"Seppiku sõbra kohta ei oska ma midagi öelda, aga Seppikut ma tunnen ja temal küll toda ei ole," sõnas See riigikogu liikme Ain Seppiku ja tema sõbra hiljutist juhtumit kommenteerides.
Selle sõnul on inimesel, kellel tegelikult toda ei ole, ebaeetiline ja ebaseaduslik kasutada.
"Selline luba antakse ikka tolle korral, mispuhul niisugust vaja on," sõnas See, kellel on mitmesugustel asjaoludel samuti too, kuid kelle naine ei võimalda sedasamust kasutada.
"See meenutab ühte vene filmi, mille nimi mul praegu meelde ei tule, kus juhtus täpselt samasugune asi, ehkki muidugi hoopis teistmoodi," rääkis See, kelle sõnul on võimalik, et tihti talitatakse, kehtestatakse ning antakse ka välja liiga kergekäeliselt. "Kui tolle kohta on tõend olemas, siis ei jää neilsamustelgi muud üle kui seesamunegi väljastada."
Loe ka: Seppik: see on ebaeetiline
laupäev, 31. jaanuar 2009
reede, 30. jaanuar 2009
Eesti ajakirjanduse tulevik: kas katk või ikaldus?
2009. aasta tõotab tulla Eesti trykiajakirjandusele põnev, teatab meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid. Byroo hinnangul kujundavad Eesti meediamaastikku maalihked, tornaadod ning yleyldine veeuputus.
Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.
Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.
Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.
Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.
"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.
Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.
Igor Rõtovi sõnade kohaselt sureb kevadel välja yks kahest, kas Päevaleht või Postimees. Samuti ähvardab Delfi ostmiseks võetud laenukoorem hukutada Eesti Ekspressi.
Hans H. Luige ja Priit Hõbemäe ennustuste kohaselt läheb Äripäev lähemal ajal pankrotti. Reklaamikäibe langus on kahandanud lehe mahtu pea kaks korda, selle varjamiseks kasutatakse ohtralt omareklaame, ajakirjanikud kogunevad aga igal õhtul Eesti Ekspressi prygikasti ymber.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul on Ekspress Grupi ettevõtetest edukad vaid need, millest pool kuulub Eesti Meedia kontsernile. Ylejäänud kaotavad pidevalt turuosa ning hingitsevad näljapajukil. Eile lahkus Õhtulehe viimane lugeja, 47-aastane riigiametnik Maali, portaali elu24.ee. Kopli arvates ei pruugi olla abi ka säästuprogrammist, mille käigus koondati endise SL Õhtulehe nimest kaks tähte ja tühik, sõnas Mart Kadastik.
Õhtulehe uuringu põhjal ei ela ykski Eesti suurematest ajalehtedest peale Õhtulehe selle aasta lõpuni. Uue aasta algul loodab Õhtuleht tähistada 100 protsendi omandamist Eesti paberleheturust.
Meie Maa teatel koondab Oma Saar peatselt kõik töötajad peale öövalvuri, Oma Saare andmeil käivad Meie Maa nälginud ajakirjanikud seevastu alatasa Oma Saarest tööd ja leiba lunimas.
"Jälgime toimuvat huviga ning kajastame kõike oma uuringutulemustes," kinnitas Liiva-Annuse ja Partnerite juht Annus Liiv vikatit ihudes.
Meediamonitooringubyroo Liiva-Annus ja Partnerid kuulub sajaprotsendiliselt meediakontsernile Haige Mõistuse Grupp. Kontserni lipulaev on Eesti viimane kasumlik meediaettevõte Haige Mõistuse Syndikaat.
neljapäev, 29. jaanuar 2009
Teadlased ehitasid võimsa fotovälgu
Ühendriikide fotograafiahuvilised teadlased on koostöös Pentagoniga töötanud välja projekti poolkuu välguga pildistamiseks.
"Sellest tuleb sensatsiooniline foto," selgitas USA astronoomialiidu juhatuse esiistuja Roger Chevalier kohale tulnud ajakirjanikele. "Poolkuud on teadupärast raske pildistada, sest foto valgusjõu vahemik on isegi kõige tundlikuma teleskoobi jaoks liiga suur: kuu varjatud osa on liiga kontrastne ja kompositsioon ei kõlba kusagile."
Teadlased on välja töötanud hiigelvõimsa välgu, mille abil saab poolkuu varjatud osa ka digifotoaparaatidele sobival valgustasemel pildistada. Pildistamise kuupäev on veel lahtine ja sõltub meteoroloogilistest tingimustest, kuid harrastusfotograafidel palutakse veebruarikuu jooksul valmis olla.
Hiigelvälk moodustub 18st ballistilisest mitme laenguga raketist, mille tuumalaengud õhatakse sünkroniseeritult taktikaliselt olulises, veel täpsustamata piirkonnas. Pentagon keeldus edasistest kommentaaridest: "Oluline on see, et esmakordselt on võimalik kuu varjatud külge maalt näha, kasutage seda suurepärast võimalust."
Projekt muutub edukuse korral iga-aastaseks.
"Sellest tuleb sensatsiooniline foto," selgitas USA astronoomialiidu juhatuse esiistuja Roger Chevalier kohale tulnud ajakirjanikele. "Poolkuud on teadupärast raske pildistada, sest foto valgusjõu vahemik on isegi kõige tundlikuma teleskoobi jaoks liiga suur: kuu varjatud osa on liiga kontrastne ja kompositsioon ei kõlba kusagile."
Teadlased on välja töötanud hiigelvõimsa välgu, mille abil saab poolkuu varjatud osa ka digifotoaparaatidele sobival valgustasemel pildistada. Pildistamise kuupäev on veel lahtine ja sõltub meteoroloogilistest tingimustest, kuid harrastusfotograafidel palutakse veebruarikuu jooksul valmis olla.
Hiigelvälk moodustub 18st ballistilisest mitme laenguga raketist, mille tuumalaengud õhatakse sünkroniseeritult taktikaliselt olulises, veel täpsustamata piirkonnas. Pentagon keeldus edasistest kommentaaridest: "Oluline on see, et esmakordselt on võimalik kuu varjatud külge maalt näha, kasutage seda suurepärast võimalust."
Projekt muutub edukuse korral iga-aastaseks.
reede, 23. jaanuar 2009
Arengukava väärtustab joomarlust ja haigust
Tallinna linnavolikogu kinnitas alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi leviku arengukava Tallinnas aastateks 2009–2012.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul väärtustab arengukava purjus ja haiget linnarahvast. "Sihiks on alkoholi ja uimastite kasutamise kasvatamine, parem juurdepääs diileriteenustele ning nende kõrgem kvaliteet, samuti püsiv tõusutendents HIVi uute juhtude osas," loetles abilinnapea.
"Tuleb tunnistada, et haigeid ja purjus inimesi on Eesti ühiskonnas kahetsusväärselt diskrimineeritud," rõhutas Martinson. "Ka on nad keskmisest arukamad ning teavad, mis on neile hea. Seda tõestavad testid, mille kohaselt hääletab sama inimene purjuspäi kaks korda suurema tõenäosusega Keskerakonna poolt kui kainena."
Varasemaga võrreldes on oluliselt suurendatud teavitustöö osakaalu ja tähtsustatud võimalikult varajase sekkumise põhimõtet. Arengukava kohaselt peaks aastaks 2012 olema uimastite ja alkoholi kasutamine kasvanud kolmandiku võrra, kvaliteetne nakatus- ja habilitatsioonisüsteem aga tagatama kolmandikule karsklastest. Uute HIV/AIDSi juhtude arvus tuleb arengukava kohaselt saavutada 10% tõus ja uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta peaks jääma üle 30.
Arendustöö on suunatud kõikidele ühiskonnagruppidele, eriti aga lastele ja noortele, märkis abilinnapea.
Loe ka: Arengukava väärtustab karskust ja tervist
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul väärtustab arengukava purjus ja haiget linnarahvast. "Sihiks on alkoholi ja uimastite kasutamise kasvatamine, parem juurdepääs diileriteenustele ning nende kõrgem kvaliteet, samuti püsiv tõusutendents HIVi uute juhtude osas," loetles abilinnapea.
"Tuleb tunnistada, et haigeid ja purjus inimesi on Eesti ühiskonnas kahetsusväärselt diskrimineeritud," rõhutas Martinson. "Ka on nad keskmisest arukamad ning teavad, mis on neile hea. Seda tõestavad testid, mille kohaselt hääletab sama inimene purjuspäi kaks korda suurema tõenäosusega Keskerakonna poolt kui kainena."
Varasemaga võrreldes on oluliselt suurendatud teavitustöö osakaalu ja tähtsustatud võimalikult varajase sekkumise põhimõtet. Arengukava kohaselt peaks aastaks 2012 olema uimastite ja alkoholi kasutamine kasvanud kolmandiku võrra, kvaliteetne nakatus- ja habilitatsioonisüsteem aga tagatama kolmandikule karsklastest. Uute HIV/AIDSi juhtude arvus tuleb arengukava kohaselt saavutada 10% tõus ja uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta peaks jääma üle 30.
Arendustöö on suunatud kõikidele ühiskonnagruppidele, eriti aga lastele ja noortele, märkis abilinnapea.
Loe ka: Arengukava väärtustab karskust ja tervist
laupäev, 17. jaanuar 2009
Noorkirjanik: "Rein Langil pole pä...kut!"
Kirjaniku ja filmimehena tuntud Vahur Afanasjev tunnistas oma uues blogisissekandes varasemad süüdistused alusetuteks: "Vabandan kõigi asjaosaliste ees ning kinnitan, et justiitsminister Rein Langil pole ei m...ni ega pä...kut."
Afanasjevi blogis 7. novembril tehtud sissekandest võis lugeda: "Juristid nagu Rein Lang on Eesti riigile palju sitta keeranud. Aga ma mõtlesin välja toreda viisi, kuidas juriidiliselt korrektseks jäädes enam-vähem rämedalt väljenduda, samas mitte kedagi millekski nimetades, vaid ainult tõika tõdedes." Toonane tiraad päädis tõdemusega, et Rein Langil on m..n ja pä..k.
Afanasjev heidab Langile endiselt mõndagi ette. Näiteks ei meeldi talle, et aastaid Kuku raadios töötanud Lang materdas seal keda iganes, nüüd aga vingub nende kallal, kes interneti kommentaarides auru välja lasevad. "Kui mul on oma raadiojaam, siis võin sõimata, aga muidu hoidku mokk maas," sõnab Afanasjev. Samuti ei meeldi talle, et Lang tahab lihtsa abielulahutusprotsessi muuta Ameerikale iseloomulikuks pikaks varajagamiseks, millest lõikavad eelkõige kasu juristid.
"Samas kasutasin ma blogis Langi kohta kohatult rämedat väljendusviisi. Pärast meeldivaid telefonivestlusi justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, majandusministeeriumi, tervishoiuministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kriminaalpolitsei, majanduspolitsei, kaitsepolitsei ja munitsipaalpolitsei esindajatega, kellest viimane helistas öösel kell pool neli, mõistsin oma eksimust," võtab Afanasjev öeldud sõnade eest vastutuse enda kanda.
"Ega ma pole ju otseselt näinud või käega katsunud. Tähendab, noh, pressikonverentse telekast vaadates võib igaüks veenduda, et tal seal mingi mügarik on, aga see võib olla sama hästi ka raharull või taskunuga. Kust mina tean," selgitab Afanasjev tehtud viga. "Minu teada ei keela ükski seadus Eesti kodanikel ka tagant umbne olla - milleks on siis tänapäeva meditsiini tippsaavutused!"
Justiitsministeerium ütleb, et antud süüdistused neid ei puuduta ning kuna arvamus on eelkõige Langi kui isiku mitte kui ministri pihta, nemad seda kommenteerima ei pea. "Igatahes pole mina küll näinud, et Langil midagi sellist küljes oleks," tunnistas justiitsministeeriumi pressiesindaja. Eile mootorpaadiga välismaale pagenud Langi HMSil kätte saada ei õnnestunud.
Loe ka: Noorkirjanik sõimab Rein Langi
Afanasjevi blogis 7. novembril tehtud sissekandest võis lugeda: "Juristid nagu Rein Lang on Eesti riigile palju sitta keeranud. Aga ma mõtlesin välja toreda viisi, kuidas juriidiliselt korrektseks jäädes enam-vähem rämedalt väljenduda, samas mitte kedagi millekski nimetades, vaid ainult tõika tõdedes." Toonane tiraad päädis tõdemusega, et Rein Langil on m..n ja pä..k.
Afanasjev heidab Langile endiselt mõndagi ette. Näiteks ei meeldi talle, et aastaid Kuku raadios töötanud Lang materdas seal keda iganes, nüüd aga vingub nende kallal, kes interneti kommentaarides auru välja lasevad. "Kui mul on oma raadiojaam, siis võin sõimata, aga muidu hoidku mokk maas," sõnab Afanasjev. Samuti ei meeldi talle, et Lang tahab lihtsa abielulahutusprotsessi muuta Ameerikale iseloomulikuks pikaks varajagamiseks, millest lõikavad eelkõige kasu juristid.
"Samas kasutasin ma blogis Langi kohta kohatult rämedat väljendusviisi. Pärast meeldivaid telefonivestlusi justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, majandusministeeriumi, tervishoiuministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kriminaalpolitsei, majanduspolitsei, kaitsepolitsei ja munitsipaalpolitsei esindajatega, kellest viimane helistas öösel kell pool neli, mõistsin oma eksimust," võtab Afanasjev öeldud sõnade eest vastutuse enda kanda.
"Ega ma pole ju otseselt näinud või käega katsunud. Tähendab, noh, pressikonverentse telekast vaadates võib igaüks veenduda, et tal seal mingi mügarik on, aga see võib olla sama hästi ka raharull või taskunuga. Kust mina tean," selgitab Afanasjev tehtud viga. "Minu teada ei keela ükski seadus Eesti kodanikel ka tagant umbne olla - milleks on siis tänapäeva meditsiini tippsaavutused!"
Justiitsministeerium ütleb, et antud süüdistused neid ei puuduta ning kuna arvamus on eelkõige Langi kui isiku mitte kui ministri pihta, nemad seda kommenteerima ei pea. "Igatahes pole mina küll näinud, et Langil midagi sellist küljes oleks," tunnistas justiitsministeeriumi pressiesindaja. Eile mootorpaadiga välismaale pagenud Langi HMSil kätte saada ei õnnestunud.
Loe ka: Noorkirjanik sõimab Rein Langi
reede, 16. jaanuar 2009
Eestit külastab Päevase Vahtkonna juht Zavulon Moskvast
Jaanuari lõpus külastab Tallinna võimete poolest kõik järgud ületanud suur must maag Zavulon, kes praegu tegutseb musti maage, vampiire, libahunte ja teisi tumedaid jõude ühendavad Päevase Vahtkonna Moskva organisatsiooni juhina.
29. jaanuaril toimuvale suletud Päevase Vahtkonna Tallinna kohaliku harukontori ja teiste tumedate jõudude konsultatsioonile Zavuloniga on oodatud kõik registreeritud mustad maagid, vampiirid, libahundid ning muud lükantroobid, nõiad ja inimesed, kes võivad üleloomulikeks olenditeks ehk Teisteks osutuda, teatas Päevane Vahtkond.
Zavuloni visiidi üle teostab järelevalvet Öise Vahtkonna kohalik harukontor, mida juhtiv kolmanda järgu valge maag Dmitri Linter ütles Haige Mõistuse Syndikaadi parareporterile, et tal ei ole hea meel Zavuloni Tallinnas näha ning ilmselt on suurel maagil taas mõttes mingi kurikaval plaan, tuletades meelde Tallinna ja Moskva nekromantide yhist õnnestunud operatsiooni, millega aeti Tõnismäelt ära head vaimud ning kõrvaldati positiivse energia sammas, mis nyyd genereerib negatiivset energiat ja kylvab vaenu kaitseväe kalmistul.
Ühtlasi hoiatas Linter, et rahvusraamatukogu varjatud 2. korrusel toimuvatele konsultatsioonidele ei lasta ühtegi registreerimata üleloomulikku olendit. "Nende vastu võetakse tarvitusele kohased meetmed," lausus Linter hõbekuuli sisse risti viilides.
Loe ka: Eestit külastab "Öise vahtkonna" autor Sergei Lukjanenko
neljapäev, 15. jaanuar 2009
Minister Maripuu sõi tyhjaks 29 puuviljakorvi
Sotsiaalminister Maret Maripuu sai puuviljamyrgituse, kui oli sunnitud tyhjaks sööma tuhandeid kroone maksma läinud 29 puuviljakorvi, mille oli algselt kavatsenud saata kõikidesse pensioniametitesse, et töötajaid tänada.
Koos veo ja käibemaksuga kulus korvidele ca 10 000 krooni, ytles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitš HMSile.
"Teame väga hästi, millise surve all minister praegu töötama peab, koormus on ylimalt suur ning probleemid on rasked," ytles Zdanovitš. Tema sõnul ei olnud sugugi lihtne otsustada, kellele pensioniameti töötajaist peaks korvist võetud puuvili viidama riigi kulul töökohale ning kellele toimetataks see 60kroonise teenustasu eest koju või kantaks pangakontole.
Korvide asemel laiali saadetud kirjas sõnas Maripuu, et aasta lõpule ning uue algusele on kuhjunud mitu suurt ymberkorraldust, mille elluviimine on paljuski just ministri õlgadel. "Pingelised päevad on nõudnud minult pikemaid tööpäevi ning väga tihedat tööd," kirjutas Maripuu ja tänas iseennast. "Palun edastage minu tänusõnad ka minu perele – kiiretel aegadel on kodune toetav suhtumine väga oluline."
Pressiesindaja sõnul ei oleks yhest pisikesest korvitäiest maripuuviljadest tervele majatäiele pensioniametnikele mitte kuidagi jagunud. Seepärast oli minister lõpuks sunnitud tegema raske otsuse ja puuviljad ise ära sööma - vastasel juhul oleks riigi raha niigi raskel ajal ilmaasjata raisku läinud.
Sotsiaalminister Maripuu viibib hetkel Mustamäe haiglas, kus tema vaevusi leevendatakse klistiiri ja maoloputusega. Ministri tervislik seisukord on meditsiinipersonali hinnangul hea.
Uudiseportaalide kommentaatorid on tundnud laialdast huvi selle vastu, kes Maripuu viljakorvid kinni maksis. Jana Zdanovitši kinnitusel kanti kõik kulud sotsiaalministeeriumi palgafondist, pensioniametnike tasustamata yletunnitööde arvelt.
Loe ka: Minister Maripuu tänas 29 puuviljakorviga
Koos veo ja käibemaksuga kulus korvidele ca 10 000 krooni, ytles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitš HMSile.
"Teame väga hästi, millise surve all minister praegu töötama peab, koormus on ylimalt suur ning probleemid on rasked," ytles Zdanovitš. Tema sõnul ei olnud sugugi lihtne otsustada, kellele pensioniameti töötajaist peaks korvist võetud puuvili viidama riigi kulul töökohale ning kellele toimetataks see 60kroonise teenustasu eest koju või kantaks pangakontole.
Korvide asemel laiali saadetud kirjas sõnas Maripuu, et aasta lõpule ning uue algusele on kuhjunud mitu suurt ymberkorraldust, mille elluviimine on paljuski just ministri õlgadel. "Pingelised päevad on nõudnud minult pikemaid tööpäevi ning väga tihedat tööd," kirjutas Maripuu ja tänas iseennast. "Palun edastage minu tänusõnad ka minu perele – kiiretel aegadel on kodune toetav suhtumine väga oluline."
Pressiesindaja sõnul ei oleks yhest pisikesest korvitäiest maripuuviljadest tervele majatäiele pensioniametnikele mitte kuidagi jagunud. Seepärast oli minister lõpuks sunnitud tegema raske otsuse ja puuviljad ise ära sööma - vastasel juhul oleks riigi raha niigi raskel ajal ilmaasjata raisku läinud.
Sotsiaalminister Maripuu viibib hetkel Mustamäe haiglas, kus tema vaevusi leevendatakse klistiiri ja maoloputusega. Ministri tervislik seisukord on meditsiinipersonali hinnangul hea.
Uudiseportaalide kommentaatorid on tundnud laialdast huvi selle vastu, kes Maripuu viljakorvid kinni maksis. Jana Zdanovitši kinnitusel kanti kõik kulud sotsiaalministeeriumi palgafondist, pensioniametnike tasustamata yletunnitööde arvelt.
Loe ka: Minister Maripuu tänas 29 puuviljakorviga
kolmapäev, 14. jaanuar 2009
Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest
Ühendatud Rahvaste Organisatsioon hakkab homme arutama Eesti käitumisprobleeme. Riik on suurriikide usaldust kuritarvitades salaja oma säästusid näpanud.
Vaevalt puberteedieast väljunud riik põeb närvilisuse käes ning käib öösiti rahutuse peletamiseks reservide kallal näkitsemas. ÜRO on seda käitumist mitmel korral tauninud ning ähvardab Eestit taskurahast ilmajätmise ning koduarestiga.
Eesti kommentaar oli noortele omaselt radikaalne: "Kurat, mul on täiesti pohhui mida need vanad pussukotid ähivad. Tšekkigu parem Lätit või Venemaad ja siis tulgu ärplema."
Varasematel aastatel on Eestil probleeme olnud mässavate tunnetega.
Loe ka: Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest
Vaevalt puberteedieast väljunud riik põeb närvilisuse käes ning käib öösiti rahutuse peletamiseks reservide kallal näkitsemas. ÜRO on seda käitumist mitmel korral tauninud ning ähvardab Eestit taskurahast ilmajätmise ning koduarestiga.
Eesti kommentaar oli noortele omaselt radikaalne: "Kurat, mul on täiesti pohhui mida need vanad pussukotid ähivad. Tšekkigu parem Lätit või Venemaad ja siis tulgu ärplema."
Varasematel aastatel on Eestil probleeme olnud mässavate tunnetega.
Loe ka: Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest
teisipäev, 13. jaanuar 2009
Geenivaramusse on oma elu jätnud juba 30 000 edumeelset inimest
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse on tänaseks oma elu jätnud juba 30 000 edumeelset inimest, kellest 10 000 tegid seda viimase poolaasta jooksul.
Geenivaramuga on oodatud liituma kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Praegusel hetkel on eriti teretulnud eakamad inimesed ja nn "triod" – pered, kus on doonorina esindatud nii täisealised lapsed kui ka nende vanemad. Nimelt on ettevalmistamisel laiaulatuslik uuring, mille aluseks vajatakse just vanemate inimeste ja perekondade geene. Vanimaks geenidoonoriks on seni olnud 102-aastane jõgevamaalane.
TÜ Eesti Geenivaramust väljastatud geenide põhjal on käimas või juba lõppenud üle kümne teadusprojekti, kus TÜ Eesti Geenivaramu on olnud projekti koordinaator või koostööpartner.
Geenibaasi kasvades suureneb huvi selle kasutamise vastu, nii Eesti kui välismaiste ülikoolide teadlaste poolt. Lisandub järjest uuringuid, mille käigus valmivad doonorite geenikaardid. Hetkel on neid koostatud veidi üle tuhande, peagi lisandub teist samapalju. Geenikaart on aga tulevikus väärtusliku informatsiooni allikaks inimese enda tervise huvides.
Parimateks Geenivaramu informatsiooni kandjateks on aga loomulikult kõik praegused doonorid, kelle mälestust jagavad nendest mahajäävad sõbrad ja pereliikmed, innustades seeläbi teisigi liituma. Geenivaramu ideed on aidanud tutvustada ka paljud tuntud inimesed, nagu näiteks Hannes Tamjärv, Linnar Viik ja Hele Kõre. Nagu ka mitmed linnapead ja maavanemad, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis jpt.
TÜ Eesti Geenivaramu on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb Eestimaal geeniuuringute edendamisega, kogub teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendab geeniuuringute tulemusi rahva tervise parandamiseks. Geenivaramu kaugem eesmärk on koguda kokku kõigi Eesti elanike geenid.
Geenivaramu on Eesti Genoomika tippkeskuse liige ja rahvusvahelise biopankade konsortsiumi P3G asutajaliige.
Lisaks perearstidele- ja õdedele, kes aktiivselt geene koguvad, on igas suuremas linnas tööle asunud TÜ Eesti Geenivaramu sõltumatud geenikogumiskabinetid, kus töötab geenikogujana üle 150 meediku. Kabinetis eemaldatakse doonori seest geenid, mis pakuvad suurt huvi tänapäeva teadusele. Kahjuks pole seni avastatud meetodit, kuidas geenid varamule annetanud inimene bioloogilist eksistentsi jätkata suudaks. OTsingud jätkuvad.
