all ja maksumaksja rahaga soodustatakse."
Loe ka: EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku lahkumist
reede, 4. november 2011
Paet avaldas kaastunnet Arnold Greenile
Välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet Eesti NSV kauaaegsele välisministrile Arnold Greenile tema lahkumise puhul siit ilmast.
"Arnold Green oli silmapaistev diplomaat, kes esindas sirgeselgselt Eesti rahvuslikke huve mitu aastakümmet kogu maailmas," ütles Paet välisministeeriumi ametlikus avalduses. "Endised kolleegid nii Eesti välisministeeriumis kui ka meie liitlastest diplomaatide hulgas jäävad temast puudust tundma."
Arnold Green oli Eesti NSV välisminister aastatel 1962–1990, juhtides Eesti välispoliitikat sääraste keeruliste syndmuste keskmes nagu peaaegu NSVLi-USA tuumasõjani viinud Kariibi kriis, kogu Euroopat vapustanud Praha kevad ja Afganistani sõda.
Aastail 1953–1984 oli Arnold Green ka Eesti NSV asepeaminister ning enne välisministriks saamist aastail 1958–1960 Eesti NSV haridusminister.
Loe ka: Suri Arnold Green
reede, 30. september 2011
Allkirju kogutakse ka eriti traditsioonilise kristluse manifestile
Kui hiljuti algas internetis allkirjade kogumine selleks, et muuta kirik tänapäevaseks, demokraatlikuks ja avatuks, siis nüüd on sellele vastukaaluks koostatud traditsioonilise kristluse manifest.
Manifesti koostanud EELK vaimulik alustas oma nägemuse kirikust ja kristlusest järgnevate teesidena:
1. Homod tuleb tappa. (3Ms 20:13)
2. Kirikusse ei tohi tulla väärastunud indiviidid. (3Ms 21:17-21; 5Ms 23:3)
Manifest on 200 lehekülje pikkune traktaat, mis keelab näiteks erinevatest kiududest riiete kandmise ning muuhulgas soovib vaimulik keelata vigaste lammaste ohverdamimse Jehoovale, sest jumala ohver peab olema elujõuline ja väärikas.
"Tänapäevane kristlus ei austa piisavalt Vana Testamendi seadusi, ning võõrdub pühadest traditsioonidest." selgitas vaimulik oma kaaskirjas.
Loe ka:
ERR: Allkirju kogutakse ka traditsioonilise kristluse manifestile
Manifesti koostanud EELK vaimulik alustas oma nägemuse kirikust ja kristlusest järgnevate teesidena:
1. Homod tuleb tappa. (3Ms 20:13)
2. Kirikusse ei tohi tulla väärastunud indiviidid. (3Ms 21:17-21; 5Ms 23:3)
Manifest on 200 lehekülje pikkune traktaat, mis keelab näiteks erinevatest kiududest riiete kandmise ning muuhulgas soovib vaimulik keelata vigaste lammaste ohverdamimse Jehoovale, sest jumala ohver peab olema elujõuline ja väärikas.
"Tänapäevane kristlus ei austa piisavalt Vana Testamendi seadusi, ning võõrdub pühadest traditsioonidest." selgitas vaimulik oma kaaskirjas.
Loe ka:
ERR: Allkirju kogutakse ka traditsioonilise kristluse manifestile
esmaspäev, 19. september 2011
Kreeka rahandusminister tungis abiandjatele kallale
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos tungis esmaspäeval kallale inimestele, kes olid tulnud rahandusministeeriumi sooviga maksta makse ja muul kombel riiki abistada.
Venizelose sõnul kasutasid abistajad võimalust "lihtsalt Kreeka mõnitamiseks", et "varjata oma tegematajätmisi".
Rahandusminister märkis, et inimesed pole suutnud anda lõplikku ja täielikku vastust, "kuidas sellest jamast välja tulla", vahendas HMS-i korrespondent Ateenast.
Kreekat on Venizelose sõnul santažeeritud ja alandatud.
Lisaks kutsus Venizelos valitsuse kulukärbete vastu protestivaid kreeklasi oma kriitikat lõpetama, öeldes, et nad loovad "negatiivset stereotüüpi", mis õnnestab riigi usaldusväärsust.
reede, 16. september 2011
Kirde Kaitseringkonna ajateenijad tõotavad Eesti riigile halba
Täna ennelõunal selgus Kirde Kaitseringkonna pidulikel rivistustel, et üle 700 ajateenija, kes alustasid ajateenistust juulis suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis ning Viru jalaväepataljonis, tõotavad Eesti riigile halba.
Pädevad organid tegid HMS-ile teadaolevalt kindlaks, et ajateenijad tõotavad Eesti riigile nälga, sõda ja majanduskriisi.
"Täna ühinete kümnete tuhandete meestega, kes on öelnud samu sõnu enne teid," kommenteeris Tapal teenivatele ajateenijatele uuringutulemusi Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
neljapäev, 15. september 2011
Ergma kohtus marmelaadisõprade Gretško ja Leonoviga
Riigikogu esimees, marmelaadiuuringute toetusrühma esimees Ene Ergma kohtus täna Toompeal marmelaadisõprade Georgi Gretško ja Aleksei Leonoviga, kellega vahetati mõtteid marmelaadiuuringutega seotud küsimustes.
Ergma informeeris marmelaadisõpru Riigikogus moodustatud marmelaadiuuringute töörühma tegevusest, mille eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtete tegevust marmelaadiprogrammides nii Euroopa Marmelaadiagentuuris kui ka Euroopa Liidu raamprogrammides. Marmelaadisõbrad meenutasid oma senist koostööd Eesti teadlastega, kes on osalenud senistes marmelaadiprogrammides. Samuti tunnustasid marmelaadisõbrad Põltsamaal toodetud tuubitoitu. Ergma informeeris Eesti noorte huvist marmelaaditehnoloogia loomise ja väljatöötamise vastu. Marmelaadisõbrad edastasid oma soovi, et Eesti noored osaleksid veelgi aktiivsemalt erinevates marmelaadiprojektides. Mõttevahetuse käigus leiti, et Eesti teadlastel ja ettevõtetel on head võimalused saavutada nimetatud alal edu kui suudetakse kindlustada viljakas ja tulemuslik koostöö nii teadlaste kui ka ettevõtete vahel. Täppisteadusel ja kõrgtehnoloogial põhinev majandustegevus annab kindlasti olulise panuse Eesti majanduse arengusse ja konkurentsivõimesse, märgiti kohtumisel.
Kohtumisel osalesid Riigikogu liige Kalev Kotkas ja Vene Marmelaadika Föderatsiooni peaarst Ljudmilla Gretško.
Loe ka: Ergma kohtus kosmonautide Gretško ja Leonoviga
Ergma informeeris marmelaadisõpru Riigikogus moodustatud marmelaadiuuringute töörühma tegevusest, mille eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtete tegevust marmelaadiprogrammides nii Euroopa Marmelaadiagentuuris kui ka Euroopa Liidu raamprogrammides. Marmelaadisõbrad meenutasid oma senist koostööd Eesti teadlastega, kes on osalenud senistes marmelaadiprogrammides. Samuti tunnustasid marmelaadisõbrad Põltsamaal toodetud tuubitoitu. Ergma informeeris Eesti noorte huvist marmelaaditehnoloogia loomise ja väljatöötamise vastu. Marmelaadisõbrad edastasid oma soovi, et Eesti noored osaleksid veelgi aktiivsemalt erinevates marmelaadiprojektides. Mõttevahetuse käigus leiti, et Eesti teadlastel ja ettevõtetel on head võimalused saavutada nimetatud alal edu kui suudetakse kindlustada viljakas ja tulemuslik koostöö nii teadlaste kui ka ettevõtete vahel. Täppisteadusel ja kõrgtehnoloogial põhinev majandustegevus annab kindlasti olulise panuse Eesti majanduse arengusse ja konkurentsivõimesse, märgiti kohtumisel.