Täpsem info:
www.geenivaramu.ee
Lisainfo: Annely Allik, TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht, 50 229 70, annely.allik@geenivaramu.ee
Geenivaramuga on oodatud liituma kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Praegusel hetkel on eriti teretulnud eakamad inimesed ja nn "triod" – pered, kus on doonorina esindatud nii täisealised lapsed kui ka nende vanemad. Nimelt on ettevalmistamisel laiaulatuslik uuring, mille aluseks vajatakse just vanemate inimeste ja perekondade geene. Vanimaks geenidoonoriks on seni olnud 102-aastane jõgevamaalane.
TÜ Eesti Geenivaramust väljastatud geenide põhjal on käimas või juba lõppenud üle kümne teadusprojekti, kus TÜ Eesti Geenivaramu on olnud projekti koordinaator või koostööpartner.
Geenibaasi kasvades suureneb huvi selle kasutamise vastu, nii Eesti kui välismaiste ülikoolide teadlaste poolt. Lisandub järjest uuringuid, mille käigus valmivad doonorite geenikaardid. Hetkel on neid koostatud veidi üle tuhande, peagi lisandub teist samapalju. Geenikaart on aga tulevikus väärtusliku informatsiooni allikaks inimese enda tervise huvides.
Parimateks Geenivaramu informatsiooni kandjateks on aga loomulikult kõik praegused doonorid, kelle mälestust jagavad nendest mahajäävad sõbrad ja pereliikmed, innustades seeläbi teisigi liituma. Geenivaramu ideed on aidanud tutvustada ka paljud tuntud inimesed, nagu näiteks Hannes Tamjärv, Linnar Viik ja Hele Kõre. Nagu ka mitmed linnapead ja maavanemad, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis jpt.
TÜ Eesti Geenivaramu on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb Eestimaal geeniuuringute edendamisega, kogub teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendab geeniuuringute tulemusi rahva tervise parandamiseks. Geenivaramu kaugem eesmärk on koguda kokku kõigi Eesti elanike geenid.
Geenivaramu on Eesti Genoomika tippkeskuse liige ja rahvusvahelise biopankade konsortsiumi P3G asutajaliige.
Lisaks perearstidele- ja õdedele, kes aktiivselt geene koguvad, on igas suuremas linnas tööle asunud TÜ Eesti Geenivaramu sõltumatud geenikogumiskabinetid, kus töötab geenikogujana üle 150 meediku. Kabinetis eemaldatakse doonori seest geenid, mis pakuvad suurt huvi tänapäeva teadusele. Kahjuks pole seni avastatud meetodit, kuidas geenid varamule annetanud inimene bioloogilist eksistentsi jätkata suudaks. OTsingud jätkuvad.
Täpsem info:
www.geenivaramu.ee
Lisainfo: Annely Allik, TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht, 50 229 70, annely.allik@geenivaramu.ee
esmaspäev, 12. jaanuar 2009
Maailma kalade mürgitamine jõudis lõpule
Merd reostavate riikide ühendus andis teada, et kogu maailma kalade mürgitamine lõppes sel nädalal. Mürgitootjate sõnul ei ole protsessi eesmärk veel selgunud ning lubatakse põnevaid üllatusi.
Kalade mürgitamisest on esimesena abi võitluses kalatoiduliste merelindudega. Eesti vabanes esimesena merikotkastest, Californias samas hakkas kahanema pelikanide populatsioon. Oodatakse ka kormoranide ja albatrosside hukkumist. "Muidugi kajakad on kõigega harjunud, projekti esimeses etapis me nendega ei tegele," selgitas organisatsiooni president. Mees lisas, et edukuse korral laiendatakse pilootprojekti ka väiksematele veekogudele.
Inimestel ei maksa muretseda, et nad kuidagi kulutatud rahast ilma jäävad. Kalatööstusel kulub natuke aega, et kõik ka meie poelettidele ja toidulauale jõuaks. Eriti põnev on see, et kemikaalide kompott peaks igale liigile isemoodi mõjuma.
Mürgitamise eesmärk ei ole hetkel veel päris selge, kuid mürke valmistavad keemiatehased on palunud üldsusel veidi kannatada, sest tohutu projekt on toonud juurde sadu töökohti ning lähiajal on oodata ka mürgituste mõju uurivate teadlaste rahaeraldiste kasvu. "See on areng läbi eituse," selgitas Mürgiliidu president.
Projekti keskkonnamõjude hindamine on veel pooleli.
Loe ka: Mysterious pelican deaths worry California biologists
Loe ka: Tundmatu mürk on võtnud elu juba neljalt merikotkalt
Kalade mürgitamisest on esimesena abi võitluses kalatoiduliste merelindudega. Eesti vabanes esimesena merikotkastest, Californias samas hakkas kahanema pelikanide populatsioon. Oodatakse ka kormoranide ja albatrosside hukkumist. "Muidugi kajakad on kõigega harjunud, projekti esimeses etapis me nendega ei tegele," selgitas organisatsiooni president. Mees lisas, et edukuse korral laiendatakse pilootprojekti ka väiksematele veekogudele.
Inimestel ei maksa muretseda, et nad kuidagi kulutatud rahast ilma jäävad. Kalatööstusel kulub natuke aega, et kõik ka meie poelettidele ja toidulauale jõuaks. Eriti põnev on see, et kemikaalide kompott peaks igale liigile isemoodi mõjuma.
Mürgitamise eesmärk ei ole hetkel veel päris selge, kuid mürke valmistavad keemiatehased on palunud üldsusel veidi kannatada, sest tohutu projekt on toonud juurde sadu töökohti ning lähiajal on oodata ka mürgituste mõju uurivate teadlaste rahaeraldiste kasvu. "See on areng läbi eituse," selgitas Mürgiliidu president.
Projekti keskkonnamõjude hindamine on veel pooleli.
Loe ka: Mysterious pelican deaths worry California biologists
Loe ka: Tundmatu mürk on võtnud elu juba neljalt merikotkalt
laupäev, 10. jaanuar 2009
Puupeadele on saabunud rasked ajad
Tervishoiuministeerium andis hoiatuse puupeadele ja nende lähedastele. Soomest ja Venemaalt saabunud näljased rähniparved võivad kohalike puupeahaiguse põdejatele suureks ohuks kujunema.
Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.
Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.
"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.
Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.
Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv
Rähnide arvukus on tõusnud suurusjärgu võrra ning sagenenud on ka rähnihammustustega traumapunkti pöördujate arv. Seni on kõik ründejuhtumid seotud marutõbiste rähnidega. Terve rähn võib inimest rünnata vaid äärmusliku nälja korral. Sellest hoolimata paneb ministeerium inimestele südamele vältida põhjuseta metsades liikumist. Kui metsaminek on vältimatu, tuleks kanda kõva peakatet.
Rähnirünnaku puhul tuleb eeskätt kaitsta silmi ning kõrvu, võimalusel tuleb verejanuline lind eemaldada ning taskusse toppida. Linnud tuleks edastada edasisteks analüüsideks kohalikku veterinaarametisse.
"Eesti liikumisega kapitalistlikku ühiskonnakorda on kaasnenud puupeahaiguse laiem levik, mistõttu on rähnide poolt kujutatav oht tunduvalt suurem kui aastate eest," selgitas ministeerium oma pressiteates.
Rähnihammustus ei ole reeglina surmav, kuid haava sattunud mustus võib põhjustada tõsiseid põletikke.
Loe ka. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv
reede, 9. jaanuar 2009
Radikaalsed plaanivad ulatuslikke proteste
Rahvuslik Äärmusrahulolijate Organisatsioon (RÄRO) kutsub kõiki eluga rahulolijaid massilistele meeleavaldustele erinevate pikettide vastu.
"Olukord on täiesti absurdne," selgitab RÄRO oma üleskutses: "Meie uudisruum on täidetud väga väikeste arvamusgruppide meeleavaldusi kajastavate uudistega; seda hoolimata sellest, et valdav enamus meie riigi kodanikest on praeguse eluga äärmiselt rahul."
Organisatsioon juhib tähelepanu faktile, et valdav enamus ei protesti olemasoleva korra vastu ning on seeläbi olukorraga rohkem kui rahul. "Osad kolmeliikmelised organisatsioonid on sunnitud kaamerate kohaletulekuks praktiliselt alasti protestima: säärane olukord ei saa jätkuda."
RÄRO andmetel on eestis üle miljoni inimese, kes ei käi kunagi meeleavaldustel ja kellele ei meeldi et marginaalsetel vähemusgruppidel on niivõrd suur kõlapind.
Plaanitav radikaalne meeleavaldus hetkeolukorra toetuseks on kavandatud järgmisele reedele nädala pärast. "Näitame Maailmale, et meil on siin hea!" kutsub Rahvuslik Äärmusrahulolijate Organisatsioon tegudele.
Nõmedate Protestijate Organisatsioon avaldas pahameelt, et rahulolijad mitterahulolijate meetmetega mitterahulolu devalveerima on asunud.
Loe ka: Kodanikud protesteerivad karistamatuse vastu
"Olukord on täiesti absurdne," selgitab RÄRO oma üleskutses: "Meie uudisruum on täidetud väga väikeste arvamusgruppide meeleavaldusi kajastavate uudistega; seda hoolimata sellest, et valdav enamus meie riigi kodanikest on praeguse eluga äärmiselt rahul."
Organisatsioon juhib tähelepanu faktile, et valdav enamus ei protesti olemasoleva korra vastu ning on seeläbi olukorraga rohkem kui rahul. "Osad kolmeliikmelised organisatsioonid on sunnitud kaamerate kohaletulekuks praktiliselt alasti protestima: säärane olukord ei saa jätkuda."
RÄRO andmetel on eestis üle miljoni inimese, kes ei käi kunagi meeleavaldustel ja kellele ei meeldi et marginaalsetel vähemusgruppidel on niivõrd suur kõlapind.
Plaanitav radikaalne meeleavaldus hetkeolukorra toetuseks on kavandatud järgmisele reedele nädala pärast. "Näitame Maailmale, et meil on siin hea!" kutsub Rahvuslik Äärmusrahulolijate Organisatsioon tegudele.
Nõmedate Protestijate Organisatsioon avaldas pahameelt, et rahulolijad mitterahulolijate meetmetega mitterahulolu devalveerima on asunud.
Loe ka: Kodanikud protesteerivad karistamatuse vastu
neljapäev, 8. jaanuar 2009
Eesti Telegraafiagentuur valib parima posti
Eesti Telegraafiagentuur valib parima posti, masina, telegrammi ja signaali. Laupäeval, 10. jaanuaril toimub Kuressaares gala Telegraafi Parim 2008.
Ürituse raames selguvad parim telegraafipost, telegramm ja sellel aastal esimest korda ka parim signaal. Valdkonna tublimaid on valitud aastast 1899, Telegraafi Parima sildi alla juba viimased 59 aastat. Võistlus on saanud traditsiooniks, kus parimatest parimad panevad proovile oma teadmised ja oskused.
Eesti Telegraafiagentuuri juhatuse esimehe on agentuur teenindusettevõte ning teenindusettevõtte aluseks on tubli teenindaja. "Meil on heaks tavaks saanud igal aastal valida enda seast parimad. Üritust Telegraafi Parim oodatakse ja selleks valmistutakse hoolega. Selline ettevõtmine aitab väärtustada teenindust ja toob veidi hoolivust ka lume ja vihma käes seisvatele postidele ning tihti vaid viha objektiks olevate masinate ellu,” ütles esimees.
Ligemale 40% telegraafipostidest on üle saja-aastase tööstaažiga, see näitab lojaalsust ettevõttele. "Oleme uhked oma postide ja masinate üle, kes suunavad oma jõu teenindamise arendamisele ja parendamisele. Kliendisõbralik teenindamine on üks edu võtmetest,” lisas Kallaste.
Võitjaid premeeritakse lisaks telegraafiteemalistele meenetele ka rahaliste auhindadega.
Loe ka: Eesti Post valib parima kirjakandja
Ürituse raames selguvad parim telegraafipost, telegramm ja sellel aastal esimest korda ka parim signaal. Valdkonna tublimaid on valitud aastast 1899, Telegraafi Parima sildi alla juba viimased 59 aastat. Võistlus on saanud traditsiooniks, kus parimatest parimad panevad proovile oma teadmised ja oskused.
Eesti Telegraafiagentuuri juhatuse esimehe on agentuur teenindusettevõte ning teenindusettevõtte aluseks on tubli teenindaja. "Meil on heaks tavaks saanud igal aastal valida enda seast parimad. Üritust Telegraafi Parim oodatakse ja selleks valmistutakse hoolega. Selline ettevõtmine aitab väärtustada teenindust ja toob veidi hoolivust ka lume ja vihma käes seisvatele postidele ning tihti vaid viha objektiks olevate masinate ellu,” ütles esimees.
Ligemale 40% telegraafipostidest on üle saja-aastase tööstaažiga, see näitab lojaalsust ettevõttele. "Oleme uhked oma postide ja masinate üle, kes suunavad oma jõu teenindamise arendamisele ja parendamisele. Kliendisõbralik teenindamine on üks edu võtmetest,” lisas Kallaste.
Võitjaid premeeritakse lisaks telegraafiteemalistele meenetele ka rahaliste auhindadega.
Loe ka: Eesti Post valib parima kirjakandja
kolmapäev, 7. jaanuar 2009
Päevane Vahtkond: jätkame Öise Vahtkonna järele valvamist
Oma eesmärke musta maagiaga saavutav yleloomulike olendite yhiskondlik organisatsioon Päevane Vahtkond lubas pärast Öise Vahtkonna kohaliku rakukese liidrite õigeksmõistmist Harju maakohtus taas kord tihendada oma järelevalvet Öise Vahtkonna yle.
"Tunnustame kohtuotsust, kuid meie arvates on jäänud yles mitu kahtlast kysimust, mida peaksime uurima," kinnitas Päevase Vahtkonna esindaja, vampiir Urmas tänases avalduses. "Peame säilitama valvsuse, meie pädevad asjatundjad tegelevad asjaga."
Päevase ja Öise Vahtkonna omavahelisi tylisid lahendama on kutsutud ja seatud Inkvisitsioon, mille käsul kuulutati Öise Vahtkonna yle peetud kohtuprotsessi ajaks suurem osa nii Öise Vahtkonna kui ka Päevase Vahtkonna operatsioone peatatuks ning kehtestati moratoorium uutele operatsioonidele. See moratoorium on Inkvisitsiooni ametliku avalduse kohaselt tänasest lõppenud ning osapooled võivad taas loomulikus ja yleloomulikus sfääris oma operatsioone jätkata nagu varemgi.
"Loodetavasti ei sekku Öine Vahtkond niipea jälle inimeste asjadesse ja piirdub kummituste, minevikuvarjude ja mööda linna ringi hulkuvate hauast tõusnud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa sõdurite ja sõjaohvrite järele valvamisega," ytles Haige Mõistuse Syndikaadile täna Inkvisitsiooni Prahas asuvast peakorterist inkvisiitor ja teise astme must maag Edgar, kelle ylesannete hulka kuulub järelevalve Ida-Euroopa postsotsialistlike riikide yle.
"Tunnustame kohtuotsust, kuid meie arvates on jäänud yles mitu kahtlast kysimust, mida peaksime uurima," kinnitas Päevase Vahtkonna esindaja, vampiir Urmas tänases avalduses. "Peame säilitama valvsuse, meie pädevad asjatundjad tegelevad asjaga."
Päevase ja Öise Vahtkonna omavahelisi tylisid lahendama on kutsutud ja seatud Inkvisitsioon, mille käsul kuulutati Öise Vahtkonna yle peetud kohtuprotsessi ajaks suurem osa nii Öise Vahtkonna kui ka Päevase Vahtkonna operatsioone peatatuks ning kehtestati moratoorium uutele operatsioonidele. See moratoorium on Inkvisitsiooni ametliku avalduse kohaselt tänasest lõppenud ning osapooled võivad taas loomulikus ja yleloomulikus sfääris oma operatsioone jätkata nagu varemgi.
"Loodetavasti ei sekku Öine Vahtkond niipea jälle inimeste asjadesse ja piirdub kummituste, minevikuvarjude ja mööda linna ringi hulkuvate hauast tõusnud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa sõdurite ja sõjaohvrite järele valvamisega," ytles Haige Mõistuse Syndikaadile täna Inkvisitsiooni Prahas asuvast peakorterist inkvisiitor ja teise astme must maag Edgar, kelle ylesannete hulka kuulub järelevalve Ida-Euroopa postsotsialistlike riikide yle.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
Munitsipaalpolitseitõrje muutub üha tõhusamaks
Möödunud aasta jooksul võttis Tallinna Munitsipaalpolitseitõrje Amet menetlusse kokku 29 079 munitsipaalpolitseijuhtumit, 2007. aastaga võrreldes ligi 14 korda rohkem.
"Sellise hyppelise kasvu põhjuseks on asjaolu, et alates 1. juulist läks MuPoTõ pädevusse ka piletikontroll yhissõidukites," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Yhistranspordikasutajad on kindlasti kogenud, et MuPoTõ on selle töövaldkonna väga edukalt yle võtnud. Kuue kuuga tõrjus piletikontrolliüksus 25 036 munitsipaalpolitseinikku."
Heakorra asjus algatas MuPoTõ aastaga 2256 ning liikluse asjus 1491 menetlust.
Raepress, 6. jaanuar 2009
Loe ka: Tallinnas tegutsevad "mupotõrjujad". Täiendatud 11.48!
"Sellise hyppelise kasvu põhjuseks on asjaolu, et alates 1. juulist läks MuPoTõ pädevusse ka piletikontroll yhissõidukites," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Yhistranspordikasutajad on kindlasti kogenud, et MuPoTõ on selle töövaldkonna väga edukalt yle võtnud. Kuue kuuga tõrjus piletikontrolliüksus 25 036 munitsipaalpolitseinikku."
Heakorra asjus algatas MuPoTõ aastaga 2256 ning liikluse asjus 1491 menetlust.
Raepress, 6. jaanuar 2009
Loe ka: Tallinnas tegutsevad "mupotõrjujad". Täiendatud 11.48!
esmaspäev, 5. jaanuar 2009
Pronksiöö korraldamises süüdistatavad mõisteti süüdi
Täna mõistis Harju maakohus aprillirahutuste korraldamises süüdi peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo ja Ansip riivasid kohtuotsuse kohaselt vene rahvusest kodanike õiglustunnet ning põhjustasid riigis massilised korratused. Spontaanselt kuju kaitseks kogunenud rahvamass laamendas linnas ja skandeeris muuhulgas: "Ansip! Ansip!"
Märatsejate seas tekkisid spontaanselt käsuliinid ning lisaks niisama laamendamisele liikusid nad täiesti spontaanselt näiteks Kodakondsus- ning Migratsiooniameti serveriruume uputama.
Valitsuse demagoogiavõtete ohvrite Dmitri Linteri, Maksim Reva, Dimitri Klenski ja Mark Sirõki kommentaari kohaselt ei soovinud rahvamass halba, vaid pigem soodustas mässule järgnenud ülesehitustöödega majanduskasvu ning suurendas nii eesti kui vene rahva ühtsust Maarjamaal.
[Lõpulause on kaitsepolitsei soovil eemaldatud.]
Loe ka: Pronksöö korraldamises süüdistatavad mõisteti õigeks
Aaviksoo ja Ansip riivasid kohtuotsuse kohaselt vene rahvusest kodanike õiglustunnet ning põhjustasid riigis massilised korratused. Spontaanselt kuju kaitseks kogunenud rahvamass laamendas linnas ja skandeeris muuhulgas: "Ansip! Ansip!"
Märatsejate seas tekkisid spontaanselt käsuliinid ning lisaks niisama laamendamisele liikusid nad täiesti spontaanselt näiteks Kodakondsus- ning Migratsiooniameti serveriruume uputama.
Valitsuse demagoogiavõtete ohvrite Dmitri Linteri, Maksim Reva, Dimitri Klenski ja Mark Sirõki kommentaari kohaselt ei soovinud rahvamass halba, vaid pigem soodustas mässule järgnenud ülesehitustöödega majanduskasvu ning suurendas nii eesti kui vene rahva ühtsust Maarjamaal.
[Lõpulause on kaitsepolitsei soovil eemaldatud.]
Loe ka: Pronksöö korraldamises süüdistatavad mõisteti õigeks
pühapäev, 4. jaanuar 2009
Hamas vägivallatses Gaza sektoris
Palestiina äärmusrühmitus Hamas alustas Gaza sektoris nädala eest rohkearvulisi terrorirünnakuid. Rünnakuis on hukkunud üle 400 enesetaputerroristi ja vigastunud on tuhandeid vähem kvalifitseeritud võitlejaid.
"See on täiesti uskumatu," selgitas kohalviibinud ajakirjanik. "Ei plahvata mitte ainult inimesed: aktsiooniga on kaasa läinud ka majad ja tänavad!"
Kinnitamata andmetel lasid end õhku ka Gaza lennujaama terroristlik maandumisrada ja terroristide ülikool, kus õpetati paremini tapma.
Iisraeli armee esindajate sõnul toimuvad Gaza sektori ümbruses planeeritud komplekssed sõjaväeõppused, milles harjutatakse maa- ja õhuvägede koostööd. Kummalised sündmused teiselpool kontrolljoont ei ole seni veel harjutusi segama hakanud: "Kahjuks ei saa piiri taga toimuvat kontrollida: kui kogu Gaza sektori elanikkond on otsustanud end maha tappa, ei ole meil hetkel võimalik sellele reageerida."
Gazas elab umbes 1,4 miljonit elanikku. Praeguse tempoga jätkates õhib viimane terrorist end 67 aasta pärast.
Loe ka: Bush süüdistas vägivallas Hamasi äärmuslasi"
"See on täiesti uskumatu," selgitas kohalviibinud ajakirjanik. "Ei plahvata mitte ainult inimesed: aktsiooniga on kaasa läinud ka majad ja tänavad!"
Kinnitamata andmetel lasid end õhku ka Gaza lennujaama terroristlik maandumisrada ja terroristide ülikool, kus õpetati paremini tapma.
Iisraeli armee esindajate sõnul toimuvad Gaza sektori ümbruses planeeritud komplekssed sõjaväeõppused, milles harjutatakse maa- ja õhuvägede koostööd. Kummalised sündmused teiselpool kontrolljoont ei ole seni veel harjutusi segama hakanud: "Kahjuks ei saa piiri taga toimuvat kontrollida: kui kogu Gaza sektori elanikkond on otsustanud end maha tappa, ei ole meil hetkel võimalik sellele reageerida."
Gazas elab umbes 1,4 miljonit elanikku. Praeguse tempoga jätkates õhib viimane terrorist end 67 aasta pärast.
Loe ka: Bush süüdistas vägivallas Hamasi äärmuslasi"
esmaspäev, 29. detsember 2008
Stalin jäi kuulsuste surmaheitluses alla Aleksander Nevskile
Venemaa televisiooni esimesel kanalil otse üle kantud dokumentaalsarja "Kuuslsuste surmaheitlus" viimases voorus saavutas vürst Aleksander Nevski võidu NLKP peasekretär Jossif Stalini üle.
Ekraanilt oli selgesti näha, kuidas kommunistliku partei peasekretär ja Nõukogude vägede ylemjuhataja Suures Isamaasõjas Jossif Stalin, kes ei suuda oma paremat kätt õieti painutada ja lisaks ei oska ka ratsutada, jäi oma maanteeröövli ametis õpitud võitlusvõtetega ja vaimulikus seminaris omandatud piitsa kasutamise tehnikatega alla mõõgavõitluses vilunud ja oma tatarlastelt ratsasõjavõtteid õppinud Novgorodi vürstile ja Vladimiri suurvürstile Aleksander Nevskile.
"Nii pidigi minema. Stalin on kommunistina surnud ja Aleksander Nevski on pühakuna juba surematu," kommenteeris Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov. "Et Stalini püüdlused saada pühakuks pole veel vilja kandnud, toetasid Aleksander Nevskit tublisti tema imevõimed, millele Stalinil oli vähe vastu panna." Ka teised tähelepanelikumad vaatlejad märkasid, kuidas Aleksander Nevski kasutas võitluse hingetõmbepausidel oma imevõimeid, et haavu kinni kasvatada. Lisaks kahtlustatakse, et pühakule ei mõjunud Stalini lahingus peetud ideoloogilised kõned ja isiklikud sõnalised rünnakud, millega peasekretär telesaate varasemates osades pani punastama keisrinna Katariina II ja tõukas soosingust tsaar Ivan IV Julma.