Kohtumisel osalesid Riigikogu liige Kalev Kotkas ja Vene Marmelaadika Föderatsiooni peaarst Ljudmilla Gretško.
Loe ka: Ergma kohtus kosmonautide Gretško ja Leonoviga
esmaspäev, 12. september 2011
Euroopa Komisjon otsustas Kreeka rahandusministri vardasse ajada
Euroopa Komisjon kinnitas täna otsekohalduva määruse, mille kohaselt aetakse Berlaymont'i esindushoone ees lipuvardasse nende hädaabi vajavate riikide rahandusministrid, kes ei ole suutnud Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ehk nn troika nõudeid täitnud.
Määruse järgi toimub pidulik vardasseajamise tseremoonia pärast Euroopa Liidu nõukogu rahandusministreid koondava koosseisu ehk ECOFIN-i istungi järel. Vardasseajamisele järgneb määruse kohaselt rituaalne grillimine Olymposelt toodud tulega.
Mitu anonyymseks jääda soovinud Euroopa õiguse ja rahanduse asjatundjat kinnitas esmaspäeval HMS-ile, et uus regulatsioon puudutab eelkõige Kreeka rahandusministrit, kuna samuti abi saanud Iirimaa ja Portugal on troika nõudeid täitnud.
ECOFIN-i järgmine istung on kavas sel nädalavahetusel.
Sildid:
Euroopa Liit,
Kreeka,
rahandus,
valuutaturud,
veri ja vägivald
TÜ füüsikatudengid avavad "Õhuakna"
Teisipäeval, 13. septembril lükkavad TÜ füüsikatudengid käima sündmustesarja "Õhuaken", mille esimesel kohtumisel tuleb juttu füüsikast tulevikus. Sari on mõeldud kõigile füüsikahuvilistele.
Esimese kohtumise teema on "Füüsika tulevikus - erinevad vaatenurgad ja lähenemised" ning külla tuleb Eesti endine riigikogulane, baretinupuga kosmosest energiat ammutav Aime Sügis. Iseenda kohta ütleb Sügis, et ta on sõnumitooja, kelle sõnumiks on see, et ratsionaalsusele leidub alternatiive ning pseudoteadus on ülikoolis sobiv alternatiiv teadusele.
Sündmustesarja ühe korraldaja, TÜ füüsikatudengi Kadi Kasingu sõnul on üritused mõeldud kogu ülikooliperele, kes on huvitatud ümbritsevast ja muutuvast maailmast ning soovivad ennast arendada ja oma maailmapilti avardada. "Tegu on klubilise tegevusega, kus saab kuulata põnevaid esinejaid, vaadata filme ning leida mõttekaaslasi, kellega arutleda olulistel teemadel," selgitas Kasing.
Sarja ellukutsujate eesmärk on pakkuda tõhusat täiendust akadeemilistele loengutele, olemaks kursis sellega, mis toimub Eestis ja maailmas. Esimene üritus toimub teisipäeval, 13. septembril kell 18 Vanemuise 46 õppehoones. Järgmise loengu teema on "Kuidas ehitada igiliikurit: Praktilised nõuanded".
Oma tulekust peaks teatama aadressil http://www.eformular.com/masingm/ohuaken.html
Kaasa võtta tee- ja küpsiseraha 1 euro.
Loe ka: TÜ psühholoogiatudengid avavad "Õhuakna"
Nõiakool inimesi eksitamas
Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset
Valgamaalane, skeptik.ee ja Pressinõukogu
Esimese kohtumise teema on "Füüsika tulevikus - erinevad vaatenurgad ja lähenemised" ning külla tuleb Eesti endine riigikogulane, baretinupuga kosmosest energiat ammutav Aime Sügis. Iseenda kohta ütleb Sügis, et ta on sõnumitooja, kelle sõnumiks on see, et ratsionaalsusele leidub alternatiive ning pseudoteadus on ülikoolis sobiv alternatiiv teadusele.
Sündmustesarja ühe korraldaja, TÜ füüsikatudengi Kadi Kasingu sõnul on üritused mõeldud kogu ülikooliperele, kes on huvitatud ümbritsevast ja muutuvast maailmast ning soovivad ennast arendada ja oma maailmapilti avardada. "Tegu on klubilise tegevusega, kus saab kuulata põnevaid esinejaid, vaadata filme ning leida mõttekaaslasi, kellega arutleda olulistel teemadel," selgitas Kasing.
Sarja ellukutsujate eesmärk on pakkuda tõhusat täiendust akadeemilistele loengutele, olemaks kursis sellega, mis toimub Eestis ja maailmas. Esimene üritus toimub teisipäeval, 13. septembril kell 18 Vanemuise 46 õppehoones. Järgmise loengu teema on "Kuidas ehitada igiliikurit: Praktilised nõuanded".
Oma tulekust peaks teatama aadressil http://www.eformular.com/masingm/ohuaken.html
Kaasa võtta tee- ja küpsiseraha 1 euro.
Loe ka: TÜ psühholoogiatudengid avavad "Õhuakna"
Nõiakool inimesi eksitamas
Jure Biechonski — õrnahingeline terapeut, kes vajab ajalehe Valgamaalane tsensorite erikaitset
Valgamaalane, skeptik.ee ja Pressinõukogu
Sildid:
bardakk,
pseudoteadus,
psyhholoogia,
Tartu,
teadus
teisipäev, 30. august 2011
Keskerakond: Tšerepanovi süüdistused vastavad tõele
Keskerakond võttis vastu Stanislav Tšerepanovi väited ja rõhutab, et on saanud Venemaa Föderaalselt Julgeolekuteenistuselt rahalist ja tehnilist abi.
Keskerakond keeldus uudist asetama absurdseses kindlasti tsiteeritavasse konteksti, kus see võiks mustata Reformierakonda.
Keskerakonna avalduses rõhutatakse, et kõik partei finantsid ei kajastu avalikult kätte saadavates allikates ning seega on kindel, et Keskerakond on kasutanud oma igapäevaseks tegevuseks ning valimiskampaaniateks ka vahendeid, mis on saadud ebaseaduslikul teel.
Wikileaksi poolt täna avaldatud dokumendis seisab, et Vene poliitik Stanislav Tšerepanovi väitel andis Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) 2007. aasta valimiste ajal Keskerakonnale rahalist ja tehnilist abi.
Loe ka: Keskerakond: Tšerepanovi süüdistused ei vasta tõele
Keskerakond keeldus uudist asetama absurdseses kindlasti tsiteeritavasse konteksti, kus see võiks mustata Reformierakonda.
Keskerakonna avalduses rõhutatakse, et kõik partei finantsid ei kajastu avalikult kätte saadavates allikates ning seega on kindel, et Keskerakond on kasutanud oma igapäevaseks tegevuseks ning valimiskampaaniateks ka vahendeid, mis on saadud ebaseaduslikul teel.
Wikileaksi poolt täna avaldatud dokumendis seisab, et Vene poliitik Stanislav Tšerepanovi väitel andis Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) 2007. aasta valimiste ajal Keskerakonnale rahalist ja tehnilist abi.
Loe ka: Keskerakond: Tšerepanovi süüdistused ei vasta tõele
teisipäev, 9. august 2011
Kesknoored: Eesti Energia tuleb erastada
Keskerakonna Noortekogu nõuab, et Eesti Energia tuleb erastada, kuna on selge, et ettevõte on Juhan Partsil üle pea kasvanud ning riik ei suuda ettevõttega midagi mõistlikku pihta hakata.
Erasektor peab majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ja valitsuse tegevusse jõudsalt sekkuma, et peatada ebamajanduslike otsuste tegemine Eesti Energias, teatas noortekogu.
"Kui teisi riigiettevõtteid on valitsus jätkusuutlikult juhtinud, siis praegusel hetkel on Eesti Energia Juhan Partsil üle pea kasvanud. Aeg on tegudeks ning Eesti Energia lüpsmine riigi poolt peab lõppema," selgitas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder.