Kuid tõeline pöördepunkt heitluses saabus, kui keiserlik-parlamentaarse Venemaa kõige edukam peaminister vürst Stolõpin sekkus heitlusse, kasutades Riigiduuma vaidlustes omandatud diplomaadikunste ja lahutades kaks suurt sõjameest. See garanteeris Stolõpinile edumaa juba löödud Stalini ees ning teenekas riigimees sai yldarvestuses teise koha.
Esikommunist Vladimir Lenini, kirjanik Fjodor Dostojevski ja keiser Peeter I järjestikustes pystolitega peetud duellides võitnud poeet Aleksandr Puškin jäi Stalini järel võitluses punktidelt neljandaks.
Ekraanilt oli selgesti näha, kuidas kommunistliku partei peasekretär ja Nõukogude vägede ylemjuhataja Suures Isamaasõjas Jossif Stalin, kes ei suuda oma paremat kätt õieti painutada ja lisaks ei oska ka ratsutada, jäi oma maanteeröövli ametis õpitud võitlusvõtetega ja vaimulikus seminaris omandatud piitsa kasutamise tehnikatega alla mõõgavõitluses vilunud ja oma tatarlastelt ratsasõjavõtteid õppinud Novgorodi vürstile ja Vladimiri suurvürstile Aleksander Nevskile.
"Nii pidigi minema. Stalin on kommunistina surnud ja Aleksander Nevski on pühakuna juba surematu," kommenteeris Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov. "Et Stalini püüdlused saada pühakuks pole veel vilja kandnud, toetasid Aleksander Nevskit tublisti tema imevõimed, millele Stalinil oli vähe vastu panna." Ka teised tähelepanelikumad vaatlejad märkasid, kuidas Aleksander Nevski kasutas võitluse hingetõmbepausidel oma imevõimeid, et haavu kinni kasvatada. Lisaks kahtlustatakse, et pühakule ei mõjunud Stalini lahingus peetud ideoloogilised kõned ja isiklikud sõnalised rünnakud, millega peasekretär telesaate varasemates osades pani punastama keisrinna Katariina II ja tõukas soosingust tsaar Ivan IV Julma.
Kuid tõeline pöördepunkt heitluses saabus, kui keiserlik-parlamentaarse Venemaa kõige edukam peaminister vürst Stolõpin sekkus heitlusse, kasutades Riigiduuma vaidlustes omandatud diplomaadikunste ja lahutades kaks suurt sõjameest. See garanteeris Stolõpinile edumaa juba löödud Stalini ees ning teenekas riigimees sai yldarvestuses teise koha.
Esikommunist Vladimir Lenini, kirjanik Fjodor Dostojevski ja keiser Peeter I järjestikustes pystolitega peetud duellides võitnud poeet Aleksandr Puškin jäi Stalini järel võitluses punktidelt neljandaks.
Kuulsused pöörduvad oma toetajate rongkäikude saatel tagasi oma haudadesse täna.
Loe ka: Tähtsaimaks venelaseks hääletati vürst Aleksandr Nevski
neljapäev, 25. detsember 2008
NORAD sundis jõuluvana maanduma
Põhja Ameerika Õhuruumi Kaitsestaap NORAD sundis eile õhtul Jõuluvana maanduma.
Jõuluvana teekonnaks on arvestuslikult 160 miljonit kilomeetrit, mis tuleb läbida 34 tunniga. See tähendab, et jõuluvana regi liigub valguse kiirusele läheneva kiirusega ning on suur strateegiline risk Ameerika Ühendriikide julgeolekule.
"Me ei saa lubada, et meie õhuruumis liigub objekt, mille kiirus ületab meie käsutuses olevate vahendite kiirust mitu suurusjärku," selgitas operatsioonis osalenud ohvitser. "Seni on ta toonud kingitusi: meie jaoks on see õnn. Kuid kes ütleb, et ühel päeval ei poeta ta igasse hoonesse lõhkekeha?" Ohvitser selgitas, et sõjaväe kohus on eeskätt rahvast kaitsta ning see tähendab kõikide võimalike riskide maandamist.
Jõuluvana viidi ülekuulamiseks ja piinamiseks Ühendriikide territooriumilt välja. Seni pole selgunud, kas Quantanamo sõjaväebaasi Kuubal või mõnele rahvusvahelistes vetes viibivale vaenlase võitlejate hoidmiseks kohandatud alusele.
Jõuluvana põdrad ning saan on neutraliseeritud ning teadlased kavatsevad antud seadmete ehitusele jälile saada. Arvatavasti kulub selleks kümneid aastaid.
Kinnitamata andmetel uimastati Jõuluvana põdrad Kesk-Ameerika kohal tugevatoimelise mürkgaasiga.
Loe ka: The Curious Origin of NORAD's Santa Tracking
Jõuluvana teekonnaks on arvestuslikult 160 miljonit kilomeetrit, mis tuleb läbida 34 tunniga. See tähendab, et jõuluvana regi liigub valguse kiirusele läheneva kiirusega ning on suur strateegiline risk Ameerika Ühendriikide julgeolekule.
"Me ei saa lubada, et meie õhuruumis liigub objekt, mille kiirus ületab meie käsutuses olevate vahendite kiirust mitu suurusjärku," selgitas operatsioonis osalenud ohvitser. "Seni on ta toonud kingitusi: meie jaoks on see õnn. Kuid kes ütleb, et ühel päeval ei poeta ta igasse hoonesse lõhkekeha?" Ohvitser selgitas, et sõjaväe kohus on eeskätt rahvast kaitsta ning see tähendab kõikide võimalike riskide maandamist.
Jõuluvana viidi ülekuulamiseks ja piinamiseks Ühendriikide territooriumilt välja. Seni pole selgunud, kas Quantanamo sõjaväebaasi Kuubal või mõnele rahvusvahelistes vetes viibivale vaenlase võitlejate hoidmiseks kohandatud alusele.
Jõuluvana põdrad ning saan on neutraliseeritud ning teadlased kavatsevad antud seadmete ehitusele jälile saada. Arvatavasti kulub selleks kümneid aastaid.
Kinnitamata andmetel uimastati Jõuluvana põdrad Kesk-Ameerika kohal tugevatoimelise mürkgaasiga.
Loe ka: The Curious Origin of NORAD's Santa Tracking
teisipäev, 23. detsember 2008
Paavst: Jumal, kaitse meid homode eest!
Homode rüüsteretked on viimastel aastatel sagenenud sedavõrd, et isegi Rooma paavst on nende rassi vastu karmi sõna võtnud lausuda.
Varem ainult Läänemere piirkonna ranna-alasid kimbutanud homorastid on hakanud sõitma üles jõgedest ja häirivad nüüd suurte linnade nagu näiteks Londoni ja Pariisi igapäevast elu. Kaitstud ei ole ka kloostrid ja väiksemad külad.
"Jumal, tee meile suurim võimalik teene ja hoia ja valva meie kehasid, päästa meid metsikute homode eest, kelle sugu meie valdusi hävitab. Vanadel ja noortel lõiguvad nad kõrisid nagu ka neitsitel ja noormeestel ja ülejäänutel. Olgu kiidetud rahus ja õnnistuses püha kolmainu, kes on kõige vägevam oma aujärjel. Aamen." Nii kõlasid austusväärse Rooma paavsti sõnad jõulukuu lühikeseks kulunud päevadel Vatikani riigi kõige pühamal väljakul.
Kõikse vägevama Jumala riigi eest kõneleja läitis pärast seda palvet tuleriida, mis oli täis homoraste ja vastikuid nõidasid ja niisama ketsereid, kellest valminud leek tõusis kõrgele. Seda kõike Jumala auks ja õnnistuseks.
Loe ka: Paavst: kirik peab inimkonda kaitsma homoseksuaalsuse eest
Varem ainult Läänemere piirkonna ranna-alasid kimbutanud homorastid on hakanud sõitma üles jõgedest ja häirivad nüüd suurte linnade nagu näiteks Londoni ja Pariisi igapäevast elu. Kaitstud ei ole ka kloostrid ja väiksemad külad.
"Jumal, tee meile suurim võimalik teene ja hoia ja valva meie kehasid, päästa meid metsikute homode eest, kelle sugu meie valdusi hävitab. Vanadel ja noortel lõiguvad nad kõrisid nagu ka neitsitel ja noormeestel ja ülejäänutel. Olgu kiidetud rahus ja õnnistuses püha kolmainu, kes on kõige vägevam oma aujärjel. Aamen." Nii kõlasid austusväärse Rooma paavsti sõnad jõulukuu lühikeseks kulunud päevadel Vatikani riigi kõige pühamal väljakul.
Kõikse vägevama Jumala riigi eest kõneleja läitis pärast seda palvet tuleriida, mis oli täis homoraste ja vastikuid nõidasid ja niisama ketsereid, kellest valminud leek tõusis kõrgele. Seda kõike Jumala auks ja õnnistuseks.
Loe ka: Paavst: kirik peab inimkonda kaitsma homoseksuaalsuse eest
esmaspäev, 22. detsember 2008
President Ilves võttis vastu juudiusu
Seoses juudiusu aasta yhe tähtsyndmuse, hanukkakyynla syytamisega, teatas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et on ametlikult vastu võtnud juudiusu ja soovitab seda teha ka kõigil teistel Eesti kodanikel, võõrriikide kodanikest elanikel, kodakondsuseta isikutel ja illegaalidel.
"Otsustasime vahetada väikese vastiku natsiriigi imago uuenduslikuma ja originaalsema väikese vastiku juudiriigi imago vastu," selgitas president Ilves hanukka-kyynalt syydates. "Kahtlemata tihendaks see meie suhteid USA ja teiste lääneliitlastega, muutmata sealjuures midagi idarindel."
Yhtlasi on Ilves loobunud oma propagandapealiku Toomas Sildami kinnitusel eitamast karaiimi päritolu, mis seob presidenti yhelt poolt juudiusuga, aga teisalt tyrgi rahvastega, sealhulgas tyrkmeenide ja kasahhidega, kelle kodumaal leidub palju fossiilseid energiakandjaid.
pühapäev, 21. detsember 2008
Varga peas põlev myts võib päästa Eesti energeetika
Eesti rahvatarkus ytleb juba ammu, et varga peas põleb myts. Tallinna Tehnikaylikooli noored teadlased liitsid selle teadmise kapo uue korruptsioonivastase võitluspuhanguga ning said tulemuseks lahenduse Eesti energeetikaprobleemile: korruptsioonielektrijaama.
Olemuselt põhineb korruptsioonielektrijaam samal printsiibil kui soojus- ja tuumaelektrijaam: eri allikatest pärinevat soojust kasutatakse veeauru tekitamisel, mis omakorda ajab ringi turbiine. Erinevus seisneb vaid soojusenergia päritolus, mis võib eralduda nii põlemisprotsessis kui ka tuumareaktsiooni käigus.
Akadeemik Anto Raukase sõnul pole TTY teadlaste leiutises midagi imelikku. "USAs alustati analoogseid katseid vabariiklaste kasutuselevõtuks juba kymmekond aastat tagasi," kinnitab Raukas. "Meil Eestis on lihtsalt harukordselt head tingimused korruptsioonienergeetika arendamiseks, just nagu põlevkivigagi." Kindlasti soovitab Raukas aga võtta Rahvaliit ja Keskerakond arvele riikliku tähtsusega maardlatena. Teiste erakondade kytteväärtust peab ta esialgsete katsete põhjal madalamaks, kuid näeb nendeski teatavat perspektiivi. "Piisavalt arenenud tehnoloogia korral võib korruptsiooni käsitleda taastuva loodusvarana," rõhutab tunnustatud geoloog uue energiaallika omapära.
Praeguseks on noored teadlased moodustanud leiutise rakendamiseks spin-off-firma Jyri tehnopargis. Projekti rahastamiseks peetakse läbirääkimise Eesti ärimeestest koosneva konsortsiumiga, kuhu teiste hulgas kuuluvad Jyri Mõis, Urmas Sõõrumaa ja Rainer Nõlvak. Eesti esimene korruptsioonielektrijaam loodetakse käivitada aastaks 2020.
Olemuselt põhineb korruptsioonielektrijaam samal printsiibil kui soojus- ja tuumaelektrijaam: eri allikatest pärinevat soojust kasutatakse veeauru tekitamisel, mis omakorda ajab ringi turbiine. Erinevus seisneb vaid soojusenergia päritolus, mis võib eralduda nii põlemisprotsessis kui ka tuumareaktsiooni käigus.
Akadeemik Anto Raukase sõnul pole TTY teadlaste leiutises midagi imelikku. "USAs alustati analoogseid katseid vabariiklaste kasutuselevõtuks juba kymmekond aastat tagasi," kinnitab Raukas. "Meil Eestis on lihtsalt harukordselt head tingimused korruptsioonienergeetika arendamiseks, just nagu põlevkivigagi." Kindlasti soovitab Raukas aga võtta Rahvaliit ja Keskerakond arvele riikliku tähtsusega maardlatena. Teiste erakondade kytteväärtust peab ta esialgsete katsete põhjal madalamaks, kuid näeb nendeski teatavat perspektiivi. "Piisavalt arenenud tehnoloogia korral võib korruptsiooni käsitleda taastuva loodusvarana," rõhutab tunnustatud geoloog uue energiaallika omapära.
Praeguseks on noored teadlased moodustanud leiutise rakendamiseks spin-off-firma Jyri tehnopargis. Projekti rahastamiseks peetakse läbirääkimise Eesti ärimeestest koosneva konsortsiumiga, kuhu teiste hulgas kuuluvad Jyri Mõis, Urmas Sõõrumaa ja Rainer Nõlvak. Eesti esimene korruptsioonielektrijaam loodetakse käivitada aastaks 2020.
laupäev, 20. detsember 2008
Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest
Seoses tooteprofiili ülevaatamisega kaotab Tartu õlletegija A. Le Coq oma tooteportfellist Tartu teadlaste poolt arendatud "Tarkuse Vee".
"Probleem on siin mitmekihiline, kuid põhiliseks probleemiks on ikkagi sobitumine ülejäänud toodetega," selgitas õlletehase juht Tarmo Noop. "Meie peamine müügiartikkel on ikkagi lollusevesi: õlled ja siidrid. Kõik see, mis aitab inimestel nende nutikusest vabaneda. "Tarkuse vesi" -- see lihtsalt ei sobi teistega."
Samuti näitasid uuringud, et "Tarkuse Vee" ostjad on muutunud väga nutikateks ning ei allu enam reklaamile ega osta "Tarkuse Vett", mõistes, et tegemist ei ole tarkust suurendava vedelikuga. See omamoodi paradoksaalne avastus viiski Noobi sõnul toote turustamise lõpetamiseni.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis väljatöötatud "Tarkuse Vett" hakkab asendama E-Betoonelemendi poolt peagi turule paisatav "Tarkade Kivi".
Loe ka: Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest
"Probleem on siin mitmekihiline, kuid põhiliseks probleemiks on ikkagi sobitumine ülejäänud toodetega," selgitas õlletehase juht Tarmo Noop. "Meie peamine müügiartikkel on ikkagi lollusevesi: õlled ja siidrid. Kõik see, mis aitab inimestel nende nutikusest vabaneda. "Tarkuse vesi" -- see lihtsalt ei sobi teistega."
Samuti näitasid uuringud, et "Tarkuse Vee" ostjad on muutunud väga nutikateks ning ei allu enam reklaamile ega osta "Tarkuse Vett", mõistes, et tegemist ei ole tarkust suurendava vedelikuga. See omamoodi paradoksaalne avastus viiski Noobi sõnul toote turustamise lõpetamiseni.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis väljatöötatud "Tarkuse Vett" hakkab asendama E-Betoonelemendi poolt peagi turule paisatav "Tarkade Kivi".
Loe ka: Õlletootja loobus mõistustteritava „Tarkuse vee“ tootmisest
reede, 19. detsember 2008
Pealoopimine võib tekitada ajukahjustusi
Elu 24 teadlaste andmetel võib rokkarite seas populaarne pealoopimine põhjustada ajukahjustusi.
Pealoopimine, inglise keeles head-throwing on populaarne musta metalli, inglise keeles black metal muusikastiili austajate seas. Esinemiste ajal loobitakse bändi innustamiseks kehatute inimpeadega.
Teadlaste andmetel pole säärane käitumine mitte ainult ohtlik ühiskondlik nähtus, vaid võib põhjustada peades ka tugevaid ajukahjustusi. Lavalt koristatud päid analüüsides selgitati kompuutertomograafia abil, et kõigil lavale heidetud peadel oli ajukahjustusi. Paljudel esines ka ajuverevalumeid ning ajuverevarustuse häireid. Samuti olid kõik pead kliiniliselt surnud.
Teadlaste sõnul on järgmiseks ülesandeks selgitada välja kas surma põhjustasid ajukahjustused, raskemuusika või midagi muud.
Loe ka: Pealoopimine võib tekitada ajukahjustusi
Pealoopimine, inglise keeles head-throwing on populaarne musta metalli, inglise keeles black metal muusikastiili austajate seas. Esinemiste ajal loobitakse bändi innustamiseks kehatute inimpeadega.
Teadlaste andmetel pole säärane käitumine mitte ainult ohtlik ühiskondlik nähtus, vaid võib põhjustada peades ka tugevaid ajukahjustusi. Lavalt koristatud päid analüüsides selgitati kompuutertomograafia abil, et kõigil lavale heidetud peadel oli ajukahjustusi. Paljudel esines ka ajuverevalumeid ning ajuverevarustuse häireid. Samuti olid kõik pead kliiniliselt surnud.
Teadlaste sõnul on järgmiseks ülesandeks selgitada välja kas surma põhjustasid ajukahjustused, raskemuusika või midagi muud.
Loe ka: Pealoopimine võib tekitada ajukahjustusi
neljapäev, 18. detsember 2008
Kesknädal viiakse üle reedele
Esmaspäeva, 15. detsembri õhtul kella 20 paiku rünnati jõhkralt ajalehe Kesknädal toimetajat. Seoses sellega on toimetuse töörütm häiritud ja selle nädala kolmapäev nihutatakse reedele, 19. detsembril. Toimetus palub vabandust Kesknädala tellijatelt ja kõigilt kalendrilugejatelt.
Yhtlasi kinnitame, et ajalehe Kesknädal nime ei muudeta Reedeks.
Loe ka: Toompeal peksti Kesknädala ajakirjanikku
Yhtlasi kinnitame, et ajalehe Kesknädal nime ei muudeta Reedeks.
Loe ka: Toompeal peksti Kesknädala ajakirjanikku
Savisaar ähvardas kapo majja tulles valvurit
Kapo pressiesindaja sõnul kasutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar öösel ära valvuri tähelepanu hajumist ja hiilis kaitsepolitsei majja, kus karjus nurgast välja karates: "Böö! Õua-õua-õua, tot-tot-tot!"
Savisaare rynnak leidis aset poole kolme paiku öösel. Valvekaamera salvestis näitab, kuidas Savisaar kapo peahoone fuajees alguses palmi taha, siis kappi ja lõpuks laua alla poeb. Valvur, kellel on kodus pere ja kes tahtis edasi töötada, käskis Savisaarel lõuad pidada ning eskortis linnapea kyynarnukist kinni hoides välja. Kapo kahtlustab Keskerakonna juhi tegevuse taga poliitilisi suuniseid.
Tallinna linnavalitsuse teatel taoline intsident tõepoolest toimus. "Me ei saa taluda kapuutsides maffiameeste politseiriigis Ansipi agentide lõputut märatsemist," kommenteeris linnavalitsuse pressiesindaja. "Kaheldamatult on aeg, et tsentristlik kodanikuyhiskond asuks vasturynnakule. Ning miks ei võiks seda rynnakut juhtida Keskerakond, kel juhtimine teadagi hästi välja tuleb? Edgar Savisaar näitas eestimaalastele julgustavat isiklikku eeskuju, mille eest Tallinna linna teenetemärkide komitee otsustas teda ka aasta lõpul Kalev Spordi otse-eetris elusuuruse šokolaadikujuga autasustada."
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Seppik lausus, et tema hinnangul on kapo hakanud inimeste pealt kuulamisega massiliselt rikkuma põhiseaduslikke õigusi. "Alles eile, kui ma riigikogu kõnepuldis vaikselt omaette kõnelesin, jälgis mind mitu kahtlase näoilmega inimest. Minu arvates tuleks Kesknädalal nende tyypide taust ja päritolu järele uurida. Ykski aus inimene ei tunne mu kõnede vastu kõige vähematki huvi."
Loe ka: Savisaar: kapo ähvardas majja tulles valvurit
Savisaare rynnak leidis aset poole kolme paiku öösel. Valvekaamera salvestis näitab, kuidas Savisaar kapo peahoone fuajees alguses palmi taha, siis kappi ja lõpuks laua alla poeb. Valvur, kellel on kodus pere ja kes tahtis edasi töötada, käskis Savisaarel lõuad pidada ning eskortis linnapea kyynarnukist kinni hoides välja. Kapo kahtlustab Keskerakonna juhi tegevuse taga poliitilisi suuniseid.
Tallinna linnavalitsuse teatel taoline intsident tõepoolest toimus. "Me ei saa taluda kapuutsides maffiameeste politseiriigis Ansipi agentide lõputut märatsemist," kommenteeris linnavalitsuse pressiesindaja. "Kaheldamatult on aeg, et tsentristlik kodanikuyhiskond asuks vasturynnakule. Ning miks ei võiks seda rynnakut juhtida Keskerakond, kel juhtimine teadagi hästi välja tuleb? Edgar Savisaar näitas eestimaalastele julgustavat isiklikku eeskuju, mille eest Tallinna linna teenetemärkide komitee otsustas teda ka aasta lõpul Kalev Spordi otse-eetris elusuuruse šokolaadikujuga autasustada."
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Seppik lausus, et tema hinnangul on kapo hakanud inimeste pealt kuulamisega massiliselt rikkuma põhiseaduslikke õigusi. "Alles eile, kui ma riigikogu kõnepuldis vaikselt omaette kõnelesin, jälgis mind mitu kahtlase näoilmega inimest. Minu arvates tuleks Kesknädalal nende tyypide taust ja päritolu järele uurida. Ykski aus inimene ei tunne mu kõnede vastu kõige vähematki huvi."
Loe ka: Savisaar: kapo ähvardas majja tulles valvurit
kolmapäev, 17. detsember 2008
Vjatšeslav Leedo kannatas kolm aastat
Harju ringkonnakohus heastas pea kolm aastat kestnud kannatused, mis suurärimees Vjatšeslav Leedole osaks said.
Täna, aastaid hiljem on ärimees juhtunust rääkides ikka veel häiritud ja kidakeelne: "Saage aru, ma usun kõike, mida kirjutatakse -- kartsin oma elu eest väga, ostsin isegi relva."
Juhtum sai alguse 24ndal jaanuaril 2006, mil Vjatšeslav Leedo sattus lugema Delfi poolt kirjastatud kommentaare. Paraku ei olnud Delfi teadlik, et mees on raskes stressis faktist, et tema laevad äsja vormunud jäätee purustamisega suurt tulu tekitada ähvardasid.
Leedo kirjeldas Haige Mõistuse Sündikaadile kuidas ta kommentaare lugedes nutma puhkes, seejärel stressi langes ning igasuguse töövõime kaotas. "Järgnes kahjum ja töövõime langus," selgitas mees.
Paraku oli Delfi avaldanud ka tapmisähvardusi ja lausa üleskutseid ärimehe mõrvaks. Oma lähedastele säärast õudust näidanud mees pages oma perega tükiks ajaks avalikkuse vaateväljast, varjates end anonüümsetes hostelites, väljudes majast vaid päikeseprillide ja valehabemega. Paranoia vältimiseks tuli kasutada koguni psühholoogi abi.
Harju ringkonnakohus lasi nurjatul Delfil katta vaevatud ärimehe kohtukulud ning määras mehele 5000 krooni kahjuraha.
Kohtu otsuse kohaselt peab Delfi raha üle andma 2-kroonistes, et ärimees saaks raha vanni valada ning selles košmaarijärgseid rahustavaid kümblusi sooritada.