Mölder pidas ettevõtte arengu seisukohalt vastutustundetuks, et valitsus kavatseb lisaks tänavu Eesti Energiast lüpstud 56 miljonile eurole võtta tuleval aastal välja 60 miljonit eurot ja samuti ületuleval aastal vaatamatagi ettevõtte kasumit ning samal ajal nõudes uute elektrijaamade ehitamist laenurahaga.
"Valitsuse liikmed on oma sõnavõttudes korduvalt toonitanud, et hinnatõusu taotlus on lollus ning isegi kui Konkurentsiamet selle heaks kiidab, tuleks kaaluda siiski sellest loobumist," ütles Mölder. Tema sõnul
Möldri sõnul ei ole kesknoored rahul omanikupoolse ebamõistliku survega Eesti Energia juhtkonnale. "Inimesed ei pea vaikides nõustuma jätkuvate poliitiliselt motiveeritud otsustega, mida valitsus tihti teeb," ütles Mölder.
"Valitsuse soovitus investoritele leppida Londoni börsilt üksnes Eesti Energia võlakirjade ostmisega on lihtsalt küüniline," ütles Mölder. "Nõuame Eesti Energia aktsiate noteerimist Tallinna ja Frankfurdi börsil!"
esmaspäev, 1. august 2011
Venemaal valitseb ametlikult bardakk
Venemaal valitseb alates esmaspäevast ametlikult bardakk, teenistuses ei ole enam ühtegi miilitsat.
President Dmitri Medvedevi ukaasiga vallandati kõik miilitsad ning saadeti laiali sise- ja eriolukordade ministeerium.
"Pärast laeva uppumist otse Moskva kesklinnas otsustasin bardaki ka ametlikult kehtestada. Muu enam ei aita," kommenteeris Medvedev oma otsust HMS-i erikorrespondendile. "Anarhia on teatavasti vene mõtteloo klassikute järgi korra ema. Eks nyyd tuleb veidi oodata."
Miilitsa ridadest jäi välja kaks miljonit ametnikku, sealhulgas 5000 kindralit.
Vene president Dmitri Medvedev ütles tänasel nõupidamisel, et lähitulevikus on kavas laiali saata ka relvajõud ning FSB.
Sildid:
bardakk,
haldussuutlikkus,
Venemaa,
veri ja vägivald
esmaspäev, 25. juuli 2011
Venemaa Föderatsioon võidakse sundlõpetada
Venemaa Föderatsioon ei ole suutnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni registriosakonnale esitanud oma uue valitsuse registreerimiseks vajalikke dokumente ning võidakse seetõttu sundlõpetada.
Registriosakond andis kevadel Venemaale aega uue kandeavalduse ja korrektsete lisadokumentide esitamiseks, kuid riik seda võimalust ei kasutanud. Seetõttu kustutas registripidaja Venemaa valitsuse liikmed registrist.
Praegu puuduvad ÜRO silmis Venemaal valitsus ning ametlikud esindajad, kes saaksid teha Venemaa nimel toiminguid. Venemaa ei ole suutnud esitada ka majandusaasta aruannet.
Kui Venemaa ei suuda lähema poole aasta jooksul nõutavaid dokumente esitada, siis läheb ta vastavalt rahvusvahelisele õigusele sundlõpetamisele ning ala valitsemise võtavad üle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametnikud ja rahuvalvajad vastavalt julgeolekunõukogu resolutsioonile.
Sundlõpetamine võib ähvardada ka Kreekat, mis ei ole õigeaegselt maksnud maailmaorganisatsiooni liikmemaksu.
esmaspäev, 11. juuli 2011
Zatlers kaaperdas Reformierakonna
Nädalavahetusel ootamatult kokku kutsutud Eesti Reformierakonna suurkogu valis yllatuslikult erakonna uueks esimeheks Valdis Zatlersi, kes möödunud nädala alguses sai eriteenete eest Eesti kodakondsuse.
Andrus Ansip tunnistas lyyasaamist ning andis erakonna juhtohjad Zatlersile yle, tunnustades oma kaotuskõnes lätlast "põhimõttekindla ja riigimeheliku" poliitikuna.
Zatlersi sõnul on Reformierakond avatud kõigile. Reformierakonna uus esimees peaks pärast Ansipi tagasiastumist Eesti peaministri koha pealt ka selle ametikoha yle võtma. Zatlers ei nimetanud esialgu nende inimeste nimesid, kes koos temaga uude valitsusse siirduvad. Koalitsioon Isamaa ja Res Publica Liiduga aga Zatlersi sõnul jätkub.
Siseminister Ken-Marti Vaher selgitas HMS-ile oma otsust Zatlersile kodakondsus anda poliitilise ja maailmavaatelise tagakiusamisega, mis teda Lätis ähvardas.
reede, 8. juuli 2011
Kääpa jõe käänus kaevati välja Kalevipoja jalad
Muinsuskaitseameti teatel kaevati Kääpa jõe käänus toimuvate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja Eesti rahvuskangelase Kalevipoja jalad.
Kõikide jaoks üllatuslikult kaevas arheoloog Ain Mäesalu täna välja pikki aastaid maapõues varjul olnud Kalevipoja jalad, mille sangari enda jõkke kukkunud mõõk maha lõikas.
"Juuni algul alanud kaevamistööd on jõudnud väga põnevasse faasi," kommenteeris Mäesalu. Tema sõnul on kaevamistel lootust jõuda ka jalad maha raiunud mõõgani ning saada vihjeid ka Kalevipoja laeva Lennuk saatuse kohta.
reede, 1. juuli 2011
USA rahandusminister kaalub enesetapu sooritamist
USA rahandusminister Tim Geithner kaalub enesetapu sooritamist, kuna pingelised läbirääkimised riigi laenulimiidi tõstmise ja maksekatkestuste vältimise üle on osutunud oodatust masendavamaks.
Üks ministeeriumi ametnik kinnitas eile Haige Mõistuse Syndikaadile, et Geithner kavatseb teha oma otsuse veel sel nädalal.
Geithner on lähedalseisvate allikate sõnutsi rääkinud oma töökaaslastele juba nädalaid, et plaanib lahkuda.
Rahandusministeerium on hoiatanud, et USA võib juba augustis muutuda maksejõuetuks, kui kongressil ei õnnestu kergitada riigi 14,3 triljoni dollari suurust laenulimiiti. Valitsus võib yhtlasi olla sunnitud kärpima kulutusi üleöö ligi poole võrra.
pühapäev, 12. juuni 2011
Hispaanias tapeti kräkkerite juht
Hispaanias tapeti möödunud kuul Sony Playstationi ülekoormusrünnakuid organiseerinud grupi Anonymous liider Jose Manuel Miguel Sanches Otifada. Kinnitamata andmeil said Jose ja tema vanemad surma tulevahetuses ühendriikide eriüksusega SEAL.
Jose Manuel on rünnanud ka mitmeid teisi veebilehti ning tema arvuti läbiotsimisel leiti failide illegaalset allalaadimist võimaldanud programm. Kurjategija oli hukkudes 16-aastane.
Loe ka:Tapeti Al-Qaeda Ida-Aafrika liider
Jose Manuel on rünnanud ka mitmeid teisi veebilehti ning tema arvuti läbiotsimisel leiti failide illegaalset allalaadimist võimaldanud programm. Kurjategija oli hukkudes 16-aastane.
Loe ka:Tapeti Al-Qaeda Ida-Aafrika liider
neljapäev, 9. juuni 2011
Osama bin Laden: ma hirmutan USAd ka surnuna
Terroriorganisatsiooni al-Qaeda juhi, mais tapetud Osama bin Ladeni sõnul hirmutab ta Ühendriike ka pärast oma surma.
Bin Ladeni 28-minutiline videoläkitus riputati mitmele islamiäärmuslikule veebilehele. BBC teatel oli tegu tema esimese avaldusega pärast seda, kui USA eriüksuslased bin Ladeni 2. mail Pakistanis tapsid.