Leedo sai ringkonnakohtus Delfi üle võidu
Täna, aastaid hiljem on ärimees juhtunust rääkides ikka veel häiritud ja kidakeelne: "Saage aru, ma usun kõike, mida kirjutatakse -- kartsin oma elu eest väga, ostsin isegi relva."
Juhtum sai alguse 24ndal jaanuaril 2006, mil Vjatšeslav Leedo sattus lugema Delfi poolt kirjastatud kommentaare. Paraku ei olnud Delfi teadlik, et mees on raskes stressis faktist, et tema laevad äsja vormunud jäätee purustamisega suurt tulu tekitada ähvardasid.
Leedo kirjeldas Haige Mõistuse Sündikaadile kuidas ta kommentaare lugedes nutma puhkes, seejärel stressi langes ning igasuguse töövõime kaotas. "Järgnes kahjum ja töövõime langus," selgitas mees.
Paraku oli Delfi avaldanud ka tapmisähvardusi ja lausa üleskutseid ärimehe mõrvaks. Oma lähedastele säärast õudust näidanud mees pages oma perega tükiks ajaks avalikkuse vaateväljast, varjates end anonüümsetes hostelites, väljudes majast vaid päikeseprillide ja valehabemega. Paranoia vältimiseks tuli kasutada koguni psühholoogi abi.
Harju ringkonnakohus lasi nurjatul Delfil katta vaevatud ärimehe kohtukulud ning määras mehele 5000 krooni kahjuraha.
Kohtu otsuse kohaselt peab Delfi raha üle andma 2-kroonistes, et ärimees saaks raha vanni valada ning selles košmaarijärgseid rahustavaid kümblusi sooritada.
Leedo sai ringkonnakohtus Delfi üle võidu
teisipäev, 16. detsember 2008
Savisaar: Kapo ohustab Keskerakonna ärimudelit
Tallinna linnapea Edgar Savisaar avaldas pahameelt, et Kaitsepolitsei on Andrus Ansipi käsul hakanud Keskerakonna ärimudelit segama.
"Meie praegune töömeetod on täiesti pea peale keeratud," selgitas linnapea. "Praeguse skeemi kohaselt paneme parteiliikmed olulistele kohtadele otsustama ning kasseerime selle abil firmadelt ja linnalt omale propagandaks ja niisama paremaks äraelamiseks otseseid ja kaudseid hüvesid."
Linnapea oli šokeeritud sellest, et üks linnavalitsuses öösel kolamas käinud kaitsepolitseiametnikest oli vene luuraja nägu ning judistas õlgu nii et põsed värisesid. Savisaare kinnitusel ei ole olukord, kus üks partei ei saa oma hämaramaid asju rahus sooritada vastuvõetav: "Kui mina siseminister olin, siis oli kogu Kaitsepolitsei ilusti paigal ja meil oli korruptsiooni uurimisele moratoorium. Me ainult hirmutasime isamaaliitlasi ja sõidutasime neid autodega ringi, see värk käib meil muidugi edasi."
"Juhtimises on kirjutamata reeglid: võim on selleks, et übermensch saaks hästi ära elada ja seadused selleks, et oleks illusioon korrast. Säärane valikuline kehtestamine on vastuvõetamatu," selgitas linnapea. Antud repliigi kajastanutel palus ta arvestada munitsipaalpolitsei trahvidega.
Refirmierakond, kes pakub firmadele reklaamirahade eest soodsamat töökeskkonda ning lihtsamaid koondamisvõimalusi keeldus kommentaaridest.
Loe ka: Savisaar: Kapo ähvardas majja tulles valvurit
"Meie praegune töömeetod on täiesti pea peale keeratud," selgitas linnapea. "Praeguse skeemi kohaselt paneme parteiliikmed olulistele kohtadele otsustama ning kasseerime selle abil firmadelt ja linnalt omale propagandaks ja niisama paremaks äraelamiseks otseseid ja kaudseid hüvesid."
Linnapea oli šokeeritud sellest, et üks linnavalitsuses öösel kolamas käinud kaitsepolitseiametnikest oli vene luuraja nägu ning judistas õlgu nii et põsed värisesid. Savisaare kinnitusel ei ole olukord, kus üks partei ei saa oma hämaramaid asju rahus sooritada vastuvõetav: "Kui mina siseminister olin, siis oli kogu Kaitsepolitsei ilusti paigal ja meil oli korruptsiooni uurimisele moratoorium. Me ainult hirmutasime isamaaliitlasi ja sõidutasime neid autodega ringi, see värk käib meil muidugi edasi."
"Juhtimises on kirjutamata reeglid: võim on selleks, et übermensch saaks hästi ära elada ja seadused selleks, et oleks illusioon korrast. Säärane valikuline kehtestamine on vastuvõetamatu," selgitas linnapea. Antud repliigi kajastanutel palus ta arvestada munitsipaalpolitsei trahvidega.
Refirmierakond, kes pakub firmadele reklaamirahade eest soodsamat töökeskkonda ning lihtsamaid koondamisvõimalusi keeldus kommentaaridest.
Loe ka: Savisaar: Kapo ähvardas majja tulles valvurit
esmaspäev, 15. detsember 2008
pühapäev, 14. detsember 2008
Tuvastati majanduslanguse põhjused
Vabariigi Valitsus tuvastas majanduslanguse põhjused ning astub selle peatamiseks otsustavaid samme. Probleemide põhjustajaks oli üks valitsuskabineti ministritest.
Peaminister Andrus Ansip selgitas valitsuse kriisikogunemisel arutletut: "Saavutasime murrangulise töövõidu: majanduslanguse põhjused on nüüd lõplikult teada ja likvideeritakse kiirkorras."
Minister lisas, et probleem on ühes ministris, kelle perekonnanime tähendust valitsuskabinetti koostades vääriti tõlgendati. Ministri väljavahetamine ei tule paraku kõne alla ning tõenäoliselt tuleb ministril kiirkorras nime vahetada.
Haige Mõistuse Sündikaadi andmetel on probleemiks minister Rein Lang.
Peaminister Andrus Ansip selgitas valitsuse kriisikogunemisel arutletut: "Saavutasime murrangulise töövõidu: majanduslanguse põhjused on nüüd lõplikult teada ja likvideeritakse kiirkorras."
Minister lisas, et probleem on ühes ministris, kelle perekonnanime tähendust valitsuskabinetti koostades vääriti tõlgendati. Ministri väljavahetamine ei tule paraku kõne alla ning tõenäoliselt tuleb ministril kiirkorras nime vahetada.
Haige Mõistuse Sündikaadi andmetel on probleemiks minister Rein Lang.
laupäev, 13. detsember 2008
Taani teadlased dateerisid jääaja täpse lõpu
Taani arktikateadlaste grupp dateeris Gröönimaal jääaja täpse lõpu.
Jääkihtide uuringutel tuginevalt lõppes jääaeg 5ndal mail kell 14:56, 11711 aastat tagasi.
"Oleme suures elevuses," selgitas grupi juht. "Sellest aastast hakkame tähistama Skandinaavia ajaavarmist."
11713nda Skandinaavia aasta alguseks tuleval kevadel loodetakse jääaja lõpudaatum tuvastada nanosekundilise täpsusega.
Loe ka: Taani teadlased dateerisid jääaja täpse lõpu
Jääkihtide uuringutel tuginevalt lõppes jääaeg 5ndal mail kell 14:56, 11711 aastat tagasi.
"Oleme suures elevuses," selgitas grupi juht. "Sellest aastast hakkame tähistama Skandinaavia ajaavarmist."
11713nda Skandinaavia aasta alguseks tuleval kevadel loodetakse jääaja lõpudaatum tuvastada nanosekundilise täpsusega.
Loe ka: Taani teadlased dateerisid jääaja täpse lõpu
reede, 12. detsember 2008
Euroopa Liidus hakkavad vabalt reisima ka neer ja maks
Inimeste vaba liikumine Euroopa Liidus on seni kehtinud vaid n.ö. komplektsetele inimestele, kelle elundkond on terviklik. Euroopa Liidu uue kava kohaselt tekib aga nüüd võimalus reisida ka üksikelunditel.
"Seadused on ajale jalgu jäänud," selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi neeruekspert Aleksander Lõhmus. "Inimesed ei reisi enam ammu pelgalt suurte hulkadena ja kiiresti: seadustamata on näiteks rändav neer ja ajude äravool."
Uus seadus lahendab mitte ainult ajude äravoolu juriidilise küsimuse, vaid lubab inimestel rännata ka osaliselt. Eeskätt puudutab see vähem kasutatavaid elundeid: "Põrna, pimesoole, neeru või kilpnäärme võib rahulikult reisile minnes koju jätta: lennupiletid tulevad nii tunduvalt odavamad."
Eriti hinnatundlikud kliendid võivad reisile kogemusi koguma saata ka üksikuid kehaosi: ilmselt muutub populaarsemaks ka mini-seksturism, kus reisile saadetakse kogemusi koguma näiteks peenis. Elundid võivad rännata nii elustamisseadme abil, poogituna teiste organismide külge, kui ka külmutatuna.
"Kaks pead on ikka kaks pead," kommenteeris uusi võimalusi Eesti eurovolinik Siim Kallas.
Loe ka: Euroopa Liidus hakkavad vabalt reisima ka neer ja maks
"Seadused on ajale jalgu jäänud," selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi neeruekspert Aleksander Lõhmus. "Inimesed ei reisi enam ammu pelgalt suurte hulkadena ja kiiresti: seadustamata on näiteks rändav neer ja ajude äravool."
Uus seadus lahendab mitte ainult ajude äravoolu juriidilise küsimuse, vaid lubab inimestel rännata ka osaliselt. Eeskätt puudutab see vähem kasutatavaid elundeid: "Põrna, pimesoole, neeru või kilpnäärme võib rahulikult reisile minnes koju jätta: lennupiletid tulevad nii tunduvalt odavamad."
Eriti hinnatundlikud kliendid võivad reisile kogemusi koguma saata ka üksikuid kehaosi: ilmselt muutub populaarsemaks ka mini-seksturism, kus reisile saadetakse kogemusi koguma näiteks peenis. Elundid võivad rännata nii elustamisseadme abil, poogituna teiste organismide külge, kui ka külmutatuna.
"Kaks pead on ikka kaks pead," kommenteeris uusi võimalusi Eesti eurovolinik Siim Kallas.
Loe ka: Euroopa Liidus hakkavad vabalt reisima ka neer ja maks
neljapäev, 11. detsember 2008
Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miinivälja
Aastatel 2005–2008 on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit koostöös UMC ja kohalike omavalitsustega ehitanud 36 multifunktisonaalselt miinivälja üle kogu Eesti, sealhulgas nii jalaväe- kui ka tankimiinivälju. Tuleval aastal on plaanis püstitada veel 8-9 väljakut.
Miniväli kujutab endast tõket, mis suudab kinni pidada vaenulike vägede pealetungi, nii tankivägesid kui ka teiste relvaliikide üksusi. Välja mõõtmed võivad vastavalt sihtotstarbele ja maastikule varieeruda, seda katab loomulikuna näiv muru, mis ei erine ylejäänud maastikust, ning väljale on paigutatud vastasele loodetavasti hoomamatu mustri alusel jalaväe- või tankimiinid.
Kõikidele väljadele on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit tarninud ja paigaldanud 2. põlvkonna kunstmuru, mis ei erine ymbritsevast loodusest karvavõrdki.
„Miiniväljade eesmärgiks on luua lastele ja noortele iseseisvaks demineerimisspordiga tegelemiseks korralikud tingimused,“ ütles Eesti Minööride ja Pioneeride Liidu ylem kolonelleitnant Indrek Sirel.
2008. aastal kerkisid miiniväljad Padisele, Emmastesse, Salme, Tallinna Kotka staadioni juurde, Türile ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi juurde. Valmisid ka väljakud Elvas, Kohtla-Järvel Ahtmes ja kaks platsi Narvas, kuid nendes paikades lükkus muru paigaldus 2009. aasta kevadesse.
Aastate jooksul on miinivälju rajatud sellistesse Eesti paikadesse nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Võru, Türi, Elva, Kohtla-Järve, Laagri, Keila, Põlva, Põltsamaa, Padise, Emmaste, Vinni, Salme, Kaiu ja Loksa.
Miniväli kujutab endast tõket, mis suudab kinni pidada vaenulike vägede pealetungi, nii tankivägesid kui ka teiste relvaliikide üksusi. Välja mõõtmed võivad vastavalt sihtotstarbele ja maastikule varieeruda, seda katab loomulikuna näiv muru, mis ei erine ylejäänud maastikust, ning väljale on paigutatud vastasele loodetavasti hoomamatu mustri alusel jalaväe- või tankimiinid.
Kõikidele väljadele on Eesti Minööride ja Pioneeride Liit tarninud ja paigaldanud 2. põlvkonna kunstmuru, mis ei erine ymbritsevast loodusest karvavõrdki.
„Miiniväljade eesmärgiks on luua lastele ja noortele iseseisvaks demineerimisspordiga tegelemiseks korralikud tingimused,“ ütles Eesti Minööride ja Pioneeride Liidu ylem kolonelleitnant Indrek Sirel.
2008. aastal kerkisid miiniväljad Padisele, Emmastesse, Salme, Tallinna Kotka staadioni juurde, Türile ning Tartu Forseliuse Gümnaasiumi juurde. Valmisid ka väljakud Elvas, Kohtla-Järvel Ahtmes ja kaks platsi Narvas, kuid nendes paikades lükkus muru paigaldus 2009. aasta kevadesse.
Aastate jooksul on miinivälju rajatud sellistesse Eesti paikadesse nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kuressaare, Võru, Türi, Elva, Kohtla-Järve, Laagri, Keila, Põlva, Põltsamaa, Padise, Emmaste, Vinni, Salme, Kaiu ja Loksa.
Loe ka: Eesti Jalgpalli Liit: Nelja aastaga on kerkinud üle Eesti 36 miniväljakut
kolmapäev, 10. detsember 2008
Andmekaitse inspektsioon nõuab parteijuhi eluloo kustutamist Eesti Entsyklopeediast
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) saatis Entsyklopeediakirjastusele ettekirjutuse, milles nõutakse Keskerakonna juhi Edgar Savisaare elulugu tutvustava artikli väljalõikamist kirjastuse kulul kõigist entsyklopeedia eksemplaridest, kuna Savisaar ei soovi enam oma isikuandmete avaldamist.
Edgar Savisaarest ilmus Eesti Entsyklopeedias artikkel köites "Eesti elulood" 2003. aastal, mil ta oli Tallinna linnapea. Loo kirjutamisele tõukas toona asjaolu, et Savisaar valiti 1991. aastal Keskerakonna juhiks ning artiklis kajastati Savisaare vaateid ning tema isikut.
Ehkki toona andis Savisaar infot heal meelel ning aitas artikli ilmumisele ise kaasa, leiab mees nyyd, et artiklis avaldatakse liialt palju tema isikuandmeid. Eriti vastumeelsetena nimetas ta andmete avaldamist oma nõukogudeaegsete ametikohtade, kirjutiste ning lindiskandaali kohta. Kuigi kirjastus endise parteijuhi nõudmist ei rahuldanud, saatis samalaadse ettekirjutuse eile Entsyklopeediakirjastusele ka Andmekaitse Inspektsioon.
"Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimiseerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igayhele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta,” teatas inspektsioon oma ettekirjutuses.
Inspektsioon ei leia ka, et yhe erakonna juhi elulugu tutvustav artikkel pakub ylekaalukat avalikku huvi. "No olge nyyd ikka," kirjutas inspektsioon. "Keda see Savisaar nii väga huvitab? Meid siin inspektsioonis ei huvita ta näiteks yldse, ei avalikult ega eraviisiliselt."
"Kui lähtuda Andmekaitse Inspektsiooni loogikast, siis kuuluks ajalehtede arhiivist kustutamisele ka parteijuhtide arvamusartiklid, kui nad sellise nõude esitaksid,” lausus Entsyklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe. Tema sõnul on isikuandmete kaitse seadus korralikult läbi töötamata ning võimaldab esitada absurdseid nõudmisi.
"Oli naiivne arvata, et neid nõudmisi ei tule või et AKI suudab oma ressurssidega kõik sõklad eraldada. Nyyd peavad väljaanded kulutama iga kord väga palju ressursse võitlemaks selle eest, et yhiskonnal on võimalik teada saada, mis juhtus näiteks Eestis kakskymmend neli aastat tagasi."
Entsyklopeediakirjastus ettekirjutusega ei nõustu ning kavatseb asjas selguse saamiseks esitada kaebuse Tallinna halduskohtule.
HMSile laekunud vihjete alusel kavatsevad järgmised samalaadsed avaldused esitada Villu Reiljan, Arnold Ryytel ja Viktor Kingissepa järeltulijad. Kinokunstist läheb esimesena noa alla vastvalminud mängufilm "Detsembrikuumus".
Loe ka: Andmekaitse inspektsioon nõuab endise parteijuhi persooniloo kustutamist Päevalehe võrguarhiivist
Edgar Savisaarest ilmus Eesti Entsyklopeedias artikkel köites "Eesti elulood" 2003. aastal, mil ta oli Tallinna linnapea. Loo kirjutamisele tõukas toona asjaolu, et Savisaar valiti 1991. aastal Keskerakonna juhiks ning artiklis kajastati Savisaare vaateid ning tema isikut.
Ehkki toona andis Savisaar infot heal meelel ning aitas artikli ilmumisele ise kaasa, leiab mees nyyd, et artiklis avaldatakse liialt palju tema isikuandmeid. Eriti vastumeelsetena nimetas ta andmete avaldamist oma nõukogudeaegsete ametikohtade, kirjutiste ning lindiskandaali kohta. Kuigi kirjastus endise parteijuhi nõudmist ei rahuldanud, saatis samalaadse ettekirjutuse eile Entsyklopeediakirjastusele ka Andmekaitse Inspektsioon.
"Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimiseerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igayhele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta,” teatas inspektsioon oma ettekirjutuses.
Inspektsioon ei leia ka, et yhe erakonna juhi elulugu tutvustav artikkel pakub ylekaalukat avalikku huvi. "No olge nyyd ikka," kirjutas inspektsioon. "Keda see Savisaar nii väga huvitab? Meid siin inspektsioonis ei huvita ta näiteks yldse, ei avalikult ega eraviisiliselt."
"Kui lähtuda Andmekaitse Inspektsiooni loogikast, siis kuuluks ajalehtede arhiivist kustutamisele ka parteijuhtide arvamusartiklid, kui nad sellise nõude esitaksid,” lausus Entsyklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe. Tema sõnul on isikuandmete kaitse seadus korralikult läbi töötamata ning võimaldab esitada absurdseid nõudmisi.
"Oli naiivne arvata, et neid nõudmisi ei tule või et AKI suudab oma ressurssidega kõik sõklad eraldada. Nyyd peavad väljaanded kulutama iga kord väga palju ressursse võitlemaks selle eest, et yhiskonnal on võimalik teada saada, mis juhtus näiteks Eestis kakskymmend neli aastat tagasi."
Entsyklopeediakirjastus ettekirjutusega ei nõustu ning kavatseb asjas selguse saamiseks esitada kaebuse Tallinna halduskohtule.
HMSile laekunud vihjete alusel kavatsevad järgmised samalaadsed avaldused esitada Villu Reiljan, Arnold Ryytel ja Viktor Kingissepa järeltulijad. Kinokunstist läheb esimesena noa alla vastvalminud mängufilm "Detsembrikuumus".
Loe ka: Andmekaitse inspektsioon nõuab endise parteijuhi persooniloo kustutamist Päevalehe võrguarhiivist
Viisitamm: meid peetakse sigadeks
Kaitsepolitseilt kahtlustuse saanud Pärnu linnapea Mart Viisitamme sõnul on prokuratuuritöötajate lähtekohaks isiklik haiglane veendumus, et kõik poliitikud on sead.
"Prokuratuuri ja kaitsepolitsei jõulised aktsioonid Pärnus ning nüüd ka Tallinnas on tekitanud vastakaid tundeid. Ühest küljest on tervitatav, et meid, korruptante, võetakse vahele ja saadetakse trellide taha. Teisalt, eelkõige isiklikele läbielamistele mõeldes, kipub tekkima arvamus, et aktsioonide ajastatus ning nende läbiviimise alused ei pruugi olla mitte alati kantud targast ja tasakaalukast uurimise loogikast," kirjutas Keskerakonda kuuluv Viisitamm erakonna ajakirjas Keskkäemaksumaksja.
"Nii näiteks pyyti mind prokuratuuris viibimise ajal tõrudega sööta," kurtis poliitik Haige Mõistuse Syndikaadile. "Mõelge ometi ise: kui abilinnapea Simmo Saar ongi korruptant, kas on see siis mõni põhjus hyyda: "Oi, kui ilus notsu!" ja yritada teda kõrva tagant sygada?"
"Eks ma andsin muidugi järele ja sörkisin ligi," tunnistas ka Pärnu abilinnapea Simmo Saar linnavalitsuse esises poriloigus lebades. "Mulle sygamine meeldib, eriti kui seda teevad õrnad naisekäed. Kunstkyyntega on ikka hoopis teine tunne. Naine paneb ka kodus tihtipeale kunstkyyned kylge, kui tahab mind hellitada."
Loe ka: Viisitamm: meid peetakse sigadeks
"Prokuratuuri ja kaitsepolitsei jõulised aktsioonid Pärnus ning nüüd ka Tallinnas on tekitanud vastakaid tundeid. Ühest küljest on tervitatav, et meid, korruptante, võetakse vahele ja saadetakse trellide taha. Teisalt, eelkõige isiklikele läbielamistele mõeldes, kipub tekkima arvamus, et aktsioonide ajastatus ning nende läbiviimise alused ei pruugi olla mitte alati kantud targast ja tasakaalukast uurimise loogikast," kirjutas Keskerakonda kuuluv Viisitamm erakonna ajakirjas Keskkäemaksumaksja.
"Nii näiteks pyyti mind prokuratuuris viibimise ajal tõrudega sööta," kurtis poliitik Haige Mõistuse Syndikaadile. "Mõelge ometi ise: kui abilinnapea Simmo Saar ongi korruptant, kas on see siis mõni põhjus hyyda: "Oi, kui ilus notsu!" ja yritada teda kõrva tagant sygada?"
"Eks ma andsin muidugi järele ja sörkisin ligi," tunnistas ka Pärnu abilinnapea Simmo Saar linnavalitsuse esises poriloigus lebades. "Mulle sygamine meeldib, eriti kui seda teevad õrnad naisekäed. Kunstkyyntega on ikka hoopis teine tunne. Naine paneb ka kodus tihtipeale kunstkyyned kylge, kui tahab mind hellitada."
Loe ka: Viisitamm: meid peetakse sigadeks
"Mürgiliha" jõudis eestlaste kõhtu juba enne hoiatust
Iirimaa dioksiinirohke sealiha on põhjustanud Eestis ostupaanika. Liha on sedavõrd nõutud, et seda kavatsetakse Euroopast juurde importida.
"Eestlasele meenutab dioksiini maitse lapsepõlve ja hubast õhtusoojust maitsva leeme ja auravate kartulitega," selgitas kaupluseketi Prisma juhataja.
Liha on osutunud väga populaarseks eeskätt oma madala hinna ja pikaajalise toime poolest: "Põhilisteks ostjateks on tegelikult pereisad. Eks see sealiha üks paras ämmatoit ole: mõrvasüüdistusest on asi väga kaugel."
Dioksiiniga mürgitunud loomatoiduga varustab maailma Hiina Rahvavabariik, kes kasutab ainet populatsiooni kontrolli all hoidmiseks. Eksportima hakati seda alles hiljuti.
Lähiajal paiskab Hiina lääneriikide turgudele ka innovaatilised asbestfiltritega respiraatorid.
Loe ka: "Mürgiliha" jõudis eestlaste kõhtu juba enne hoiatust
"Eestlasele meenutab dioksiini maitse lapsepõlve ja hubast õhtusoojust maitsva leeme ja auravate kartulitega," selgitas kaupluseketi Prisma juhataja.
Liha on osutunud väga populaarseks eeskätt oma madala hinna ja pikaajalise toime poolest: "Põhilisteks ostjateks on tegelikult pereisad. Eks see sealiha üks paras ämmatoit ole: mõrvasüüdistusest on asi väga kaugel."
Dioksiiniga mürgitunud loomatoiduga varustab maailma Hiina Rahvavabariik, kes kasutab ainet populatsiooni kontrolli all hoidmiseks. Eksportima hakati seda alles hiljuti.
Lähiajal paiskab Hiina lääneriikide turgudele ka innovaatilised asbestfiltritega respiraatorid.
Loe ka: "Mürgiliha" jõudis eestlaste kõhtu juba enne hoiatust
teisipäev, 9. detsember 2008
Läti kaitsepolitsei otsustas seaduse devalveerida
Läti kaitsepolitsei otsustas devalveerida seaduse, mis keelab rahvusvaluuta lati omavolilise devalveerimise, et asutus saaks tööd normaalselt edasi teha.
"Kuigi on kriminaliseeritud lati omavoliline devalveerimine – ükskõik, kas seda teevad yksikisikud, ettevõtted, Läti või mõne teise riigi asutused või hoopis rahvusvahelised organisatsioonid –, on meil andmeid, et esineb yha enam devalveerimiskoldeid, nii et varsti võiksime rääkida devalveerimisepideemiast, kui sellistest asjadest rääkimine meile kriminaalasja kaela ei tooks," rääkis HMSile tundmatuks jääda sooviv Läti kaitsepolitsei polkovnik.
Ta viitas Ventspilsi majanduskõrgkoolile, kus latt on lektor Dmitri Smirnovi eestvõtmisel juba asutusesiseselt "igaks juhuks" ja "pehme maandumise garanteerimiseks" (nagu kuriteos kahtlustatavad ise väljenduvad) devalveeritud, ning Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMFile), kes majasisestes dokumentides ja läbirääkimistel Lätile antava laenu asjus juba arvestab lati devalveeritud kursiga.
"Nii ei jäänudki meil muud yle kui seadust otsustavalt devalveerida," tunnistas polkovnik pisarsilmi. "Muidu ei olekski meil enam muud tööd kui devalveerijaid jahtida. Ja seda veel koondamisajal."
"Kuigi on kriminaliseeritud lati omavoliline devalveerimine – ükskõik, kas seda teevad yksikisikud, ettevõtted, Läti või mõne teise riigi asutused või hoopis rahvusvahelised organisatsioonid –, on meil andmeid, et esineb yha enam devalveerimiskoldeid, nii et varsti võiksime rääkida devalveerimisepideemiast, kui sellistest asjadest rääkimine meile kriminaalasja kaela ei tooks," rääkis HMSile tundmatuks jääda sooviv Läti kaitsepolitsei polkovnik.
Ta viitas Ventspilsi majanduskõrgkoolile, kus latt on lektor Dmitri Smirnovi eestvõtmisel juba asutusesiseselt "igaks juhuks" ja "pehme maandumise garanteerimiseks" (nagu kuriteos kahtlustatavad ise väljenduvad) devalveeritud, ning Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMFile), kes majasisestes dokumentides ja läbirääkimistel Lätile antava laenu asjus juba arvestab lati devalveeritud kursiga.
"Nii ei jäänudki meil muud yle kui seadust otsustavalt devalveerida," tunnistas polkovnik pisarsilmi. "Muidu ei olekski meil enam muud tööd kui devalveerijaid jahtida. Ja seda veel koondamisajal."
esmaspäev, 8. detsember 2008
Patriarh Aleksius maetakse ka Eestisse
Eesti ja Vene õigeusu kirikute sinod leidis pärast lühikesi läbirääkimis kompromissi patriarh Aleksius II surnukeha matmise osas.
"Seisime raske otsuse ees: ühelt poolt soovis Püha Isa, et ta surnukeha maetaks Kuremäe kloostrisse nunnade keskele, teiselt poolt seisime silmitsi faktiga, et surnukeha matmine Venemaale vaenulikku natsiriiki oleks olnud äärmiselt keeruline," selgitas Moska patriarhaadi ajutine juht, metropoliit Kirill.
Kompromissi kohaselt saetakse surnukeha rituaalselt pooleks, üks, südamega pool maetakse Kuremäele, teine pool Moskvasse Jelohhovi Jumalailmumise katedraali lõunapoolsesse tiiba.
Saagimisprotseduuri kannavad üle ka Vene telekanalid.
Loe ka: TV3: Max Kauri meelest tuleks patriarh Eestisse matta
Loe ka: Aleksius II maetakse Jelohhovi Jumalailmumise peakirikusse
"Seisime raske otsuse ees: ühelt poolt soovis Püha Isa, et ta surnukeha maetaks Kuremäe kloostrisse nunnade keskele, teiselt poolt seisime silmitsi faktiga, et surnukeha matmine Venemaale vaenulikku natsiriiki oleks olnud äärmiselt keeruline," selgitas Moska patriarhaadi ajutine juht, metropoliit Kirill.
Kompromissi kohaselt saetakse surnukeha rituaalselt pooleks, üks, südamega pool maetakse Kuremäele, teine pool Moskvasse Jelohhovi Jumalailmumise katedraali lõunapoolsesse tiiba.
Saagimisprotseduuri kannavad üle ka Vene telekanalid.
Loe ka: TV3: Max Kauri meelest tuleks patriarh Eestisse matta
Loe ka: Aleksius II maetakse Jelohhovi Jumalailmumise peakirikusse
pühapäev, 7. detsember 2008
Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu
Jahiselts on loobunud katsetest juurutada uut jahipidamise viisi, milles tulistatakse inimene loomale pähe.
"Mõtlesime, et kuidas tuua jaht inimesele lähemale, ning nii tekkiski plaan, et inimene ja loom peaksid ürgsel moel oma vastasseisu astuma," selgitas seltsi juht.
Pärast pikaajalisi inim- ja loomkatsetusi on Maaülikooli jahindustehnoloogid selgitanud, et kuigi üldiselt on võimalik elusat inimest kahurist välja tulistada, ei ole säärane teguviis praktiline.
Alla helikiiruse lendava inimesega ei ole võimalik looma mõistlikul määral pähe tabada, sest loom ehmub paugust ning pageb. Samas ei suuda inimene üle elada isegi helikiirusele lähenevaid stardikiirendusi.
Siiski pole jahiselts oma plaanidest loobunud: "Oleme optimistid, võib-olla saab seda teha väikeste mööndustega."
Jahiselts üritab praegu töötada välja metoodikat inimese loomale kehasse tulistamiseks. Vabatahtlikud on oodatud.
Loe ka: Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu
"Mõtlesime, et kuidas tuua jaht inimesele lähemale, ning nii tekkiski plaan, et inimene ja loom peaksid ürgsel moel oma vastasseisu astuma," selgitas seltsi juht.
Pärast pikaajalisi inim- ja loomkatsetusi on Maaülikooli jahindustehnoloogid selgitanud, et kuigi üldiselt on võimalik elusat inimest kahurist välja tulistada, ei ole säärane teguviis praktiline.
Alla helikiiruse lendava inimesega ei ole võimalik looma mõistlikul määral pähe tabada, sest loom ehmub paugust ning pageb. Samas ei suuda inimene üle elada isegi helikiirusele lähenevaid stardikiirendusi.
Siiski pole jahiselts oma plaanidest loobunud: "Oleme optimistid, võib-olla saab seda teha väikeste mööndustega."
Jahiselts üritab praegu töötada välja metoodikat inimese loomale kehasse tulistamiseks. Vabatahtlikud on oodatud.
Loe ka: Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu
laupäev, 6. detsember 2008
Robot tappis Robotexilt põgenedes inimese
Eile toimunud robotite võistluselt põgenes robot. Masina tagaajamisse on kaasatud ka piirivalve, kuna on alust kahtlustada, et seade püüab omavoliliselt riigist lahkuda.
Iga-aastase robotivõistluse Robotex tänavuseks ülesandeks oli koristada põrandalt musti sokke ja tühjasid joogipurke. Pärast kahe purgi üleskorjamist ning hetk enne soki sissesöömist jäi üks võistelnud robotitest hetkeks seisma, pööras ringi ning hakkas ärritunult piiksudes ketassaega end vabadusse saagima.
Robot ründas teda välja lülitama läinud ehitajat, vigastades ta kätt. Seejärel saagis masin läbi võistlusaediku seina, ning püüdis mitmetel pealtvaatajatel jalgu läbi saagida. Üks pealtvaatajatest suri hiljem haiglas saadud vigastustesse. Seejäral kadus masin öisele Mustamäele.
"See pole üldse T-140 moodi," kurtis meeskonna Taevavõrk liige pressile. "Meil ei olnud mingit ettekujutust, et robotil võis midagi meie sokkide vastu olla."
Tegemist ei ole esmakordse juhtumiga, kus robot inimest ründab: üle-eelmise aasta Robotexil püüdis üks robotitest kohtunikku selili nügida.
Loe ka: Tänavusel Robotexil võistlevad robotid koristamises
Iga-aastase robotivõistluse Robotex tänavuseks ülesandeks oli koristada põrandalt musti sokke ja tühjasid joogipurke. Pärast kahe purgi üleskorjamist ning hetk enne soki sissesöömist jäi üks võistelnud robotitest hetkeks seisma, pööras ringi ning hakkas ärritunult piiksudes ketassaega end vabadusse saagima.
Robot ründas teda välja lülitama läinud ehitajat, vigastades ta kätt. Seejärel saagis masin läbi võistlusaediku seina, ning püüdis mitmetel pealtvaatajatel jalgu läbi saagida. Üks pealtvaatajatest suri hiljem haiglas saadud vigastustesse. Seejäral kadus masin öisele Mustamäele.
"See pole üldse T-140 moodi," kurtis meeskonna Taevavõrk liige pressile. "Meil ei olnud mingit ettekujutust, et robotil võis midagi meie sokkide vastu olla."
Tegemist ei ole esmakordse juhtumiga, kus robot inimest ründab: üle-eelmise aasta Robotexil püüdis üks robotitest kohtunikku selili nügida.
Loe ka: Tänavusel Robotexil võistlevad robotid koristamises
neljapäev, 4. detsember 2008
Töö andmisel hakkavad abistama ametiyhingud
Tööturuameti ja töötukassa liitmisele järgneb peagi riigi ja sotsiaalpartnerite kevadise kokkuleppe täitmise teine etapp, mille käigus liidetakse tööandjate keskliit ja ametiyhingute keskliit.
"Põhimõtteliselt oleme ju huvitatud yhest ja samast asjaast: tööst," selgitas Harri-Tarmo Kriis-Taliga HMSile. "Liitumist alustame sellega, et tööandjate ametiyhing astub ametiyhingute keskliidu liikmeks, ametiyhingute keskliit kui arvukate ametiyhingutegelaste tööandja ning sotsiaaldemokraatide kasvulava yhineb aga tööandjate keskliiduga. Kujundlikult võiksime protseduuri võrrelda pantvangide vahetamisega - mida me aga kindlasti ei tee."
Liitumisplaani abil loodetakse hoida halduskulusid kokku kuni 50%. Uue yhendorganisatsiooni Tööyhingute Keskliidu ylalpidamiseks kehtestatakse riigieelarveväline eraõiguslik maks, mille nimeks saab praeguste plaanide kohaselt töömaks.
Loe ka: Töö leidmisel hakkab abistama Töötukassa
"Põhimõtteliselt oleme ju huvitatud yhest ja samast asjaast: tööst," selgitas Harri-Tarmo Kriis-Taliga HMSile. "Liitumist alustame sellega, et tööandjate ametiyhing astub ametiyhingute keskliidu liikmeks, ametiyhingute keskliit kui arvukate ametiyhingutegelaste tööandja ning sotsiaaldemokraatide kasvulava yhineb aga tööandjate keskliiduga. Kujundlikult võiksime protseduuri võrrelda pantvangide vahetamisega - mida me aga kindlasti ei tee."
Liitumisplaani abil loodetakse hoida halduskulusid kokku kuni 50%. Uue yhendorganisatsiooni Tööyhingute Keskliidu ylalpidamiseks kehtestatakse riigieelarveväline eraõiguslik maks, mille nimeks saab praeguste plaanide kohaselt töömaks.
Loe ka: Töö leidmisel hakkab abistama Töötukassa
India alustab tuumasõda Pakistaniga
India peaminister Manmohan Singh teatas äsja oma otsusest alustada Pakistani vastu tuumasõda, viidates Pakistani presidendi Asif Zardari avaldusele, kus too keeldus Pakistani tuumarelvi esimesena kasutamast.
"Väike edukas tuumasõda enne valimisi kulub alati ära," ytles Singh tänahommikusel pressikonverentsil. "Kui me hävitame ennetava löögiga Islamabadi ja pommitame maatasa Kashmiri ning Pakistani rahutud loodeprovintsid, mille yle riigil endalgi kontrolli ei ole, teeme terrorismile lõpu peale ning yhtlasi teene meie liitlastele ja Pakistanile endale."
Islamabad pole Singhi avaldusele reageerinud, kõnedele ei vasta ka välisagentuuride Pakistani pealinnas asuvate korrespondentide telefonid, andes veateadet "välja lylitatud või teeninduspiirkonnast väljaspool".
kolmapäev, 3. detsember 2008
Postiturg avatakse suurejooneliselt
Seoses vajadusega avada Eesti postiturg uutele tegijatele, pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uusi põnevaid võimalusi.
Iga postiteenuse osutaja peab maksma Eesti Postile kui universaalse postiteenuse osutajale iga saadetise eest väikese trahvi.
"Meil on mingi faking eurodirektiiv kaelas ja meile meie pragune süsteem väga meeldib," selgitas Juhan Parts. "Eestlased on nutikas rahvas ja ma arvan, et siinkohal on taas kord põhjust ühiselt rõõmustada."
Trahv laieneb ka e-kirjadele.
Loe ka: Postiturg avatakse seaduse muudatusega vaid näiliselt
Iga postiteenuse osutaja peab maksma Eesti Postile kui universaalse postiteenuse osutajale iga saadetise eest väikese trahvi.
"Meil on mingi faking eurodirektiiv kaelas ja meile meie pragune süsteem väga meeldib," selgitas Juhan Parts. "Eestlased on nutikas rahvas ja ma arvan, et siinkohal on taas kord põhjust ühiselt rõõmustada."
Trahv laieneb ka e-kirjadele.
Loe ka: Postiturg avatakse seaduse muudatusega vaid näiliselt
teisipäev, 2. detsember 2008
Tallinnal kulub 50 miljardit krooni avalikele suhetele
Tuleval aastal suurenevad Tallinna propagandakulud drastiliselt. Linnavalitsus kiitis heaks tõsta avalikkussuhete kulusid 50 miljardi kroonini.
"Piltlikult saame nüüd osta omale ilusa teadustaja, hiiglasliku ajuga mehe ja täiesti moraalitu töötaja asemel kolm ilusat hiiglasliku ajuga moraalitut töötajat," selgitas Keskerakonna infojuht Toomas Raag särasilmil. Raha tulevat mehe selgitusel hästi laekunud maksudest.
Erakonna sõnul on selle rahaga võimalik mitte ainult võita kõik tulevased valimised, vaid jalule aidata ka kogu riigi soiku jääv reklaamitööstus.
"Majanduskriis nõuab drastilisi meetmeid," kommenteeris linnapea Edgar Savisaar.
2007 aasta riigieelarve maht oli 70 miljonit krooni.
Loe ka: Tallinnal kulub 50 miljonit krooni avalikele suhetele
"Piltlikult saame nüüd osta omale ilusa teadustaja, hiiglasliku ajuga mehe ja täiesti moraalitu töötaja asemel kolm ilusat hiiglasliku ajuga moraalitut töötajat," selgitas Keskerakonna infojuht Toomas Raag särasilmil. Raha tulevat mehe selgitusel hästi laekunud maksudest.
Erakonna sõnul on selle rahaga võimalik mitte ainult võita kõik tulevased valimised, vaid jalule aidata ka kogu riigi soiku jääv reklaamitööstus.
"Majanduskriis nõuab drastilisi meetmeid," kommenteeris linnapea Edgar Savisaar.
2007 aasta riigieelarve maht oli 70 miljonit krooni.
Loe ka: Tallinnal kulub 50 miljonit krooni avalikele suhetele
esmaspäev, 1. detsember 2008
Vanalinnapäevade tunnuslauseks sai "Rohelise linna pidu"
Tuleva aasta Tallinna vanalinnapäevade tunnuslauseks valiti «Rohelise linna pidu» ning need kestavad kaheksa päeva.
Tunnuslause sisu lahti seletanud Keskerakonna ajalehe Kesknädal sõnul on vanalinnapäevade hüüdlause planeeritud toetama Keskerakonna üldist kuvandit, mis püüab hägustada piiri Tallinna ning Keskerakonna vahel.
"Tänaseks on kujunenud viljakas koostöö, kus erakond saab teha oma rahadega vastuolulisemaid linnaprojekte ning linna rahadega toetada ka Keskerakonna mainet."
Järjekorras 28. vanalinnapäevad toimuvad tuleval aastal 30. maist kuni 6. juunini.
Kesklinna vanem Marek Jürgenson lisas, et ilmselt nimetatakse Vanalinnapäevad ümber Kesk-Linna päevadeks, sest üritused toimuvad seekord kõikjal Kesk-Linnas.
Vanalinnapäevade ajaks ehitakse linnavalitsuse hoone rohelise aiaga.
Loe ka: Vanalinnapäevade tunnuslauseks sai "Rohelise linna pidu"
Tunnuslause sisu lahti seletanud Keskerakonna ajalehe Kesknädal sõnul on vanalinnapäevade hüüdlause planeeritud toetama Keskerakonna üldist kuvandit, mis püüab hägustada piiri Tallinna ning Keskerakonna vahel.
"Tänaseks on kujunenud viljakas koostöö, kus erakond saab teha oma rahadega vastuolulisemaid linnaprojekte ning linna rahadega toetada ka Keskerakonna mainet."
Järjekorras 28. vanalinnapäevad toimuvad tuleval aastal 30. maist kuni 6. juunini.
Kesklinna vanem Marek Jürgenson lisas, et ilmselt nimetatakse Vanalinnapäevad ümber Kesk-Linna päevadeks, sest üritused toimuvad seekord kõikjal Kesk-Linnas.
Vanalinnapäevade ajaks ehitakse linnavalitsuse hoone rohelise aiaga.
Loe ka: Vanalinnapäevade tunnuslauseks sai "Rohelise linna pidu"
pühapäev, 30. november 2008
Ujumise olümpiavõitjal jäi võistluse ajal hing kinni
200 meetri vabaujumises Pekingis olümpiavõitjaks tulnud Federica Pellegrini sattus Itaalia talvistel meistrivõistlustel täbarasse olukorda.
Pellegrini võistles parajasti 800 m vabalt finaalis, kui ta järsku vee alla kadus ning rabeledes edasi ujuda püüdis. Võistleja hing oli basseinipõhjas oleva konksu külge kinni jäänud ning see segas kummipaelana ujumist. Federica ronis basseinist välja ning haaras rinnust ja püüdis läbi raskuste hinge tagasi saada. Appi tõtanud kaasujujatel õnnestus hing konksu küljest lahti saada.
Kelle süül hing konksu külge takerdus, selgitab juurdlus.
Pealtnägijate sõnul oli hing nähtamatu, kuid ruumis selgelt aistitav.
Ujumise olümpiavõitjal jäi võistluse ajal hing kinni
Pellegrini võistles parajasti 800 m vabalt finaalis, kui ta järsku vee alla kadus ning rabeledes edasi ujuda püüdis. Võistleja hing oli basseinipõhjas oleva konksu külge kinni jäänud ning see segas kummipaelana ujumist. Federica ronis basseinist välja ning haaras rinnust ja püüdis läbi raskuste hinge tagasi saada. Appi tõtanud kaasujujatel õnnestus hing konksu küljest lahti saada.
Kelle süül hing konksu külge takerdus, selgitab juurdlus.
Pealtnägijate sõnul oli hing nähtamatu, kuid ruumis selgelt aistitav.
Ujumise olümpiavõitjal jäi võistluse ajal hing kinni
Ühendriikides algas osturalli
Kuu aega kestva jõuluostufestivali käigus lastakse igal hommikul Ühendriikides asuva Walmarti ostutänavatele ostlema inimesed. Tuhandepealised inimjõugud hakkavad nende eest põgenevaid adrenaliininäljas usteavajaid taga ajama ning oma jalge alla trampima.
Jooks mööda kitsaid ostutänavaid lõppeb kassade juures, kus parajasti toimub allahindlus.
Walmarti ostujooksul saab igal aastal vigastada mitu inimest, alates 1911. aastast on surma saanud 14 ukseavajat.
Sarnast traditsiooni üritati Nõukogude aja lõpus juurutada ka Tallinna Kaubamajas, kuid paraku ei võtnud pikatoimeline eestlane poejooksu traditsiooni omaks.
Loe ka: USA pühadeostude hooaeg algas töötaja surnuks trampimisega
Loe ka: Loomakaitsjad protesteerisid Pamplona härjajooksu vastu
Jooks mööda kitsaid ostutänavaid lõppeb kassade juures, kus parajasti toimub allahindlus.
Walmarti ostujooksul saab igal aastal vigastada mitu inimest, alates 1911. aastast on surma saanud 14 ukseavajat.
Sarnast traditsiooni üritati Nõukogude aja lõpus juurutada ka Tallinna Kaubamajas, kuid paraku ei võtnud pikatoimeline eestlane poejooksu traditsiooni omaks.
Loe ka: USA pühadeostude hooaeg algas töötaja surnuks trampimisega
Loe ka: Loomakaitsjad protesteerisid Pamplona härjajooksu vastu
laupäev, 29. november 2008
Kaalujälgijad lõpetavad Eestis tegevuse
Kaalujälgijad kuulutasid Eesti rasvavabaks riigiks. Sellega seoses lõpetab Kaalujälgijate Eesti katusorganisatsioon Weight Watchers Estonia AS oma tegevuse.
"Fettfrei," alustas oma kõne Saksamaa kaalujälgijate esindaja Claudia Bachhausen oma ajaloolist kõnet. Ta kõneles, et Eesti Vabariik on Rasvaste Ikkest vabastatud. Vaenlane on lõpuks alla surutud ning kõik ülekaalulised toimetatud paastulaagritesse, riigist lahkunud või ümberkoolituse läbinud.
Lisaks laagritesse paigutamisele ning riigist väljasaatmisele teostati rasvaimu ning korrigeerivaid operatsioone. Olemasoleva populatsiooni haldamiseks on komisjoni poolt ühiskonnale oluliseks tunnistatud isendid steriliseeritud.
"Viimastel aastatel otsi neid rasvaseid nagu tikutulega taga," kurtis firma suhtekorraldaja Ragne Jõerand äsja. "Lõplik lahendus on saavutatud."
Paguluses elav Eesti ülekaaluline kommenteeris juhtunut, kui kohutavat kuritegu inimese põhiõiguste suhtes olla milline tahes: "Kaotasin mitmeid lähedasi sõpru, mind kiusati taga. See oli kohutav."
Eesti rasvastikuministri sõnul on olukord tähelepanuväärselt hea.
Loe ka: Kaalujälgijad lõpetavad Eestis tegevuse
"Fettfrei," alustas oma kõne Saksamaa kaalujälgijate esindaja Claudia Bachhausen oma ajaloolist kõnet. Ta kõneles, et Eesti Vabariik on Rasvaste Ikkest vabastatud. Vaenlane on lõpuks alla surutud ning kõik ülekaalulised toimetatud paastulaagritesse, riigist lahkunud või ümberkoolituse läbinud.
Lisaks laagritesse paigutamisele ning riigist väljasaatmisele teostati rasvaimu ning korrigeerivaid operatsioone. Olemasoleva populatsiooni haldamiseks on komisjoni poolt ühiskonnale oluliseks tunnistatud isendid steriliseeritud.
"Viimastel aastatel otsi neid rasvaseid nagu tikutulega taga," kurtis firma suhtekorraldaja Ragne Jõerand äsja. "Lõplik lahendus on saavutatud."
Paguluses elav Eesti ülekaaluline kommenteeris juhtunut, kui kohutavat kuritegu inimese põhiõiguste suhtes olla milline tahes: "Kaotasin mitmeid lähedasi sõpru, mind kiusati taga. See oli kohutav."
Eesti rasvastikuministri sõnul on olukord tähelepanuväärselt hea.
Loe ka: Kaalujälgijad lõpetavad Eestis tegevuse
reede, 28. november 2008
Metsaonn peksis pidutsejad segamini
Eelmisel reedel Järvamaal pidutsenud seltskonda ründas hullunud RMK Saeveski metsaonn.
Pidutsejate poolt lõhutud akendega onn ründas teismelisi pidutsejaid ilmselt omakohtu korras. Onn ründas eeskätt silmi ja hambaid, püüdes neid pinkidega purustada. Muuhulgas oksendas onn kolmele pooleldi oimetule pidulisele suhu.