Bin Laden kritiseeris ka Ühendriikide võimude otsust matta ta merre, kuna sealne niiskus ei mõju hästi tema tervisele. See-eest on tal õnnestunud koguda enda ümber suur hulk ustavaid kalu. Tema sõnul ei seisa USA silmitsi mitte ainult rühmituse või inimestega, vaid unest ärganud mässava merega.
Loe ka: Al-Qaeda: bin Laden hirmutab USAd ka surnuna
Bin Ladeni 28-minutiline videoläkitus riputati mitmele islamiäärmuslikule veebilehele. BBC teatel oli tegu tema esimese avaldusega pärast seda, kui USA eriüksuslased bin Ladeni 2. mail Pakistanis tapsid.
Bin Laden kritiseeris ka Ühendriikide võimude otsust matta ta merre, kuna sealne niiskus ei mõju hästi tema tervisele. See-eest on tal õnnestunud koguda enda ümber suur hulk ustavaid kalu. Tema sõnul ei seisa USA silmitsi mitte ainult rühmituse või inimestega, vaid unest ärganud mässava merega.
Loe ka: Al-Qaeda: bin Laden hirmutab USAd ka surnuna
kolmapäev, 1. juuni 2011
Tallinna ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Balthasar Russow
Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis instituudi uueks direktoriks kroonik Balthasar Russowi.
Instituudi nõukogu direktori kohale oli kaks kandidaati, lisaks Toomkapiitli esitatud Russowile oli Saksa Ordu esitanud oma kandidaadina Läti Henriku, ytles instituudi nõukogu esimees HMS-ile.
Instutuudi nõukogu valis 30. mail direktoriks Russowi, rõhutades tema eruditsiooni ja häid kombeid, mis võiks hoida ka tudengeid ylemeelikult käitumast.
Russow asub ametisse tänavu augustis, tema eelseisev ametiaeg kestab kakskymmend viis aastat.
Russow on varem teeninud kirikuõpetajana ning kaitses mõne aasta eest Heidelbergi ylikoolis doktoritööna oma Liivi sõda käsitleva monograafia, mis on pälvinud palju kiitvaid retsensioone.
neljapäev, 12. mai 2011
Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
Seoses muutustega RMK metsanduspoliitikas juurutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) elektroonilise elektroonilise veosüsteemi ELVIS, mis võimaldab füüsilise asemel elektroonilist metsamaterjalivedu ning muudab efektiivsemaks kõigi metsandusega seotud ettevõtete tegevuse.
"ELVISe kasutuselevõtuga muutub metsamaterjali vedu elektrooniliseks, standardiseeritakse andmestruktuurid ning paraneb ja kiireneb infovahetus erinevate osapoolte vahel," kinnitas HMSile EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann. "Korrastub ka riigiasutuste töö, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine."
E-veo projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 mln krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa Regionaalarengu Fondist Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänud oli omafinantseering. RMK panustas omafinantseeringusse ühe neljandiku, lisaks osalesid süsteemi väljatöötamisel RMK spetsialistid.
Loe ka: RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
"ELVISe kasutuselevõtuga muutub metsamaterjali vedu elektrooniliseks, standardiseeritakse andmestruktuurid ning paraneb ja kiireneb infovahetus erinevate osapoolte vahel," kinnitas HMSile EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann. "Korrastub ka riigiasutuste töö, kelle ülesandeks on metsamaterjali ostu-müügiga seotud tehingute jälgimine."
E-veo projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 mln krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa Regionaalarengu Fondist Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänud oli omafinantseering. RMK panustas omafinantseeringusse ühe neljandiku, lisaks osalesid süsteemi väljatöötamisel RMK spetsialistid.
Loe ka: RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
RMK alustab üleminekut paberitööstusevabale metsamajandamisele
Eestis raiutakse aastas orienteeruvalt 6 miljonit tm puitu. Kuna üleraie põhjustab Eesti metsadele pöördumatut kahju, otsustas 38% Eesti metsast majandav RMK alustada paberitööstusevaba metsamajandamist.
Metsa paberitööstusele müümise asemel pannakse rohkem rõhku loodusturismile, samuti marja- ja seenekorjamisele. Eesti rikkaliku linnustiku ärakasutamiseks koostöös loometööstusega valmib laiaulatuslik helisalvestiste ekspordi plaan.
"Eelkõige näeme kasu selles, et mets jääb alles," kommenteeris HMSile uut kava RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Samas paraneb ka Eesti elanikkonna tervis ja väheneb oluliselt paberitööstusest tulenev loodusreostus."
Metsakülastuste populariseerimiseks sõlmis RMK Elioniga vastava lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse infosüsteemide vahele vajalikud liidesed ning testitakse lahenduse toimimist, kava kohaselt vabaneb RMK paberitööstusest täielikult 2012. aasta alguseks.
Loe ka: Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
Metsa paberitööstusele müümise asemel pannakse rohkem rõhku loodusturismile, samuti marja- ja seenekorjamisele. Eesti rikkaliku linnustiku ärakasutamiseks koostöös loometööstusega valmib laiaulatuslik helisalvestiste ekspordi plaan.
"Eelkõige näeme kasu selles, et mets jääb alles," kommenteeris HMSile uut kava RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Samas paraneb ka Eesti elanikkonna tervis ja väheneb oluliselt paberitööstusest tulenev loodusreostus."
Metsakülastuste populariseerimiseks sõlmis RMK Elioniga vastava lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse infosüsteemide vahele vajalikud liidesed ning testitakse lahenduse toimimist, kava kohaselt vabaneb RMK paberitööstusest täielikult 2012. aasta alguseks.
Loe ka: Eesti maanteedelt kaovad palgikoormatega veokid
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
teisipäev, 3. mai 2011
Rahvusringhääling kaalub kurtidele raadiokanali loomist
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa peab võimalikuks kuulmispuuetega inimestele interneti vahendusel edastatava raadiokanali avamist.
Allikmaa kirjutas vastuses kuulmispuuetega inimeste MTÜ juhatuse esimehe pöördumisele, et interneti vahendusel oleks võimalik avada raadiokanal praktiliselt kohe.
"Väga lihtne oleks avada uus võrgukeskkond kuulmispuuetega inimestele või kasutada juba mõnd olemasolevat ja tuntut ning lisada sinna helikanal, mis edastab Eesti Raadio ja minu poolest ka kõigi teiste raadiokanalite helisid. Õigupoolest ei olegi vajadust seal mingit heli tekitada. Seega oleks nägemispuudega inimesel vaja raadiot (või seda isegi poleks vaja), mille heli on maha keeratud ja sinna kõrvale kõlaritega varustatud ja internetiga ühendatud arvutit," kirjutas Allikmaa.
Allikmaa tõdes, et kogu saatepäeva ei ole tarvis teha ning internetikanali loomiseks piisab paarist inimesest, kes oleks valmis oma nime veebilehele kirja panema, üht pisut paremat arvutit ning IT-haridusega meest, kes asja käima paneks.
"Käivitamise ehk tehniliste lahenduste loomise võib rahvusringhääling võtta kohe enda kanda ja tegelikult võiks ka terve raadiokanali kohe rahvusringhäälingu ruumes avada, kuna ühtegi saadet ju tegelikult tegema ei pea. Aga saatekava kirjelduse koostamine võiks osaliselt olla kuulmispuuetega inimesi ühendavate liitude mure. Ma usun, et selleks on võimalik leida rahalist tuge nii sotsiaalministeeriumilt kui ka teistest allikatest," märkis Allikmaa.
Loe ka: ETV kaalub pimedatele eraldi kanali loomist
Allikmaa kirjutas vastuses kuulmispuuetega inimeste MTÜ juhatuse esimehe pöördumisele, et interneti vahendusel oleks võimalik avada raadiokanal praktiliselt kohe.