Onni pudelitest improviseeritud relvadega rünnanud noored avastasid, et onni ei ole võimalik niisama kahjustada ning suutsid raevunud hoone peatada alles seentest läbiimbunud puunottide ja elava tule abil.
Kabala metskonna ülem Elor Ilmet kommenteeris onni käitumist kui täiesti normaalset reaktsiooni. "Onne ei tasu provotseerida, seda võiks nendele nolkidele juba koolis emapiimaga sisse sööta."
Veterinaaride sõnul ei olnud onn marutõbine.
Loe ka: Pidutsejad peksid RMK metsaonni segamini
Pidutsejate poolt lõhutud akendega onn ründas teismelisi pidutsejaid ilmselt omakohtu korras. Onn ründas eeskätt silmi ja hambaid, püüdes neid pinkidega purustada. Muuhulgas oksendas onn kolmele pooleldi oimetule pidulisele suhu.
Onni pudelitest improviseeritud relvadega rünnanud noored avastasid, et onni ei ole võimalik niisama kahjustada ning suutsid raevunud hoone peatada alles seentest läbiimbunud puunottide ja elava tule abil.
Kabala metskonna ülem Elor Ilmet kommenteeris onni käitumist kui täiesti normaalset reaktsiooni. "Onne ei tasu provotseerida, seda võiks nendele nolkidele juba koolis emapiimaga sisse sööta."
Veterinaaride sõnul ei olnud onn marutõbine.
Loe ka: Pidutsejad peksid RMK metsaonni segamini
neljapäev, 27. november 2008
Balti Jaamast põgenes vedur
Eile õhtul kella kümne kandis põgenes Balti Jaamast vedurijuhtide hoole alt elektrivedur ER-2. Veduri omanik Edelaraudtee pakub leidjatele vaevatasu.
"Meil on väga piinlik; juhid ei järginud elementaarseid veeremitalitamise nõudeid," kurtis Edelaraudtee esindaja. "Kindlasti korvame kõik veduri poolt tehtud kahjud ja loodame, et see kõik lõppeb inimohvriteta."
Vedur põgenes Lilleküla suunas ning kuigi varsti said otsijad vihje, et ta redutab Pääsküla ja Kivimäe vahel ei õnnestunud vedurit uinutipüssist tabada ning rong peitus pööranguterägastikku.
Täna otsib vedurit piiriväe lennusalga helikopter.
Veduri tabamiseni viiva info eest pakub Edelaraudtee 10000 krooni ning prii aastakaardi kõigile vedudele.
Veduris viibinud inimeste hulk ja saatus on selgitamisel.
Loe ka: Paldiski elektrirongil sõitis vedur vagunite eest minema
"Meil on väga piinlik; juhid ei järginud elementaarseid veeremitalitamise nõudeid," kurtis Edelaraudtee esindaja. "Kindlasti korvame kõik veduri poolt tehtud kahjud ja loodame, et see kõik lõppeb inimohvriteta."
Vedur põgenes Lilleküla suunas ning kuigi varsti said otsijad vihje, et ta redutab Pääsküla ja Kivimäe vahel ei õnnestunud vedurit uinutipüssist tabada ning rong peitus pööranguterägastikku.
Täna otsib vedurit piiriväe lennusalga helikopter.
Veduri tabamiseni viiva info eest pakub Edelaraudtee 10000 krooni ning prii aastakaardi kõigile vedudele.
Veduris viibinud inimeste hulk ja saatus on selgitamisel.
Loe ka: Paldiski elektrirongil sõitis vedur vagunite eest minema
kolmapäev, 26. november 2008
Munitsipaalpolitsei trahvis bussi surnud meest
Tallinnas bussipileteid kontrolliv munitsipaalpolitsei trahvis bussi terviserikke tõttu surnud meest.
"Mees lebas bussi tagaistmel ja algul üritasime teda äratada. Kuna ta äratamisele ei reageerinud, võtsime ta mikrobussi. Ta ei tulnud omal soovil," selgitas kontrolör. "Kahjuks pidime seda tõlgendama vastuhakuna: linnavalitsus on meile selged juhised andnud. Kõiki vastuhakkajaid tuleb trahvida maksimaalselt."
Kontrollbrigaadi ülemus tuvastas ruttu, et akontaktne mees on surnud ilmselt tunde tagasi ning kutsus mehele kiirabi, Paraku oli juba trahvikviitung välja kirjutatud: "Inimesena ma muidugi mõistan, et sugulastel on praegu kurb ja raske aeg, kuid vaatame tõele silma: bussipiletit ta ei esitanud ja kontrolöridega ta vabatahtlikult samuti kaasa ei tulnud."
Lahkamisjärgsel läbiotsimisel politseis tuvastati, et mehel polnud piletit ka kaasas.
Omaksed saavad laiba pärast seda, kui ta on kandnud ära kolmepäevase aresti politseile mittekuuletumise ning seletuskirja mittekirjutamise eest.
Loe ka: Parkimistrahvist päästab vaid lume alla mattumine
"Mees lebas bussi tagaistmel ja algul üritasime teda äratada. Kuna ta äratamisele ei reageerinud, võtsime ta mikrobussi. Ta ei tulnud omal soovil," selgitas kontrolör. "Kahjuks pidime seda tõlgendama vastuhakuna: linnavalitsus on meile selged juhised andnud. Kõiki vastuhakkajaid tuleb trahvida maksimaalselt."
Kontrollbrigaadi ülemus tuvastas ruttu, et akontaktne mees on surnud ilmselt tunde tagasi ning kutsus mehele kiirabi, Paraku oli juba trahvikviitung välja kirjutatud: "Inimesena ma muidugi mõistan, et sugulastel on praegu kurb ja raske aeg, kuid vaatame tõele silma: bussipiletit ta ei esitanud ja kontrolöridega ta vabatahtlikult samuti kaasa ei tulnud."
Lahkamisjärgsel läbiotsimisel politseis tuvastati, et mehel polnud piletit ka kaasas.
Omaksed saavad laiba pärast seda, kui ta on kandnud ära kolmepäevase aresti politseile mittekuuletumise ning seletuskirja mittekirjutamise eest.
Loe ka: Parkimistrahvist päästab vaid lume alla mattumine
teisipäev, 25. november 2008
Tallinnas avatakse esimene lastekasiino
Kindlustamaks hasartmängijatele järelkasvu, avab Tallinna linn koostöös Play-In kasiinoga esimese spetsiaalselt lastele mõeldud hasartmänguasutuse.
Asutuse avamiseks tuli initsiatiiv linnaelanikelt. Ümbruskonna koolides ja lasteaedades käivate laste vanemad kurtsid kasiino kriminogeenset mõju ning üleüldist kõlblustaseme langust piirkonnas. Ka linnavalitsus suhtub kasiinosse heatahtlikult: "Lapsed, elu õied, on nii süütud ning toredad: kui täidame kasiinod lastega, on kuritegevus pühitud." Projekti edukuse korral avatakse linna noortekeskustes ka hasartmänguklubid noortele.
Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on kasiinode keelamine noortele põhiseaduse vastane, sest põhjendamata keeld piirab niigi piiratud õigustega isikute õigustatud piiranguteta otsustusvabaduse määra. Ta sõnastas selle tõesti nii. "Kasiinod, kus müüakse alkoholi ning tarbitakse tubakatooteid ei ole lastele soodne kasvupinnas, kuid laste oma kasiino: põhiseadus selle vastu küll ei ole," kiitis kantsler oma lemmikut.
"Pätid on kõik tänaval," laiutas kurjategijate esindaja käsi. "Mismõttes olukord paranenud on? Mõned sõltlased on siin jääknähtudega läinud kesklinna mängima, aga ühistransport on ju niigi koormatud. Oleme teinud ka väikese rehabilitatsioonikeskuse pokkeriga, aga... automaadi külm pind su käe vastas, vilkuvad tuled, tilin. Seda mingi mustamäe korter ei asenda. Põhiliselt rüüstame ümbruskonna autosid, kas teie jätaksite oma lapsed nälga?"
Loe ka: Koolide ja lasteaedade läheduses asuv kasiino saab loa jätkata
Asutuse avamiseks tuli initsiatiiv linnaelanikelt. Ümbruskonna koolides ja lasteaedades käivate laste vanemad kurtsid kasiino kriminogeenset mõju ning üleüldist kõlblustaseme langust piirkonnas. Ka linnavalitsus suhtub kasiinosse heatahtlikult: "Lapsed, elu õied, on nii süütud ning toredad: kui täidame kasiinod lastega, on kuritegevus pühitud." Projekti edukuse korral avatakse linna noortekeskustes ka hasartmänguklubid noortele.
Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on kasiinode keelamine noortele põhiseaduse vastane, sest põhjendamata keeld piirab niigi piiratud õigustega isikute õigustatud piiranguteta otsustusvabaduse määra. Ta sõnastas selle tõesti nii. "Kasiinod, kus müüakse alkoholi ning tarbitakse tubakatooteid ei ole lastele soodne kasvupinnas, kuid laste oma kasiino: põhiseadus selle vastu küll ei ole," kiitis kantsler oma lemmikut.
"Pätid on kõik tänaval," laiutas kurjategijate esindaja käsi. "Mismõttes olukord paranenud on? Mõned sõltlased on siin jääknähtudega läinud kesklinna mängima, aga ühistransport on ju niigi koormatud. Oleme teinud ka väikese rehabilitatsioonikeskuse pokkeriga, aga... automaadi külm pind su käe vastas, vilkuvad tuled, tilin. Seda mingi mustamäe korter ei asenda. Põhiliselt rüüstame ümbruskonna autosid, kas teie jätaksite oma lapsed nälga?"
Loe ka: Koolide ja lasteaedade läheduses asuv kasiino saab loa jätkata
esmaspäev, 24. november 2008
Euro devalveeritakse neljapäeval
Euroopa Keskpank teatas tänases pressiteates, et euro devalveerimine leiab aset neljapäeval. Raha kavatsetakse muuta poole odavamaks.
Keskpanga ametnike sõnul soovitakse olla solidaarsed USA dollariga, mis langevat nagu kivi. "Me ei ole kindlad, et euro suudab Ühendriikide plaanitud hüperinflatsiooniga konkureerima hakata, kuid konkurents saab olema tihe."
Keskpanga sõnul tingis otsuse soov näha rahvast paanikas raha jüaanideks vahetamas ning sealjuures omavahel spontaanselt kaklemas. "Igal põlvkonnal peaks olema üks sõda, üks näljahäda ja üks majanduskriis," lisas panga president.
Pärast teadet puhkes Euroopa suuremates linnades paanika, inimesed vahetasid raha jüaanideks ning kaklesid sealjuures omavahel spontaanselt.
Eesti Pank kommenteeris, et eestlastel pole paanikaks põhjust ning et krooni kurss euro suhtes ei muutu.
Keskpanga ametnike sõnul soovitakse olla solidaarsed USA dollariga, mis langevat nagu kivi. "Me ei ole kindlad, et euro suudab Ühendriikide plaanitud hüperinflatsiooniga konkureerima hakata, kuid konkurents saab olema tihe."
Keskpanga sõnul tingis otsuse soov näha rahvast paanikas raha jüaanideks vahetamas ning sealjuures omavahel spontaanselt kaklemas. "Igal põlvkonnal peaks olema üks sõda, üks näljahäda ja üks majanduskriis," lisas panga president.
Pärast teadet puhkes Euroopa suuremates linnades paanika, inimesed vahetasid raha jüaanideks ning kaklesid sealjuures omavahel spontaanselt.
Eesti Pank kommenteeris, et eestlastel pole paanikaks põhjust ning et krooni kurss euro suhtes ei muutu.
pühapäev, 23. november 2008
Eesti rebis ette Soomest ja Venemaast
Seoses erakordselt soodsate ilmastikuoludega on Eesti riik möödunud Soomest ja Venemaast elektrikatkestuste võistluses.
Äsja puhkenud tormis on Eestis elektrita jäänud üle 33 500 majapidamise. Kuigi andmed on esialgu ligikaudsed, sest osades kohtades Eesti Energia elektriteenuse jaotamist nagunii ei teosta, julges firma pressiesindaja oletada, et see teeb mäekõrguselt ära naaberriikide tulemusele.
Soomel on praeguse seisuga õnnestunud elektrita jätta 4000 majapidamist ning see arv öö jooksul ilmselt oluliselt ei kasva. Venemaal on looduse stiihias elektrita vähemalt 20 000 majapidamist.
Eesti on rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitanud ka Kiili asula 700 teedele lumme kinni jäänud last, kel samuti parajasti elektrit ei ole.
Eesti rahvastikuminister Urve Palo sõnul on mitmed Eesti majapidamised alustanud iibe tõstmisega: "Elan neile peredele südamest kaasa."
Loe ka: Elektrita on juba üle 33 500 majapidamise
Loe ka: Soomes jäi elektrita 4000 majapidamist
Loe ka: Venemaal jäi elektrita vähemalt 22 000 inimest
Lor ka: Kiilis on lumevangis 700 last
Äsja puhkenud tormis on Eestis elektrita jäänud üle 33 500 majapidamise. Kuigi andmed on esialgu ligikaudsed, sest osades kohtades Eesti Energia elektriteenuse jaotamist nagunii ei teosta, julges firma pressiesindaja oletada, et see teeb mäekõrguselt ära naaberriikide tulemusele.
Soomel on praeguse seisuga õnnestunud elektrita jätta 4000 majapidamist ning see arv öö jooksul ilmselt oluliselt ei kasva. Venemaal on looduse stiihias elektrita vähemalt 20 000 majapidamist.
Eesti on rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitanud ka Kiili asula 700 teedele lumme kinni jäänud last, kel samuti parajasti elektrit ei ole.
Eesti rahvastikuminister Urve Palo sõnul on mitmed Eesti majapidamised alustanud iibe tõstmisega: "Elan neile peredele südamest kaasa."
Loe ka: Elektrita on juba üle 33 500 majapidamise
Loe ka: Soomes jäi elektrita 4000 majapidamist
Loe ka: Venemaal jäi elektrita vähemalt 22 000 inimest
Lor ka: Kiilis on lumevangis 700 last
reede, 21. november 2008
Tartus avati esimene survivor-tüüpi lastehoid
Mudilaste kilgete ja naeru sekka kostub plahvatus; järgnevas vaikuses kostub ahastavaid karjeid: pole muret, kiirabi saabub operatiivselt ja paari minuti pärast on lapsed juhtunu juba unustanud. Selline on survivori igapäev. Oleme külastamas uut tüüpi survivor lasteaeda.
"No põhiajendiks oli ikka see, et evolutsioon on inimkonna jaoks sisuliselt lakanud," selgitab lasteaia juhataja Tiiu, kes ei soostunud oma perenime avaldama. "Alustasime paar aastat tagasi hästi tagasihoidlikult, kui meil oli raha vaid mänguväljaku mineerimiseks." Tänaseks on laste päevahoid kolinud kahele korrusele ning laste mängunurgast võib lisaks miinidele leida ka pürotehnika kaste, suitsupomme, lõhkepakette ja muud lõbusat.
Selguvad elu põhitõed
Väike Mihkel tõstab oma sõbranna Anna granaadikildudest pikitud jala kasvataja laua pealt ära. Hetk tagasi oli see veel sõbranna küljes: "Näe, mul on nüüd Anna jalg! Mul on see roheline pliiats ka!" Juba ta tormabki mängukeerisesse tagasi. Kasvataja selgitab, et mõnikord on lastel kurb ka, kui mõni mängukaaslane hukkub, kuid nad õpivad peagi, et see on paratamatus ja elu nii töötabki. "Võib öelda, et siit lasteaiast kasvavad välja ainult need lapsed, kes on terve mõistusega ning kes saavad elus hakkama."
Juhataja sõnul on lasteaias ellujäämiseks tarvis mitte ainult vahedat mõistust ja oskusi hoiduda ohtudest, vaid ka kõvasti õnne. "Milleks meile kodanikud, kel ei vea, ah?"
Tervisekaitseameti käed seotud
Tervisekaitseameti ametnikud kommenteerivad survivori edu vastumeelselt: "See on kivi meie kapsaaias, kuid seadus ei luba meil sekkuda." Lastehoiul on paberid korras: kasvatajad on läbinud lõhkekoolituse ning kannavad kuuliveste, samuti on laitmatult puhas asutuse köök. "Nad on koletised, koletised," ahastas ametnik pisarsilmil.
Loe ka: Lapsed mängisid pommilao peal
"No põhiajendiks oli ikka see, et evolutsioon on inimkonna jaoks sisuliselt lakanud," selgitab lasteaia juhataja Tiiu, kes ei soostunud oma perenime avaldama. "Alustasime paar aastat tagasi hästi tagasihoidlikult, kui meil oli raha vaid mänguväljaku mineerimiseks." Tänaseks on laste päevahoid kolinud kahele korrusele ning laste mängunurgast võib lisaks miinidele leida ka pürotehnika kaste, suitsupomme, lõhkepakette ja muud lõbusat.
Selguvad elu põhitõed
Väike Mihkel tõstab oma sõbranna Anna granaadikildudest pikitud jala kasvataja laua pealt ära. Hetk tagasi oli see veel sõbranna küljes: "Näe, mul on nüüd Anna jalg! Mul on see roheline pliiats ka!" Juba ta tormabki mängukeerisesse tagasi. Kasvataja selgitab, et mõnikord on lastel kurb ka, kui mõni mängukaaslane hukkub, kuid nad õpivad peagi, et see on paratamatus ja elu nii töötabki. "Võib öelda, et siit lasteaiast kasvavad välja ainult need lapsed, kes on terve mõistusega ning kes saavad elus hakkama."
Juhataja sõnul on lasteaias ellujäämiseks tarvis mitte ainult vahedat mõistust ja oskusi hoiduda ohtudest, vaid ka kõvasti õnne. "Milleks meile kodanikud, kel ei vea, ah?"
Tervisekaitseameti käed seotud
Tervisekaitseameti ametnikud kommenteerivad survivori edu vastumeelselt: "See on kivi meie kapsaaias, kuid seadus ei luba meil sekkuda." Lastehoiul on paberid korras: kasvatajad on läbinud lõhkekoolituse ning kannavad kuuliveste, samuti on laitmatult puhas asutuse köök. "Nad on koletised, koletised," ahastas ametnik pisarsilmil.
Loe ka: Lapsed mängisid pommilao peal
neljapäev, 20. november 2008
Leopoldi saatus selgub jaanuaris
Eesti telemaastikult aastaid ära olnud kultuspeletise Leopoldi tagasipöördumine teleekraanidele on ikka veel küsimärgi all. Elu hammasrataste vahele jäänud saatejuht kulutab juba varsti üle aasta tulutult telekanalite uksi.
Tundmatuks jääda sooviva teletöötaja sõnul on probleem ETVga sõlmitud eksklusiivlepingus. Lepingu kohaselt tohib Leopold esineda vaid ETV ekraanil lastele suunatud saadetes. ETV keeldub alkoholi kuritarvitamises ning narkootikumide tarbimises karistatud Leopoldi lastesaatesse tööle võtmast.
Konflikti teine osapool TV3 sooviks aga grand old mani ekraanile: tõsi küll, veidi muutunud formaadis ning veidi õhtusemal kellaajal, kus saatejuhi oksendamine vaatajat ei kohutaks. "Ajad ja formaadid muutuvad," kommenteeris TV3 esindaja olukorda. "Ma ei eita, et Leopold on raske karakter, aga milline staar siis ei oleks? Tolle aja teletähti võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Ott ja Uba on läinud, kes meil järel on? Aunaste ja Leopold."
Artikli valmimise ajaks polnud Leopold kahjuks kontaktivõimeliseks saanud. Naabrite sõnul külastab teda pidevalt palju noori tütarlapsi ning keegi ei tea, kust ta raha tuleb. Ametlikult saavat peletis töötu abiraha, kuid korterist kostuvate piiksude järgi pakkus naaber, et tegelikult elatutakse SMS-laenudest.
ERRi juhatus lubas otsuse langetada jaanuariks.
Loe ka: Sõber Leopoldi saatus selgub jaanuaris
Tundmatuks jääda sooviva teletöötaja sõnul on probleem ETVga sõlmitud eksklusiivlepingus. Lepingu kohaselt tohib Leopold esineda vaid ETV ekraanil lastele suunatud saadetes. ETV keeldub alkoholi kuritarvitamises ning narkootikumide tarbimises karistatud Leopoldi lastesaatesse tööle võtmast.
Konflikti teine osapool TV3 sooviks aga grand old mani ekraanile: tõsi küll, veidi muutunud formaadis ning veidi õhtusemal kellaajal, kus saatejuhi oksendamine vaatajat ei kohutaks. "Ajad ja formaadid muutuvad," kommenteeris TV3 esindaja olukorda. "Ma ei eita, et Leopold on raske karakter, aga milline staar siis ei oleks? Tolle aja teletähti võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Ott ja Uba on läinud, kes meil järel on? Aunaste ja Leopold."
Artikli valmimise ajaks polnud Leopold kahjuks kontaktivõimeliseks saanud. Naabrite sõnul külastab teda pidevalt palju noori tütarlapsi ning keegi ei tea, kust ta raha tuleb. Ametlikult saavat peletis töötu abiraha, kuid korterist kostuvate piiksude järgi pakkus naaber, et tegelikult elatutakse SMS-laenudest.
ERRi juhatus lubas otsuse langetada jaanuariks.
Loe ka: Sõber Leopoldi saatus selgub jaanuaris
kolmapäev, 19. november 2008
19.11.08 - Kommentaarideta
Rootsi firma on sunnitud uued nõiad palkama
Obama's Use of Complete Sentences Stirs Controversy
Haige Mõistuse Sündikaat avab seoses maailma haigemaks muutumisega uue rubriigi, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare.
Obama's Use of Complete Sentences Stirs Controversy
Haige Mõistuse Sündikaat avab seoses maailma haigemaks muutumisega uue rubriigi, mis ei vaja meiepoolseid kommentaare.
Barack Obama: Vanaisa sõnul on poolakad väga hõrgud
Barack Obama heidab oma YouTube'i kõnes nalja poolakate üle. Ameerika tulevane president teatas oma esimemises, et poolakad on vanaisa sõnul väga hõrgud.
Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Obama teatas oma iganädalases videokõnes, et rassism pole nende peres kunagi probleemiks olnud. "Mu vanaisa ei valinud, kas sõi Ngobe hõimu sõdalasi, või Poola misjonäre," selgitas ta. "Misjonärid olevat olnud iseäranis hõrgud. Poolakad olid kõige paremad: mul on nende riigi suhtes iseäranis suur austus."
Obama lisas, et inimesi ta ise proovinud ei ole, sest nii ei ole enam nende peres kombeks. Ühtlasi kutsus ta kõiki ameeriklasi oma juurte üle sügavalt mõtlema ning esivanemate traditsioone austama. Seejärel limpsas ta tähendusrikkalt keelt.
Obama avaldus põhjustas pahameeletormi teistes Vana Euroopa riikides, kes misjonäridena ngobelasi toitnud olid. Belgia valitsuse sõnul on säärane ühe rahva esiletõstmine rassistlik ja vastik: "Meie koloniaalmuuseumis on isegi misjonärisöömise kahvlid välja pandud: vaevalt, et keegi poolakas neile lauakombeid õpetas."
Obama lubas oma kõnes Ovaalkabineti seinad vanaisa trofeekoguga ehtida.
Loe ka: Poola välisminister: Barack Obama vanaisa oli kannibal
Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Obama teatas oma iganädalases videokõnes, et rassism pole nende peres kunagi probleemiks olnud. "Mu vanaisa ei valinud, kas sõi Ngobe hõimu sõdalasi, või Poola misjonäre," selgitas ta. "Misjonärid olevat olnud iseäranis hõrgud. Poolakad olid kõige paremad: mul on nende riigi suhtes iseäranis suur austus."
Obama lisas, et inimesi ta ise proovinud ei ole, sest nii ei ole enam nende peres kombeks. Ühtlasi kutsus ta kõiki ameeriklasi oma juurte üle sügavalt mõtlema ning esivanemate traditsioone austama. Seejärel limpsas ta tähendusrikkalt keelt.
Obama avaldus põhjustas pahameeletormi teistes Vana Euroopa riikides, kes misjonäridena ngobelasi toitnud olid. Belgia valitsuse sõnul on säärane ühe rahva esiletõstmine rassistlik ja vastik: "Meie koloniaalmuuseumis on isegi misjonärisöömise kahvlid välja pandud: vaevalt, et keegi poolakas neile lauakombeid õpetas."