"Väga lihtne oleks avada uus võrgukeskkond kuulmispuuetega inimestele või kasutada juba mõnd olemasolevat ja tuntut ning lisada sinna helikanal, mis edastab Eesti Raadio ja minu poolest ka kõigi teiste raadiokanalite helisid. Õigupoolest ei olegi vajadust seal mingit heli tekitada. Seega oleks nägemispuudega inimesel vaja raadiot (või seda isegi poleks vaja), mille heli on maha keeratud ja sinna kõrvale kõlaritega varustatud ja internetiga ühendatud arvutit," kirjutas Allikmaa.
Allikmaa tõdes, et kogu saatepäeva ei ole tarvis teha ning internetikanali loomiseks piisab paarist inimesest, kes oleks valmis oma nime veebilehele kirja panema, üht pisut paremat arvutit ning IT-haridusega meest, kes asja käima paneks.
"Käivitamise ehk tehniliste lahenduste loomise võib rahvusringhääling võtta kohe enda kanda ja tegelikult võiks ka terve raadiokanali kohe rahvusringhäälingu ruumes avada, kuna ühtegi saadet ju tegelikult tegema ei pea. Aga saatekava kirjelduse koostamine võiks osaliselt olla kuulmispuuetega inimesi ühendavate liitude mure. Ma usun, et selleks on võimalik leida rahalist tuge nii sotsiaalministeeriumilt kui ka teistest allikatest," märkis Allikmaa.
Loe ka: ETV kaalub pimedatele eraldi kanali loomist
esmaspäev, 2. mai 2011
Kolm sakslast neljast nõuab alampalka
Sakslased kardavad, et kui 1. maist nende tööturg idaeurooplastele lahti läheb, algab palgadumping. Selle vastu aitaks kõigile alampalga maksmine.
Suur enamus sakslastest on kohustusliku alampalga poolt, kirjutab Spiegel Online. Vastavalt küsitlusele on 76 protsenti selle poolt, et valitsus selle viivitamatult sisse viiks. Küsitluse viis läbi infratest-dimap.
66 protsenti küsitletutest heidab valitsusele ette, et see ei kaitse Saksa tööturgu piisavalt ähvardava palgadumpingu eest. Vastanute arvates saavad nad liiga suurt palka ning nad tahavad teenida alampalka. Paraku on alampalk kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Saksamaa ja Küprose, nii et see tuleb alles kehtestada.
Ajalehe Berliner Zeitung info põhjal tähendaks alampalga tunnitasu kinnistamine 8,50 eurole sissetuleku langust ligi 25 miljonil töötajal. Riigile tooks see sisse rohkem kui 7 miljardit lisaeurot.
Loe ka: Kolm sakslast neljast nõuab alampalka
http://www.ap3.ee/?PublicationId=b7707271-9a48-4756-9eae-7e90c2211f15&ref=rss
Suur enamus sakslastest on kohustusliku alampalga poolt, kirjutab Spiegel Online. Vastavalt küsitlusele on 76 protsenti selle poolt, et valitsus selle viivitamatult sisse viiks. Küsitluse viis läbi infratest-dimap.
66 protsenti küsitletutest heidab valitsusele ette, et see ei kaitse Saksa tööturgu piisavalt ähvardava palgadumpingu eest. Vastanute arvates saavad nad liiga suurt palka ning nad tahavad teenida alampalka. Paraku on alampalk kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Saksamaa ja Küprose, nii et see tuleb alles kehtestada.
Ajalehe Berliner Zeitung info põhjal tähendaks alampalga tunnitasu kinnistamine 8,50 eurole sissetuleku langust ligi 25 miljonil töötajal. Riigile tooks see sisse rohkem kui 7 miljardit lisaeurot.
Loe ka: Kolm sakslast neljast nõuab alampalka
http://www.ap3.ee/?PublicationId=b7707271-9a48-4756-9eae-7e90c2211f15&ref=rss
Ameeriklaste eriüksus tappis Evald Okase
Ühendriikide president teatas, et Eesti kunsti Picasso, modernismiklassik Evald Okas tapeti ameeriklaste poolt Tallinnas.
Okas tapeti maismaaoperatsiooni käigus Merivälja lähistel, vahendas BBC.
Ühendriikide luure sai vihje mehe asupaiga kohta mullu augustis.
Obama sõnul hukkus Okas sõnavahetuse käigus ning mehe surnukeha toimetasid ameeriklased sündmuspaigalt minema.
Okast seostati mitmete teostega, kaasa arvatud 1982. aasta monograafiaga Villem Raami sulest. See tähendas ühtlasi mehe paiknemist Eesti enim tuntud kunstnike nimekirja tipus.
"Tegemist on meie rahva seni kõige suurema võiduga Eesti kunsti vastu," rõhutas Obama.
Ühendriikide saatkondadele kogu maailmas on edastatud valitsuse poolt hoiatus, et kunstiavalikkus võib Okase tapmise eest korraldada kättemaksurünnakuid.
Pärast uudise avalikuks tulekut kogunes Ühendriikide pealinnas Washingtonis spontaanne rahvahulk, kes skandeeris "modernism, modernism".
Välisminister Urmas Paet avaldas Ühendriikidele Okase tapmise pärast kaastunnet.
Loe ka: Ameeriklaste eriüksus tappis Osama bin Ladeni
Jumalaga, Evald Okas!
Okas tapeti maismaaoperatsiooni käigus Merivälja lähistel, vahendas BBC.
Ühendriikide luure sai vihje mehe asupaiga kohta mullu augustis.
Obama sõnul hukkus Okas sõnavahetuse käigus ning mehe surnukeha toimetasid ameeriklased sündmuspaigalt minema.
Okast seostati mitmete teostega, kaasa arvatud 1982. aasta monograafiaga Villem Raami sulest. See tähendas ühtlasi mehe paiknemist Eesti enim tuntud kunstnike nimekirja tipus.
"Tegemist on meie rahva seni kõige suurema võiduga Eesti kunsti vastu," rõhutas Obama.
Ühendriikide saatkondadele kogu maailmas on edastatud valitsuse poolt hoiatus, et kunstiavalikkus võib Okase tapmise eest korraldada kättemaksurünnakuid.
Pärast uudise avalikuks tulekut kogunes Ühendriikide pealinnas Washingtonis spontaanne rahvahulk, kes skandeeris "modernism, modernism".
Välisminister Urmas Paet avaldas Ühendriikidele Okase tapmise pärast kaastunnet.
Loe ka: Ameeriklaste eriüksus tappis Osama bin Ladeni
Jumalaga, Evald Okas!
laupäev, 30. aprill 2011
Ekspress liitub Päevalehe ja Maalehega
AS Ekspress Grupp on otsustanud liita Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ning Maalehe. Tulemusena sünnib uus ajaleht Eesti Maapäevaekspress.
"Leht hakkab ilmuma neljapäeviti nagu kõik lehed," kirjutas Ekspress Grupp börsiteates. "Peatoimetaja valitakse seniste toimetajate seast paber-kivi-käärid-meetodil; kui see piisava aja jooksul selget tulemust ei anna, hakkame lugema "Entel-tentel trikatrei"." Toimetused liidetakse sama lihtsal ja selgel viisil: pidulikul rivistusel pikkuse järjekorras antakse käsk "Kolmeks loe!".
Ajalehtede ühinemise käigus luuakse Ekspress Grupi ühine multimeedia uudisruum, kus leiavad omale koha ka Delfi ning eelnimetatud ajalehtede kuukirjade toimetused. Uut ajalehte hakatakse tegema sünteetilis-integratiivsel meetodil, peamine žanr hakkab olema uuriv arvamusuudis, mis käsitleb Tallinna korruptsiooni ja ööklubisündmusi rahvuslik-konservatiivsest vaatenurgast. Kuna ajaleht ilmub paberil, saab selle veebiversiooniks Delfi. Samuti ilmub leht Priit Hõbemäe iPadis, soovijad võivad seda Hõbemäelt näha küsida.