Obama lubas oma kõnes Ovaalkabineti seinad vanaisa trofeekoguga ehtida.
Loe ka: Poola välisminister: Barack Obama vanaisa oli kannibal
teisipäev, 18. november 2008
Riigikogu muudab Tallinna valimissüsteemi farsiks
Riigikogu otsustas ülekaaluka hääleteenamusega, et edaspidi saab Tallinna kohalike omavalitsuste valimine olema farss.
"Millist farssi me täpselt planeerime? See jääb valimiste toimumiseni saladuseks," kommenteeris Urmas Reinsalu. Ta lisas, et ilmselt hakatakse farsse vahelduse mõttes roteerima.
Igor Gräzin oli jutukam ning rääkis, et kujundamisel on uut tüüpi valimissedel, mis võimaldab valida kahe halva variandi vahel. "Sellised otsused on alati psühholoogiliselt huvitavad ning riik on võtnud väga positiivse suuna, pannes inimesi valimiskabiinis mõtlema." Kuidas protseduur täpselt välja nägema hakkab ei soovinud riigikogulane kommenteerida.
Valimissüsteemi muudeti seoses õiguskantsleri hinnanguga, et olemasolev süsteem ei vasta põhiseadusele.
Ka uus süsteem ei vasta põhiseadusele.
Loe ka: Riigikogu hakkab Tallinna valimissüsteemi muutma
"Millist farssi me täpselt planeerime? See jääb valimiste toimumiseni saladuseks," kommenteeris Urmas Reinsalu. Ta lisas, et ilmselt hakatakse farsse vahelduse mõttes roteerima.
Igor Gräzin oli jutukam ning rääkis, et kujundamisel on uut tüüpi valimissedel, mis võimaldab valida kahe halva variandi vahel. "Sellised otsused on alati psühholoogiliselt huvitavad ning riik on võtnud väga positiivse suuna, pannes inimesi valimiskabiinis mõtlema." Kuidas protseduur täpselt välja nägema hakkab ei soovinud riigikogulane kommenteerida.
Valimissüsteemi muudeti seoses õiguskantsleri hinnanguga, et olemasolev süsteem ei vasta põhiseadusele.
Ka uus süsteem ei vasta põhiseadusele.
Loe ka: Riigikogu hakkab Tallinna valimissüsteemi muutma
esmaspäev, 17. november 2008
Linnateatri ja Kultuurikatla vahel lahvatas vaen
Seoses Keskerakonna vajadusega kantida linna raha reklaamifirmadele puhkes kähmlus Linnateatri ja Kultuurikatla vahel.
Linnateatri sõnul on Kultuurikatel räpane asbesti täis urgas, kus käivad end rahuldamas need kultuuriinimesed, keda anne on maha jätnud ning kes tahavad päriskultuuri tegemist ja tarbimist matkida. Säherdusele asutusele polevat tarvis raha kulutada: Katel tuleks lammutada ning vabanenud territooriumile teha veidi suurem linnavalitsuse hoone.
Kultuurikatel podises midagi ning mulksumistõlgi sõnul oli tegemist tõlkimatu katlakeelse sõnademänguga, mis põhines nõe ning väljaheidete kõlalisel sarnasusel. Katel lisas, et ta ei ole Linnateatrisse aastaid pileteid saanud ning samuti ükski tema tuttav. Ühtlasi arvas Katel, et Linnateatril on juba Vanalinnas erastatud korter.
Linnateater ning Kultuurikatel lubasid kakelda kogu novembrikuu, pekstes üksteist kaigaste ning varisevate müüritükkidega.
Konflikt tipneb 10ndal detsembril, mil kohtunik Edgar Savisaar kuulutab võitja ning põhjendab kaotaja rahastamata jätmist rahva sooviga.
Võistlejatele saab panustada leheküljel http://www.sinuvalik2011.eu/, kuhu on võimalik kirjutada oma nimi ja anda ka e-maili aadress.
Lehekülje valmistaja Nitro tööde hulka kuuluvad ka keskerakond.ee ning Edgar Savisaare blogi.
Loe ka: Linnateatri saatus tallinnlaste kätes
Linnateatri sõnul on Kultuurikatel räpane asbesti täis urgas, kus käivad end rahuldamas need kultuuriinimesed, keda anne on maha jätnud ning kes tahavad päriskultuuri tegemist ja tarbimist matkida. Säherdusele asutusele polevat tarvis raha kulutada: Katel tuleks lammutada ning vabanenud territooriumile teha veidi suurem linnavalitsuse hoone.
Kultuurikatel podises midagi ning mulksumistõlgi sõnul oli tegemist tõlkimatu katlakeelse sõnademänguga, mis põhines nõe ning väljaheidete kõlalisel sarnasusel. Katel lisas, et ta ei ole Linnateatrisse aastaid pileteid saanud ning samuti ükski tema tuttav. Ühtlasi arvas Katel, et Linnateatril on juba Vanalinnas erastatud korter.
Linnateater ning Kultuurikatel lubasid kakelda kogu novembrikuu, pekstes üksteist kaigaste ning varisevate müüritükkidega.
Konflikt tipneb 10ndal detsembril, mil kohtunik Edgar Savisaar kuulutab võitja ning põhjendab kaotaja rahastamata jätmist rahva sooviga.
Võistlejatele saab panustada leheküljel http://www.sinuvalik2011.eu/, kuhu on võimalik kirjutada oma nimi ja anda ka e-maili aadress.
Lehekülje valmistaja Nitro tööde hulka kuuluvad ka keskerakond.ee ning Edgar Savisaare blogi.
Loe ka: Linnateatri saatus tallinnlaste kätes
laupäev, 15. november 2008
Leedu libapolitseinikud lubasid mitte kunagi enam Eestisse tulla
Ida-Virumaal kiirust mõõtnud ning vanainimestelt raha välja petnud Leedu libapolitseinikud ei soovi siia enam kunagi tagasi pöörduda.
Libapolitseinikuks nimetatakse inimest, kes täiskuuöösiti vastu tahtmist politseinikuks moondub. Politseinikuks võib moonduda pealtnäha tavaline inimene, mistõttu on muul ajal libapolitseinike paljastamine peaaegu võimatu. Teadlaste sõnul on tegemist vere kaudu leviva needuse: milititroopiaga.
"Eestlastel puudub võime meid mõista," kurtis üks libard, Jančis. "Kui Leedus nähti meid kui haiguse ohvreid ja mõisteti, et me ei ole seda ise soovinud, siis siin..." Siinkohal ei suuda pisaratest vappuv mees enam jätkata.
Eesti politsei keeldus pikematest kommentaaridest, viidates menetlusandmete salastatusele: "Oleme probleemist teadlikud ning likvideerisime selle."
Milititroopia levib kokkupuutes kannatanu verega, mistõttu tasuks politseinikega vahekorda astudes alati kasutada kondoomi.
Loe ka: Leedu libapolitseinikud lubasid mitte kunagi enam Eestisse tulla
Libapolitseinikuks nimetatakse inimest, kes täiskuuöösiti vastu tahtmist politseinikuks moondub. Politseinikuks võib moonduda pealtnäha tavaline inimene, mistõttu on muul ajal libapolitseinike paljastamine peaaegu võimatu. Teadlaste sõnul on tegemist vere kaudu leviva needuse: milititroopiaga.
"Eestlastel puudub võime meid mõista," kurtis üks libard, Jančis. "Kui Leedus nähti meid kui haiguse ohvreid ja mõisteti, et me ei ole seda ise soovinud, siis siin..." Siinkohal ei suuda pisaratest vappuv mees enam jätkata.
Eesti politsei keeldus pikematest kommentaaridest, viidates menetlusandmete salastatusele: "Oleme probleemist teadlikud ning likvideerisime selle."
Milititroopia levib kokkupuutes kannatanu verega, mistõttu tasuks politseinikega vahekorda astudes alati kasutada kondoomi.
Loe ka: Leedu libapolitseinikud lubasid mitte kunagi enam Eestisse tulla
reede, 14. november 2008
Rootsi asus kodutuid mürgitama
Seoses majanduskriisi ja talve tulekuga algatas Rootsi kuningriik riikliku programmi kodutute mürgitamiseks.
"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."
Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."
Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."
Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.
Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada
"Viimastel aastatel on kodutute probleem aina tõsisemaks muutunud," kommenteeris õukonnajääger Knut Olafson plaane. "Kodutud ei riku mitte ainult linnapilti, vaid siirutavad ka erinevaid nakkushaigusi. Pärast peibutussöötadega kodutute vaktsineerimist on nende populatsioon hüppeliselt kasvanud ning on oht, et nad tõrjuvad välja muud linnaloomad nagu hulkuvad kassid ja koerad."
Jäägri sõnul on kodutute küttimine linnas raskendatud, sest kodutud on tavaliste inimestega äravahetamiseni sarnased. Lisaks on linnas küttimine vastuolus jahiseadusega. "Oleme proovinud kastlõkse, kuid need ei andnud erilist tulemust."
Mürgitatud peibutussöödad paigutatakse kaupluste prügikastidesse ning kodutute varjupaikade lähedusse. Plaanis on kasutada tugevatoimelist rotimürki, mis tekitab õhupuudustunde, et kodutud ei sureks keldritesse ega termosõlmedesse ega häiriks oma lehaga kodanikke. "Seda, et tavainimene aegumistähtaja ületanud toidukaupu sööma juhtuks, pole ilmselt vaja karta."
Vastuoluline programm on Rootsis leidnud palju toetajaid ning selle edukuse korral kavatsetakse seda laiendada ka näiteks töötutele ja kurjategijatele.
Loe ka: Rootsi pood üritas kodutuid mürgiga peletada
neljapäev, 13. november 2008
Mardust kahtlustatakse traagilise allveelaevaõnnetuse põhjustamises
Vene Föderatsiooni prokuratuur kahtlustab ühte mardust tuumaallveelaeva Nerpa tuletõrjekustutussüsteemi käivitamises, mis nõudis 20 inimese elu.
Mardus ehk marras on on Eesti rahvapärimuses surmahaldjas, surma ettekuulutaja. Tavaliselt näitab mardus end inimese kujul, harva loomana. Tema ilmumiskoha läheduses saab tavaliselt hukka mõni inimene.
"Kahtlusaluseks on üks meeskonna mardustest, kes ilma igasuguse põhjuseta käivitas allveelaeva tuletõrjesüsteemi, mille tagajärjel hukkus 20 inimest ja haiglasse viidi 21 inimest," teatas Venemaa prokuratuuri esindaja Vladimir Markin RIA Novostile. "Kahtlustame, et tal hakkas laeval igav ning ta süda ihkas sõda ja verd."
Mardused on kõigil Vene tuumaalveelaevadel vaenlase heidutamiseks. Nende võime liikuda läbi tavalise aine on sõjapidamises suur eelis. Samuti ei vaja mardused eksisteerimiseks hapnikku.
Freoon surub ruumist välja hapniku ning seetõttu pole mõeldud kasutamiseks ruumides, kus viibib ilma hingamisaparaadita inimesi. Aluse pardal oli 208 sõjaväelast, kellest vaid 81 olid inimesed.
Loe ka: Madrust kahtlustatakse traagilise allveelaevaõnnetuse põhjustamises
Mardus ehk marras on on Eesti rahvapärimuses surmahaldjas, surma ettekuulutaja. Tavaliselt näitab mardus end inimese kujul, harva loomana. Tema ilmumiskoha läheduses saab tavaliselt hukka mõni inimene.
"Kahtlusaluseks on üks meeskonna mardustest, kes ilma igasuguse põhjuseta käivitas allveelaeva tuletõrjesüsteemi, mille tagajärjel hukkus 20 inimest ja haiglasse viidi 21 inimest," teatas Venemaa prokuratuuri esindaja Vladimir Markin RIA Novostile. "Kahtlustame, et tal hakkas laeval igav ning ta süda ihkas sõda ja verd."
Mardused on kõigil Vene tuumaalveelaevadel vaenlase heidutamiseks. Nende võime liikuda läbi tavalise aine on sõjapidamises suur eelis. Samuti ei vaja mardused eksisteerimiseks hapnikku.
Freoon surub ruumist välja hapniku ning seetõttu pole mõeldud kasutamiseks ruumides, kus viibib ilma hingamisaparaadita inimesi. Aluse pardal oli 208 sõjaväelast, kellest vaid 81 olid inimesed.
Loe ka: Madrust kahtlustatakse traagilise allveelaevaõnnetuse põhjustamises
kolmapäev, 12. november 2008
Ansip: Reservid pole viimsepäeval põletamiseks
Pilt: Wikipedia
Peaminister Andrus Ansip kommenteeris pressikonverentsil Eesti riigireservide paigutamist pankrotist päästetud Iiri panka.
Ministri sõnul oli juba koalitsioonikõneluste ajal selge, et Eestit tabab ränk majanduskriis, mistõttu ei soostunud Reformierakonna kauaaegne partner Keskerakond koalitsioonikõnelustel osalema.
"Mõtlesime pikalt, et kuidas sellest supist välja tulla ja siis järksu -- plaksti!" kirjeldas Ansip idee saabumist. "Me ütlesime sotsidele, et teie kätte läheb rahandus! Sotse on meil nii vähe kah, et ongi hea neid tanki lükata."
"Selle Iiri värgiga läks meil tõesti natuke nihu," jätkas Ansip. Peaministri sõnul oli kindel plaan Eesti poliitmaastik sotsiaaldemokraatidest vabastada, kuid paraku päästs Saksa riik tolle panga ära ja skandaal jäi õhku rippuma. "Ka Parexi rongist jäime niiöelda maha," lisas ta kurvalt tundlaid võdistades.
"Eesti riigil on kenake reserv ja me ei kavatse seda raha viimsepäevani hoida."
Viimsepäev on maiade kalendri kohaselt 12. detsembril 2012.
Loe ka: Ansip: Reservid pole viimsepäeval põletamiseks
Loe ka: Eesti riigi miljardid rippusid juuksekarva otsas
teisipäev, 11. november 2008
Soome põrguinglid kaklesid Espoos eestlastega
Soomes viibinud kaks eestlast sattusid teispoolsuse olendite küüsi. Mehi ründas seitse leegitsevate mõõkadega põrguinglit.
Mehed olid istumas taksosse, kui takso ette moodustus sinistest leekidest pentagramm, millest väljus koletislik olend, kes taksokohta endale nõudis. "Tal olid sarved nagu mingil kuradi kitsel ja hambad nigu mingi faking reha, raisk," kommenteeris Espoos ehitustöölisena leiba teeniv Agur nähtut.
Eesti mees sõidukit põrgu vägedele loovutama ei soostunud ning olend tõmbas põrgust sisse veel kuus omalaadset, et julgetele meestele vääriline lõpp teha. Üks meestest sai mõõgahoobi rindu ning viibib haiglas. Soome politsei sõnul ta elu ohus ei ole.
Agur heitis enda ja oma mahavarisenud kaaslase ümber meresoolast ringi ning hakkas esivanemate kombel loitsima: ""Hingesandid on ju siia jõudnud, hoo, hoo, hoo; Kellaritsu käsu peale, hoo-hoo-hoo; Oleme ju siia jõudnud - joo, joo, joo." Türa, kus ma seda vihkasin, kui vanaema seda jälle hingedepäeval uluma hakkas, aga näedsa: iial ei tea, millal igast sitta vaja on."
Kõva väega laulust heitunud põrguinglid keerutasid lauljate ümber kuni politsei saami eriüksuse saabumiseni, kes paari kõvema sõnaga deemonid siit ilmast peletas.
Soome politsei pressiesindaja sõnul oli eestlaste vaprus ja leidlikkus turistide seas haruldane ning esivanemate austamise komme tänuväärt.
Loe ka: Soome Põrguinglid kaklesid Espoos eestlastega
Mehed olid istumas taksosse, kui takso ette moodustus sinistest leekidest pentagramm, millest väljus koletislik olend, kes taksokohta endale nõudis. "Tal olid sarved nagu mingil kuradi kitsel ja hambad nigu mingi faking reha, raisk," kommenteeris Espoos ehitustöölisena leiba teeniv Agur nähtut.
Eesti mees sõidukit põrgu vägedele loovutama ei soostunud ning olend tõmbas põrgust sisse veel kuus omalaadset, et julgetele meestele vääriline lõpp teha. Üks meestest sai mõõgahoobi rindu ning viibib haiglas. Soome politsei sõnul ta elu ohus ei ole.
Agur heitis enda ja oma mahavarisenud kaaslase ümber meresoolast ringi ning hakkas esivanemate kombel loitsima: ""Hingesandid on ju siia jõudnud, hoo, hoo, hoo; Kellaritsu käsu peale, hoo-hoo-hoo; Oleme ju siia jõudnud - joo, joo, joo." Türa, kus ma seda vihkasin, kui vanaema seda jälle hingedepäeval uluma hakkas, aga näedsa: iial ei tea, millal igast sitta vaja on."
Kõva väega laulust heitunud põrguinglid keerutasid lauljate ümber kuni politsei saami eriüksuse saabumiseni, kes paari kõvema sõnaga deemonid siit ilmast peletas.
Soome politsei pressiesindaja sõnul oli eestlaste vaprus ja leidlikkus turistide seas haruldane ning esivanemate austamise komme tänuväärt.
Loe ka: Soome Põrguinglid kaklesid Espoos eestlastega
pühapäev, 9. november 2008
Obama võit vallandas USAs relvaostupalaviku
Seoses neegri valimisega Ameerika Ühendriikide 44ndaks presidendiks on riigis puhkenud ulatuslik relvaostupalavik.
Kriis tabas Ameerikat pärast mustanahalise Barack Obama valimist presidendiks. Sajad Ameerika rassistid tormasid poodidesse, et olla esimene, kes vastse presidendi atentaadi sooritab.
Presidendi julgeolekumeeskonnal seisavad ees rasked neli aastat, mil tuleb presidenti kõikvõimalike rünnakute eest kaitsta. "Noh, me ei arvagi, et see inimkaotusteta läheb, kuid eks meilgi ole mõningad trumbid varuks," kinnitas uue presidendi turvameeskonna juht kriisikonverentsil.
Ameerika Püssiliidu sõnul on igal ameeriklasel õigus omada relva ning seda ka enda kaitseks kasutada. "Kui meie president näiteks ohustaks minu maid või vara, ei kõhkleks ma hetkegi," kommenteeris Püssiliidu esimees.
Relvatootjad on juba suurendanud relvade ja laskemoona tootmist ning nende aktsiad on finantskriisist hoolimata tõusukurssidel. "Reageerime turule, muud midagi," ei soovinud Hecker & Koch pikemalt kommenteerida.
Loe ka: Obama võit vallandas USAs relvaostupalaviku
Kriis tabas Ameerikat pärast mustanahalise Barack Obama valimist presidendiks. Sajad Ameerika rassistid tormasid poodidesse, et olla esimene, kes vastse presidendi atentaadi sooritab.
Presidendi julgeolekumeeskonnal seisavad ees rasked neli aastat, mil tuleb presidenti kõikvõimalike rünnakute eest kaitsta. "Noh, me ei arvagi, et see inimkaotusteta läheb, kuid eks meilgi ole mõningad trumbid varuks," kinnitas uue presidendi turvameeskonna juht kriisikonverentsil.
Ameerika Püssiliidu sõnul on igal ameeriklasel õigus omada relva ning seda ka enda kaitseks kasutada. "Kui meie president näiteks ohustaks minu maid või vara, ei kõhkleks ma hetkegi," kommenteeris Püssiliidu esimees.
Relvatootjad on juba suurendanud relvade ja laskemoona tootmist ning nende aktsiad on finantskriisist hoolimata tõusukurssidel. "Reageerime turule, muud midagi," ei soovinud Hecker & Koch pikemalt kommenteerida.
Loe ka: Obama võit vallandas USAs relvaostupalaviku
laupäev, 8. november 2008
Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid
Tallinna esimesed kodanikud olid hülgekütid. Tallinna linnaarhiivides toimunud väljakaevamistel avastatud ürgsetest toimikutest selgub, et linna esimene kodanik oli 34 aastane hülgeküttide juht Jorha.
Arhiivipõhjast leitud kasetohust kaantega kaust on dateeritud aastaga 2992 e.Kr., ning selle tollal kiilkirjalisest tekstist selgub, et antud aastal saabusid siia mererannale kummalist hoonet uudistama hülgekütid Lõuna poolt. Infosaali sisenenud kütte üllatas soojus ning valgusküllasus, samuti vähekarvane sekretär. Jorha ning tema kolm kaaslast: Teho, Õkva ja Pööka avaldasid soovi saada linna kodakondsus.
"5000 aasta eest ulatus meri praeguse linnavalitsuse välistrepini. Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula," selgitas abilinnapea Taavi Aas. "Esimestele kodanikele tegi linn ka arvestatavaid maksusoodustusi ning nii see asustus siia ümber koonduski."
Linna pressiesindaja sõnul on mälestus hülgeküttidest säilinud ka linna suulises traditsioonis. Nimelt armastavat linnavalitsus hülgemöla.
Leitud dokumente kavatsetakse pärast restaureerimist eksponeerida internetis.
Linnavalitsuse kohal tegutsesid varem hülgekütid
Arhiivipõhjast leitud kasetohust kaantega kaust on dateeritud aastaga 2992 e.Kr., ning selle tollal kiilkirjalisest tekstist selgub, et antud aastal saabusid siia mererannale kummalist hoonet uudistama hülgekütid Lõuna poolt. Infosaali sisenenud kütte üllatas soojus ning valgusküllasus, samuti vähekarvane sekretär. Jorha ning tema kolm kaaslast: Teho, Õkva ja Pööka avaldasid soovi saada linna kodakondsus.
"5000 aasta eest ulatus meri praeguse linnavalitsuse välistrepini. Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula," selgitas abilinnapea Taavi Aas. "Esimestele kodanikele tegi linn ka arvestatavaid maksusoodustusi ning nii see asustus siia ümber koonduski."
Linna pressiesindaja sõnul on mälestus hülgeküttidest säilinud ka linna suulises traditsioonis. Nimelt armastavat linnavalitsus hülgemöla.
Leitud dokumente kavatsetakse pärast restaureerimist eksponeerida internetis.
Linnavalitsuse kohal tegutsesid varem hülgekütid
reede, 7. november 2008
Riik hakkab maksma ymbrikupalka
Ametnikele hakatakse maksma ymbrikupalka, et avaliku sektori kulusid kokku tõmmata, teatas täna rahandusminister Ivari Padar.
"Vastavalt kõige uuematele valitsuskabinetis kokku lepitud kärpekavadele võtame töölepinguga tööle yksnes osakonnajuhid ja raamatupidajad," selgitas Padar pressiteataja vahendusel. "Hea õnnega võib n-ö puhtalt tööle jääda veel mõni poliitiline nõunik." Kava kohaselt hakatakse alamaid ametnikke tasustama peamiselt bensiini-, side- ja kontorikulude arvel.
"Nii rakendab riik praktikasse tööjõu paindliku kasutamise mudeli – see on muide sätestatud ka uues töölepinguseaduses – ja hakkab elavaks eeskujuks erasektorile," põhjendas peaminister Andrus Ansip. "Tööd võib teha ka tykikaupa: näiteks võib arengukava eest selle kirjutajale tasuda arvuti või soliidse varu paberi ning pastakatega."
Riigikogu tervitab uusimat säästukava toetanud ning võtab peatselt vastu seaduseparanduse, mille kohaselt hakatakse riigikogu liikmete abisid tasustama kuluhyvitiste kaudu, kommenteeris riigikogu esimees Ene Ergma äsja Haige Mõistuse Syndikaadile. "Tallinnast väljaspoolt pärit riigikogu liikmed võivad pakkuda abile palga asemel ka riigi kulul eluaset," pani Ergma ette. "Neil endal ei lähe ettenähtud riigi kulul eluaset ju niikuinii tarvis, nagu näitab aastakymnetepikkune kogemus."
Yhtlasi korraldab rahandusministeerium peagi loova raamatupidamise kursused juhtivatele ametnikele, teatas rahandusministeerium. Koostamisel on ka vastav juhend, mida hakatakse riigisaladuse loaga ametnike seas, nuhkis välja Haige Mõistuse Syndikaadi luurekorrespondent.