Kõigi toodete toimetused kolitakse suve alguseks ühisele pinnale senise Eesti Päevalehe harjakapis Narva mnt 13. Ajalehe toimetus asub organisatsiooniliselt AS-is Eesti Ajalehed, Delfi toimetus jääb AS-i Delfi koosseisu. Kõigi ajakirjandustoodete tugistruktuurid kolitakse seniste Eesti Ekspressi ning Maalehe ruumide pööningule Narva mnt 11e. AS Delfi loobub oma senistest bürooruumidest Rävala tänaval.
Lisaks moodustatakse eelnimetatud ettevõtete baasilt eraldi finantsteeninduse üksus, mis hakkab olema osa kontserni emaettevõtte organisatsioonist ning mis asub teenindama kontserni tütarettevõtteid. Finantsteeninduse üksusse jäävad alles vaid ettevõtte juhtkonna liikmetena töötavad finantsjuhid ja pearaamatupidajad.
Muudatuste eesmärk on ühildada ajalehtede kirjastamise tugistruktuuride toimimine, koondada kogu Ekspress Grupi sisutootmise võimekus ühte asukohta ning luua tekkiva parema infovahetuse ja kasvava võimekuse alusel uued võimalused kvaliteetsisu tootmiseks uutesse meediakanalitesse, sh interneti- ning digitaaltelevisiooni.
Ühine uudisruum loob eeldused toimetuste parema tehnoloogilise toega varustamiseks nii tarkvara kui ka riistvara osas, mistõttu paraneb ajakirjanike ajakasutus ja kiireneb Ekspress Grupi toodete sisulise kvaliteedi areng. Ajakasutuse jälgimiseks paigaldatakse endisesse harjakappi veebikaamera, tehnoloogiline tugi ostetakse sisse kaugteenusena Indiast.
Tugistruktuuride osas liituvad ajalehtede levi, klienditeeninduse, turunduse, reklaami ning tehnoloogilise teenindamise üksused. Selline ümberkorraldus võimaldab seni erineva juhtimise all olnud üksustel paremini ühiseid kliente teenindada nii ajalehtede levitamisel kui reklaami müümisel. Uue üksuse nimeks saab kliendilevireklaami üksus ning sellesse valitakse kolm töötajat, üks igast senisest ajalehest.
Paralleelselt kahe ettevõtte liitumisega luuakse ASi Eesti Ajalehed uue tütarfirmana raamatukirjastamisega tegelev ettevõte, kuhu koondatakse kogu senine Eesti Ekspressi, Maalehe ning Eesti Päevalehe kaubamärgi alt toimunud raamatute kirjastamine, teatas Ekspress Grupp börsile.
Raamatukirjastuse loomisega koondub kogu Ekspress Grupi raamatute kirjastamise oskusteave ühe organisatsiooni kätte. Praegu on see organisatsioon veel välja valimata, kuid tõenäoliselt saab selleks Ekspress Grupi konkurent, kes on suuruselt kolmas raamatute kirjastamise ettevõte Eesti turul. Töötajate läbirääkimised konkurentidega veel käivad.
Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt leidis, et laias laastus on Ekspress Grupi reorganiseerimine hea uudis.
"Pikemas perspektiivis peaksid parema organiseerituse tõttu äritegevuskulud aga langevad ehk kasumlikkus peaks paranema," puterdas Hunt. [Kirjaviis muutmata. - Toim.]
Hundi analüüsi toetab HMSi küsitlus, mille andmeil soovib 99,9% Maalehe lugejaist tihedamat infovahetust Delfiga, 0,1% aga igatseb seda palavalt.
Välisminister Urmas Paet avaldas Ekspress Grupi ajalehtedele liitumise puhul kaastunnet.
Loe ka: Eesti Päevaleht liitub AS-iga Eesti Ajalehed
Analüütik Ekspressist: muudatused võivad olla head
"Leht hakkab ilmuma neljapäeviti nagu kõik lehed," kirjutas Ekspress Grupp börsiteates. "Peatoimetaja valitakse seniste toimetajate seast paber-kivi-käärid-meetodil; kui see piisava aja jooksul selget tulemust ei anna, hakkame lugema "Entel-tentel trikatrei"." Toimetused liidetakse sama lihtsal ja selgel viisil: pidulikul rivistusel pikkuse järjekorras antakse käsk "Kolmeks loe!".
Ajalehtede ühinemise käigus luuakse Ekspress Grupi ühine multimeedia uudisruum, kus leiavad omale koha ka Delfi ning eelnimetatud ajalehtede kuukirjade toimetused. Uut ajalehte hakatakse tegema sünteetilis-integratiivsel meetodil, peamine žanr hakkab olema uuriv arvamusuudis, mis käsitleb Tallinna korruptsiooni ja ööklubisündmusi rahvuslik-konservatiivsest vaatenurgast. Kuna ajaleht ilmub paberil, saab selle veebiversiooniks Delfi. Samuti ilmub leht Priit Hõbemäe iPadis, soovijad võivad seda Hõbemäelt näha küsida.
Kõigi toodete toimetused kolitakse suve alguseks ühisele pinnale senise Eesti Päevalehe harjakapis Narva mnt 13. Ajalehe toimetus asub organisatsiooniliselt AS-is Eesti Ajalehed, Delfi toimetus jääb AS-i Delfi koosseisu. Kõigi ajakirjandustoodete tugistruktuurid kolitakse seniste Eesti Ekspressi ning Maalehe ruumide pööningule Narva mnt 11e. AS Delfi loobub oma senistest bürooruumidest Rävala tänaval.
Lisaks moodustatakse eelnimetatud ettevõtete baasilt eraldi finantsteeninduse üksus, mis hakkab olema osa kontserni emaettevõtte organisatsioonist ning mis asub teenindama kontserni tütarettevõtteid. Finantsteeninduse üksusse jäävad alles vaid ettevõtte juhtkonna liikmetena töötavad finantsjuhid ja pearaamatupidajad.
Muudatuste eesmärk on ühildada ajalehtede kirjastamise tugistruktuuride toimimine, koondada kogu Ekspress Grupi sisutootmise võimekus ühte asukohta ning luua tekkiva parema infovahetuse ja kasvava võimekuse alusel uued võimalused kvaliteetsisu tootmiseks uutesse meediakanalitesse, sh interneti- ning digitaaltelevisiooni.
Ühine uudisruum loob eeldused toimetuste parema tehnoloogilise toega varustamiseks nii tarkvara kui ka riistvara osas, mistõttu paraneb ajakirjanike ajakasutus ja kiireneb Ekspress Grupi toodete sisulise kvaliteedi areng. Ajakasutuse jälgimiseks paigaldatakse endisesse harjakappi veebikaamera, tehnoloogiline tugi ostetakse sisse kaugteenusena Indiast.
Tugistruktuuride osas liituvad ajalehtede levi, klienditeeninduse, turunduse, reklaami ning tehnoloogilise teenindamise üksused. Selline ümberkorraldus võimaldab seni erineva juhtimise all olnud üksustel paremini ühiseid kliente teenindada nii ajalehtede levitamisel kui reklaami müümisel. Uue üksuse nimeks saab kliendilevireklaami üksus ning sellesse valitakse kolm töötajat, üks igast senisest ajalehest.
Paralleelselt kahe ettevõtte liitumisega luuakse ASi Eesti Ajalehed uue tütarfirmana raamatukirjastamisega tegelev ettevõte, kuhu koondatakse kogu senine Eesti Ekspressi, Maalehe ning Eesti Päevalehe kaubamärgi alt toimunud raamatute kirjastamine, teatas Ekspress Grupp börsile.
Raamatukirjastuse loomisega koondub kogu Ekspress Grupi raamatute kirjastamise oskusteave ühe organisatsiooni kätte. Praegu on see organisatsioon veel välja valimata, kuid tõenäoliselt saab selleks Ekspress Grupi konkurent, kes on suuruselt kolmas raamatute kirjastamise ettevõte Eesti turul. Töötajate läbirääkimised konkurentidega veel käivad.
Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt leidis, et laias laastus on Ekspress Grupi reorganiseerimine hea uudis.
"Pikemas perspektiivis peaksid parema organiseerituse tõttu äritegevuskulud aga langevad ehk kasumlikkus peaks paranema," puterdas Hunt. [Kirjaviis muutmata. - Toim.]
Hundi analüüsi toetab HMSi küsitlus, mille andmeil soovib 99,9% Maalehe lugejaist tihedamat infovahetust Delfiga, 0,1% aga igatseb seda palavalt.
Välisminister Urmas Paet avaldas Ekspress Grupi ajalehtedele liitumise puhul kaastunnet.
Loe ka: Eesti Päevaleht liitub AS-iga Eesti Ajalehed
Analüütik Ekspressist: muudatused võivad olla head
Sildid:
demagoogia,
Hans,
meedia,
Paet avaldab kaastunnet
reede, 29. aprill 2011
Telekanali tunniajaline elektrikatkestus jäi märkamatuks
Eile kella poole kümnest kuni poole üheteistkümneni õhtul kadus elektrikatkestuse tõttu TV3 eetrist pilt. Õnneks ükski vaataja katkestust ei märganud.
Kanali pressiesindaja Annely Adermann ütles, et katkestuse põhjuseks oli Eesti Energia elektrikatkestus Lasnamäel, mis mõjutas TV3 stuudioid Peterburi maanteel.
Adermanni sõnul tekkisid probleemid kella üheksa ajal. Pärast seda pidasid kanali varusüsteemid veel pool tundi vastu ning siis jäi ekraan TV3 kanalil tummaks.
"Õnneks ei olnud sellest häda," kommenteeris Adermann. "Õhtusel ajal on inimestel teisigi toimetusi ning telekas mängib enamasti taustaks. Nagu selgus, ei pannud keegi pildi puudumist tähele."
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles HMSile, et Peterburi teel toimus maakaabli rike, mis viis rivist välja üheksa alajaama ja jättis elektrita 55 klienti, nende hulgas ka TV3 stuudiod.
Bachmann märkis, et katkestust püüdis kõrvaldada brigaad, mille töö võttis aega ligi viis tundi. Telekanalile TV3 pakuti elektrigeneraatorit, mis taganuks saadete edastamiseks vajaliku toite, ent teletöötajad ei pidanud seda vajalikuks.
"Arusaadav, ega ma ise ka õhtuti telekat vaata," nentis Bachmann. "Pärast pikka päeva tahaks ikka elus inimestega suhelda, parem räägin oma perega või loen raamatut. Eestlaste seas pole telekavaatamine lihtsalt kombeks."
TV3 pilt taastus kella poole üheteistkümne paiku. Sari "Kättemaksukontor" jätkus oma tavalisel viisil ning edasi ei lükkunud ka otsesaate "Kolmeraudne" algusaeg.
HMS uuris asja ka Starmani ja Elioni klientidelt, kes samuti ei märganud, et telerid ei näidanud ühtegi kanalit.
Loe ka: Elektrikatkestus jättis TV3 tunniks pildita
Kanali pressiesindaja Annely Adermann ütles, et katkestuse põhjuseks oli Eesti Energia elektrikatkestus Lasnamäel, mis mõjutas TV3 stuudioid Peterburi maanteel.
Adermanni sõnul tekkisid probleemid kella üheksa ajal. Pärast seda pidasid kanali varusüsteemid veel pool tundi vastu ning siis jäi ekraan TV3 kanalil tummaks.
"Õnneks ei olnud sellest häda," kommenteeris Adermann. "Õhtusel ajal on inimestel teisigi toimetusi ning telekas mängib enamasti taustaks. Nagu selgus, ei pannud keegi pildi puudumist tähele."
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles HMSile, et Peterburi teel toimus maakaabli rike, mis viis rivist välja üheksa alajaama ja jättis elektrita 55 klienti, nende hulgas ka TV3 stuudiod.
Bachmann märkis, et katkestust püüdis kõrvaldada brigaad, mille töö võttis aega ligi viis tundi. Telekanalile TV3 pakuti elektrigeneraatorit, mis taganuks saadete edastamiseks vajaliku toite, ent teletöötajad ei pidanud seda vajalikuks.
"Arusaadav, ega ma ise ka õhtuti telekat vaata," nentis Bachmann. "Pärast pikka päeva tahaks ikka elus inimestega suhelda, parem räägin oma perega või loen raamatut. Eestlaste seas pole telekavaatamine lihtsalt kombeks."
TV3 pilt taastus kella poole üheteistkümne paiku. Sari "Kättemaksukontor" jätkus oma tavalisel viisil ning edasi ei lükkunud ka otsesaate "Kolmeraudne" algusaeg.
HMS uuris asja ka Starmani ja Elioni klientidelt, kes samuti ei märganud, et telerid ei näidanud ühtegi kanalit.
Loe ka: Elektrikatkestus jättis TV3 tunniks pildita
teisipäev, 19. aprill 2011
Kultuuripealinn kutsub adopteerima löökauke
Tallinna Linnavalitsus esitas üleskutse aktiivsetele linnakodanikele tänavaaukude adopteerimiseks. Adopteeritud aukude liikluses avastamine on lihtsam ja hoiab kokku tervist ja vara.
Surev talv jättis meie tänavatele koledad armid, kuid erinevalt varasematest aastatest pole tänavu meie linnakassas piisavalt raha, et neid kõiki täielikult lappida. Aukudes amortiseeruvad autod paraku oluliselt kiiremini, kui neist väljaspool. Õnneks ei hädalda linnakodanik tänavu käed rüpes vaid võtab seekord ka midagi päriselt ette.
Aasta 2011 kuluuripealinn kutsub kõiki linnakodanikke löökaukude adopteerimise talgutele!
Talgud toimuvad juuni alguseni või kuni auke jätkub. Augu adopteerimiseks moodustab abivalmis kodanik erksavärvilise värvipihusti abil selle ümber väikese ringi, millele vajadusel lisab samakõrgusjoontele iseloomulikke sissepoole osutavaid joonekesi. Adopteeritud auk paistab autojuhile kergemini silma ning võimaldab seda aegsasti vältida.
"Kuna oma kodukandi augud on kõigile teada, on tegemist suuresti kultuuripealinna külaliste ja teistes linnaosades elavaid kodanikke abistava initsiatiiviga," selgitas transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Simson HMSile. "Tegemist on väikese viisakusavaldusega kasvõi iseendale, kui unisema peaga või pimedas sõitma juhtute. Kodanikuaktiivsus suurendab kogukonnateadlikkust ning on osa kodanikuühiskonna arengust," lisas ta. Lisaks soovitab amet talgutele kaasata ka lapsed ning manitseb aukude märkimisel jääma maitsekuse piiridesse: olemasolevat teekattemärgistust mitte kahjustama "Hüüdlaused jäägu ikka plakatitele."
Linnavalitsus paneb osalejatele südamele, et aukude adopteerimist viidaks läbi hilisemal, madalama liiklusintensiivsusega ajal ning et teel liikumise ajal kantaks helkurveste.
Eelmise innovatsiooni tegi Tallinn teekattemärgistuse alal aastal 2008, mil märkis kesklinnas ühissõidukiraja kirjaga "BUS". Parimaid ja värvikamaid momente talgutest kajastab varem aukude lappimisele kulunud raha eest Tallinna Televisioon.
Surev talv jättis meie tänavatele koledad armid, kuid erinevalt varasematest aastatest pole tänavu meie linnakassas piisavalt raha, et neid kõiki täielikult lappida. Aukudes amortiseeruvad autod paraku oluliselt kiiremini, kui neist väljaspool. Õnneks ei hädalda linnakodanik tänavu käed rüpes vaid võtab seekord ka midagi päriselt ette.
Aasta 2011 kuluuripealinn kutsub kõiki linnakodanikke löökaukude adopteerimise talgutele!
Talgud toimuvad juuni alguseni või kuni auke jätkub. Augu adopteerimiseks moodustab abivalmis kodanik erksavärvilise värvipihusti abil selle ümber väikese ringi, millele vajadusel lisab samakõrgusjoontele iseloomulikke sissepoole osutavaid joonekesi. Adopteeritud auk paistab autojuhile kergemini silma ning võimaldab seda aegsasti vältida.
"Kuna oma kodukandi augud on kõigile teada, on tegemist suuresti kultuuripealinna külaliste ja teistes linnaosades elavaid kodanikke abistava initsiatiiviga," selgitas transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Simson HMSile. "Tegemist on väikese viisakusavaldusega kasvõi iseendale, kui unisema peaga või pimedas sõitma juhtute. Kodanikuaktiivsus suurendab kogukonnateadlikkust ning on osa kodanikuühiskonna arengust," lisas ta. Lisaks soovitab amet talgutele kaasata ka lapsed ning manitseb aukude märkimisel jääma maitsekuse piiridesse: olemasolevat teekattemärgistust mitte kahjustama "Hüüdlaused jäägu ikka plakatitele."
Linnavalitsus paneb osalejatele südamele, et aukude adopteerimist viidaks läbi hilisemal, madalama liiklusintensiivsusega ajal ning et teel liikumise ajal kantaks helkurveste.
Eelmise innovatsiooni tegi Tallinn teekattemärgistuse alal aastal 2008, mil märkis kesklinnas ühissõidukiraja kirjaga "BUS". Parimaid ja värvikamaid momente talgutest kajastab varem aukude lappimisele kulunud raha eest Tallinna Televisioon.
pühapäev, 17. aprill 2011
Tallinna TV vastased kuulutasid Siret Kotka blufiks
Kuigi Tallinna linna kodulehekülg internetis loetleb üles nii väidetava abilinnapea nõuniku Siret Kotka ameti, aadressi kui telefoni, ei pea liikumise ”Maha Tallinna TV – raha lasteaedadele” toetajad seda piisavaks tõenduseks pr Kotka olemasolust.
”Pole mingit kinnitust, et Siret Kotka nime taga ei varju näiteks mõni alaealine, Tallinnas mitte elav kodanik või muidu ebareaalne isik,” leidis liikumise anonüümseks jääda soovinud aktivist. ”Palju usutavam tundub, et tegemist on blufi ning parteipoliitilisest huvist kallutatud sooviga linnavalitsuse ja lasteaedade mainet mustata”.
MTÜ Raha Lastele ühe eestvedaja sõnul on aga vastuvõetamatu pr Kotka väidetav seos alaealistega: ”Praegu näeb ta välja nagu mingi nali. Laste arvel ei tohi aga nalja teha. Sellele olen ma kategooriliselt vastu.”
Hetkeseisuga pole Siret Kotka oma olemasolu kommenteerinud ega kinnitanud."
Loe ka: Õhtuleht: "Siret Kotka kuulutas Tallinna TV vastased olematuteks inimesteks"
HMS tänab külalisautorit
”Pole mingit kinnitust, et Siret Kotka nime taga ei varju näiteks mõni alaealine, Tallinnas mitte elav kodanik või muidu ebareaalne isik,” leidis liikumise anonüümseks jääda soovinud aktivist. ”Palju usutavam tundub, et tegemist on blufi ning parteipoliitilisest huvist kallutatud sooviga linnavalitsuse ja lasteaedade mainet mustata”.
MTÜ Raha Lastele ühe eestvedaja sõnul on aga vastuvõetamatu pr Kotka väidetav seos alaealistega: ”Praegu näeb ta välja nagu mingi nali. Laste arvel ei tohi aga nalja teha. Sellele olen ma kategooriliselt vastu.”
Hetkeseisuga pole Siret Kotka oma olemasolu kommenteerinud ega kinnitanud."
Loe ka: Õhtuleht: "Siret Kotka kuulutas Tallinna TV vastased olematuteks inimesteks"
HMS tänab külalisautorit
Sildid:
haldussuutlikkus,
loodusõnnetused,
meedia,
Tallinn
esmaspäev, 11. aprill 2011
Steve Jobsi martüürium on plaanitud 2012. aastasse
USA päritolu üleilmse brändihaldusettevõtte Apple juhtimisest tervislikel põhjustel taandunud messiaanlik Steve Jobs on planeerinud oma märtrisurma 2012. aastasse.
Jobs on valinud oma surmaaja maiade kalendri ajastu lõpu järgi, teatas Apple börsile.
Martüüriumi täpset kulgu ettevõte veel ei avalda.
Pärast teate avaldamist Steve Jobsi surma 2013. aastaks ja hilisemaks planeerinud futuuride hinnad Chicago kaubabörsil langesid. Börs lisas need väärtpaberid oma jälgimisnimekirja, kohaldades ajutised kauplemispiirangud.
Futuuride põhjal saabub Jobsi surm kõige tõenäolisemalt Microsofti või Google'i terroristliku rünnaku läbi.
teisipäev, 5. aprill 2011
Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist
Majandusministeeriumi pressiteate kohaselt tarbis Eesti riik 2010. aastal 2007. aastaga võrreldes 5% vähem leibkondi. Kuna trend viitab leibkondade tarbimise jätkuvale kahanemisele, on seatud eesmärgiks vähendada leibkondade arvu 2012. aastaks 15% võrra.
"Olgem ausad: praeguses majanduskeskkonna Eesti lihtsalt ei vaja nii palju leibkondi," selgitas ministeeriumi kantsler Marika Priske. "Leibkondade ülejäägiga on kaks võimalust: utiliseerida need kodumaiselt või suunata eksporti."
Praeguste kavade kohaselt alustatakse leibkondade ekspordiga Soome ja Suurbritannia suunal juba 2011. aasta IV kvartalis. Austraalia ning Kanadaga käivad läbirääkimised leibkondade vahetamiseks saastekvoodi vastu, mille Eesti võib omakorda edastada Jaapanile. Tagavaraplaanide asjus on koostöös keskkonnaministeeriumiga alustatud konsultatsioone Ragn-Sellsi ja Veoliaga, konsultatsioone juhib keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht jäätmeosakonnaga Peeter Eek.
Loe ka: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist
"Olgem ausad: praeguses majanduskeskkonna Eesti lihtsalt ei vaja nii palju leibkondi," selgitas ministeeriumi kantsler Marika Priske. "Leibkondade ülejäägiga on kaks võimalust: utiliseerida need kodumaiselt või suunata eksporti."
Praeguste kavade kohaselt alustatakse leibkondade ekspordiga Soome ja Suurbritannia suunal juba 2011. aasta IV kvartalis. Austraalia ning Kanadaga käivad läbirääkimised leibkondade vahetamiseks saastekvoodi vastu, mille Eesti võib omakorda edastada Jaapanile. Tagavaraplaanide asjus on koostöös keskkonnaministeeriumiga alustatud konsultatsioone Ragn-Sellsi ja Veoliaga, konsultatsioone juhib keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht jäätmeosakonnaga Peeter Eek.
Loe ka: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist
reede, 1. aprill 2011
Paet: hindame kõrgelt partnerite abi
Välisminister Urmas Paeti sõnul jätkub tihe koostöö nii Liibanoni ametivõimude kui partnerriikide esindajatega Liibanonis röövitud Eesti kodanike leidmiseks. „Väga oluline on olnud näiteks Prantsusmaa tugi,“ lisas ta.
Paeti sõnul on Eesti tänulik kõigile partneritele toe ja abi eest, teatas välisministeerium.
Välisminister Paet on viimastel päevadel olnud ühenduses Prantsuse, Türgi, USA, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Norra, Araabia Ühendemiraatide ja Palestiina välisministriga ning Süüria asevälisministriga, et arutada koostööd Eesti kodanike leidmiseks. Samuti on Paet rääkinud sel teemal mitmel korral Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga.
Tellimine:
Postitused (Atom)