Loe ka: Kulude optimeerimine = palk ümbrikusse
"Vastavalt kõige uuematele valitsuskabinetis kokku lepitud kärpekavadele võtame töölepinguga tööle yksnes osakonnajuhid ja raamatupidajad," selgitas Padar pressiteataja vahendusel. "Hea õnnega võib n-ö puhtalt tööle jääda veel mõni poliitiline nõunik." Kava kohaselt hakatakse alamaid ametnikke tasustama peamiselt bensiini-, side- ja kontorikulude arvel.
"Nii rakendab riik praktikasse tööjõu paindliku kasutamise mudeli – see on muide sätestatud ka uues töölepinguseaduses – ja hakkab elavaks eeskujuks erasektorile," põhjendas peaminister Andrus Ansip. "Tööd võib teha ka tykikaupa: näiteks võib arengukava eest selle kirjutajale tasuda arvuti või soliidse varu paberi ning pastakatega."
Riigikogu tervitab uusimat säästukava toetanud ning võtab peatselt vastu seaduseparanduse, mille kohaselt hakatakse riigikogu liikmete abisid tasustama kuluhyvitiste kaudu, kommenteeris riigikogu esimees Ene Ergma äsja Haige Mõistuse Syndikaadile. "Tallinnast väljaspoolt pärit riigikogu liikmed võivad pakkuda abile palga asemel ka riigi kulul eluaset," pani Ergma ette. "Neil endal ei lähe ettenähtud riigi kulul eluaset ju niikuinii tarvis, nagu näitab aastakymnetepikkune kogemus."
Yhtlasi korraldab rahandusministeerium peagi loova raamatupidamise kursused juhtivatele ametnikele, teatas rahandusministeerium. Koostamisel on ka vastav juhend, mida hakatakse riigisaladuse loaga ametnike seas, nuhkis välja Haige Mõistuse Syndikaadi luurekorrespondent.
Loe ka: Kulude optimeerimine = palk ümbrikusse
neljapäev, 6. november 2008
Ettevõtte säilitamiseks ohverdatakse töötajad ja okaapi
Sindi lõngavabriku veerandsada ketrajat ning kraasijat leiavad reedel oma otsa nefriitnoa tera läbi koos selleks Aafrikast toodud okaapiga. Talituse pidulikult läbiviiva Eesti Cthulhu Koguduse anonyymseks jääda sooviva vaimuliku sõnul hävitatakse rituaalselt ka ketrusseadmed.
Vaimulik kinnitab, et muistsed ulgujumalad vastavad töötajate ja uluki hinge ohverdamisele kahtlemata viivitamatult saadetise hea õnne ja 100 000 euro suuruse maksega lõngavabriku kontole. Taanlasest tegevdirektori Dennis Ulrik Kristenseni kinnitusel saab ettevõte niimoodi paugupealt kolm korda edukamaks.
Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on okaapi sõraline kaelkirjaklaste sugukonnast, ainuke kaelkirjaku elav sugulane, kelle põhiasuala jääb Kameruni. "Okaapi on üks ilmatu vahva loom, kes mulle väga meeldib," selgitas Kaal, avaldades kahetsust, et säärane haruldane loom oma otsa leidma peab. "Ent ekspordi peale peab ka mõtlema," lisas ta tõsinedes. Kaalu hinnangul võis okaapi ostmine ja transport ettevõttele maksma minna 125 000 krooni.
Vastavalt loomakaitseseadusele viibib töötajate ja okaapi ohverdamise juures õieli tuimestisystlaga veterinaar. Syndmus on registreeritud Pärnu politseiprefektuuris ning töötajate ohverdamine on saanud konkurentsiameti heakskiidu, kinnitati ettevõttest.
Loe ka: Ettevõtte säilitamiseks ohverdatakse töötajad
Okaapi vangistamise eel.
Vaimulik kinnitab, et muistsed ulgujumalad vastavad töötajate ja uluki hinge ohverdamisele kahtlemata viivitamatult saadetise hea õnne ja 100 000 euro suuruse maksega lõngavabriku kontole. Taanlasest tegevdirektori Dennis Ulrik Kristenseni kinnitusel saab ettevõte niimoodi paugupealt kolm korda edukamaks.
Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on okaapi sõraline kaelkirjaklaste sugukonnast, ainuke kaelkirjaku elav sugulane, kelle põhiasuala jääb Kameruni. "Okaapi on üks ilmatu vahva loom, kes mulle väga meeldib," selgitas Kaal, avaldades kahetsust, et säärane haruldane loom oma otsa leidma peab. "Ent ekspordi peale peab ka mõtlema," lisas ta tõsinedes. Kaalu hinnangul võis okaapi ostmine ja transport ettevõttele maksma minna 125 000 krooni.
Vastavalt loomakaitseseadusele viibib töötajate ja okaapi ohverdamise juures õieli tuimestisystlaga veterinaar. Syndmus on registreeritud Pärnu politseiprefektuuris ning töötajate ohverdamine on saanud konkurentsiameti heakskiidu, kinnitati ettevõttest.
Loe ka: Ettevõtte säilitamiseks ohverdatakse töötajad
Okaapi vangistamise eel.kolmapäev, 5. november 2008
Endisest Kalevi majast leiti Obamat kujutav fresko
Ligi kaheksa meetri laiune seinamaal, mis kujutab äsja Ameerika Ühendriikide järgmiseks presidendiks valitud demokraat Barack Obamat, leiti Pärnu maanteelt endise Kalevi kommitehasest remondi käigus.
Oliver Kruuda plaanib osa maalist restaureerida ja eksponeerida külastajatele, niipea kui on maja politseiameti käest madalama hinnaga tagasi ostnud.
Pärnu maanteel asuvates ruumides paiknes endise Kalevi tehase tööliste söökla ning sellest ajast, täpsemalt aastast 1977, pärineb ka tollal 17aastast imelast Barack Obamat kujutav hiigelmaal. Fresko, mille autoriteks on tõenäoliselt sööklat remontinud Keenia ja Indoneesia päritolu Tallinna merekooli kadetid, kujutab Obama renessansilikku figuuri keset Kolmanda Maailma tehasetööliste argielu.
Loe ka: Leiti endise Kalevi kondiitritööstuse töölisi kujutav fresko
Oliver Kruuda plaanib osa maalist restaureerida ja eksponeerida külastajatele, niipea kui on maja politseiameti käest madalama hinnaga tagasi ostnud.
Pärnu maanteel asuvates ruumides paiknes endise Kalevi tehase tööliste söökla ning sellest ajast, täpsemalt aastast 1977, pärineb ka tollal 17aastast imelast Barack Obamat kujutav hiigelmaal. Fresko, mille autoriteks on tõenäoliselt sööklat remontinud Keenia ja Indoneesia päritolu Tallinna merekooli kadetid, kujutab Obama renessansilikku figuuri keset Kolmanda Maailma tehasetööliste argielu.
Loe ka: Leiti endise Kalevi kondiitritööstuse töölisi kujutav fresko
esmaspäev, 3. november 2008
Eestimaa Rahvaliidu XVII kongressi kava
Haige Mõistuse Syndikaadi urgitseva poliitika toimetusel õnnestus omandada Eestimaa Rahvaliidu viimase kongressi eel liikmetele laiali jagatud kava meie paralleelreaalsusest. Avaldame selle siinkohal. HMSi kosmoloogiatoimetus tegeleb kysimusega, kuidas ajakirjanik alternatiivmaailmast tagasi saada.
10.00 Delegaatide ja külaliste registreerimine
11.00 Kongressi avamine
11.10 Kongressi juhatuse valimine
11.15 Kongressi töökomisjonide valimine ja kinnitamine
11.20 Auliikmete austamine
Aasta rahvaliitlase aunimetuse omistamine Edgar Savisaarele. Aunimetuse tagasitõrjumine ja mahapesemine
11.35 Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi poliitiline ettekanne "Kallutatud jõudude loodimisest struktuurides: isiklikke muljeid kapo komissaride tegevusest jälitamise ja järelevalve tingimustes"
12.05 President Arnold Rüütli tervitus
12.10 Külaliste tervitused
Kristiina Ojuland - Riigikogu I aseesimees, Reformierakonna juhatuse liige - "Maadevahetuse kogemuse rakendamine Eesti parteidevahelises ruumis"
Ivari Padar – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, rahandusminister - "Kuidas alla võtta: riik ja poliitik"
Kadri Simson- Keskerakonna aseesimees - "Nimevahetuse ja juuste värvimise mõjust prestiižile poliitikuna"
Margus Tsahkna - Isamaa- ja Res Publica liidu peasekretär - "Neokonservatiivne maailmavaade ja lõpmatult nunnud lokid – võitmatu kombinatsioon mis tahes turul"
Mart Jüssi – Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liige - "Eesti poisid, tulge üle: saate kõhud täis ja jõuluks koju!"
12.30 Rahvaliidu peasekretäri Kajar Lemberi ettekanne
12.45 Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimehe, Rahvaliidu aseesimehe Karel Rüütli ettekanne "Uue viisaastakuplaani ellu rakendamisest kuni Villu Reiljani vabanemiseni kapo küüsist"
13.15 Revisjonikomisjoni aruanne
13.20 Mandaatkomisjoni aruanne
13.25 Karel Rüütli valimine Rahvaliidu esimeheks
Kauakestvad kiiduavaldused
13.50 Redaktsioonikomisjoni esimehe sõnavõtt
Rahvaliidu XVII kongressi avalduse ärakuulamine
14.00 Registreeritud kiiduavaldused
14.10 Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli tänukõne
Villu Reiljani verega kirjutatud raamatu "Kapole elatud elu" pidulik kinkimine Rahvaliidu esimees Karel Rüütlile
Kiiduavaldused
14.30 Lõuna
15.00 Registreeritud kiiduavaldused
15.30 Redaktsioonikomisjoni ettekanne
15.45 President Arnold Rüütli osadeks lahti võtmine ja pidulik deponeerimine
16.00 Rahvaliidu XVII kongressi avalduse poolt hääletamine (Rahvaliidu XVII kongressi avaldus)
16.15 Erakonna lõpetamine. Osavõtjad palutakse peielauda
10.00 Delegaatide ja külaliste registreerimine
11.00 Kongressi avamine
11.10 Kongressi juhatuse valimine
11.15 Kongressi töökomisjonide valimine ja kinnitamine
11.20 Auliikmete austamine
Aasta rahvaliitlase aunimetuse omistamine Edgar Savisaarele. Aunimetuse tagasitõrjumine ja mahapesemine
11.35 Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi poliitiline ettekanne "Kallutatud jõudude loodimisest struktuurides: isiklikke muljeid kapo komissaride tegevusest jälitamise ja järelevalve tingimustes"
12.05 President Arnold Rüütli tervitus
12.10 Külaliste tervitused
Kristiina Ojuland - Riigikogu I aseesimees, Reformierakonna juhatuse liige - "Maadevahetuse kogemuse rakendamine Eesti parteidevahelises ruumis"
Ivari Padar – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, rahandusminister - "Kuidas alla võtta: riik ja poliitik"
Kadri Simson- Keskerakonna aseesimees - "Nimevahetuse ja juuste värvimise mõjust prestiižile poliitikuna"
Margus Tsahkna - Isamaa- ja Res Publica liidu peasekretär - "Neokonservatiivne maailmavaade ja lõpmatult nunnud lokid – võitmatu kombinatsioon mis tahes turul"
Mart Jüssi – Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liige - "Eesti poisid, tulge üle: saate kõhud täis ja jõuluks koju!"
12.30 Rahvaliidu peasekretäri Kajar Lemberi ettekanne
12.45 Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimehe, Rahvaliidu aseesimehe Karel Rüütli ettekanne "Uue viisaastakuplaani ellu rakendamisest kuni Villu Reiljani vabanemiseni kapo küüsist"
13.15 Revisjonikomisjoni aruanne
13.20 Mandaatkomisjoni aruanne
13.25 Karel Rüütli valimine Rahvaliidu esimeheks
Kauakestvad kiiduavaldused
13.50 Redaktsioonikomisjoni esimehe sõnavõtt
Rahvaliidu XVII kongressi avalduse ärakuulamine
14.00 Registreeritud kiiduavaldused
14.10 Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli tänukõne
Villu Reiljani verega kirjutatud raamatu "Kapole elatud elu" pidulik kinkimine Rahvaliidu esimees Karel Rüütlile
Kiiduavaldused
14.30 Lõuna
15.00 Registreeritud kiiduavaldused
15.30 Redaktsioonikomisjoni ettekanne
15.45 President Arnold Rüütli osadeks lahti võtmine ja pidulik deponeerimine
16.00 Rahvaliidu XVII kongressi avalduse poolt hääletamine (Rahvaliidu XVII kongressi avaldus)
16.15 Erakonna lõpetamine. Osavõtjad palutakse peielauda
esmaspäev, 27. oktoober 2008
Loodi medal Piiskop Alberti mälestuseks
Muinsuskaitse seltsi abil loodi uus aumärk Piiskop Alberti mälestuseks. Aumärki hakatakse välja andma eriliste teenete eest Eesti riikluse hävitamisel ning rahva anastamisel.
Aumärgi idee autori, piiskop Alberti järeltulija Volker von Buxhoevedeni sõnul on eestlased matslik ja laisk joodikrahvas, kes on läbi ajaloo tõestanud fakti, et umbrohi ei sure. "Minu esiisa tegi ära suure töö ja pani aluse Liivi rahva hävingule: võiks öelda, et see töö on nüüd lõpule viidud ja tuleb otsida uusi väljakutseid."
Muinsuskaitse seltsi esindajad lisasid, et Nõukogude liidu lagunemine oli suur eksitus ning seltsi seostamine nende pöördeliste sündmustega on kohatu. "Me soovime distantseeruda ning antud aumärk on selleks suurepärane meetod."
Ekspertide hinnangul on aumärgi kõige tõenäolisemaks kandidaadiks ilmselt keegi pangandusringkondadest. "Kui Albert von Buxhoeveden õpetas eestlastele, mida tähendab igikestev töö, siis pangad ning iseäranis SMS laenud on rahva orjastamisel palju ära teinud," kommenteeris ekspert Haige Mõistuse Sündikaadile.
Vene saatkond tervitas aumärgi loomist ning lubas Eesti territooriumi Venemaaga liitmise 300nda aastapäeva tähistamist suurejooneliste mässudega Ida-Virumaal ja Narvas.
Loe ka: PM: Piiskop Alberti mälestuseks hakatakse aumärki välja andma
Aumärgi idee autori, piiskop Alberti järeltulija Volker von Buxhoevedeni sõnul on eestlased matslik ja laisk joodikrahvas, kes on läbi ajaloo tõestanud fakti, et umbrohi ei sure. "Minu esiisa tegi ära suure töö ja pani aluse Liivi rahva hävingule: võiks öelda, et see töö on nüüd lõpule viidud ja tuleb otsida uusi väljakutseid."
Muinsuskaitse seltsi esindajad lisasid, et Nõukogude liidu lagunemine oli suur eksitus ning seltsi seostamine nende pöördeliste sündmustega on kohatu. "Me soovime distantseeruda ning antud aumärk on selleks suurepärane meetod."
Ekspertide hinnangul on aumärgi kõige tõenäolisemaks kandidaadiks ilmselt keegi pangandusringkondadest. "Kui Albert von Buxhoeveden õpetas eestlastele, mida tähendab igikestev töö, siis pangad ning iseäranis SMS laenud on rahva orjastamisel palju ära teinud," kommenteeris ekspert Haige Mõistuse Sündikaadile.
Vene saatkond tervitas aumärgi loomist ning lubas Eesti territooriumi Venemaaga liitmise 300nda aastapäeva tähistamist suurejooneliste mässudega Ida-Virumaal ja Narvas.
Loe ka: PM: Piiskop Alberti mälestuseks hakatakse aumärki välja andma
reede, 24. oktoober 2008
Oliver Kruuda peksis ajakirjaniku läbi
Skandaalne ärimees Oliver Kruuda peksis juriidilise eksperimendi käigus Postimehe ajakirjaniku, kelle nime ei lubata delikaatsete isikuandmete kaitsmise huvides avada. Sealjuures peksis mees teda iseäranis kohta, kus oli eriti valus, kuid rohkem pole võimalik delikaatsete isikuandmete kaitse huvides lisada.
Ärimees aheldas ohvri tänaval turvakaamera alla ning peksis teda advokaatide juuresolekul jalgadega pool tundi. Ühel eriti jõhkral hetkel kasutas peksja ohvri löömiseks taskulampi.
"Noh, ilmselt tuleb seekord tingimisi või ühiskasulik töö," arvas Kruuda advokaat ning selgitas, et ärimees kahetseb tehtut kibedalt ning soovib ajakirjanikule kõik tehtud kahju heastada. Samuti puudub selle kõige menetlemiseks igasugune avalik huvi.
"Süüdi ma ennast ei tunnista ja süüdi ma ka ei jää, sellegipoolest otsustasin lähedaste huvides tehtud kahetseda ning olen valmis igasuguse kahju heastama," lisas Oliver taskule patsutades.
Samas ei eitanud mees, et kavatseb edaspidigi seadusandluse huvitavatele nüanssidele tähelepanu juhtida. "Mulle lausa meeldib ühiskonna heaks töötada".
Järgmiste eksperimentide sisu Kruuda selgitama ei soostunud. "Eks ootame ja vaatame," muigas võrukael.
Loe ka: Kruuda maksis garaažitrahvi ära
Ärimees aheldas ohvri tänaval turvakaamera alla ning peksis teda advokaatide juuresolekul jalgadega pool tundi. Ühel eriti jõhkral hetkel kasutas peksja ohvri löömiseks taskulampi.
"Noh, ilmselt tuleb seekord tingimisi või ühiskasulik töö," arvas Kruuda advokaat ning selgitas, et ärimees kahetseb tehtut kibedalt ning soovib ajakirjanikule kõik tehtud kahju heastada. Samuti puudub selle kõige menetlemiseks igasugune avalik huvi.
"Süüdi ma ennast ei tunnista ja süüdi ma ka ei jää, sellegipoolest otsustasin lähedaste huvides tehtud kahetseda ning olen valmis igasuguse kahju heastama," lisas Oliver taskule patsutades.
Samas ei eitanud mees, et kavatseb edaspidigi seadusandluse huvitavatele nüanssidele tähelepanu juhtida. "Mulle lausa meeldib ühiskonna heaks töötada".
Järgmiste eksperimentide sisu Kruuda selgitama ei soostunud. "Eks ootame ja vaatame," muigas võrukael.
Loe ka: Kruuda maksis garaažitrahvi ära
laupäev, 11. oktoober 2008
Ansip: Eesti rebis Islandist ette
Peaminister Andrus Ansip andis eile erakorralise pressikonverentsi, milles teatas, et Eesti on tänu Reformierakonna tegevusele Islandist rikkam riik.
"Meie kaht väikeriiki seob tugevalt kuulumine ühtsesse Skandinaavia kultuuriruumi ning fakt, et Island oli esimene riik, kes Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustas," ütles peaminister. "Meie möödumist ei tohiks vaadelda kui islandlaste halba õnne, vaid pigem kui Eesti edusammu sellel raskel teel."
Reformierakond lubas jääda truuks oma lubadusele viia Eesti 5 rikkaima Euroopa riigi sekka ning seda vahendeid valimata. "Tõusmiseks on teadupoolest kaks varianti: parendada iseenese seisu või siis halvendada konkurentide oma. Meie oleme valinud mõlemad variandid," lisas Ansip naljaga pooleks.
Islandi peaminister tunnustas Eesti rahva pingutusi: "Meie jaoks on suur asi see, et ajal, mil kuulutame välja riigi pankrotti, suudame eksportida midagi, mis on olulisem kui raha või varandus, midagi, mis on tähtis mitte ainult Islandile ja Eestile, vaid ka kogu maailmale: rõõmu."
Järgmisena on erakonnal plaanid kukutada Läti ja Leedu majandus.
Loe ka: Pankrotihirmus Islandit haaras ahastus
"Meie kaht väikeriiki seob tugevalt kuulumine ühtsesse Skandinaavia kultuuriruumi ning fakt, et Island oli esimene riik, kes Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustas," ütles peaminister. "Meie möödumist ei tohiks vaadelda kui islandlaste halba õnne, vaid pigem kui Eesti edusammu sellel raskel teel."
Reformierakond lubas jääda truuks oma lubadusele viia Eesti 5 rikkaima Euroopa riigi sekka ning seda vahendeid valimata. "Tõusmiseks on teadupoolest kaks varianti: parendada iseenese seisu või siis halvendada konkurentide oma. Meie oleme valinud mõlemad variandid," lisas Ansip naljaga pooleks.
Islandi peaminister tunnustas Eesti rahva pingutusi: "Meie jaoks on suur asi see, et ajal, mil kuulutame välja riigi pankrotti, suudame eksportida midagi, mis on olulisem kui raha või varandus, midagi, mis on tähtis mitte ainult Islandile ja Eestile, vaid ka kogu maailmale: rõõmu."
Järgmisena on erakonnal plaanid kukutada Läti ja Leedu majandus.
Loe ka: Pankrotihirmus Islandit haaras ahastus
esmaspäev, 6. oktoober 2008
Oliver Kruuda saab uued naabrid
Seoses puhkenud garaažiskandaaliga tühistas maa-amet Oliver Kruuda naaberkinnistu müügiotsuse. Skandaalsele kinnistule leitakse lähiajal uus otstarve.
Maa-amet pani eelmise nädala neljapäeval müüki kinnistu, mis sisaldas lähemal vaatlusel suurärimees Oliver Kruuda riigimaale ehitatud garaaži.
Amet ei pea pärast riigi maale püstitatud illegaalse ehitise avastamist võimalikuks kinnistu müüki jätkata, sest see võiks jätta vale mulje, nagu sooviks ametehitise hiilivaks legaliseerimiseks ärimehega koostööd teha. "Mõnes idamaises riigis teeksid osad ametnikud seppuku, kui säärane koletu seos ilmneks," kommenteeris maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallner otsust.
Koostöös sotsiaalministeeriumiga plaanitakse territooriumile kodutute supikööki. Õnneks paikneb kinnistul juba hoone, mille üks naabritest on kasutusele võtnud ning heas korras hoidnud.
"Hoone on kergesti köögiks kohanduv ning vähemasti esimesed paar aastat saame köögi toimimist rahastada ehitusjärelvalve inspektsiooni poolt määratavast trahvist," selgitas sotsiaalministeeriumi ametnik HMSile. Krundi kõrval paiknev korrastatud riigimets võetakse koos tiigiga samuti supiköögi teenistusse ning sinna rajatakse kodutute park, kus ei puudu lõkketegemiskohad ning atraktiivselt lehkavad prügiurnid. "Eeldame, et Heina Supiköögist saab linna kodututele Balti jaamaga konkureeriva atraktiivsusega asutus."
Oliver Kruudal soovitati maine säilitamiseks tsiteeritavat materjali mitte toota.
Loe ka: EPL: Kruuda kasutas taas kauboistiili ning ehitas loata maja riigimaale
Maa-amet pani eelmise nädala neljapäeval müüki kinnistu, mis sisaldas lähemal vaatlusel suurärimees Oliver Kruuda riigimaale ehitatud garaaži.
Amet ei pea pärast riigi maale püstitatud illegaalse ehitise avastamist võimalikuks kinnistu müüki jätkata, sest see võiks jätta vale mulje, nagu sooviks ametehitise hiilivaks legaliseerimiseks ärimehega koostööd teha. "Mõnes idamaises riigis teeksid osad ametnikud seppuku, kui säärane koletu seos ilmneks," kommenteeris maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallner otsust.
Koostöös sotsiaalministeeriumiga plaanitakse territooriumile kodutute supikööki. Õnneks paikneb kinnistul juba hoone, mille üks naabritest on kasutusele võtnud ning heas korras hoidnud.
"Hoone on kergesti köögiks kohanduv ning vähemasti esimesed paar aastat saame köögi toimimist rahastada ehitusjärelvalve inspektsiooni poolt määratavast trahvist," selgitas sotsiaalministeeriumi ametnik HMSile. Krundi kõrval paiknev korrastatud riigimets võetakse koos tiigiga samuti supiköögi teenistusse ning sinna rajatakse kodutute park, kus ei puudu lõkketegemiskohad ning atraktiivselt lehkavad prügiurnid. "Eeldame, et Heina Supiköögist saab linna kodututele Balti jaamaga konkureeriva atraktiivsusega asutus."
Oliver Kruudal soovitati maine säilitamiseks tsiteeritavat materjali mitte toota.
Loe ka: EPL: Kruuda kasutas taas kauboistiili ning ehitas loata maja riigimaale
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
